Obsah (5)

§ 180§ 114§ 182§ 108§ 109

3-12-1364 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1364 Haldusasi OÜ Grund

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus 1 menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD 1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka LMTK või maksuhaldur) alustas 13.12.2010 korraldusega nr 12.2-3/8232-1 OÜ Grundar Timber oktoober 2010 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli /I kd tl 110/. Maksuhaldur koostas 25.08.2011. a kontrollakti nr 12.2-3/8232-14 (edaspidi Kontrollakt) /I kd tl 60-79/, mille kohta äriühing esitas eriarvamuse /II kd tl 16-18/. 2. 18.10.2011 koostas LMTK OÜ-le Grundar Timber maksuotsuse nr 12.2-3/8323-17 (edaspidi 18.10.2011 maksuotsus). 17.11.2011 esitas OÜ Grundar Timber vaide 18.10.2011 maksuotsuse peale /I kd tl 35-58/. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) 28.02.2012 vaideotsusega nr 6-1/570-3 tunnistati 18.10.2011 maksuotsus kehtetuks /I kd tl 81-91/. 3. 07.03.2012 teatega nr 12.2-3/8323-18 teatas LMTK OÜ-le Grundar Timber kontrolli jätkamisest /I kd tl 116/ ning 31.05.2012 koostas maksuotsuse nr 12.2-3/8323-20 (edaspidi Maksuotsus või ka vaidlustatud otsus), millega LMTK kontrolli tulemusel suurendas OÜ Grundar Timber maksukohustust järgnevalt: käibemaksukohustust 140 839 krooni (9001.25 eurot) ja tulumaksukohustust 196 648 krooni (12568. 10 eurot) /I kd tl 10-34/. 4. 02.07.2012 esitas OÜ Grundar Timber (edaspidi ka kaebaja) Tallinna halduskohtule kaebuse Maksuotsuse tühistamiseks /I kd tl 1-8/, mis võeti menetlusse halduskohtu 09.08.2012 määrusega /I kd tl 92/. 18.09.2012 määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /I kd tl 98/. 5. 05.10.2012 esitas vastustajaks tunnistatud MTA kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /I kd tl 103-107/. 01.11.2012 esitas kaebaja kohtule oma täiendavad seisukohad /I kd tl 224-227/ ja 05.12.2012 tegi sama vastustaja /II kd tl 1-4/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ Grundar Timber on seisukohal, et maksuhaldur on vääralt hinnanud tõendeid ning samuti on valesti kohaldatud materiaalõiguse norme haldusakti põhjendamisel. Maksuhaldur on Maksuotsuses leidnud, et kaebaja ei ole teinud tehinguid OÜ-ga Baltika Partnerid ja OÜ-ga Svingel Ehitus. Kaebaja maksuhalduri järelduste, hinnangute ja seisukohtadega nõustuda ei saa. Kui varasemalt esines menetluse käigus ebaselgus 18.10.2011 maksuotsuse faktilises ja õiguslikus aluses, siis nüüdseks on maksuhaldur jõudnud seisukohale, et M. L oli teadlik sellest, et tehinguid ei tehtud OÜ-ga Baltika Partnerid ja OÜ-ga Svingel Ehitus. Sellegipoolest esineb Maksuotsuses viiteid sellele, et maksuhalduri arvates kaebaja justkui on osalenud maksupettuses. Teisiti ei saa käsitleda maksuhalduri väidet, et antud juhul on tegemist kahtlusega, et OÜ Baltika Partnerid oli nn arvevabrikuks ning mingit saematerjali soetamist OÜ-lt Baltika Partnerid ei toimunud. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab maksuotsus olema selge õigusliku ja faktilise alusega (vt RKHKo nr 3-3-1-18-10 p 11 jj), sest sellest sõltub tõendamine: nii maksuotsuse aluseks olevate väidete kui kaebaja poolt maksuotsuse vaidlustamisel enda väidete tõendamine. Kaebaja arvates puuduvad käesolevas asjas tõendid, mis annaksid alust väita, et tegemist on maksupettusega. Ainuüksi ebamäärane kahtlus ei anna alust, et määrata täiendavalt tasumiseks makse. RKHKo nr 3-3-1-8-06 asjaoludest nähtub, et selles asjas viitas maksuhaldur mitmetele sarnastele asjaoludele käesoleva asjaga (müüja ei ole 2 täitnud deklareerimiskohustust, kauba väärtus oli ülehinnatud, tasumised sularahas, pooled andsid ebaselgeid ütlusi, dokumentides on ebatäpsused ja vastuolud). Kuid viidatud otsuses p 11 on Riigikohus selge järelduse teinud: Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kuigi nimetatud asjaolud võivad tekitada ebamäärast kahtlust maksupettuse osas, ei ole ükski neist asjaoludest käsitatav kui OÜ XXXXX XXXXXX poolt Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnus. Maksuhalduri väide ebatäpsustest ja vastuoludest dokumentides on liialt ebamäärane, et hinnata seda kui maksurikkumise tunnust. Kui lugeda Maksuotsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et kaebaja oli teadlik müüjate õigusvastasest tegevusest (sellest, et müüjad tegelikult ei olegi müüjad), siis peaks maksuhaldur viitama sellele, et milline eriline informatsioon on kaebajal selle kohta. RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-32-09 on selgitatud, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Samuti on eelviidatud RKHKo nr 3-3-1-18-10 p 12 märgitud: Seda, et kaebaja teadis, et nimetatud osaühingud pole tegelikud müüjad, kinnitaksid tõendid, et kaebajale oli see asjaolu saanud teatavaks või kaebaja osales maksupettuses. Käesolevas asjas on maksuhaldur viidanud rohketele tõenditele, mis puudutavad müüjate tegevust, kuid asja juures puuduvad tõendid ja põhjendatud motivatsioon selle kohta, et M. L oleks sellest olnud teadlik. Kaebaja ei olnud ega saanudki olla teadlik asjaoludest, mis puudutavad OÜ Baltika Partnerid ja sellega seotud isikute tegevust. Kui analüüsida OÜ-ga Baltika Partnerid seotud isikute ütlusi, siis nähtub, et need isikud on tegutsenud ühiselt ning isikud ei eita tehingute tegemist kaebajaga. R. R on selgesõnaliselt tunnistanud, et tegeles OÜ Baltika Partnerid nimel seamaterjali müügiga kaebajale. G. S on samuti kinnitanud materjali müüki ja ka arvete koostamist. Kaebaja maksukohustust ei saa mõjutada müüja töökorralduse puudulikkus või see, et isikud soovivad vähendada enda panust või nad ei anna oma tegevuse kohta selgeid seletusi mingil põhjusel. Sügavalt ekslik on maksuhalduri seisukoht, et OÜ Baltika Partnerid poolt saematerjali müügi deklareerimata jätmine viitab sellele, et OÜ Baltika Partnerid ei müünud saematerjali OÜ-le Grundar Timber. Müüja õigusvastasest tegevusest ei saa järeldada automaatselt seda, et tehinguid ei ole tehtud. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Seejuures on maksuhaldur ise oma seisukohtades ebajärjekindel, sest Maksuotsuse teises osas nimetatud OÜ Svingel Ehitus on esitatud maksudeklaratsioone, milles on deklareeritud käivet, kuid ka neid andmeid ei arvestada ning peetakse ikkagi ebausaldusväärseks. Kui äriühingu nimel tegutseb isik, kes väidab, et esindab äriühingut ning toob kauba ja laseb üle kanda pangaülekandega raha, siis on selge, et ostjal on selge arusaam, et tegemist on müüjaga seotud isikuga. See on praktikas tavapärane käitumine ning ostjal polegi vajadust täiendavalt kontrollida seda, kas müüjat esindaval isikul on olemas tööleping või kas ta omab mingeid muid volitusi. Kaebaja tasus suurema osa rahast pangaülekandega, mille puhul ei ole võimalik eksida tehingu teises pooles, sest krediidiasutused kontrollivad raha saajat. Mis puudutab sularahas tasumist, siis OÜ-ga Baltika Partnerid seotud isikud tunnistavad sularaha saamist. Sellest, et kaebaja on jätnud tasumata 674 krooni, on Maksuotsuses tehtud järeldus, et kaupade eest osaliselt raha mittemaksmine ei ole iseloomulik olukorras, kus tegelikult tehingud on toimunud. Arvestades, et kokku tasus kaebaja 378 760,50 krooni, siis 674 krooni mittetasumine kindlasti ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas tehing on toimunud või mitte. Kaebaja eeldab, et isegi kui kaebaja oleks tasunud kogu summa ning seda võlga ei oleks, siis maksuhalduri järeldused Maksuotsuses ei erineks. 3 Maksuotsuses on asutud seisukohale, et OÜ Baltika Partnerid arvetel näidatud saematerjal toodeti tegelikult OÜ Grundar Timber saeveskites ning põhjendatud käibemaksu ja tulumaksu määramine. Samal ajal ei nähtu Maksuotsusest, et maksuhaldur oleks analüüsinud lähemalt kaebaja tegevust ja tuvastanud mingeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et kaebaja on selle materjali ise tootnud. Tegemist on järjekordse oletusega, mida ei toeta mitte ükski tõend. Sellist väidet on seetõttu kaebajal pea võimatu ka ümber lükata ning see paneks kaebajale sisuliselt täies ulatuses tõendamiskoormise. Seejuures soetab kaebaja pidevalt saematerjali ning seda hoolimata sellest, et materjali oleks võimalik ka enda toota (kuid alati ei ole sobivat toorainet, kõikide mõõtude tootmine ei ole otstarbekas või on nõudlus mingile materjalile suurem kui hetke tootmisvõimsus). Maksuhalduri arvates on OÜ-le Baltika Partnerid tasumisel oluliseks puuduseks see, et kaebaja ei ole esitanud kassa väljaminekuordereid (vt Maksuotsuse lk 22). Kaebaja leiab, et selline puudus ei saa kaasa tuua täiendavat käibemaksu määramist, sest asja juures on tõendid selle kohta, et kaebaja on tasunud OÜ-le Baltika Partnerid. Seejuures on maksuhaldur eiranud RKHKo 3-3-1-40-02 p 7 toodud seisukohti: Raamatupidamise seadus ei sätesta kassaarvestuse korda. Arvestuse ja dokumenteerimise korra kehtestab raamatupidamiskohustuslane ise siseeeskirjaga. Kassaarvestus võib näiteks toimuda ka ainult kassaraamatus, mille kannete õigsust kinnitab vastutav isik oma allkirjaga. Sissetulekute ja väljaminekute kohta ei pea koostama eraldi ordereid, kui kassaraamat viitab muudele algdokumentidele ning kassaraamatu kannete vastavus algdokumentidel näidatud arvandmetega on kontrollitav. Kuigi eelviidatud Riigikohtu lahend puudutab mitte kehtivat raamatupidamise seadust (edaspidi RPS), vaid eelnevalt kehtinud seadust, siis ei nähtu, et kaks seadust selles osas erineksid. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et maksuhalduri väited tuginevad algdokumendi mõistele, millest aga ei saa teha teha järeldust, et kassaraamat üksi on ebapiisav ning isikul peaks olema ka kassa väljamineku orderid. Maksuotsuses on väidetud, et äris ei ole tavapärane, et kauba saaja koostab peale kauba saamist saatelehed juba saadud kauba kohta. Maksuhaldur on pööranud liialt palju tähelepanu vormile ning jätnud tähelepanuta aktide sisu. Ostjal on selgelt põhjendatud huvi kauba vastuvõtmisel kontrollida kauba kogust. Just seetõttu on ka kaebaja vastavad aktid koostanud, et kontrollida kaupade kogust, sest sellele alusel toimus tasumine. Kaebaja poolt oleks vastupidiselt äris ebatavaline vastu võtta kaupa nii, et selle kogust (koos sellega kontrollitakse ka kauba kvaliteeti) kontrollimata. See, et kaebaja vastavad aktid koostas kui saatelehed, ei muuda nende aktide tähendust. M. L on oma 14.01.2011. a ütlustes maksuhaldurile seejuures selgitanud: Saematerjali vastuvõtmine toimub tavaliselt õhtuti (17:00 kuni 22:00), saematerjali võtan vastu saatelehega (kui seda saab nimetada saateleheks), mis tavaliselt ei klapi, sest nende poolt on umbluu saatelehtedele märgitud, st toodud saematerjal ei vasta tegelikkusele. Loen saematerjali pakid üle ja esitan uue korrektse saatelehe saematerjali müüjale tagasi. Eeltoodust tulenevalt on M. L selgesõnaliselt viidanud, et tema nimetab saatelehtedeks dokumente, mis ta koostab kauba koguse ja vastuvõtmise kohta. Sarnaselt tehingutega OÜ-ga Baltika Partnerid, on ka tehingute puhul OÜ-ga Svingel Ehitus maksuhalduri seisukohad faktiliselt ja õiguslikult valed. Ei ole tõendatud ja viidatud üheselt sellistele asjaoludele, millest saaks järeldada, et kaebaja või temaga seotud isikud (s.h M. L) oleks teadlik, et OÜ Svingel Ehitus ei ole tegelik müüja. Selles osas on eelnevalt käsitletud kaebaja väited ja argumendid käsitletavad ka tehingute puhul OÜ-ga Svingel Ehitus. Käesolevas asjas pole vaidlust selles, et OÜ Svingel Ehitus arvetel näidatud tööd on tehtud, sest vastavad katusealused on reaalselt olemas. Maksuhaldur on tuginenud sellele, et J. K seletused on vastukäivad ja üldised. Maksuotsuse lk 14 tsiteeritud seisukohtadest nähtub, et J. K kinnitab kahe katusealuse ehitamist. Samuti kinnitab J. K seda, et ta palkas kaks töötajat, kuid tegi seda mitteametlikult (kahele töötajale ehitusobjektil on viidanud ka M. L oma ütlustes). Maksuotsuses endas on muuhulgas tehtud ka viide, et OÜ Svingel Ehitus deklareeris 4 kontrollitaval perioodil töötajatele tehtud väljamakseid, kuid jättis töötasudelt arvestatud maksud tasumata. Kaebajal puuduvad võimalused selliste asjaolude kontrollimiseks. Kõik, mis puudutab J. K tegevust ja käitumist kohustuste täitmisel, annab aluse teha etteheiteid kas J. Kle või temaga seotud äriühingule. Samal ajal on J. K kinnitanud siiski tehingute toimumist kaebajaga ning raha saamist, mis kaebaja arvates on piisav asjaolu. See, et J. K on võõrandanud äriühingu Läti Vabariigi kodanikule vmt asjaolud viitavad pigem sellele, et isik ei soovi täita oma kohustusi ning soovib vältida vastutust. See on tal ka õnnestunud, sest maksuhaldur on nendest asjaoludest teinud järeldused kaebaja kahjuks, kuigi need asjaolud viitavad pigem sellele, et isik püüab enda kohusustest kõrvale hoida. RKHKo nr 3-3-1-32-09 p 10 on selgitatud: Seega juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebaja oleks antud asjas käitunud pahauskselt. See asjaolu, kas müüja omab registervara või kas ja kuidas müüja oma kohustusi täidab, ei puuduta ostjat. Ostja ei saa selliseid asjaolusid enamasti ka kontrollida (näiteks liiklusregistrile pole võimalik teha vastavaid päringuid ja samamoodi ei saa kolmas isik infot maksuhaldurilt selle kohta, kas ja milliseid väljamakseid või andmeid keegi deklareerib maksuhaldurile). Maksuhalduri seisukohtades järjekindluse puudumist kinnitab muuhulgas asjaolu, et Kontrollaktis (lk 15 ülevalt teine lõik) pidas maksuhaldur võimalikuks, et OÜ-le Grundar Timber ei osutanud ehitusteenust mitte OÜ Svingel Ehitus, vaid J. K oma töötajatega. Samal ajal ei ole maksuhaldur kogunud vahepeal uusi tõendeid või ei ole selgunud ka uusi asjaolusid, kuid maksuhaldur ei ole selgitanud oma seisukohtade muutust. Kaebaja arvates ei saa sellised olulised järeldused muutuda suvaliselt ning maksuhaldur peab suutma neid põhjendada. Maksuhalduri kallutatust näitab asjaolu, et maksuhaldur on tuginenud sellele, et J. K on parandanud seletuste andmisel protokolli (Maksuotsuse lk 14). Sisuliselt tähendab see seda, et maksuhalduri arvates on protokolli parandamine või täpsustamine, milleks isikule antakse enne allkirjastamist tema ütlused lugeda, asjaolu, mida võib kasutada tõendina haldusakti motiveerimisel ja kogumis maksukohustuse määramisel. Maksuotsuses on hinnatud M. L ütluste usaldusväärsust muuhulgas selle aluse, kas ja kuivõrd täpseid ütlusi ta on andnud laenutehingu kohta OÜ-ga Raer Veod. Maksuhaldur iseenesest ei kahtle laenulepingus (vt Maksuotsuse lk 17), kuid leiab, et isikud on andnud selle kohta vastuolulisi ütlusi ning seetõttu on M. L ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Esiteks leiab kaebaja, et selliselt ei saa laiendada mingite ütluste tähendust muudele ütlustele ja nende usaldusväärsusele. Teiseks näitab kaebaja arvates see pigem seda, et M. L või ka muud isikute ütlused dokumenteeritud tehingute kohta võivad sisaldada ebatäpsusi ning seda juba seetõttu, et isikud lihtsalt ei mäleta õigesti mingeid asjaolusid. M. L on seotud mitmete äriühingutega, mis teevad igakuiselt sadu tehinguid ning seega on ebamõistlik loota, et ta annab kõikide tehingute kohta täpsed ütlused. Seejuures ei saa isikute seletusi üle hinnata, sest äriühingu kui raamatupidamiskohustuslase puhul on määravad dokumentaalsed tõendid, millest nähtuvad olulised andmed tehingute kohta. Ka OÜ Svingel Ehitus puhul on Maksuotsuses tehtud etteheide, et kaebaja raamatupidamises puudub kassa väljamineku order OÜ-le Svingel Ehitus väljamakse tegemise kohta. Lisaks eelnevalt kaebuses märgitud seisukohale seoses kassa väljamineku orderiga viitame sellele, et OÜ Svingel Ehitus juhatuse liige J. K pole eitanud raha saamist kaebajalt. Kaebaja on esitanud asja juurde OÜ Svingel Ehitus kassa sissetuleku orderite kviitungid, millelt nähtuvad tasumised. Seega isegi kui käsitleda väljamineku orderit puudumist eksimusena, siis on asjakohane viidata RKHKo nr 3-3-1-43-03 p 11 märgitud seisukohale: Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu 5 tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole pidanud silmas nõutavat ja tavapärast hoolsust ning seepärast tuleb pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut. Käesolevas asjas on tehingu teine pool kinnitanud raha saamist ning seetõttu ei oma puudused sularahadokumentide vormistamisel mingit tähendust. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet leiab, et Maksuotsus on õiguspärane, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et OÜ Grundar Timber ei soetanud saematerjali OÜ-lt Baltika Partnerid ega ka OÜ-lt Rainert ning OÜ Grundar Timber oli sellest teadlik. Vastustaja toob siinkohal veelkord välja need asjaolud, mis kinnitavad tehingute mittetoimumist ning M. L teadlikkust: (

1. a)Arvetel näidatud müüja vastab variäriühingu tunnustele – OÜ Baltika Partnerid ei ole alates oktoobrist 2010 käibedeklaratsioone esitanud, sh on jäetud deklareerimata käibemaks tehingutelt OÜ-ga Grundar Timber. Äriühing on kohe pärast tehingute toimumist võõrandatud isikule, kes ei ole maksuhaldurile kättesaadav, äriühing on registreeritud aadressile, kus puudub maja. Äriühingu kontole kantud rahasummad on koheselt sularahas välja võetud. Nii OÜ Baltika Partnerid kui ka OÜ Rainert, kellelt OÜ Baltika Partnerid puidu väidetavalt soetas on 27.10.2010 seisuga käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist kustutanud. (
2. b)OÜ Baltika Partnerid juhatuse liige ei oska anda selgeid ütlusi tehingute toimumise (sh saematerjali transportimise kordade ja vedu teostanud isikute) kohta. (
3. c)Tehingus osalenud isikute ütlused on vastuolulised ega tõenda tehingute toimumist – M. L on maksumenetluses antud seletustes öelnud, et andis raha R. Rile, G. S ta ei tea, ei ole temaga kunagi kohtunud ega temale raha andnud. G. S ja R. Ri ütluste kohaselt andis M. L 60 000 krooni G. Sle. G. S 31.01.2011 antud seletuste kohaselt võttis M. L temaga ise ühendust, ta on M. Lga kohtunud ning on võimeline ta pildi järgi ära tundma. M. L 24.01.2011 seletuste kohaselt helistas ta R ja küsis okaspuu materjali, G. Sga suhtlemise osas ütles M. L, et helistamisi oli palju ning ta ei mäleta kas sellenimeline isik on talle helistanud. Seda, et ta ise oleks G. Sle helistanud, M. L ei kinnitanud. (
4. d)Vedu ei ole toimunud – OÜ-l Grundar Timber puuduvad dokumendid, mis tõendaksid veo toimumist. OÜ Grundar Timber raamatupidamise dokumentide hulgas on OÜ Grundar Timber poolt koostatud saatelehed, millelt ei nähtu vedu teostanud auto andmed, veo teostamise aeg ega muu taoline, mis võimaldaks veo toimumist kontrollida. Samuti on vastuolulised isikute ütlused veo tellimise ja kauba toimetamise osas OÜ-sse Grundar Timber. M. L 24.01.2011 antud selgituste kohaselt võttis M. L materjali ise vastu, kontrollis üle ning tõstis materjali tõstukiga maha, Rt kaasas ei olnud, kuid R käis üksinda Paikusel M. L juures. Materjali tõid kohale erinevad juhid. R. Ri 07.03.2011 seletuste kohaselt oli ta puidu viimisel OÜ-sse Grundar Timber ise autoga kaasas ning maksis autojuhile ühe reisi eest sularahas 5000 krooni. M. Llt tema raha ei saanud, raha maksis talle G. S sularahas. Ütlustest nähtuvalt tellis transpordi R. R ning mõlemal korral olid samad autojuhid. G. S seletuste kohaselt tellis transpordi tema eraisikutelt, kuid ei oska nimetada vedu teostanud isikute nimesid. Materjali hoiustas väidetavalt oma vanaisa talus, samas nähtub tema seletusest, et saematerjali, mis ta OÜ-le Grundar Timber müüs, nägi ta alles OÜ Grundar Timber platsil Tammurus. (
5. e)OÜ Grundar Timber juhatuse liikme M. L ütlused saematerjali tellimise vajaduse osas on vastuolus muude tuvastatud asjaoludega – M. L poolt OÜ-s Grundar Timber läbiviidud vaatluse käigus antud selgituste kohaselt oli OÜ-lt Baltika Partnerid soetatud saematerjali lihtsam osta kui toota, põhjendades seda asjaoluga, et töötajatega on pidevalt probleeme ning ise tootmine on tunduvalt kulukam. OÜ Grundar Timber 22.06.2011 vastuse kohaselt osteti OÜ-lt Baltika Partnerid oksavaba saematerjali selliste mõõtudega mida nad ise ei tooda, samas 6 näitas M. L vaatluse käigus maksuhaldurile oma toodetud saematerjali, millist soetati väidetavalt ka OÜ-lt Baltika Partnerid. Seega oli OÜ-l Grundar Timber võimalus sellise materjali ise tootmiseks ning ta on seda hoolimata tootmise kulukusest ka teinud. Vastustaja on seisukohal, et olukorras, kus OÜ-l Grundar Timber on kaks saeveskit ning puidumaterjali soetab OÜ Grundar Timber OÜ-lt Grundar Puit, ei pea vastustaja kaebaja põhjendusi saematerjali tellimise vajaduse osas usutavaks. (
6. f)Kauba eest ei ole täies ulatuses tasutud – Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Grundar Timber on jätnud OÜ-le Baltika Partnerid 674 krooni ulatuses tasumata. Samuti puudub OÜ-l Grundar Timber kassa väljamineku order, mis tõendab sularahas 60 000 krooni tasumist OÜ-le Baltika Partnerid ning isikute ütlused sularaha üleandmise osas on vastuolulised. (
7. g)Tehingu pooled on varasemad tuttavad – R. R tundis varasemalt nii G. S kui ka M. Ld, M. Lga seotud äriühingud, sh OÜ Grundar Timber on ka varasemalt soetanud saematerjali R. R kaudu erinevatelt äriühingutelt. R. R selgituste kohaselt aitas tema G. S OÜ-sse Grundar Timber. Seega ei saa välistada, et OÜ Baltika Partnerid arveldusarvelt välja võetud raha on jõudnud tagasi OÜ-sse Grundar Timber. (
8. h)Ostja ja müüja tegutsesid kooskõlastatult – R. Ril puudusid volitused OÜ Baltika Partnerid esindamiseks, M. L tasus ettemaksu väidetavalt R. Rile, kontrollimata R. Ri volitusi OÜ Baltika Partnerid nimel tegutsemiseks ning võttes sellega riski, et raha ei jõua müüjani. Maksuhaldur on seisukohal, et juhul, kui tehingud oleks poolte vahel ka tegelikkuses toimunud, ei teeks äris mõistlikult käituv isik sellises ulatuses sularaha väljamakseid isikule, kes ei ole äriühingu juhatuse liige ega oma selleks volitust. Samuti ei saa pidada tavapäraseks sellises ulatuses sularaha väljamakse kohta dokumentide (kassa väljamineku orderid) vormistamata jätmist. Lisaks eelnevale nähtub nii G. S kui ka R. Ri ütlustest, et info ostuhinna, arvetele märgitavate koguste ja muude andmete kohta tuli M. Llt. Eeltoodu kinnitab veenvalt, et tehinguid poolte vahel ei toimunud ning OÜ Grundar Timber oli sellest teadlik. Veelgi enam – asjas kogutud tõendid ning tuvastatud asjaolud kogumid viitavad sellele, et isikud tegutsesid tehingute tegemisel ühiselt ning kooskõlastatult. Olukorras, kus kaebaja ei ole tõendanud veo toimumist ning maksuhaldur on asjas kogutud tõendeid hinnates tuvastanud, et kaup nimetatud tehingute raames tegelikult ei liikunud, vaid selle kohta on vormistatud vaid arved, on ilmne, et ostja oli teadlik tehingute mittetoimumisest ning arvete fiktiivsusest. Maksuhalduri poolt viidatud asjaolu, et nimetatud tehingutelt ei ole käibemaksu deklareerinud ka müüja, üksnes kinnitab, kõiki asjaolusid kogumis hinnates, maksuhalduri seisukohta tehingute mitte toimumise kohta. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui äriühingu nimel tegutsev isik väidab, et esindab äriühingut ning toob kauba ja laseb raha üle kanda pangaülekandega, siis on selge, et ostjal on selge arusaam, et tegemist on müüjaga seotud isikuga. Vastustaja viitab vastuse alapunktile (
9. h)ning rõhutab, et OÜ Grundar Timber tegi nimetatud tehingute eest enne pangaülekannet OÜ-le Baltika Partnerid ettemaksu, mille tasus väidetavalt sularahas R. Rile, kontrollimata sealjuures R R volitusi. Vastustaja möönab, et ainuüksi 647 krooni tasumata jätmisest ei saa järeldada tehingute mittetoimumist, kuid ostja poolt arve osaline tasumine ning müüja poolt tasumata jätmise aktsepteerimine ei ole olukorras, kus tehingud on ka reaalselt toimunud, tavapärane. Hinnates eelnimetatut koos kõigi teiste asjas kogutud tõenditega, viitab maksusumma osaline tasumine ning selle müüjapoolne aktsepteerimine tehingute mittetoimumisele. Vastustaja viitega vastuse alapunktile (
10. e)rõhutab, et M. L näitas maksuhaldurile vaatluse käigus saematerjali, mis on äriühingu enda toodetud ning millist telliti ka OÜ-lt Baltika Partnerid, seega ei ole kaebaja väide, et OÜ Grundar Timber ei pidanud sellise materjali ise tootmist otstarbekaks, kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Lisaks on kaebaja kaebuses toonud materjali soetamise põhjusena tootmisvõimsuse näol välja juba uue asjaolu, kui 7 varasemalt on kaebaja põhjendanud saematerjali soetamist sellega, et materjali soetamine on soodsam kui ise tootmine. Olukorras, kus tehingud on toimunud, ei saa kassaorderite puudumist pidada tavapäraseks, kuivõrd kassaväljamineku orderite abil tõendab ostja kauba eest sularahas tasumist ning raha kättesaamist müüja poolt. Seni, kuni ostja ei suuda tõendada kauba eest tasumist, on müüjal ostja vastu nõudeõigus. Asjaolu, et ostja ei ole käesoleval juhul kassa väljamineku ordereid vormistanud ning loodab selles osas müüja kinnitusele, viitab sellele, et tehinguid ei ole poolte vahel tegelikult toimunud, mistõttu ei pidanud kaebaja vajalikuks ka nimetatud dokumentide vormistamisele tähelepanu pöörata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole tõendanud ega viidanud asjaoludele, millest saaks järeldada, et kaebaja või temaga seotud isikud oleks teadlikud, et OÜ Svingel Ehitus ei ole tegelik müüja. Vastustaja toob siinkohal välja asjaolud, mis tõendavad tehingute mittetoimumist ning kaebaja teadlikkust tehingute mittetoimumisest: (
11. a)OÜ Svingel Ehitus omab variettevõttele iseloomulikke tunnuseid, kellel puudub reaalne majandustegevus – OÜ Svingel Ehitus deklareerib küll oma käibemaksuarvestuses käivet ning töötajatele tehtud väljamakseid, kuid on jätnud käibemaksu ning töötasudelt arvestatud maksud riigile tasumata. Lisaks eelnevale ei deklareeri OÜ Svingel Ehitus oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu näol tööde teostamiseks vajamineva materjali soetust. 07.03.2011 seisuga on OÜ Svingel Ehitus KMS § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. 28.03.2011 seisuga vormistati OÜ Svingel Ehitus Läti Vabariigi kodaniku nimele aadressile Oja 45, Pärnu, kuhu saadetud kirjad tagastatakse hoiutähtaja möödumisel. (
12. b)OÜ Svingel Ehitus juhatuse liige J. K ning OÜ Grundar Timber juhatuse liige M. L ei oska anda tehingute kohta konkreetset informatsiooni – J. K 11.05.2011 antud seletused raha tasumise osas on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kui J. K seletuste kohaselt OÜ-l Svingel Ehitus kassa sissetuleku orderit ei olnud ning allkirjastati OÜ Grundar Timber kassa väljamineku order, siis OÜ Grundar Timber raamatupidamises kassa väljamineku order puudub ning maksumenetluses on maksuhaldurile esitatud raha tasumise tõendamiseks hoopis OÜ Svingel Ehitus kassa sissetuleku order. Lisaks eeltoodule annab J. K üldsõnalisi ütlusi ning ei oska nimetada töid teostanud isikute nimesid, kontaktandmeid ega ka seda, mis värviga seinalaudis värviti, kui palju värvi kulus ning kas puidumaterjal oli teenuse hinnas või mitte. Samuti ei ole OÜ Svingel Ehitus esitanud maksuhaldurile ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et OÜ Svingel Ehitus oleks tööde teostamiseks vajaminevad materjalid soetanud. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka OÜ Svingel Ehitus käibemaksuarvestuses. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduri kahtlus, et OÜ Svingel Ehitus ei ole tegelikkuses varikatuste ehitust teostanud, põhjendatud. Seda eriti arvestades asjaolu, et J. K ei tea isegi laudise värvi, kuigi nii J. K kui ka M. L ütlustest nähtuvalt vastutas ehitustegevuse eest J. K ning J. K andis valmis tööd OÜ Svingel Ehitus poolt üle OÜ-le Grundar Timber. Samuti ei anna tehingute toimumise kohta konkreetseid ning kontrollitavaid selgitusi OÜ Grundar Timber juhatuse liige M. L. M. L poolt 24.01.2011 antud selgitused, mille kohaselt küsis ta hinda mitmelt äriühingult on vastuolus J. K selgitustega, mille kohaselt koostas J. K hinnapakkumise koostöös M. Lga. (
13. c)Väljamaksete kohta puuduvad kassa väljamineku orderid, mis tõendaks sularahas tasumist OÜ-le Svingel Ehitus. Kassa väljamineku order tõendab tehingute eest tasumist ostja poolt ning väljamakse tegemise dokumenteerimata jätmine ei ole tavapärane. Seda eriti olukorras, kus kogu väljamakse, summas 465 600 krooni, on tehtud sularahas. Vastustaja on seisukohal, et juhul, kui tehingud oleks poolte vahel ka tegelikkuses toimunud, ei teeks äris mõistlikult käituv isik sularaha väljamakseid vormistamata sularaha väljamaksmise kohta korrektseid, raamatupidamise seaduses ettenähtud dokumente. (
14. d)Tehingus osalenud isikud on omavahel tuttavad ning tegutsesid kooskõlastatult – J. K 11.05.2011 antud selgituse kohaselt tunneb ta M. Ld juba aastaid ning nad on ka varasemalt tehinguid teinud. Ka M. L on oma 24.01.2011 antud seletustes kinnitanud, et J. K on tema hea 8 tuttav. J. K 11.05.2011 antud selgitustest nähtub, et hinnapakkumised vormistati M. L juhendamisel. Arvestades asjaolu, et varikatuste ehitamiseks vajaminev materjal oli OÜ-l Grundar Timber endal olemas, ei saa välistada, et OÜ Grundar Timber on nimetatud varikatused ise ehitanud või kasutanud OÜ Svingel Ehitus kaudu äriühingust välja viidud raha kolmandatele isikutele tasumiseks. Eeltoodu kinnitab veenvalt, et OÜ Svingel Ehitus ei ole OÜ-le Grundar Timber varikatuste ehitust teostanud ning OÜ Grundar Timber oli sellest teadlik. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et ostja oli tehingute mittetoimumisest teadlik ning tegutses müüjaga kooskõlastatult, ei saa ainuüksi müüja kinnitus tehingute toimumisest olla sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Grundar Timber teadis, et arvel näidatud teenuse osutaja ei ole tegelikult teenust osutanud, ei saa rääkida OÜ Grundar Timber heausklikkusest ning maksuhaldur ei pea pahausklikkust eraldi motiveerima. Nii J. K 11.05.2011 kui ka M. L 24.01.2011 seletustest nähtub, et katusematerjali soetas OÜ Grundar Timber, J. K on selgitanud, et ka tööde teostamiseks vajaminev värv oli OÜ Grundar Timber poolt ning OÜ-l Grundar Timber, kui puiduga tegeleval ettevõttel, oli tõenäoliselt olemas ka ehituseks vajaminev puitmaterjal. Seoses kaebaja viitega Kontrollaktis toodud maksuhalduri seisukohale, et OÜ Svingel Ehitus asemel võis ehitusteenust osutada ka J. K ise, vastustaja märgib, et maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates tuvastanud, et J. K ei oska tehingute osas konkreetseid seletusi anda ega ole OÜ-le Grundar Timber nimetatud teenust osutanud, mistõttu on maksuhaldur Maksuotsusest sellekohase kahtluse eemaldanud. Seega ei ole kaebaja viide Kontrolliaktile asjakohane. Kaebaja seisukoha osas, et kassa väljamineku orderi puudumine ei ole tähendust omav, kuivõrd OÜ Svingel Ehitus juhatuse liige J. K pole eitanud raha saamist kaebajalt, vastustaja lisab oma varasematele selgitustele, et sellises ulatuses (465 600 krooni) sularaha väljamakse kohta dokumentide vormistamata jätmine ei ole äris mõistlikult käituvale isikule tavapärane. Selline käitumine üksnes kinnitab maksuhalduri kahtlust, et kaebaja ei pidanud nimetatud dokumentide vormistamist vajalikuks, kuivõrd tehinguid nimetatud osapoolte vahel tegelikult ei toimunud. Kaebaja täiendavad seisukohad seoses vastustaja vastusega Vastustaja viitab oma vastuses asjaoludele, millest peaks tulenema M. L teadlikkus selle kohta, et tehingud ei toimunud OÜ-tega Baltika Partnerid ja Rainert. Esimese asjaoluna viidatakse sellele, et arvetel märgitud müüja vastab variäriühingu tunnustele. Vastustaja käsitleb nende isikute kohustuste mittetäitmist (deklaratsioonide esitamata jätmist), kuid mitte ühegi asjaoluga pole selgitatud seda, kuidas M. L sellest teadlik oli. Seejuures deklaratsioonide esitamine iseenesest ei muudakski maksuhalduri järeldusi nagu nähtub tehingutest OÜ-ga Svingel Ehitus. Vastustaja viitega sellele, et isikute seletused on vastuolus, võib ka nõustuda, kuid tähelepanu tasub pöörata sellele, et G. S ja R. R ei eita seotust äriühinguga ja tehingute tegemist. Kaebaja võib vaid oletada, miks need isikud võivad anda vastuolulisi ütlusi, mille sisuks on tegelikult see, et soovitakse lükata vastutust endalt teisele isikule (sellele viitab ühemõtteliselt see, et võimalusel viitab R. R G. S´ile ja vastupidi). Vastustaja on leidnud, et välistada ei saa ka seda, et OÜ Baltika Partnerid arveldusarvelt välja võetud raha on jõudnud tagasi OÜ-sse Grundar Timber. Esiteks ei tugine selline väide tõenditele, sest selle kohta puuduvad otsesed tõendid (nt mõne isiku ütlused), kuid teiseks puuduvad selle kohta ka kaudsed tõendid (nt sarnased laekumised kaebaja raamatupidamises vmt). Seega on tegemist oletusega ning kaebajal on isegi raske ette kujutada, et kuidas ja mis tõenditega ta saaks sellist väidet üldse ümber lükata, mille kohta maksuhaldur pole ise esitanud mitte ühtegi tõendit. Tegelikult ei välista miski ka järeldust, et selle raha eest on tasutud sularahas kauba algsetele omanikele, kes kasutasid kaebajale teadmata vahelülina OÜ-t Baltika 9 Partnerid (G. S viitab oma seletuses, et maksis OÜ-le Rainert laekunud rahast). Samuti ei saa välistada, et R. R ja G. S on raha omavahel ära jaganud. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli endal võimalik toota sellises sortimendis kaupu ja seetõttu puudus vajadus kaupade soetamiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja pole viinud ennast kurssi kaebaja majandustegevuse eripäradega. Saeveskite puhul on olulised nii mõõdud kui kogused. Teatud koguste puhul seadmete ümberseadistamine ei ole alati otstarbekas ning mõistlikum on kaup sisse osta, et seda omada laos pakkumaks klientidele võimalikult laia sortimenti. Kaebaja laos on suhteliselt lai sortiment kaupa ning see sortiment peaasjalikult erineb just mõõtude poolest. Seega on maksuhaldur teinud valed järeldused ning pole tähelepanu pööranud kaebaja majandustegevuse eripäradele. Maksuhaldur on isikud omavahel sidunud seetõttu, et tehingu pooled on varasemalt tuttavad. Kaebaja arvates varasem tutvus ei viita sellele, et isikutel vahel esineks selline side ja seos, millest saaks järeldada, et nad tegutsevad kooskõlastatult ning et see viitaks maksupettuse toimepanemisele või tekitaks sellise kahtluse. Selleks peaksid esinema tihedamad sidemed, mille alusel saaks tekkida kahtlus või saaks eeldada, et üks isik tegutseb teise kontrolli all vmt. Asjaolu, et kaebaja on isikult (R. R) või temaga seotud äriühingutelt varem soetanud samuti materjali, võib tekitada suurema usalduse isiku suhtes, sest kui isik on tarninud kaupa eelnevalt, siis võib olla kindel juba kauba tarnes ja lubaduste täitmises. Samuti on G. S viidanud sellele, et ta on varasemalt tegelenud ehitusmaterjalide müügiga (pood Kilingi-Nõmmel), milline asjaolu tekitab samuti usaldust. Kui isikud oleks varasemalt silma paistnud ebaseadusliku tegevusega, siis võiks teha kaebajale etteheiteid, kuid antud juhul on tegemist kaubanduses tegutsenud isikuga ning kaebaja jaoks on arusaamatu, miks ta ei võinud sellist isikut ja temaga seotud äriühingut usaldada. Kaebaja ei saa aru, miks ta peaks oskama nimetada vedu teostanud isikuid, kui ta ei ole nendega tehinguid teinud. Kaebaja on ostnud materjali tingimusega, et müüja peab kauba ise kaebajale kohale toimetama. Vastustaja pole osanud senimaani viidata ühelegi õigusaktile, kust peaks tulenema selline kohustus, kas dokumentide vormistamiseks või andmete kogumiseks, mille alusel saaks tuvastada müüja tehingupartneriteks olevad vedajad. Kaebaja leiab, et selline hoolsuskohustuse sisustamine on selgelt ebamõistlik, sest kaebaja ei saa kontrollida tehingupartnerite alltöövõtjaid ja partnereid. Vastustaja ei selgita senimaani oma seisukohtade muutust. Kaebaja viitab veelkord, et kontrollaktis pidas maksuhaldur võimalikuks, et OÜ-le Grundar Timber ei osutanud ehitusteenust mitte OÜ Svingel Ehitus, vaid J. K oma töötajatega (Kontrollakti lk 15 ülevalt teine lõik). Mitte kuskilt ei nähtu, et maksuhaldur oleks saanud täiendavat infot, mis lükkaks ümber sellise järelduse. See järeldus aga tähendab seda, et J. K on korraldanud teenuse osutamist kaebajale (seda ta kinnitab ka oma ütlustes). Vastustaja vastus kaebaja täiendavatele seisukohtadele Kaebaja viiega vastustaja 05.10.2012 vastusele märgib, et M. L teadlikkust, et tehinguid OÜdega Baltika Partnerid ja Rainert ei toimunud, motiveeritakse asjaoluga, et arvetel märgitud müüja vastab variäriühingu tunnustele ning et vastuses käsitletakse üksnes müüjate poolset kohustuste mittetäitmist, mitte asjaolusid, kuidas M. L sellest teadlik oli. Vastustaja märgib, et maksuhaldur on nii Maksuotsuses kui ka kaebuse vastuses toonud välja need menetluses kogutud tõendid ning tuvastatud asjaolud, mis kinnitavad tehingute mittetoimumist ning seda, et OÜ Grundar Timber on enda raamatupidamises toimumata tehingute kohta fiktiivseid arveid kajastanud teadlikult sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil. Kõiki tõendeid tuleb hinnata kogumis ning ükski üksikult ei oma teistest suuremat kaalu. Kaebaja on siinkohal välja toonud vaid mõned neist asjaoludest, mis iseseisvalt tõepoolest ei tõenda M. L teadlikkust tehingute mittetoimumisest. Küll aga tõendavad seda kõik asjas kogutud tõendid kogumis. Kuivõrd vastustaja on nimetatud asjaolud kaebuse vastuses (lk 2-3) juba üksikasjalikult välja toonud 10 ning nimetatud asjaolud kajastuvad ka Maksuotsuses (lk 6-11), ei hakka vastustaja neid siinkohal uuesti üle kordama. Kaebaja nõustub vastustaja seisukohaga, et isikute ütlused tehingute toimumise osas on vastuolulised, kuid juhib tähelepanu, et G. S ja R. R ei eita seotust äriühinguga ja tehingute tegemist. Kaebaja hinnangul on G. S ja R. Ri ütlused vastuolulised, kuna isikud soovivad vastutust teisele lükata. Vastustaja märgib, et asjaolu, et tehingu pooled ei oska tehingute kohta täpseid seletusi anda või nende seletused tehingute toimumise, raha liikumise, kauba üleandmise jms osa on vastuolulised, viitab sellele, et tehinguid nimetatud poolte vahel ei ole toimunud. Ainuüksi asjaolu, et teine tehingu pool tehingu toimumist kinnitab, ei tõenda tehingute toimumist ega saa olla sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks. Seda eriti olukorras, kus muud asjas kogutud tõendid näitavad vastupidist. Kaebaja hinnangul ei põhine vastustaja väide, et OÜ Baltika Partnerid arveldusarvelt välja võetud raha võib olla jõudnud tagasi OÜ-sse Grundar Timber, ühelgi tõendil. Vastustaja märgib, et olukorras, kus isikud tegutsevad kooskõlastatult, ei ole maksuhalduril võimalik koguda selliseid tõendeid, mis otseselt viitaksid müüja arveldusarvelt välja võetud sularaha jõudmisele ostjale. Samuti ei ole tõenäoline ka selliste laekumiste kajastumine ostja raamatupidamises, kuivõrd praktikas kasutatakse seda raha kas kolmandatelt, mitte käibemaksukohustuslasest, isikutelt kauba soetamiseks või muudeks juhtudeks, mis ei kajastu äriühingu raamatupidamises. Kuivõrd käesoleval juhul on maksuhaldur tuvastanud, et tehinguid ei ole poolte vahel toimunud ning arvel näidatud isikud on tuttavad juba varasemast perioodist, ei saa välistada, et OÜ Baltika Partnerid arveldusarvelt välja võetud sularaha on jõudnud tagasi OÜ-sse Grundar Timber. Kaebaja märgib kauba tootmise võimalikkuse osas, et teatud koguste puhul ei ole seadmete ümberseadistamine alati otstarbekas ning mõistlikum on kaup sisse osta, et seda omada laos pakkumaks klientidele võimalikult laia sortimenti. Kaebaja laos on lai sortiment kaupa ja see sortiment erineb peaasjalikult just mõõtude poolest. Seega on vastustaja teinud valed järeldused ning pole pööranud tähelepanu kaebaja majandustegevuse eripäradele. Vastustaja viitab kaebaja poolt 18.02.2011 vaatlusel antud selgitustele, kus isik on selgitanud, et sama materjali, mis soetati OÜ-lt Baltika Partnerid, toodab OÜ Grundar Timber ka ise, kuid kuna ise tootmine on rahaliselt kulukam ning töötajad on pidevalt haiged, siis on sellist materjali lihtsam osta. Nüüd aga põhjendab kaebaja materjali soetamist OÜ-lt Baltika Partnerid sellega, et seadmete ümberseadistamine on ebaotstarbekas. Esiteks ei ole kaebaja oma väidete esitamisel järjepidev ning teiseks ei ole kaebaja seejuures esitanud oma väidete tõenduseks ühtegi tõendit. Kaebaja on seisukohal, et isikute varasem tutvus ei viita sellele, et isikute vahel esineks selline side ja seos, millest saaks järeldada, et nad tegutsevad kooskõlastatult ning et see viitaks maksupettuse toimepanemisele või tekitaks sellise kahtluse. Selleks peaksid esinema tihedamad sidemed, mille alusel saaks tekkida kahtlus või saaks eeldada, et üks isik tegutseb teise kontrolli all vmt. Vastustaja märgib, et maksuhaldur ei ole isikuvahelistest tutvusest järeldanud maksupettuse toimepanemist. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et arvestades isikute varasemat tutvust, kus isikute ütluste kohaselt on nad varasemalt korduvalt omavahel tehinguid teinud, ei saa välistada, et OÜ Baltika Partnerid arveldusarvelt välja võetud sularaha on jõudnud tagasi OÜ-sse Grundar Timber. Vastustaja selgitab, et raha ostjale tagasi jõudmise kohta on praktikas väga raske otseseid tõendeid leida, kuna eelnimetatu ei kajastu äriühingu dokumentides ning seda ei kinnita üldjuhul ka asjassepuutuvad isikud ise. Küll aga võivad sellele viidata isikute vahelised sidemed, sh varasemad tööalased sidemed. Kaebaja ei saa aru, miks ta peaks oskama nimetada vedu teostanud isikuid, kui ta ei ole nendega tehinguid teinud. Kaebaja on ostnud materjali tingimusega, et müüja peab kauba ise kaebajale kohale toimetama. Vastustaja märgib, et ei ole nimetatud asjaolu kaebajale ette heitnud. Veoga seotud asjaolud on vastustaja lisaks Maksuotsusele välja toonud kaebuse vastuse p 2.1.1 alap-s d, mistõttu ei pea vastustaja vajalikuks neid siinkohal korrata. 11 Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole selgitanud oma seisukohtade muutust, kuivõrd kontrollaktis pidas maksuhaldur võimalikuks, et OÜ-le Grundar Timber ei osutanud ehitusteenust mitte OÜ Svingel Ehitus, vaid J. K oma töötajatega. Mitte kuskilt ei nähtu, et maksuhaldur oleks saanud täiendavat infot, mis lükkaks ümber sellise järelduse. See järeldus aga tähendab seda, et J. K on korraldanud teenuse osutamist kaebajale (seda ta kinnitab ka oma ütlustes). Vastustaja on selles osas juba oma 05.10.2012 vastuses kaebusele selgitanud, et olukorras, kus J. K ei oska tehingute kohta konkreetseid seletusi anda, sh ei tea, mis värvi oli laudis, palju värvi kulus jms, ei saa asuda seisukohale, et J. K on nimetatud tööd ise ära teinud. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (kohaldatav MKS § 45 alusel, edaspidi HMS) §-le 54 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tulenevalt MKS § 43 lõike 3 p-st 5 peab haldusaktis sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sealjuures MKS § 95 lg 2 teise lause järgi maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Kaebusest nähtuvalt OÜ Grundar Timber on seisukohal, et maksuhaldur on vääralt ja kallutatult hinnanud tõendeid ning samuti on valesti kohaldatud materiaalõiguse norme haldusakti põhjendamisel, mis on viinud ta Maksuotsuses vääradele järeldustele, et kaebaja ei ole reaalselt teinud tehinguid OÜ-ga Baltika Partnerid ja OÜ-ga Svingel Ehitus. Samuti seab kaebaja kahtluse alla maksuhalduri järelduse, mille järgi kaebaja osales maksupettuses, kuna kaebaja arvates käesolevas asjas puuduvad selle kohta igasugused, olgu otsesed või kaudsed, tõendid. Samas OÜ Grundar Timber ei vaidlusta faktilisi asjaolusid, maksuhalduri põhimõttelist õigust (pädevust) sellekohast Maksuotsust teha, Maksuotsuse formaalset õiguspärasust ega ka maksude arvestamise ja määramise metoodikat ning õiguslikke aluseid. Vastustaja MTA ühegi Maksuotsuse kohta kaebaja tehtud etteheitega ei nõustu, pidades Maksuotsust õiguspäraseks ja motiveeritud haldusaktiks ning kaebust alusetuks. Ka kohtu arvates on Maksuotsus antud selleks pädeva isiku poolt, LMTK on põhjendanud Maksuotsust nõuetekohaselt, nii et see on taganud sellest arusaamise ja kaebeõiguse realiseerimise kaebajale ning haldusakti kontrollitavuse kohtus. Seega on käesolev vaidlus eelkõige Maksuotsuse materiaalses (sisulises) õiguspärasuses ja kui kohus on selles osas seisukoha võtnud, siis kohus eelmärgitud küsimustel rohkem ei peatu, vaid piirdub tõdemusega, et Maksuotsus on formaalselt õiguspärane haldusakt, mis vastab nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS §-s 46 sätestatud spetsiifilistele nõuetele. 2. Vastavalt MKS § 150 lg-le 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et Maksuotsus on ka materiaalselt õiguspärane haldusakt ning OÜ Grundar Timber kaebus ei ole põhjendatud. Antud juhul kaebaja ei ole suutnud tõendada, et „maksusumma määrati valesti“. Sealjuures kohus nõustub põhilises Maksuotsuses LMTK esitatud põhjenduste ja järeldustega ning MTA argumentatsiooniga kohtumenetluses, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. Kohus rõhutab eelkõige järgmist. 3. Asja materjalidest ilmneb, et MTA tunnistas oma Vaideotsusega kaebajale eelnevalt tehtud 18.10.2011 maksuotsuse kehtetuks eelkõige järgmistel põhjusel: maksuotsuse põhjendused maksupettuse osas olid puudulikud ja samas ka vastuolulised, maksuotsuses polnud võetud selget seisukohta küsimuses, kas kaebaja on tehingutele ja arvetele vastava 12 kauba ja teenuse saanud ning sellest tulenevalt maksuhaldur pole kaebaja maksukohustuse väljaselgitamisel kaalunud maksusumma määramist hindamise teel, võimalikud maksukohustust vähendavad asjaolud on põhjendamatult tähelepanuta jäänud. Seega tuli maksuhalduril maksumenetluse jätkamisel täiendavalt hinnata eelmärgitud asjaolusid ja põhistada oma järeldusi. Kuivõrd OÜ Grundar Timber oli Kontrollaktile esitanud eriarvamuse, asjas on läbitud vaidemenetlus, mis viis algselt kaebajale koostatud maksuotsuse kehtetuks tunnistamisele, on mõistetav, et kõik see on maksuhalduri seisukohti ja järeldusi mingil määral muutnud, mistõttu Maksuotsuses Kontrollaktist mõnevõrra teistsuguste väidete esitamises pole iseenesest midagi iseäralikku. Küsimus ongi ju tõendite koosmõjus hindamises ja Maksuotsuse motiveerimises. Sealjuures ei ole maksuhaldur piirdunud üksnes olemasolevate tõendite ümber hindamisega, vaid on püüdnud koguda juurde ka täiendavaid tõendeid /I kd tl 115, 143/, samas tulenes Vaideotsusest juhis eelkõige maksuhalduri otsuse paremaks motiveerimiseks, mitte niivõrd uute tõendite kogumiseks. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et LMTK on vaidlustatud otsuses 18.10.2011 maksuotsuse puudused kõrvaldanud. Samuti on vastatud kaebaja eriarvamuses ja vaides tõstatatud küsimustele. 4. Kohus ei nõustu kaebaja väitega LMTK poolt uurimispõhimõtte eiramisest. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte järgi maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1); Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (lg 2). MKS § 59 lg 1 kohaselt tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega on maksuhaldurile pandud küll kohustus asja igakülgseks uurimiseks/tuvastamiseks, kuid talle on antud ka piisav kaalutlusruum (vt ka MKS § 12) oma ülesannetel täitmiseks sobivate abinõude valikul ja kohaldamisel. Samas lasub maksukohustuslasel aga kohustus oma majandustehinguid dokumenteerida ja kirjendada (RPS § 6), samuti kaasaaitamiskohustus, raamatupidamisarvestuse ja arvestuse pidamise kohustus ning dokumentide säilitamise kohustus (MKS §-d 56-58). Kohtu arvates on OÜ Grundar Timber neid temale seadusest tulenevaid kohustusi ebapiisavalt täitnud, mistõttu on äriühing teinud raskeks ka vastustajale seadusega pandud ülesannete täitmise. Sellele vaatamata puudub igasugune alus öelda, et LMTK ei ole välja selgitanud tegelikku olukorda ega tuvastanud maksu määramiseks olulisi asjaolusid ning on neid asjaolusid ja tõendeid vääralt ja/või kallutatult hinnanud. Vastustaja on selgitanud välja väidetavate tehingupartnerite tausta, küsinud/võtnud korraldustega teavet ja dokumente nii maksukohustuslaselt endalt kui ka asjassepuutuvatelt kolmandatelt isikutelt /I kd tl 113-115, 117-125, 132-133, 139-140, 143-147, 154-162, 165-182, 188 jne/, viinud läbi vaatluse /I kd tl 194-196/ jms ning on maksumenetluses kogutud info põhjal ja temale kättesaadavate tõendite alusel teinud põhimõtteliselt õiged järeldused. Järelikult kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele ning õiguspärase ja põhjendatud Maksuotsuse tühistamisele. 5. Maksuhalduri ja kohtu järeldusi toetab ka asjakohane kohtupraktika. Euroopa Kohus on oma 21.07.2012. a otsuses liidetud asjades C-80/11 ja C-142/11: Mahagében kft selgitanud, et Nõukogu 28. novembri 2006. a direktiivi 2006/112/EÜ (edaspidi 13 direktiiv 2006/112), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 167, artikli 168 punkti a, artikli 178 punkti a, artikli 220 punkti 1 ja artiklit 226 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus siseriiklik meede, mille kohaselt maksuhaldur ei luba maksukohustuslasel maha arvata käibemaksu, mida ta on kohustatud tasuma või mille ta tasus talle osutatud teenuste eest, põhjendusel et nende teenuste eest esitatud arve väljastanud isik või üks teenused osutanud isik on toime pannud rikkumise, ilma et maksuhaldur oleks objektiivsete tõendite alusel tuvastanud, et asjaomane maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud pettusega, mille pani toime arve väljastanud isik või teine tarneahelas hiljem osalenud ettevõtja. Euroopa Kohus on 6. detsembri 2012 otsuses kohtuasjas C-285/11: Bonik EOOD asunud samuti seisukohale, et maksuhaldur ei saa piirata maksukohustuslasel kaubatarnelt käibemaksu maha arvamist, ilma et objektiivsete tõendite alusel oleks tuvastatud, et see maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et tõendeid peab hindama lähtuvalt nendega tõendatavate asjaolude elulisest usutavusest (Vt nt Riigikohtu otsust haldusasjas nr 33-1-73-10, p 24 või haldusasjas nr 3-3-1-32-09. p 19). Tehingute mittetoimumise tõendamine nõuab teadupärast negatiivse asjaolu tõendamist, mida paraku ei ole lõpliku tõsikindlusega põhimõtteliselt võimalik tõendada. Oluliseks on tõendi veenvus. Riigikohtu otsuse haldusasjas nr 3-3-1-34-07 (p 10) kohaselt ei tähenda müüjapoolne kinnitus automaatselt tehingu toimumist – vastasel juhul omaks taoline tõend kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu, mis oleks vastuolus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 61 lg-ga

1. Kohtuasja nr 3-3-1-55-03 lahendis on Riigikohus märkinud ka, et puudused maksumaksja raamatupidamisarvestuses võivad endaga kaasa tuua maksu juurdemääramise vaid siis, kui puudus on oluline, s.t takistab maksukohustuse aluseks oleva majandustehingu olemasolu ja selle asjaolude kontrollimist. Järelduse, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, saab teha siis, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-34-06 p 14; nr 3-3-1-74-09 p 11). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-32-09 selgitanud järgmist: ”Kolleegium leiab, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu.” Riigikohtu 20.06.2007 otsuse nr 3-3-1-34-07 kohaselt on maksuhalduril alati õigus kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulude katteks. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et väljamaksed tehti teadlikult isikule, kes vastavat teenust reaalselt ei osutanud, tuleb väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotuks. Eelviidatud Riigikohtu lahendis on kohus märkinud ka, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.
2. Halduskohus möönab, et maksuhaldur ei suuda reeglina konkreetseid tõendeid koguda selle kohta, et isikud on toime pannud maksupettuse, kuna pettuses osalejad teevad kõik 14 selleks, et nende tehingud näiksid seaduslikud ja reaalsed. Seetõttu ongi oluline kõigi tõendite analüüs ja nende koosmõjus hindamine. Näiteks eraldivõetuna 674 krooni tasumata jätmine 378 760,50 kroonist ei võimalda tõesti teha järeldust, kas tehing on toimunud või mitte, kuid kontekstis muude kahtlustäratavate asjaoludega loob see fakt hoopis teistsuguse pildi. Kohus leiab kõike eeltoodut arvestades, et maksuhaldur peab usutavalt ära näitama selle, miks ta on asunud seisukohale, et on põhjendatud alus arvata, et isikud on osalenud pettuse toimepanemises, ja kohtu arvates on maksuhaldur seda antud juhul ka teinud. Kahtlus on enamasti tingitud teatud tõsistest ebakõladest ja lünkadest tõendites – ilma selleta kahtlust ei oleks. Ebakõlad ja lüngad tõendites viitavadki aga tihtipeale sellele, et tehinguid ei ole poolte vahel reaalselt toimunud, ning pooled, olles sellest teadlikud, on püüdnud jätta vastupidist muljet. Samas ei ole võimalik kõiki detaile ette näha ning üksikasjades oma seletusi ja dokumenteerimist kooskõlastada. Kahtlused on eriti põhjendatud juhul, kui ebakõlad esinevad seletustes, mis antakse lühiajaliselt pärast väidetavate sündmuste toimumist ja oluliste asjaolude kohta, mis aja- ja tähtsusefaktorist lähtudes peaksid olema veel värskelt ja üksikasjalikult meeles. Seda enam, kui samal perioodil ei esine muude tehingupartnerite paljusust. Maksumenetluses on tehingute vormi ja sisu erinemisel määravaks tehingute tegelik majanduslik sisu. Nagu eelnevalt märgitud, poolte kinnitus ega maksete tegemine ei tähenda automaatselt tehingu toimumist ning ainult arved ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks, vaid selleks on majandustehing, kauba või teenuse reaalne soetamine, mida tuleb eelkõige nõuetekohaste raamatupidamisdokumentide alusel tõendada. Maksuhaldur on antud juhul uurimiskohustuse täitnud ning Maksuotsuses põhjalikult motiveerinud, et OÜ Grundar Timber raamatupidamises kajastatud tehinguid OÜ-ga Baltika Partnerid ja OÜ-ga Svingel Ehitus tegelikkuses pole toimunud, põhistades ühtlasi seda, millest tulenevalt kaebaja on sellest ise teadlik (muu hulgas vastuolud asjassepuutuvate isikute seletustes oluliste asjaolude kohta, ilmsed puudused/lüngad raamatupidamisdokumentide vormistamisel, isikutevahelised seosed, tavapäratu toimimine äritegevuses, sh väidetavate tehingupartnerite niisugune käitumine, mis on omane varifirmale jms). Raamatupidamise seaduse §-st 4 tuleneb kohustus dokumenteerida kõiki oma majandustehinguid. Seega ebapiisava dokumenteerimisega võtab maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda majandustehingute toimumist jm olulisi asjaolusid objektiivselt tõendada. LMTK on tuvastanud, et OÜ Grundar Timber raamatupidamine ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele, takistades nii „maksukohustuse aluseks oleva majandustehingu olemasolu ja selle asjaolude kontrollimist“. Järelikult on läinud tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Selliseid maksuhalduri järeldusi ümberlükkavaid tõendeid aga maksumenetluses ja ka käesolevas kohtuvaidluses esitatud ei ole. Kaebuse esitaja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et täitis oma hoolsuskohustust ja käitus heauskselt suhetes OÜ-ga Baltika Partnerid ja OÜ-ga Svingel Ehitus. Neil asjaoludel on elulisest usutavad hoopis LMTK ja MTA vastupidised seisukohad.
3. Kaebaja on taotlenud tema kasuks kõikide menetluskulude vastustajalt välja mõistmist vastavalt menetluskulude nimekirjale. Kaebaja märgib kantud menetluskuludena kokku 1716,00 eurot, sh riigilõiv halduskohtule kaebuse esitamiselt 750,00 eurot ja õigusteenuse kulud 966 eurot. Vastustaja on seisukohal, et menetluskulude nimekirja juurde lisatud arvelt nr 201206032 (07.05.2012 kliendi nõustamine, 3 tundi ja 27.06.2012 kaebuse koostamine Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale, 7 tundi) ei nähtu haldusasja numbrit, mille alusel oleks kaebaja poolt esitatud arvet võimalik seostada käesoleva haldusasjaga. Vastustaja seab kahtluse alla ka õigusabikulude suuruse ning tema hinnangul, arvestades kaebuse (6 lk) ja kaebuse täienduse (3 lk) mahtu, on käesolevas asjas mõistlik ajakulu viis tundi. Samuti on vastustaja viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-115-09 seisukohal, et juhul, kui isik saab 15 käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, ei ole halduskohtumenetluse seadustiku

§ 108

lg 12 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 6 alusel põhjendatud õigusabikulude välja mõistmine koos käibemaksuga. Kuna kaebaja ei ole märkinud põhjust, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei ole menetluskulude välja mõistmine koos käibemaksuga põhjendatud. Kokkuvõttes peab vastustaja põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist mitte rohkem kui 575 (5x115) euro ulatuses ilma käibemaksuta.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et käesoleval juhul jääb OÜ Grundar Timber kaebus rahuldamata ning MTA ei ole seaduses ettenähtud korras menetluskulunõuet esitanud, kohus vastavalt

§ 109

lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda ja kohtul puudub vajadus analüüsida poolte sellekohaseid seisukohti. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Grundar Timber apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2013 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus maksuotsuse tühistamiseks seoses tulumaksu määramisega OÜ Svingel Ehitus arvete alusel. Teha uus otsus, millega OÜ Grundar Timber kaebus selles osas rahuldada. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 18.10.2011 maksuotsus nr 12.2-3/8323-17 tulumaksu määramist puudutavas osas OÜ Svingel Ehitus arvete alusel tehtud väljamaksetelt.
4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 874 (kaheksasada seitsekümmend neli) eurot. Riigikohtu 05.06.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
5. Jätta OÜ Grundar Timber kassatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada Lääne MTK kassatsioonkaebus.
6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsus haldusasjas 3-12-1364 osas, millega tühistati Tallinna Halduskohtu 05.04.2013 otsus tulumaksu määramist puudutavas osas ja sellest tulenev menetluskulude väljamõistmine Lääne MTK-lt. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
7. Jätta jõusse Maksu-ja Tolliameti Lääne MTK 31.05.2012 maksuotsus nr 12.23/8323-
9. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 05.04.2013 otsuse resolutsioon. Otsuse põhjendusi tulumaksu määramise osas täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
10. OÜ Grundar Timber kautsjon kanda riigituludesse. 16 17