Obsah (20)

§ 2§ 6§ 11§ 76§ 100§ 195§ 398§ 1028§271§272§291§323§324§312§305§396§ 9§ 20§ 13§ 3

2-12-40136 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-12-

§ 2

on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on tekkinud õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Vastavalt

§ 6

lg 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Eeltoodut aluseks võttes on kostja, V I, käitumine jäänud arusaamatuks I N, kui Agro Foods Line OÜ seaduslikule esindajale ja juhatuse liikmele. Osaühing Agro Foods Line asus hagiavalduses seisukohale, et V I, kostjana ja võlgnikuna, on tahtlikult ja jämedalt rikkunud VÖS §2 ja VÖS § 6 lg.1 sätteid. Hageja seisukoha kohaselt võib, vastavalt

§ 11

lg 1, lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või 2 2-12-40136 mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt TSÜS § 77 lg. 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vastavalt

§ 11lg.

1 lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kõik need sätted teenivad meie õigusruumis kehtivat üldise lepingute vabaduse printsiibi huve. Hageja rõhutab, et Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-67-06 p. 12 kolleegium leiab, et korraldus raha ülekandmiseks kolmandale isikule ei pidanud olema kirjalik. Maksekorralduse tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 91 lg. 1 (TSÜS, alates 01.07.2002.a. kehtiv §77 lg.1) järgi võisid pooled teha tehingu mis tahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Korralduse kirjaliku vormi nõue ei tulenenud ei korralduse tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksist ega ka poolte laenulepingust. Hageja rõhutab hagiavalduses, et samale positsioonile jäi Riigikohus ka lahendis nr. 3-2-1-12807, p. 15, kus kolleegium märkas, et maksekorralduse tegemise ajal kehtinud TSÜS § 91 lg 1 järgi võisid pooled teha tehingu mis tahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Korralduse kirjaliku vormi nõue ei tulenenud ei korralduse tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksist ega ka poolte laenulepingust. Seega võis korraldus olla ka suuline. Hageja seisukoha kohaselt loetakse vastavalt

§ 76lg.

3 kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt

§ 100

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 195

lg.1 lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt eelpool viidatud sättele lg.3 püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Vastavalt

§ 398

lg.1, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja rõhutab hagiavalduses, et 23.07.2012.a. hageja seaduslik esindaja, I N, saatis V I avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta. Seega ütles OÜ Agro Foods Line laenulepingu üles alates 25.09.2012.a. ja palus tagastada rahasumma suuruses 3 089.42 eurot Agro Foods Line OÜ-le tema pangaarvele XXX mitte hiljem kui 28.09.2012.a. Kahjuks kostja ei tagastanud rahasummat õigeaegselt hagejale. Juhuks, kui kostja ei tunnista antud hagi täies ulatuses ja kohus hageja põhinõuet ei rahulda seoses tõendamatusega, siis hageja teatab, et jääb oma esitatud põhinõude juurde ning soovib esitada alternatiivse nõude TsMS § 370 lg.1 alusel. Hageja asus seisukohale, et vastavalt

§ 1028

lg.1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega palub hageja mõista kostjalt välja alusetu rikastumise teel saadud 3 089,42.- eurot. Vastuseks kostja kirjalikule vastusele hagile esitas hageja, Osaühing Agro Foods Line, kohtule järgmised omapoolsed seisukohad. Hageja seisukoha kohaselt, teatab hageja, et ta jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja leiab, et kostja vastus on põhjendamatu ja ei oma õiguslikke aluseid. Kostja kinnitab, et „...osaniku, V I ja O I vahel sõlmiti kokkulepe (so sisuliselt üürileping) XXX asuva korteriomandi kasutamiseks tingimustel, et osanik kannab kõik korteriga seotud kulud (sh kommunaalteenused, panga laenumaksed, kindlustus, jne.). Üürilepingust tulenevaid kohustusi on osanik hageja kaudu täitnud nii kostjale kui ka kostja 3 2-12-40136 abikaasale.“ Hageja rõhutab oma seisukohas, et hageja seaduslik esindaja, I N, sai esmakordselt sai teada, et veel oli kokkulepe poolte vahel korteriomandi üürilepingust (aadressiga XXX) ning maksetingimustest (sh kommunaalteenused, panga laenumaksed, kindlustus, jne.). Hagejale jääb arusaamatuks millistel konkreetsetel tingimustel oli korter üürile antud, millistel kasutamise eesmärkidel ja alates, mis kuupäevast, kui suur on igakuine üüritasu ja mis kuupäevaks tuli üür tasuda. Hageja seisukoha kohaselt peab kostja aru saama, et kostja viib oma vastuväidetega kohut eksitusse. Samuti arvatavasti kostja ei kujuta hästi ette millises seisundis peab olema korter, mida üüritakse välja 3 089,42 euro eest alates 02.03.2012.a. kuni 13.04.2012.a. Tegeledes äriga, I N kainelt hindas antud korteriomandi seisundit (puumaja, ahjuküte, sooja vee puudumine, ehitusaasta 1956), seetõttu ei kavatsenud ei üürida ega soetada enda omandisse ja ei käsitlenud OÜ Agro Foods Line asutajana küsimust antud ruumi firma bilansile soetamise kohta. Hageja seadusliku esindaja omalt poolt ei eita seda fakti, et I N ja O I olid sõbralikes suhetes, aga see lõppes 2012 aasta kevadel ning need sõbralikud suhted ei olnud seotud ostuste tegemisega äriühingus - Osaühingus Agro Foods Line. I N eraisikuna ja O I eraisikuna on vanad tuttavad alates 1982 aastast. Kuid sõbralikud suhted on kestnud alates septembrist 2010 aastast. Alates detsembrist 2010.a. Elades Vene FV-s hakkas I N eraisikuna külastama eraisikut Oa I Eestis tema isikliku kutsumise alusel. I N, hageja seadusliku esindajana, juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta oli sellesse korterisse kui eraisik kutsutud kostja abikaasa, O I, poolt kirjaliku kutse alusel ning viibimine koos O I selles korteris ei olnud mingil määral seostud käesoleva hagiga O I abikaasa V I vastu. Hageja rõhutab, et kostja abikaasa garanteeris kõigi kulude (toitlustus, elamine jne) tasumise omalt poolt I N viibimise jooksul Eestis ning kostja abikaasa ise pakkus I N Eestis viibimise perioodil elamist tema korteris. Samuti hageja seaduslik esindaja, I N, rõhutab, et korteriomand on V I ja O Iljuhhina ühisvara ning I N korteriomandis viibimise perioodidel seal elas kostja abikaasa, aga tema Eestist äraoleku perioodil kostja abikaasa jätkas seal elamist ja mitte üksi, vaid koos tütardega. Hageja rõhutas oma seisukohas, et I N ja O I suhtlemise käigus kostja abikaasa kogu aeg rääkis probleemidest isiklikus elus ja perekonna materiaalsetest raskustest ja raha puudusest (pangalaenu tagastamine, kostja laste õpingute eest tasumine). I N oli teadlik sellest, et kostja korteriomand, aadressil: XXX oli ostetud laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel ning kostja korteriomand, aadressil: XXX samuti on koormatud laenukohustustega ja on panditud AS-ile Swedbank. Seega kostja ja kostja abikaasa omavad kohustusi Swedbank AS-i ees laenulepingute alusel. Lähtudes antud situatsioonist, hageja lepinguline esindaja ei saa aru, mille alusel kostja kinnitab, et hageja kandis raha üürilepingu alusel, tasudes laenu summat korteriomandi eest aadressil: XXX ja samuti laenu summat korteriomandi eest aadressil: XXX Kostja rõhutab oma seisukohas, et 2011.a. I N asutas OÜ Agro Foods Line Eesti territooriumil hoopiski põllumajandussaaduste töötlemise tootmise korraldamise eesmärgil (mitte aga eraelulistel eesmärkidel nagu väidab kostja). I N omab taolist äri Venemaa territooriumil. Äritegevuse alguseks Ig N hakkas akumuleerima firma pangaarvel rahalisi vahendeid oma isiklike vahendite arvelt. Kohe kui firma oli registreeritud, kostja abikaasa, O I, pöördus hageja seadusliku esindaja, I N, poole palvega laenata talle raha seoses tema pere raske finantsolukorraga laenude tasumiseks. Seoses sellega sai laenulepingu alusel O I rahasumma, suuruses 10 916, 53 eurot, oma pangaarvele XXX Agro Foods Line OÜ-lt perioodil, alates 07.03.2011.a. kuni 02.04.2012.a., aga alates 02.03.2012.a. kuni 13.04.2012.a. Agro Foods Line OÜ hakkas täitma teist laenulepingut, mis oli sõlmitud V I, kandes üle erinevaid rahasummasid V I pangaarvele, vastavalt poolte kokkuleppele. 4 2-12-40136 Hageja lepinguline esindaja oli mitu korda pakkunud vormistada kirjalikus vormis O ja V I ja OÜ Agro Foods Line vahelised võlasuhted laenulepingu alusel, kuid V I (kostja) ja kostja abikaasa igati keeldusid, aga kostja abikaasa palus teda uskuda, veendes tema aususes ja kasutades ära hageja lepingulise esindaja head suhtumist temasse. Tulemusel OÜ Agro Foods Line hakkas teostama ülekandeid V I isiklikule arvele selgitusega, et antud ülekandeid teostatakse lepingu kohaselt. Mingeid vastuväiteid kostjal ei olnud ega saanudki olla. Rahalisi vahendeid kanti üle erinevates summades kostja palvel ja olid tema poolt kasutatud tema pere tarbeks võetud laenude tasumiseks ja pere huvides (tütre õpingud). Kostja abikaasa veenis, et vajadusel saab tagastada raha hagejale pärast korteriomandi aadressil: XXX, müümist. Tuginedes usalduslikele suhetele hageja kandis üle rahalisi vahendeid, kahtlustamata O ja V I poolt planeeritud finantskelmust võõraste rahaliste vahendite saamise eesmärgil. Kostja oma kirjalikus vastuses ei nõustu sellega, et tema ja hageja seadusliku esindaja vahel oli sõlmitud laenuleping kirjalikus või suulises vormis. Omalt poolt hageja seaduslik esindaja rõhutab, et laenuleping kostja ja hageja vahel oli sõlmitud suulises vormis. Hageja viidab TSÜS §-le 77 lg 1, kus on sätestatud, et tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Sama positsioon on esitatud ka

§-s 11 lg 1, kus on sätestatud, et lepingu võib sõlmida suulises, kirjalikus või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja, kui laenulepingu pool, täitis oma laenuandja kohustusi ning kandis kostja V I pangaarvele XXX üle erinevaid summasid vastavalt poolte kokkuleppele. Kusjuures kostja poolt ei olnud esitatud vastuväiteid raha ülekandmise kohta. Kostja, Osaühing Agro Foods Line, esitas kohtule oma nõuete tõendamiseks järgmised dokumendid: 1) Agro Foods Line OÜ B-kaardi koopia, millega hageja tõendab juhatuse liikme, I N, volitusi ja staatust; 2) Agro Foods Line pangakonto väljavõtte koopia, millega hageja tõendab nii laenulepingu olemasolu kui ka laenatud rahasummade V I üleandmist; 3) teade V I 22.06.2012.a. - koopia; 4) teade e-kirja V I saatmise ja V I poolt kättesaamise kohta – koopia; 5) avaldus V I laenulepingu ülesütlemise kohta – koopia; 6) V I tähtkiri – koopia ning 7) teade ekirja saatmise ja V I poolt kättesaamise kohta – koopia. Kostja vastuväited Kostja, V I ja tema lepinguline esindaja, advokaat Hillar Villers, kirjalikus vastuses kohtule vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta OÜ Agro Foods Line hagi V I vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel palus kostja jätta kõik menetluskulud OÜ Agro Foods Line kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt hakkas detsembris 2010.a. OÜ Agro Foods Line (edaspidi ka hageja) asutaja/ainuosanik/juhatuse liige I N (edaspidi ka Osanik) püsivalt käima Eesti Vabariigis ja suhtlema kostja abikaasaga, O I. I N, V I ja O I vahel sõlmiti kokkulepe (so sisuliselt üürileping) XXX asuva korteriomandi (registriosa nr 3543608) (edaspidi ka korter) kasutamiseks tingimustel, et I N kannab kõik korteriga seotud kulud (sh kommunaalteenused, panga laenumaksed, kindlustus, jne.). Üürilepingust tulenevaid kohustusi on I N hageja kaudu täitnud nii kostjale kui ka kostja abikaasale. Oktoobris 2012.a. esitas hageja Viru Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu 3 089,42 euro nõudes. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagis esitatud nõuded on põhjendamatud ja alusetud ning tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hagi mittetunnistamisel tugineb kostja alljärgnevatele vastuväidetele ja põhjendustele. Kirjaliku vastuse kohaselt, ei ole kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Laenulepingu sõlmimise kohta puuduvad igasugused kirjalikud või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud tõendid. Laenulepingut ei ole sõlmitud ka suuliselt. Hageja väidab, et märtsis 2012 on hageja (I N isikus) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping suulises vormis, kuna kostja palus hagejalt raha panga ees olevate maksekohustuste täitmiseks. Selline hageja väide on absoluutselt väär ja tõendamata. Kostja seisukoha kohaselt, puuduvad asjas 5 2-12-40136 absoluutselt igasugused tõendid väidetava laenulepingu sõlmimise kohta. Kuna hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ühtegi väidetavat laenulepingut, siis kostjal puuduvad täitmata maksekohustused hageja ees. Kostja rõhutas kirjalikus vastuses, et absoluutselt väär ja tõendamata on hageja väide, et hageja on kostjale teinud makseid väidetava laenulepingu alusel. Kõik hageja kontolt kostjale tehtud maksed on tehtud hageja seadusliku esindaja, I N, korraldusel I N üürisuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja seaduslik esindaja, I N, kostja ja kostja abikaasa sõlmisid üürilepingu korteri kasutamiseks tingimusel, et I N kannab kõik korteriomandiga seotud kulud (sh kommunaalteenused, panga laenumaksed, kindlustus, jne.). Üürilepingust tulenevaid kohustusi on I N hageja kaudu täitnud nii kostjale kui ka kostja abikaasale. Kostja tunnistab kirjalikus vastuses raha saamist ja selgitab, et kostjale on hageja poolt tehtud makseid summas 3 089,42 eurot ning maksete selgitustes on ka viidatud kostja ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud laenulepingutele nr 07-102752-EV ja 07-102601-EL, millised on otseselt seotud korteriga ja seda on hageja ka ise hagis omaks võtnud. Seega on kostja arvates üheselt selge, et kõik hageja poolt kostjale tehtud maksed olid tehtud hageja seadusliku esindaja, I N, korraldusel üürilepingu alusel ja hageja seaduslik esindaja, I N, kasutas korterit eluruumina. Kostja seisukoha kohaselt on kostja poolt tehtud laenulepingute nr 07-102752-EV ja 07-102601EL alusel tehtud järgnevad maksed: 1) laenulepingu nr 07-102752-EV põhiosa – 2 015,40 eurot, intress – 423,16 eurot ja viivis – 0,56 eurot ning 2) laenulepingu nr 07-102601-EL põhiosa – 3 201,79 eurot, intress – 1 237,43 eurot, kindlustus – 414,61 eurot ja viivis – 1,08 eurot. Kostja seisukoha kohaselt ületavad kostja poolt laenulepingute alusel isiklikult teostatud maksed oluliselt hageja poolt I N väidetavate kohustuste katteks tehtud makseid ning tegelikult võib olla veel kostjal nõudeõigus I N vastu. Kostja omapoolse versiooni kohaselt asutas I N hageja, Osaühingu Agro Foods Line, eesmärgiga, et I N saaks viisa Eesti Vabariigis viibimiseks. Kostja andmetel Osaühingul Agro Foods Line majandustegevus puudub. I N kasutas Eesti Vabariigis viibimisel korterit ja kohustus väidetavalt kandma kõiki korteriga seotud kulusid olenemata nende kulude liigist ja suurusest. Kostjale on arusaamatu ja teadmata, miks I N täitis kostja ja kostja abikaasa ees olevaid maksekohustusi kasutades hageja pangakontot. Samas ei oma see antud asjas ka kostja poolt vaadatuna olulist tähtsust, kuna hageja ja I N sisesuhe ei oma puutumust kostjaga. I N ei ole kunagi taotlenud väidetava üürilepingu ümbervormistamist hageja, Osaühingu Agro Foods Line, nimele. Hagis esitatud asjaolude pinnal võib asuda seisukohale, et I N on tahtlikult teostanud makseid hageja, Osaühingu Agro Foods Line, kaudu, loomaks kunstlikult olukorda, kus hagejal on väidetavalt mingi nõudeõigus kostja vastu. Selline I N ja ka hageja enda tegevus on käsitletav (kostja arvates) pettusena. Kostja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et hageja alternatiivne nõue (alusetu rikastumine) on samuti alusetu. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, kuna I N kasutas kostja ja kostja abikaasa ühisomandis olevat korterit ja kohustus kandma kõik sellega seonduvad kulud. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule järgmised dokumendid: 1) kinnistusraamatu registriosa nr 3543608 väljatrüki; 2) kostja pangakonto väljavõtted ning 3) hageja registriandmete väljatrükki. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus Hageja, Osaühingu Agro Foods Line, seaduslik esindaja, I N, selgitas kohtule vande all järgmist. I N kui juhatuse OÜ Agro Foods Line juhatuse liige ei loobu oma hagist ja kinnitan, et raha, mis oli kantud üle V I oli laen, mis oli antud eraisikule firma poolt. Laen oli antud V I varem võetud pangalaenu refinantseerimiseks ja kustutamiseks panga ees, aga samuti ka tema isiklikele vajaduste rahuldamiseks ja perekonna vajaduste rahuldamiseks. Laenu andmiseks oli esialgu suuline kokkulepe. Laenulimiiti ei olnud. Kokkulepe oli sõlmitud veebruari lõpus

1. V I ise 6 2-12-40136 ütles, et temal oli vaja raha. Esimene laen oli sõlmitud kostja abikaasaga, kellega olid mul isiklikud suhted. Siis ta pakkus sõlmida lepingut koos kostjaga, kuna kostjal oli laenuleping pangakrediidi kustutamiseks. O I pakkus sõlmida laenulepingu kostjaga, V I, veebruaris lõpus
2. V I antud laenu tagatiseks oli aadressil: XXX korter. V I koos abikaasaga lubasid, et kui nemad ei maksa laenu tagasi, siis nad müüvad selle korteri maha ja tagastavad laenatud raha. Peale selle oli kõikidel ülekannetel selgituseks „Laen“ ja selliseid kandeid kostja ei ole vaidlustanud. Ülekannete selgitused kinnitavad suulise laenulepingu olemasolu. Rahalised vahendid olid ette nähtud nii kostja isiklike kui ka perekondlike vajaduste rahuldamiseks. Viimane summa 2 333.00 eurot oli saadetud V I tema palvel tütre õpingute eest tasumiseks Šotimaal. Aprilli lõpus 2012 pöördusin V I poole palvega sõlmida kirjalik laenuleping. Ma tulin tema trepikoja juurde, fonoluku kaudu ta ütles, et ei soovi mingisuguste lepingutele alla kirjutada. Käisin aadressil: XXX. Edasi sain aru, et mind kasutati ära ja seega pöördusin kohtusse võla nõudeks. I N selgitab vande all, et V I ja tema abikaasale laenatud rahad olid akumuleeritud OÜ Agro Foods Line pangaarvel minu kui juhatuse liikme poolt. Edasi tahtsin planeerida põllumajandustootmist Eestis. Selleks akumuleerisin raha ja otsisin partnerit. V I anti laenu Osaühingu Agro Foods Line poolt tema enda palvel, kuna I N olid V I abikaasaga head suhted. Eestis I N ei olnud Eesti pankades isiklikku arveldusarvet. I N soovis täiendada, et Osaühing Agro Foods Line ei küsinud ka intresse. V I tutvunus I N veebruari lõpus 2012, kuid varem on I N isiklikult kaua tuttav tema abikaasaga. Temaga suhtlen sotsiaalvõrgustikus alates 2010, siis tema (Vlad I abikaasa) isikliku põhjuste alusel vormistas I N kutse Eestisse saabumiseks. Esimene kutse oli vormistatud 2010, teine 2011.a alguses, üheks aastaks mõlemad kutsed. Selles kutses kostja abikaasa võttis endale kohustuse tagada I N elamine ja kulutused Eestis. Kui esimest korda tuli I N Eestisse, siis ta kutsus I N XXX korterisse elama. Iga kord kui I N tuli Eestisse, siis elas ta selles korteris koos kostja abikaasaga Ol I. Kui I N lahkus Eestist, siis Olga elas samas korteris ise koos tütardega edasi. Ei I N aadressile ega ka Agro Foods Line OÜ aadressile ei ole ei O ega kostja poolt pakutud võimalust sõlmida üürilepingut, sest antud korteris me elasime koos O ilma igasuguse lepinguta. Samuti kui juhatuse liige ei ole I N seda korterit käsitlenud kui üürikorterit, kuna see asub vanas majas, puudub sideseadmete võimalusi (faks, internet), oli ainult ahjuküte, samuti asukoht ei edendanud äriategevust. I N jaoks on arusaamatu kostja väide selle kohta, et oli sõlmitud korteri üürileping. I N pakkumisele elada hotellis, ütles O I, et ei ole vaja hotelli, temal on korter olemas. O I poolt omakäeliselt kirjutatud kutsetes 2010 ja 2011 garanteeris O I võtta oma kanda kõik I N kulutused Eestis. Vastasel korral ei oleks I N Eestisse lubatud. I N kahtlusi ei tekkinud mitte kordagi, et O I vöiks oma kohustustest keelduda ja hakata I N nõudma mingeid rahasid I N Eestis viibimise eest. Kostja vande all antud selgitused
3. Kostja, V I, selgitas vande all kohtule järgmist. V I ja I N vahel ei ole sõlmitud ei suulist ega ka kirjalikku laenulepingut. Need finantssuhted, mis meie vahel olid, ei olnud midagi muud kui eluruumi üürisuhted, mille alusel I N suulises vormis lubas tasuda makseid korteri kasutamise eest (nagu jooksev pangalaen ja eelnevad pangalaenu maksed). Teisi kokkuleppeid V I ja I N vahel ei olnud. V I ei saanud mingit tulu I N maksetest. See, mis V I üle kanti kattis ainult osaliselt V I kohustused seoses selle korteriga, millised olid V I poolt tasutud I N elamise ajal selles korteris. Kokkuleppe osalised olid V I ja I N. Kokkulepe oli suuline ja saavutatud veebruaris
4. Alates veebruarist 2012 tegi Osaühing Agro Foods Line kandeid V I arvele. Kui V I sai esimese makse selgitusega laen, siis esialgu ei olnud kokku lepitud kuidas Osaühing Agro Foods Line teeb makseid. Kui V I abikaasa kohtus I N, siis jättis ta mulle meeldiva inimese mulje. V I olid viimase 2-3 aasta jooksul naisega näiliselt head suhted, kasvatasime koos lapsi, peresuhted olid ühise majapidamise tasemel. Faktilisi ja ka tegelikke abielulisi suhteid V I O I ei olnud. Naine kohtus I N sotsiaalvõrgustikus. Nagu O I ütles, lõi lõkkele vana armastus. Esimesed 1-3 kuud ma ei 7 2-12-40136 teadnud et seal on I N. Naine ütles, et see on tuttav Venemaalt. Kui situatsioon selgus ja sain aru, et minu korteris, mille eest ma laenukrediiti maksan elab sisuliselt võõras inimene, siis me kohtusime I N. Me arutasime kõiki probleeme. Me jõudsime otsusele, et I N maksab mulle minu korteri kulutused ehk pangalaenu ning lisaks jooksvad korteri kommunaalkulud. Jooksvaid arveid hakkas I N maksma veebruarist 2011 ja osaliselt hakkas maksma seda raha, mida V I oli eelnevalt tasunud pangale. See ei olnud laenuleping, vaid eluruumi üürileping. Esialgselt N avaldas soovi tasuda mitte mulle otse, vaid O I, kes kandis mulle osaliselt raha edasi alates veebruarist
5. Veebruarist 2012 need maksed tulid otse Osaühingult Agro Foods Line selgitusega „laenuleping“. V I olid küsimused, miks sellised selgitused ülekannetel. V I proovis välja selgitada, mis see on. V I öeldi O I poolt, et selliseid makseid saab ta regulaarselt. I N sõnade järgi oli selgitus „laenuleping“ vaja teha Osaühingu Agro Foods Line tegevuse seisukohalt ja seda selgitust võib tõlgendada mitmeti. Sealhulgas, et tegemist on eluruumi laenuga, kuna I N elab seal. V I antud juhul ei tõlgendanud seda asjaolu selliselt, et oleks võtnud laenu I N. Meil I N mingeid lepinguid ei ole. Andsin oma korteri I N kasutada nende summade eest mis ma ise maksin korteri eest. Seal ei ole kirjutatud et V I võtab I N laenu. Firmal oli nii vaja, et seal oleks mingi majandustegevus. Seda peab I N küsima, miks need maksed tehti selgitusega laenleping, kui need olid tegelikult maksed korteri kasutamise eest. V I teadis, et I N ja Osaühing Agro Foods Line on üks ja sama isik. V I oli ükskõik, kas makseid maksid I N või Osaühing Agro Foods Line. Teadsin et kuna I N ei ole arvet Eestis, siis ta tegi makseid firmalt. V I abikaasa ütles temale, et firma oli registreeritud esialgselt V I kodusele aadressile ja minult luba ei küsitud, mõned kuud hiljem sain teada. V I võtab õigeks, et kas fonoluku kaudu või korteris tegi I N V I ettepaneku allkirjastada laenuleping, millest V I keeldus, kuna V I ei ole mingit laenu saanud ja maksed tehti korteri kasutamise eest. Sellegipoolest pärast seda jutuajamist jätkas I N ikkagi maksete tegemist. Makse, summas 2 333.00 eurot oli tehtud pärast seda, kui V I keeldus laenulepingule alla kirjutamast veebruaris
6. Tunnistaja ütlused Tunnistaja, O I, ütlused ühtisid suures osas kostja, V I, poolt vande all antud seletusega selles osas, mis puudutas O I ja I N isiklikke suhteid ning O I ja I N kooselamist XXX korteris. O I ütluste kohaselt lõi I N firma - Osaühingu Agro Foods Line – ainult selleks, et maksta V I ja tunnistajale XXX korteri eest makseid. Teiseks äriühingu loomise eesmärgiks oli, et I N saaks taotleda mitmekordset viisat Eestis viibimiseks. Tunnistaja sõnade kohaselt oli tema Osaühingus Agro Foods Line menetlusdokumente vastu võtma õigustatud isikuks. Mingit majandustegevust Osaühingul Agro Foods Line tegelikult Eestis ei olnud ja selleks, et näidata mingitki majandustegevust tasus Osaühing Agro Foods Line panga kaudu makseid XXX asuva V I ja tunnistaja ühise korteri eest. I N ise pani makseautomaadi äriühingu kontole raha, kust see raha maksti hiljem edasi V I ja O I. Tunnistaja, O I, ütluste kohaselt oli kõikidel Osaühingu Agro Foods Line pangaülekannetel märgitud selgituste lahtrisse sõna „laen“. Selgituse tähendust ei osanud tunnistaja üheselt selgitada, väitis, et niimoodi tasus I N temale ja V I nende ühise korteri eest. Tunnistaja sõnade kohaselt elas I N Eestis viibimise ajal ise ka koos tunnistajaga selles korteris. I N elas O I juures korteris kui eraisik, mitte kui Osaühingu Agro Foods Line juhatuse liige. Tunnistaja selgitab, et mingit laenulepingut I N, tunnistaja ja V I vahel ei olnud, kuid oli kokkulepe, et niikaua, kui I N elab XXX maksab ta üüri ja korteri hüpoteegi eest. Tunnistaja teada korteri üürilepingu tingimusi I N ei arutatud. Kokku elas I N XXX 200 päeva. Tunnistaja arvas raha vastu võttes, et I N tahab teda ja tema peret lihtsalt aidata. Hiljem sai tunnistaja aru, et tegemist on pettusega, sest I N hakkas raha laenuna tagasi nõudma. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, Osaühing Agro Foods Line, lepinguline esindaja, Tatjana Kalin, palus kohtuistungil hagi rahuldada. Tatjana Kalin selgitas kohtuistungil, et hageja jääb oma nõude ja palub kostjalt välja 8 2-12-40136 mõista hageja kasuks võlgnevuse, summas 3 089,42 eurot. Hageja nõue põhineb suuliselt sõlmitud laenulepingul. Hageja poolt on esitatud kõik dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad, et kostja sai raha kätte ja tema poolt ei ole esitatud vastuväidet raha mittesaamise kohta. Kahjuks ei olnud kostja nõus tagastama laenatud raha. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte, kust on selgelt näha, et kostja sai raha kätte kostjalt 2.märtsil ja juba 7.märtsil täitis kostja oma kohustusi panga ees. Hageja esindaja, Tatjana Kalin, rõhutab kohtuistungil, et kostjal on kasutanud hagejalt saadud ja laenatud raha enda korteri eest tasumiseks, aga samuti tütre õpingute eest tasumiseks. Hagejal oli võimalus esitada hagi täpsustus nõude suurendamiseks viiviste suhtes, kuid hageja ei ole sellist taotlust esitatud põhjusel, et hageja ei ole huvitatud menetluse venitamisest. Hageja esindaja, Tatjana Kalin, rõhutas veelkord kohtuistungil, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping suulises vormis. Hageja täitis oma lepingulisi kohustusi kostja ees kandes raha üle kostja arvele. Laenu olemasolu tõendab hageja sellega, et hageja täitis oma kohustusi ja kostja poolt ei ole esitatud vastuväiteid. Seda on näha ka pangakonto väljavõttest sõnadest „vastavalt laenulepingule“. Laenuleping oli tähtajatu. Hageja poolt oli tehtud kostjale ettepanek laenu tagasimaksmiseks teavitusvormis, kuid kahjuks kostja keeldus laenu tagasi maksmast. Viimane hageja poolne ülekanne kostjale toimus 12.04.
7. Hagejal ei olnud muud võimalust kui pöörduda kohtu poole. Kui kohus arvab, et hageja ei tõenda poolte vahel sõlminud lepingut, siis me palume saadud raha kostjalt välja nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Kui kohus asub seisukohale, et suulise laenulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel ei ole tõendatud, siis ei ole kostjal enam õiguslikku alust raha saamiseks hagejalt. Tatjana Kalini selgituste kohaselt viibis I N Eestis kui eraisik. Laenuleping oli sõlmitud juriidilise ja füüsilise isiku vahel. Juriidiline isik hakkas täitma oma kohustusi üle kandes raha laenulepingu alusel. Eesti seadusandluse järgi on võimalus sõlmida laenuleping ka suulises vormis juhul, kui ühelt poolt on juriidiline ja teiselt poolt on füüsiline isik. Kostja, V I ja tema lepinguline esindaja, advokaat Hillar Villers, vaidlesid kohtuistungil hagile vastu, palus hagi jätta täies ulatuse rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda. Advokaat Hillar Villers selgitas kohtuistungil, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja, V I, sai hagejalt 3 089,42 eurot. Antud juhul kostja ja hageja vahel laenusuhet ei ole ning just hageja peab tõendama laenusuhte olemasolu. Tõendeid laenusuhte olemasolu kohta hageja ei ole esitatud. Laenusuhet ei tõenda ka kontoväljavõtted, pigem need tõendavad, et laenulepingut ei ole. Kostja seaduslik esindaja, I N, on kohtule vande all kinnitanud, et sellist lepingut ei ole. Intressi ei ole, mis tõendab samuti, et mingit laenusuhet poolte vahel ei ole. Ükski tõend antud menetluses ei tõenda laenusuhet. Sellele viitab ka kostja poolt kohtule esitatud 14.05.2013 tõend. See dokument näitab, et poolte soov oli tasuda makseid pangale seoses selle XXX asuva korteriga. Ei saa rääkida laenulepingu olemasolust. See on tahe toimida teistmoodi. Advokaat Hillar Villers rõhutas kohtuistungil, et antud juhul on I N üks ja sama isik, kes tegutseb vastavalt Osaühingu Agro Foods Line põhikirjale. Mitte keegi I N tegevust ei kontrolli. I N ainupädevuses on otsustada, kas ta teeb ülekande siit, sealt või kusagilt teisest kohast. See äri oli I N tööriist, mille kaudu tema toimetas ja tema korraldusel tehti ülekanded. Järelikult I N võtab vastu ise otsuse, kuidas mida, millal ja kus midagi ette võtta. Antud juhul I N tegi ülekande, kõik toimus ainult tema teadmisel ja korraldusel, tema enda otsesel tegevusel. Väidame seda, et asja kasutati, selle eest maksti tasu vastavalt kokkuleppele. On olemas tahteavaldus, mis tõendab, et korteri eest taheti maksta. I N ise otsustas, millal ta seal korteris elas ja kui kaua elas. Kostja alusetut rikastumist ei toimunud. Õigussuhe on täiesti olemas. See on I N ja V I omavaheline sisemine õigussuhe. Kostja, V I, lisas täiendavalt kohtuistungil, et I N kandis mulle üle raha, mida ta pidi üle kandma ja kirjutas seejuures „lõplik arvestus“. I N arvas, et pärast selle makse tegemist, et ta XXX korteris elamise eest enam mulle midagi võlgu ei ole. I N kavatses üldse selle korteri välja osta. I N pakkus, et korteriomandi ümber vormistamiseks O I ainuomandisse oleks I N pidanud mulle tasuma 5000 eurot, mis enne I N poolt korteri kasutamist olin mina tasunud pangale. 9 2-12-40136 Kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti poolte seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et Osaühingu Agro Foods Line hagi V I vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. Hagiavaldusega, kostja vastusega hagile, aga samuti poolte esindajate seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et Osaühingu Agro Foods Line ja V I vahel puudub õiguslik vaidlus selle üle, et Osaühing Agro Foods Line on kandnud oma pangakontolt V Ihhini pangakontole raha summas 3 089,42.- eurot. Poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle millise lepingu alusel ja millise lepingu täitmiseks Osaühing Agro Foods Line V I raha üle kandis. Hageja on seisukohal, et raha kanti üle suuliselt sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli üürisuhe ning hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe vastab üürilepingu tunnustele. Veelgi enam kostja on seisukohal, et Osaühingu Agro Foods Line juhatuse liige, I N, maksis temale kuuluva äriühingu kaudu V I eluruumi üürilepingu alusel üüri V I ja O I ühisomandusse kuuluva XXX asuvas korteris elamise eest. Eluruumi üürilepingu oli V I ja O I sõlminud suuliselt I N kui eraisik. Kõigepealt hindab kohus, kas eraisiku I N ning eluruumi ühisomanike: V I ja O I, vahel oli sõlmitud suuline eluruumi üürileping või muu üürileping, mille eest pidi I N maksma üüri (tasu) või oli Osaühingu Agro Foods Line ja eluruumi ühisomanike vahel sõlmitud hoopiski suuline äriruumide üürileping.

§271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Õigusalases kirjanduses on asutud seisukohale, et üürileping on üks sagedamini esinev kasutusleping. Üürilepingu järgi kohustub üks isik teisele isikule üle andma asja ja teine isik kohustub selle lepingu lõppedes tagastama. Üürileandja põhikohustus on asja üleandmine ja kohustus tagada asja kasutamine kogu lepingu kestel. Üürnikul lasub tasu (üüri) maksmise kohustus. Üürilepingu objektiks võivad olla asjad, loomad või asja osad (näiteks majaseina üürimine).

§272

lg.1 kohaselt on äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum.

§272

lg.2 sätestab, et kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu- ja äriruumide üürimisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole I N vande all, V I vande all ja tunnistaja O I, aga samuti ka poolte lepingulised esindajad mitte kordagi väitnud, et ühisomanikud O I ja V I andsid oma XXX asuva korteri üle Osaühingule Agro Foods Line, et viimane saaks kasutada korterit oma majandustegevuseks. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et O I ja V I kohustusid tagama, et Osaühing Agro Foods Line saaks XXX korterit kasutada kogu äriruumide üürilepingu vältel. Kohus asus seisukohale, et V I ja O I ning Osaühingu Agro Foods Line vahel ei olnud sõlmitud äriruumide üürilepingut, Osaühing Agro Foods Line kostja ja O I XXX korterit ei kasutanud ning seega puudus Osaühingul Agro Foods Line kohustus maksta V I ja O I tasu (üüri). 7. Kostja, V I, olles vande all ja tunnistaja, O I, väitsid, et I N eraisikuna kasutas elamiseks nende XXX korterit Eestis viibimise ajal ning sellest tulenevalt tekkis eraisikul I N kohustus maksta XXX korteri ühisomanikele üüri eluruumi kasutamise eest. Eraisik, I N, täitis oma üüri tasumise kohustust temale kuuluva äriühingu, Osaühingu Agro Foods Line kaudu, millise kohustuse täitmiseks kandis Osaühing Agro Foods Line V I pangakontole üle 10 2-12-40136 3 089,42.- eurot.

§272

lg.1 kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, millega seoses asus kohus seisukohale, et V I ja O I ühisomanduses olev XXX korter vastab eluruumi tunnustele ning sellele eluruumi kasutada andmiseks saab põhimõtteliselt sõlmida eluruumi üürilepingut. Kostja, V I vande all ja tunnistaja, O I, selgitasid kohtule, et I N elas nende XXX korteris koos eluruumi omanikuga, O I, aga samuti veel elasid samas O I ja V I ühised lapsed.

§272

lg.4 p.3 sätestab, et elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud. Hageja seadusliku esindaja ja hageja lepingulise esindaja selgitusega ning kostja ja tema lepingulise esindaja selgitustega, aga samuti tunnistaja ütlustega luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et I N elamiseks antud V I ja O I ühisomanduses olev XXX korter on eluruumiks, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud, millele langeb

§272lg.4 p.3 nimetatud piirang.

Nimetatud piirangu tõttu ei saanud I N ning O I ja V I vahel tekkida üürisuhet, mis vastab eluruumi üürilepingu tunnustele. Õigusalases kirjanduses on asutud seisukohale, et nimetatud piirang on kehtestatud eelkõige XXX korteri ühisomanike kaitseks. Kuivõrd eluruumi üürilepingu kohta käivad sätted kitsendavad oluliselt üürileandja positsiooni, siis seda ei soovi seadusandja rakendada eluruumi üürniku kaitsel juhul, kui üürileandja üürib välja sisuliselt enda kodu, kus lisaks kõigele muule asub ka üürileandja mööbel.

§272

lg.2 sätestab, et kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu- ja äriruumide üürimisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Õigusalases kirjanduses on asutud seisukohale, et kinnisasja üürimise kohta käivad olulised erisused seisnevad eelkõige selles, et kinnisasja üürileandja kohustused lähevad kinnisasja omandiõiguse ülemineku korral omandajale üle (

§291

), kinnisasja omandaja saab kinnisasja üürilepingu omandamisest alates kolme kuu jooksul üles öelda (

§323

), kinnisasja üürnik saab nõuda märke tegemist kinnistusraamatusse (

§324

), kinnisasja üürilepingu korralisel ülesütlemisel on muude üürilepingutega võrreldes pikemad etteteatamistähtajad (

§312

lg.1) ning kinnisasja üürileandjal on üürileandja pandiõigus (

§305-§307).

Kostja, V I ja tema lepinguline esindaja, advokaat Hillar Villers, ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et V I ja O I oleksid nende ühisomanduses oleva XXX korteri (või selle osa) I N üürimisel järginud kinnisasja üürimise kohta käivaid seaduse sätteid (nii sisulisi sätteid kui ka vormilisi sätteid). AÕS §70 lg.1 sätestab, et ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. AÕS §70 lg.6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS §73 lg.1 sätestab, et kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. AÕS §120 lg.1 kohaselt peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et V I ja O I ühisomanikena oleksid pidanud nendele 11 2-12-40136 kuuluva kinnisasja (XXX korter) või selle osa, üürnikule, I N, kasutamiseks üleandmiseks sõlmima asjaõiguslepingu notariaalses vormis. Kohtul puuduvad andmed sellise lepingu sõlmimise kohta. Kohus asus seisukohale, et kostja vastuväited hagile on mitteasjakohased, paljasõnalised, aga samuti on tõendamata. Kohus ühineb käesolevas asjas I N poolt vande all antud seisukohaga, et ta elas eraisikuna V I ja O I XXX korteris üksnes selle tõttu, et O I seda isiklikult soovis, kuna O I oli välisriigi kodaniku küllakutsel kohustunud kandma I N eluasemekulud I N Eestis viibimise ajal. Kohtu seisukohta toetab ka O I kirjalik välisriigi kodaniku küllakutse (tl.74). Kohus asus seisukohale, et eelpooltoodud asjaolude tõttu ei olnud V I ja O I ning I N vahel sõlmitud ei eluruumi üürilepingut ega ka muud üürilepingut kinnisasja või selle osa üürimiseks ning I N ei tekkinud kohustust maksta lepingu alusel V I ja O I tasu (üüri). Järgnevalt vaatleb kohus, kas V I ja Osaühingu Agro Foods Line vahel oli sõlmitud laenuleping 3 089,42.- euro saamiseks, ja, kas V I lasub kohustus peale laenulepingu ülesütlemist tagastada Osaühingule Agro Foods Line laenuvõlg summas 3 089,42.- eurot.

§396

lg.1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Õigusalases kirjanduses on asutud seisukohale, et laenulepingu puhul tekib laenuandjal eelkõige laenu väljamaksmise kohustus. Laenusumma väljamaksmine toimub reeglina vastava rahasumma ülekandmisega laenusaaja arvelduskontole. Lisaks tekib laenuandjal veel laenu kasutamise võimaldamise kohustus. Laenusaaja põhikohustuseks on laenu tagasimaksmise kohustus. Laenu tagasimaksmise kohustus korrespondeerib laenuandja poolse laenu väljamaksmise kohustusele ning eksisteerib seega reeglina ka samas ulatuses, milles toimus laenusumma väljamaksmine. Laenulepingu ülesütlemise korral muutub laenu tagasimaksmise kohustus sissenõutavaks lepingu lõppemise hetkest. Seadus ei eelda laenulepingu tasulisust, kuid praktikas on siiski enamik laenulepinguid tasulised ning laenusaaja on laenu ja selle kasutamise eest kohustatud maksma laenuandjale tasu (intressi). Kostja oma vastuväites väidab, et Osaühingu Agro Foods Line ja V I vahel ei saanud olla laenulepingut selle tõttu, et Osaühing Agro Foods Line ei nõua V Ihhinilt intresse ja viivised. Kohus loeb sellised kostja vastuväited mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks, mis ei vasta ei kehtivale seadusandlusele, ega ühti ka õigusalases kirjanduses avaldatud seisukohtadega. Kohus luges tuvastatuks, et seaduse mõtte kohaselt saab laenuleping olla ka tasuta (st ilma intressideta), kuigi seda ei esine sageli. Seega intresside maksmise kohustuse puudumine ei ole laenulepingu puudumise oluliseks tunnuseks ja asjaoluks. Seevastu kui laenatud raha laenusaaja kontole ülekandmine on just laenulepingu olemasolu põhiliseks tunnuseks ja asjaoluks. Kohus luges laenulepingu olemasolu tõendatuks, lisaks kostja poolt raha summas 3 089,42.- eurot saamise omaksvõtule, veel V I kontoväljavõttega ja Osaühing Agro Foods Line kontoväljavõttega, mis on kirjalikuks tõendiks V I ja Osaühingu Agro Foods Line vahel laenulepingu olemasolu kohta, kuna V I kanti Osaühingu Agro Foods Line poolt raha üle selgitusega laen. Kohus asus seisukohale, et asjaolu, et Osaühing Agro Foods Line kandis raha laenulepingu alusel üle ka O I ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, kuna Osaühing Agro Foods Line võib sõlmida laenulepingu igaühega, kellega peab vajalikuks (lepingutevabaduse printsiip), aga samuti ei ole O I käesolevas tsiviilasjas kostja. 12 2-12-40136 Riigikohus 24.novembri 2011.a määruse p.11 tsiviilasjas nr. 3-2-1-109-11 asus seisukohale, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Riigikohus 16.novembri 2011.a otsuse p.10 tsiviilasjas nr.3-2-1-101-11 asus seisukohale, et kolleegium märgib, et TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

§ 20lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga.

Lepingut võib

§ 13lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel.

Kokkuleppel lepingu muutmiseks on seega vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab eespool viidatud TsÜS § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. Maakohus nõustub Riigikohtu seisukohaga ja asub seisukohale, et Osaühingu Agro Foods Line ja V I vahel sõlmiti suuline laenuleping ning selle laenulepingu sõlmimiseks võis teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt, mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

§ 20lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga.

Käesoleval juhul sõlmisid Osaühing Agro Foods Line ja V I laenulepingu kaudsete vastastikuste tahteavalduste teel, vastastikuste tegude tegemisega. Osaühing Agro Foods Line kandis V I pangakontole üle laenusummad ja V I võttis Osaühingult Agro Foods Line saadud laenusummad kasutusse so tasus oma korterilaenu võlga AS-ile Swedbank, aga samuti kasutas laenu muude pere sisemiste vajaduste rahuldamiseks, mille luges kohus tuvastatuks poolte kontoväljavõtetega, hagiavaldusega, kirjaliku vastusega, aga samuti ka poolte seletusega kohtuistungil. Samade tõenditega luges kohus tuvastatuks, et Osaühingu Agro Foods Line ja V I tahe laenulepingu sõlmimiseks oli äratuntavalt väljendatud. Osaühingu Agro Foods Line tahe väljendus ülekannetes, millel oli selgitustes kirjutatud laen. V I tahe väljendus laenatud raha kasutusse võtmises. Kohus asus seisukohale, et juhul, kui V I tahe ei oleks olnud suunatud laenulepingu sõlmimisele, siis oleks ta pidanud viivitamata kõik rahasummad oma pangakontolt Osaühingu Agro Foods Line pangakontole tagasi kandma. Kohtul V I sellise tegevuse kohta andmed puuduvad. Samuti luges kohus mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks V I vastuväited, et tegelikult oli tema tahe suunatud üürilepingu sõlmimisele I N. V I tahet sõlmida I N üürileping ei kinnita V I ja Osaühingu Agro Foods Line poolt teineteise suhtes toime pandud teod, mis tõendavad, et tegelikult oli poolte tahe suunatud laenulepingu sõlmimisele. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-11-08 vastu võetud kohtuotsuse 27.märtsist 2008.a p.10 asus seisukohale, et kolleegium peab vajalikuks korrata oma varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-07, 25. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-02 ja 7. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3313 2-12-40136 03). Juhul kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Maakohus nõustub Riigikohtu seisukohaga ning vaatamata poolte hinnangule õigussuhtele kujundab omapoolse seisukoha, mis tugineb nende hagi aluseks olevatele asjaoludele, millele pool on viidanud. Samuti asus maakohus seisukohale, et hageja on õigesti esitanud kostja vastu alternatiivselt ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kostja vastuväited, et alusetut rikastumist raha kasutusse võtmisega ei toimunud loeb kohus mitteasjakohaseks, paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Riigikohus 07.juuni 2011.a. määruse p.24 tsiviilasjas nr.3-2-1-44-11 asus seisukohale, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe

§ 2

lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib

§ 3

järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Maakohus nõustub Riigikohtu ja hageja seisukohaga, selles, et esmalt tuleb kontrollida, kas Osaühingu Agro Foods Line ja V I vahel oli laenulepingust tulenev võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Kohus on juba käesolevas otsuses tuvastanud, et poolte vahel ei olnud üürilepingust tulenevat võlasuhet ja eluruumi üürilepingust tulenevat võlasuhet. Samas on kohus tuvastanud poolte vahel laenulepingust tuleneva võlasuhte, mille tõttu asus kohus seisukohale, et poolte vahel ei tekkinud alusetust rikastumisest tulenevat õigussuhet. Eeltoodu alusel luges kohus tuvastatuks, et Osaühingu Agro Foods Line ja V I vahel sõlmiti suuliselt (kaudsete tahteavalduste tegemisega, mis väljendusid konkreetsetes tegudes teineteise suhtes) tähtajatu laenuleping. Osaühing Agro Foods Line ütles V I tähtajatu laenulepingu üles, pärast mida, muutus laenusumma sissenõutavaks. V I vabatahtlikult laenu tagasi maksnud ei ole, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kohus pidas vajalikuks mõista V I välja Osaühingu Agro Foods Line kasuks laenuvõla, summas 3 089,42.- eurot. Kohus pidas vajalikult lükata otsuse avalikult teatavakstegemine edasi 09.10.2013.a.. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud 14 2-12-40136 vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus Osaühingu Agro Foods Line hagi rahuldas, siis pidas kohus vajalikuks panna Osaühingu Agro Foods menetluskulud V I kanda ning kostja, V I, menetluskulud jätta V I kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS §174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik 15