Obsah (5)

§ 367§ 361§ 363§ 197§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-11-35887 Tsiviilasi AS SEB

§ 367lg 1 tulenevalt kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kulud.

Liisingulepingu punkti 10.2 kohaselt tasub liisinguvõtja liisinguandjale lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitab liisinguandjale kõik lepingu lõpetamisega seotud kulutused. Punkti 10.5 kohaselt kannab liisinguvõtja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel seotud kulutused. Juhul kui liisinguandja teeb lepingu lõpetamisel teatud kulutusi, kuuluvad need liisinguvõtja poolt koheselt hüvitamisele Järelikult on kostja kohustatud hüvitama hagejale graafikujärgsete maksete võlgnevuse ja liisingueseme võõrandamisel tehtud kulutused kokku summas 1719,83 eurot. Hagejale tekkinud lisakulud seoses liisingulepingu ülesütlemisega on põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele

§ 367lg 4 tulenevalt.

Liisingulepingu ülesütlemise põhjustas kostja, kes jättis tasumata liisingulepingu kohaselt tasumisele kuulunud maksed. Liisingulepingu punkti 10.2 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale mistahes kulutused, mis kaasnevad lepingu ülesütlemisega. Hageja kandis liisingulepingu ülesütlemisest tulenevalt lisakulusid liisingueseme puhastuse, müügieelse kontrolli ja müügiteenuse eest. Selleks, et liisinguese tekitaks võimalikult parima hinnaga ostuhuvi, olid põhjendatud liisingueseme puhastamine ning müügiks tehtud kulutused. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista koos viivistega kokku summas 1746,87 eurot. II KOSTJA VASTUVÄITED 19.04.2012 esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt (lk 74-78). Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et asja tuleb menetleda kohtus, kuid kostja leiab, et asi ei allu Viru Maakohtule, sest kostja alaliseks elukohaks on alates 11.08.2011 xxxx. Sama aadressi on hageja märkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja ka hagiavalduses. TsÜS § 13 lg 1 mõttes tuleb lugeda see kostja elukohaks. Pärnu Maakohus on 16.02.2012 maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruses märkinud, et asja saamisel kohus võib kontrollida, kas hagi allub talle. TsMS § 75 lg 1 kohaselt oleks pidanud kohus kontrollima, kas avalduse võib esitada Eesti kohtule. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga EL Nõukogu määruse nr 44/2001 mõttes ja kuna kostja on tarbija, siis allub ka tsiviilasi Soome Vabariigi kohtule. Juhul, kui kohus leiab, et asja on pädev lahendama Eesti kohus (sh Viru Maakohus), esitab kostja oma seisukohad ja põhjendused ka hagiavalduses esitatud nõudele. Kostja tunnistab hagi osas, mis puudutab rendimaksete võlgnevust summas 459,21 eurot, kindlustuse arvet summas 0,01 euro, viiviseid summas 3,91 eurot ja lepingu lõpetamise teatise tasu summas 7,67 eurot. Kokku tunnistab kostja hagi 470,80 euro ulatuses ja on nõus selle summa maksmiseks hagejaga sõlmima kokkuleppe. Kostja ei nõustu pärast lepingu ülesütlemist teostatud vara remondi (elektritööd-tagatulede remont summas 19,17 eurot), auto komplekspesu tasuga summas 85 eurot, müügiteenuse tasuga summas 319,56 eurot, müügikahjumiga summas 852,85 eurot. Kostja vaidlustab hageja nõude summas 1276,58 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2006 liisingulepingu, mis oma olemuselt on kasutusrendi tüüpi liisinguleping. Lepingu lõppedes liisingueseme väljaostu kohustust kostjal ei tekkinud, vaid kostja omandas lepingu alusel rendiobjekti valdamis- ja kasutamisõiguse ning rendiobjekt jäi Ühisliisingu ehk hageja omandisse. Kostja pidi peale renditähtaja lõppemist andma rendiobjekti üle müüjale või mõne teise Ühisliisingu poolt näidatud isiku valdusesse hiljemalt renditähtaja viimasel päeval ja rendiobjekt peab olema seisundis, milles rentnik 3 selle sai, arvestades normaalset kulumist (lepingu p 17.1). Samad üleandmise tingimused kehtisid lepingu ülesütlemise korral. Seoses 2009.a maikuus tekkinud majanduslike raskustega vähenesid ka kostja sissetulekud ja kostjal ei olnud ajutiselt võimalik tasuda kokkulepitud makseid. Kostja teavitas sellest asjaolust telefoni teel hagejat ja palus alates 01.06.2009 kuni detsember 2009 maksepuhkust. Kostja sai teada lepingu ülesütlemisest alles siis, kui kostjale helistati 2009.a novembri algul ja teatati, et rendiobjektile tullakse 11.11.2009 kuupäeval järele ja kostja peab selle andma üle hageja volitatud isikule OÜ Winterland Group esindajale. Rendiobjekti tagastamine toimus 11.11.2009 kuupäeval kostja kodus ja rendiobjekti seisukord fikseeriti vara ülendmisevastuvõtmise aktis nr 200612891. Kostja ei nõustu hüvitama peale lepingu ülesütlemist ja vara üleandmist teostatud vara remondikulusid summas 19.17 eurot, kuna vara üleandmisel 11.11.09 olid sõiduki tagatuled korras ja need ei vajanud remonti. Remont on teostatud 26.11.09, kuid lepingu kohaselt lõppes kostja vastutus peale lepingu lõppemist või lõpetamist ja vara üleandmist, mistõttu kostjal puudub kohustus tasuda vara üleandmise järel sõidukile tehtud remondi eest. Samuti ei nõustu kostja tasuma 85 eurot sõidukile teostatud komplektpesu eest, kuna rendiobjektiks olnud sõidukil täheldati visuaalsel vaatlusel seisukord, mis on tavapärane rendiobjekti kasutusviisi arvesse võttes. Lepingus puudub kokkulepe, et enne hagejale tagastamist peab sõiduk olema läbinud komplektpesu ja seega ei saa hageja nõuda rendiobjekti puhastamist selle tavapärast korrashoidu ületaval määral. Kostja käis sõidukiga korrapäraselt pesulas ja hoolitses ka salongi eest selliselt, et see ei vajanud peale üleandmist komplektpesu. Kostja ei nõustu hüvitama hagejale müügikahjumit summas 852,85 eurot, kuna on seisukohal, et hageja ei ole kandnud rendiobjekti müügiga kahjumit, vaid on saanud kasumit.

§ 367

lg 3 tulenevalt tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamisel nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Kuivõrd rendiobjekt kuulus hagejale ja oli ainult kostja kasutuses ning jäi ka peale lepingu üleandmist hageja omandisse, siis säilitas hageja nii sõiduki kui ka tasutud kasutusrendi maksed. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 20061289 hageja ei märkinud sõiduki jääkväärtust rendiobjekti tagastamise hetke seisuga. Rendiobjekti jääkväärtus on märgitud lepingu lahutamatuks lisaks olevas maksegraafikus seisuga 22.11.06 summas 13 389,83 EEK/ 855,80 eurot. Hagiavaldusele lisatud müügilepingu nr V0200611891 kohaselt on hageja müünud tagastatud rendiobjekti 01.03.10 hinnaga 24 000 EEK/ 1 533,94 eurot. Seega, võttes aluseks rendiobjekti müügihinna 1 533,94 eurot, millest lahutada maksegraafikus lepingu sõlmimise ajal arvestatud rendiobjekti jääkväärtus summas 855,80 eurot (1533,94 – 855,80), selgub, et hageja on saanud tagastatud rendiobjekti müügiga kasu summas 678,14 eurot. Kostja ei nõustu hüvitama müügiteenuse nõuet summas 319,56 eurot, kuna on seisukohal, et see on hageja kohustus isikule, kellega kostjal puudub igasugune lepinguline suhe. Kostja loeb lepingu lõpetamisel (vastavalt lepingu punkt 10.5) tehtud ja seotud kuludeks lepingu lõpetamise teatise tasu. Kuna lepingus ei ole märgitud, et rentnikul on kohustus peale lepingu lõpetamist hüvitada hageja poolt kolmandatelt isikutelt ostetavate teenuste eest, samuti ei teavitatud lepingu sõlmimisel rentnikku, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab rentnik tegema rendiobjektile komplektpesu ja müügieelse tehnilise kontrolli või, et rentnikul on kohustus hüvitada rendiobjekti müügiga kaasnevad müügiteenuse kulud, siis kostja leiab, et hageja esitatud Autolink OÜ arved nr 1002119 ja 911085 on hageja kohustused. Samuti ei ole nimetatud arvetega tõendatud, et hageja oleks kandnud kulusid sellistes summades, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. III HAGEJA KIRJALIK SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE 4 Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu ja jääb esitatud nõude juurde (lk 88-90). Hageja leiab, et Viru Maakohus on õigesti võtnud käesoleva vaidluse menetlusse. Kostja on 19.04.2012 vastuses tunnistanud asja kohtus menetlemise vajadust. Kuivõrd kostja on hagi ka osaliselt tunnistanud ja nõustunud sõlmima hagejaga kokkulepet, siis ei näe hageja alust, miks ei võiks vaidlust lahendada Viru Maakohus. Hageja leiab, et maakohus oli kohustatud toimetama kohtumaterjalid kostjale, mis omakorda eeldas asja menetlusse võtmist. Liisingulepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma rendimakseid vastavalt maksegraafikus toodule. Hagejal on õigus lepingu punktide 10.1, 10.2 ja 10.5 alusel liisinguleping üles öelda, nõuda liisinguese liisinguvõtja valdusest välja, ja kui liisinguandja teeb lepingu lõpetamisel teatud kulutusi, kuuluvad need liisinguvõtja poolt koheselt hüvitamisele. Kuigi tegemist oli rendilepinguga, siis liisingulepingu punkti 3.1 kohaselt tegi hageja liisingueseme omandamiseks kulutusi, ehk ostis selle Võidu Auto OÜ-lt. Kostja viide liisingulepingu punktile 17.1 (tegelikult 17.2 - kostja poolt peale renditähtaja lõppu rendiobjekti üleandmisest müüjale või mõne teise Ühisliisingu poolt näidatud isiku valdusesse) ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest käesoleval juhul rikkus kostja lepingut, mille tulemusena sai hageja kahju. Kostja ei ole teavitanud käesoleva ajani hagejat oma tegelikust elukohast ning hagejal puudub ka info kostjapoolsest hageja teavitamisest makseraskustest ja soovist maksepuhkuse sõlmimiseks. 11.11.2009 üleandmise- ja vastuvõtmise aktis on selgelt kirjas, et tehnilist seisukorda pole võimalik tuvastada. Visuaalsete puuduste lahtrist nähtub, et liisinguese vajab pesu, väliseid vigastusi pole võimalik tuvastada (väljas pime). Juhiukse käepide ei toimi. Hilisema ülevaatuse käigus tuvastati lisaks tagatule rike. Hageja kandis liisingulepingu ülesütlemisest tulenevalt lisakulusid liisingueseme puhastuse, vara remondi ja müügiteenuse eest. Muuhulgas müüdi liisinguese oksjonil, kus selgus liisingueseme tegelik hind. Samuti ei ole hageja teostanud liisingueseme kiirmüüki. Hageja leiab, et kostja vastusest ei tulene viiteid mitte ühelegi hageja tehtud kulutusele, mis poleks seotud kostja lepingu rikkumisest tulenevate hädavajalike kuludega. Vastavalt liisingulepingu punktidele 5.7, 10.5 ja 17.2 kohustub kostja tasuma hagejale liisingueseme tagastusteenuse, remondi, pesu ja müügiteenuse eest, sest hageja pidi tegema kulutusi, mis tulenesid kostja poolt lepingu rikkumisest. Muuhulgas on hageja saatnud kostjale 07.04.2010 nõude võlgnevuse tasumiseks, millele kostja pole reageerinud. Kostja arvestustes märgitud liisingueseme jääkväärtus 13 389.83 krooni/8855,80 eurot oleks olnud juhul, kui kostja oleks lepingut täitnud kuni 15.11.

1. Leping öeldi võlgnevuse tõttu üles 03.11.2009, millest tulenevalt oli jääkväärtus suurem. 24.05.2012 pooltele edastatud kirjas palus kohus poolte seisukohti asjas edasise menetluse jätkamise kohta ja tegi ettepaneku asja lahendamiseks kompromissi sõlmimisega (lk 92). 30.05.2012 teatas hageja kohtule, et on kompromissiga nõus juhul, kui kostja tasub kogu hagiavalduses esitatud nõude osamaksetena igakuiselt mitte vähem kui 100 eurot kuus alates juunist 2012 (lk 96). IV KOSTJA KIRJALIK SEISUKOHT HAGEJA VASTUSELE Asjaolu, et kostja ei teavitanud hagejat oma lepingujärgse aadressi muutmisest, ei oma asjas tähtsust ning tähtsust ei oma ka see, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal oli kostja registrijärgseks aadressiks veel xxxx. Hageja ütles rendilepingu ühepoolselt üles 13.10.2009, mistõttu kostjal puudus kohustus teatada hagejale pea kaks aastat hiljem lepingujärgse aadressi muutumisest. 5 Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal oli kostja tegelikult juba kolinud elama xxxx ja alustanud seal elukoha registreerimise menetlust, saades vastava nõusoleku alles 11.08.
2. Maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamisel on kostja oma elukohana märkinud juba xxxx aadressi. Hageja ei ole 30.05.2012 kompromissettepanekus nõuet vähendanud, mistõttu kostja ei nõustu nimetatud tingimustel kompromissi sõlmima. Kui hageja vähendaks nõuet 600 euroni ja igakuise makse suuruseks jääks 100 eurot alates juulist 2012 ning menetluskulud jääksid poolte endi kanda, siis oleks võimalik kompromiss sõlmida ja vaidlus lahendada antud tsiviilasja raames Viru Maakohtus või ka kohtuväliselt. V POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD EDASISES MENETLUSES 19.12.2012 toimunud eelistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde, pidades samas võimalikuks asjas kompromissläbirääkimiste pidamist (eelistungi protokoll; lk 121-125). Kohus andis pooltele aega arutada kompromissi sõlmimise võimalikkust kuni 01.02.2013 ning määras tähtaja kõikide tõendite ja taotluste esitamiseks kohtule hiljemalt 15.
3. 2013 (lk 125). 27.02.2013 toimunud kohtuistungil antud poolte täiendavad selgitused. Kompromissile pooled ei jõudnud ning jäid põhiliselt varem esitatud seisukohtade juurde (kohtuistungi protokoll lk 132-139). Hageja esindaja kinnitas, et kõik tõendid asjas on hageja poolt esitatud ning rohkem tõendeid hagejal esitada ei ole. Hageja selgitas, et kõik arvete aruandes (kliiringus) märgitud arved, mille taga on R täht, on kostja poolt tasumata. Kindlustusmakse osas kostjale 12.11.2009 esitatud arve summas 230,08 eurot on hagejale laekunud, kuid hageja arvates ei oma see asjas mingit tähtsust. Nõude arvestuses on kindlustusmakse võlgnevus vaid 0,01 eurot, s.o. vahe arvel märgitust ja tegelikult laekunud summa vahel. Leping kostjaga öeldi üles 03.11.2009 vastavalt kostjale väljastatud teatisele 13.10.
4. Ülesütlemise kuupäeva küll märgitud ei ole, kuid kostjale võlgnevuse tasumiseks antud 14 päeva jooksul võlgnevust ei tasutud. Hageja loobub kindlustusarve järgi tasumata nõudest 0,01 eurost ja ka viivistest summas 3,91 eurot. Hageja vähendatud nõude suuruseks jäi 1742,95 eurot. Kostja esindaja avaldas, et kostja jaoks omab tähtsust nii lepingu ülesütlemise aeg kui ka kindlustusmakse arve summas 230,09 eurot ja selle tasumine kostja poolt. Lepingu ülesütlemise kohta väljastatud teatisest lähtudes on leping üles öeldud varem kui seda on hageja väidetud 03.11.
5. Kindlustusarve tasumisega seoses on aga kostjal vastav tasaarvestuse õigus. Hageja esitatud nõudest tunnistab kostja vaid lepingu ülesütlemiseni rendimaksete võlgnevuse nõuet, millele lisandub teatise saatmise tasu 7,67 eurot. Kindlustusmakse osas teeb kostja tasaarvestuse. Kohus rahuldas samal kohtuistungil poolte taotluse kirjalikus menetluses jätkamiseks, kohustades pooli esitama kokkuvõtlikud seisukohad (kohtukõne teesid) kohtule kirjalikult hiljemalt 13.03.2013 ning vastaspoole lõplike seisukohtade osas täiendavate märkuste esitamiseks vajaduse olemasolul (repliigi korras) hiljemalt 20.03.
6. VI POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD Hageja lõplik seisukoht (kohtukõne) 13.03.2013 (lk 154-156). 6 Tuginedes liisingulepingu punktides 10.02 ja 10.05 ning

§ 361

ja 367 lg 1 sätestatule jääb hageja hagiavalduses esitatud asjaolude, põhjendite ja nõude juurde. Lepingu nr 200611891 sõlmides leppisid pooled punktides 10.02 ja 10.5 kokku, et ennetähtaegselt lepingu ülesütlemisega seotud kulutused kannab kostja. 13.10.2009 edatas hageja kostja elukoha aadressile teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud, võlgnevust ei tasunud, liisingueset ei tagastanud. Hageja ütles lepingu üles 03.11.

1. Kuna liisingumakseid tasutakse igaks maksepäevaks vastava maksmise päeva ja sellele vahetult eelnenud maksepäeva vahelise ajaperioodi eest, siis on mõistetav, et hageja väljastas kostjale 01.11.2009 rendimakse arve nr A09365284 summas 88,23 eurot. Hageja nõustub, et maksegraafikust liisingueseme jääkväärtust summas 2131,08 eurot välja lugeda ei saa, kuid lepingu 1.10 tingimustega olid pooled leppinud kokku, et soodusintress kehtib lepingu sõlmimisest kuni maksegraafikujärgse 2007 juulikuu esimese maksepäevani. Hilisem intress oli seotud EURIBORiga ja selle muutuva suuruse tõttu seda lepingut sõlmides kajastada ei saanud. Liisingueseme kiiret müüki ei teostatud. Liisinguese müüdi oksjonil, mille käigus selgus ka turuhind. Ostja selgus Autolink OÜ korraldatud oksjoni käigus 26.02.
2. Arve nr 1002119 esitati tasumiseks hagejale. Ostjale esitati ostuarve, mille tasumise järel sõlmiti 01.03.2010 ostu-müügileping. Oksjoni käigus selgunud turuhind ei katnud kogu liisingueseme jääkväärtust ning hageja on saanud müügikahju 852,85 eurot. Kostja poolt on tasumata ka müügiteenuse korraldamise tasu summas 319,56 eurot. Hüvitamata on ka hageja kulutused parima müügitulemuse saamiseks: remondikulu (19,17 eurot) ja komplekspesu teenuse tasu (84,49 eurot). Hageja selgitab kindlustusmakse arvega nr A09378175 seonduvat. Varem selle makse osas vaidlust ei olnud ning hagejal puudus istungil detailne ülevaade antud arve vahendite liikumistest. Hagejale ei olnud enne lepingu ülesütlemist teada, et kostja võlga ei tasu ega liisingueset ei tagasta ning sellest tulenevalt sõlmis hageja enne lepingu ülesütlemist kaskokindlustuslepingu AS-iga Seesam Insurence järgnevale perioodile alates 24.11.
3. Hageja tasus selle eest 230,09 eurot. Auto tagastamisel tegi hageja avalduse kindlustusfirmale tasutud summa tagastagamiseks. AS Seesam Insurence tagastas 230,08 eurot hagejale 26.11.2009 (0.01 euro senti on käesoleval hetkel raamatupidamislikult kustutatud). Vahepealsel perioodil jõuti kindlustuse arve esitada kostjale. Kostja ei ole nimetatud summat tasunud ja tagasikandeks alus puudub. Samuti pole käesolevas menetluses võimalik ühtegi nõuet tasaarvestada. Kostja lõplikud seisukohad (kirjalikud teesid) 13.03.2013 (lk 158-165). Kostja palub kohtul anda arvamus ka kohtu pädevuse suhtes asja arutamiseks. Kuna aga kohtus on asi sisuliselt juba arutatud, siis esitab kostja käesolevaga alljärgnevad seisukohad ja põhjendused. Võttes arvesse, et Eesti piires jõuavad lihtkirjad adressaadini tavapäraselt ühe ööpäeva jooksul, siis on kostja seisukohal, et poolte vahel 23.11.06 sõlmitud leping tuleb lugeda ennetähtaegselt lõppenuks alates 28.10.2009, kuid mitte hiljem kui 31.
5. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 378,65 eurot ning kindlustusarve osas tasaarvestuse tegemisega tunnistab ta nõuet 378,65 – 230,08 = 148,57 euro ulatuses. Kostja ei nõustu auto komplekspesuga summas 84,49 eurot. Sõiduki 11.11.09 üleandmisevastuvõtmise aktist nähtuvalt vajab sõiduk pesu, kuid kostja käis sõidukiga korrapäraselt pesulas ja hoolitses ka salongi eest selliselt, et see ei vajanud peale üleandmist komplekspesu. Rendiobjekt pidi olema tagastamisel seisundis, milles rentnik selle sai, arvestades normaalset kulumist (lepingu p 17). Autolink OÜ arvest nr 911085 nähtub, et kuuele sõidukile on 7 teostatud välipesu ja keemiline sisepesu ning nimetatud sõidukitest on enamus väikebussid. Üldteada on fakt, et väikebusside pesu on kallim. Esitatud tõendiga on võimatu tõendada, kas kostja sõiduk vajas 84,49 eurost komplekspesu või piirduti välipesuga, mis on kordades odavam.

§ 363

sätestatule tuginedes on kostja seisukohal, et hageja nõuet tuleb vähendada 84,49 euro ulatuses, kuna nimetatud nõue on tõendamata. Kostja ei nõustu hüvitama peale lepingu ülesütlemist ja vara üleandmist teostatud vara remondi kulusid (19,17 eurot), kuna vara üleandmisel 11.11.09 olid sõiduki tagatuled korras ja need ei vajanud remonti. Aktis märgitu kohaselt oli sõiduki vastuvõtmise ajal juba pime ning on ebausutav, et tagatule tehniline rike oleks jäänud märkamatuks. Kostja ei nõustu hüvitama 01.03.2010 esitatud müügikahjumi arvet nr A10062785 summas 852,85 eurot. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud sõiduki jääkväärtust lepingu ülesütlemise aja seisuga (2131,16 eurot) ja seega ei ole tõendatud ka saadud müügikahjum (852,85 eurot).

§ 367

lg 3 kohaselt peab hageja tõendama sõiduki väärtuse selle tagastamise ajal (RKL 3-2-1-77-08 p 13). Hageja ei ole tõendanud, et 01.03.10 sõlmitud müügilepingus märgitud hinnaga 20 000 krooni/1278,28 eurot oleks tagastatud sõiduk 26.02.10 toimunud internetioksjonil ka tegelikult müüdud. Kostja on seisukohal, et lepingu punktide 10.2 ja 10.5. alusel müügikahju ja müügikulude nõude esitamine on alusetu, kuna lepingus ei ole selgesõnaliselt väljendatud, milliste lepingu lõpetamisega seotud kulutustega peab kostja lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral arvestama. Kostja on seisukohal, et rendiobjektiks olev sõiduk on müüdud kiirmüügihinnaga, mis on endaga kaasa toonud hageja väidetava müügikahjumi. Müügiprotsess on toimunud ajavahemikul 16.11.2009 – 26.02.2010, s.o. 72 päeva. Ühtegi tõendit sõiduki müügi alustamisest hinnaga 45 000 krooni ei ole hageja esitanud, samuti ei ole tõendeid ostuhuvi puudumisest ja vajadusest hinna korduvaks alandamiseks. Kostja ei nõustu hüvitama 26.02.2010 Autolink OÜ arvet nr 1002119 26.02.09 toimunud internetioksjonite korraldustasu eest (summas 319,56 eurot). Poolte vahel puudub kokkulepe, et peale lepingu ennetähtaegset lõpetamist tekib rentnikul kohustus hageja poolt kolmandatelt isikutelt ostetavate teenuste eest esitatud arvete tasumiseks. Kostja on seisukohal, et Autolink OÜ arve nr 1002119 on hageja kohustus, mitte aga kostja kohustus. Tuginedes eeltoodule ei tunnista kostja hageja poolt esitatud nõudeid kokku summas 1364,30 eurot. Kostja tunnistab hagi osas, mis puudutab hageja poolt esitatud rendimaksete võlgnevuste arveid: 01.06.09 (tasumata 16,75 eurot); 01.07.09 (tasumata 90,48 eurot); 01.07.09 (tasumata 87,68 eurot); 01.09.13 (tasumata 87,86 eurot); 01.10.09 (tasumata 88,21 eurot), lepingu ülesütlemise teate tasu 13.10.13 (tasumata 7,67 eurot). Nimetatud arvete alusel esitatud nõude summa moodustab seega kokku (16,75+90,48+87,68+87,86+88,21+7,67) = 378,65 eurot. Kuna kostja on alusetult tasunud 12.11.2009 esitatud arve nr A09378175 alusel 230,08 eurot ja hageja tasaarvestust selles osas ei ole teinud, siis juhindudes

§ 197palub kostja vähendada hageja nõuet 230,08 euro ulatuses.

Peale tasaarvestust on nõude suuruseks, mida kostja tunnistab, kokku summas (378,65 - 230,08) = 148,57 eurot Hageja repliigid kostja teesidele 20.03.2013 Hagejale jääb mõistetamatuks, miks kostja kohtukõnes üldse kohtualluvusele tähelepanu juhib. Kostja on võtnud osa kahelt istungilt ja 27.02.2013 istungil leidnud, et asja võib arutada lõpuni. Hageja rõhutab, et on saatnud 13.10.2009 kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Asjas puudub vaidlus selle üle, et tahteavaldus oleks saadetud valele aadressile. TsÜS § 69 lg 3 mõttest ei 8 tulene hageja hinnangul, et tahteavalduse saaja peab olema saanud reaalselt tahteavaldust lugeda, vaid et talle peab olema tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Kostja pole hagejat oma uuest elukoha aadressist inforeerinud ja sellest tulenevalt ei saa hagejale panna kostjale kuuluvat riisikot. Kostja liisingueset vabatahtlikult ei tagastanud ning hageja kasutas liisingueseme otsinguabi ja sai liisingueseme tagasi 11.11.

1. Hagejal oli alus rendimakset küsida. Hageja lisas oma menetlusdokumendile kindlustustusarve osas ettevõtete vaheliste kannete väljavõtte. Kostja hageja poolt 20.03.2013 esitatud tõendi vastuvõtmisega ei nõustunud. Samuti jäi kostja hagile varem esitatud vastuväidete juurde, märkides ühtlasi, et hageja on kindlustusarve tasumise kostja poolt omaks võtnud ja kostja on ka arve tasunud (lk 178-183). 28.03.2013 kohtumäärusega jättis kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel hageja poolt 20.03.13 teesidele lisatud tõendi (kindlustusarve summas 230,09 eurot osas ettevõtete vaheliste kannete väljavõtte) tõendina vastuvõtmata, kuivõrd hageja ei olnud põhistanud tõendite hilisemaks esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolu. VII MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, olles hinnanud kogumis poolte esitatud tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjandatud ja tõendatud vaid osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude suhtes: 1) 23.11.2006 sõlmiti hageja ja kostja vahel rendileping nr 200611891 (kasutusrent) tähtajaga kuni 15.11.2011 (lk 30-31); 2) 29.11.2006 sai kostja rendieseme - sõiduki xxxx, xxxx, xxxx enda valdusse (üleandmisevastuvõtmise akt; lk 38); 3) Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi rendimaksete tasumisel alates 01.06.2009; 4) 13.10.2009 väljastas hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta (lk 39); 5) Leping poolte vahel on üles öeldud; 6) 11.11.2009 sai OÜ Winterland Grupp liisingueseme enda valdusse (lk 40); 7) 01.03.2010 müüs hageja OÜ Autolink vahendusel liisingueseme hinnaga 1533,87 eurot (lk 60;. 8) Vaidlus puudub alates 01.06.2009 kuni 01.10.2009 kostjale tasumiseks väljastatud rendimaksete arvete ja 13.10.2009 esitatud ülesütlemise tasu (7,67 eurot) võlgnevuses kokku summas 378,65 eurot. Pooled vaidlevad nende vahel sõlmitud rendilepingu ülesütlemise aja ja sellest tulenevalt rendimaksete tasumisel esineva võlgnevuse suuruse üle, samuti ka müügikahju hüvitamise kohustuse ja tõendatuse ning lepingu ülesütlemisest tulenevate lisakulude hüvitamise kohustuse ja ka tõendatuse üle (remondikulud, komplekspesu, müügikulud).
2. Lepingu ülesütlemine aeg ja 01.11.2009 esitatud rendimakse arve nr A09365284 summas 88,23 eurot. Poolte vahel 23.11.2006 sõlmitud sõiduki kasutusrendileping vastab oma sisult liisingulepingule.

§ 361

kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõta kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja poolt renditud (oma kasutusse saadud) liisingueseme kasutamise eest lepingus sätestatud igakuiste maksete (rendimaksete) tasumata jätmisel alates 16.06.2009 oli hageja 9 liisinguandjana õigustatud kostja poolt lepingu punkti 10.1.1 rikkumisest tulenevalt ja

§ 101lg 1 p 4 ja 196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema.

Lepingu ülesütlemise põhjendatuse üle poolte vahel vaidlus puudub. Kostja on rendimaksete võlgnevuse osas vaidlustanud 01.11.2009 hageja esitatud arve nr A09365284 summas 88,23 eurot tasumise kohustuse (lk 46). Kostja vaidleb arve tasumisele vastu, kuna see on esitatud tasumiseks peale lepingu ülesütlemist. Seega tuleb käesolevas vaidluses lahendada küsimus, millisest hetkest alates saab lugeda poolte vahel sõlmitud lepingu ülesöelduks. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud leping loetud 13.10.2009 väljastatud teatisest tulenevalt üles öelduks 03.11.2009, mistõttu oli ka graafikujärgse rendimakse tasumiseks arve väljastamine 01.11.2009 igati põhjendatud. Samas ei ole aga hageja esitanud asjas ühtegi tõendit, millest nähtuks lepingu ülesütlemine just nimetatud kuupäeval - 03.11.

1. 13.10.2009 kostjale väljastatud teatise kohaselt on hageja teinud kostjale ettepaneku võlgnetavate summade tasumiseks kahe nädala jooksul teatise kättesaamisest või sama aja jooksul hageja kontorisse läbirääkimistele tulemiseks. Samuti on teatises märgitud, et kahe nädala jooksul võlgnetavate summade mittetasumisel ja ka läbirääkimistele tulemata jätmisel, loeb hageja lepingu üles öelduks (s.o. ennetähtaegselt lõpetatuks) ning kostjal on kohustus liisinguobjekt tagastada koheselt Autolink OÜ-le (lk 39). Kindlat kuupäeva, millal hageja loeb lepingu ülesöelduks, ei ole 13.10.2009 teatises märgitud, samuti ei ole kostjale väljastatud lepingu ennetähtaegse ülesütlemise avaldust. Hageja väidetud ülesütlemise kuupäeva, s.o. 03.11.2009, ei nähtu ühestki teisest asjas esitatud tõendist, sh kostjale 07.04.2010 väljastatud kirjalikust nõudest (lk 63) ega ka nõude arvestusest 02.03.2012 (lk 64). Kostja väitel ta 13.10.2009 väljastatud teatist lepingu ülesütlemisest kätte ei saanud, kuid teatisest endast ja tahteavalduse kättesaamise kohta seaduses sätestatust tulenevalt, tuleb lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks alates 28.10.2009, kuid mitte hiljem kui 31.10.
2. TsÜS § 134 lg 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed, ning TsÜS § 135 tulenevalt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohtu Tsiviilkollegium on lahendis 3-2-1-156-05 leidnud, et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest tegelikult teada saab või selle kätte saab, ei oma käesoleval juhul tahteavalduse jõustumishetke määramisel tähendust. Seega nõustub kohus kostjaga, et vastavalt 13.10.2009 väljastatud teatisele on poolte vahel sõlmitud leping üles öeldud kahe nädala (14 päeva) möödumisel alates kostja poolt teatise kättesaamisest. Kuivõrd hageja edastas teatise talle teadaolevale kostja aadressile ning üldteadaolevalt liigub Eesti Vabariigi siseselt post keskmiselt 3 päeva, siis leiab kohus, et hiljemalt 17 päeva möödumisel teatise koostamisest ja kostjale väljastamisest on ka põhjendatud lugeda leping üles öelduks – s.o. mitte hiljem kui 31.10.
3. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 10.2, tasub liisinguvõtja liisinguandjale lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kõik lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad 10 (lk 28; 34). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt rendimakse arve nr A09365284, 01.11.2009 summas 88,23 eurot väljastamine lepingu ülesütlemise järgselt enam põhjendatud. Põhjendatud on seega kohtu hinnangul alates 01.06.2009 kuni liisinglepingu ülesütlemise ajaks esitatud ja tasumata arvete alusel kostjal esinev võlgnevus (seda ka vastavalt kostja poolt nõude omaksvõtule) kokku summas summas 378,65 eurot, s.o. võlgnevus järgmiste arvete alusel: nr A09190347, 01.06.09 summas 16,75 eurot; nr A09226182, 01.07.09 summas 90,48 eurot; nr A09262744, 01.08.09 summas 87,68 eurot; nr A09296643, 01.09.13 summas 87,86 eurot; nr A09331380, 01.10.09 summas 88.21 eurot, ja lepingu ülesütlemise teate osas arve nr A09344623, 13.10.13 summas 7,67 eurot (lk 41 – 45, 55).
4. Müügikahjumi hüvitamise nõue summas 852,85 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue müügikahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ega ka tõendatud.

§ 367

lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja väitel tuleneb temal tekkinud müügikahju hüvitamise nõue (summas 852,85 eurot) liisingueseme jääkväärtuse ja realiseerimishinna vahest ning selle kahju tasumiseks on kostjale esitatud arve nr A10062785, 01.03.2010 (lk 61). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahjusumma arvestust eelnimetatud arvelt nr A10062785 ega ka kostjale väljastatud kirjalikust nõudest 07.04.2010 ei nähtu. Kohtumenetluses ei ole hageja ka kahjusumma arvestamisel aluseks võetud väärtuste summasid tõendanud. Täielikult on tõendamata liisingueseme lepingujärgne jääkväärtus tagastamise hetkel. Hageja esindaja poolt 27.02.2013 toimunud kohtuistungil antud suulise selgituse kohaselt oli sõiduki jääkväärtuseks tagastamisel 2131,08 eurot (kohtuistungi protokoll, lk 134-135), kuid ühtegi sellekohast tõendit esitatud ei ole. Ka lepingu lisana esitatud maksegraafik jääkväärtuse ja tasumisele kuuluvate maksete osas lõpeb seisuga 15.07.2007 ning sõiduki tagastamise hetkeni tasumisele kuulunud liisingumaksete arvestus täielikult puudub (lk 36). Samuti ei ole hageja kohtus tõendanud sõiduki tegelikku väärtust tagastamise hetkel.

§ 367

lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et

§ 367

nõuetele vastavat tõendamist hageja poolt ei ole toimunud, sest sõiduki väärtust tagastamisel hinnatud ei ole (üleandmise akt, lk 40) ning teadmata on ka hageja esitatud ostu-müügilepingus 01.03.2010 märgitud müügihinna (20 000 krooni) vastavus tegelikule väärtusele. Liisingueseme väärtuse tõendamine tagastamise hetkel on hageja kohustus. Vastavat

§ 367

lg 3 tulenevat hageja tõendamise kohustust on Riigikohus käsitlenud oma lahendis 3-2-1-11-12 punktis 12: „Samuti ei nähtu maakohtu otsusest, milliseid hageja esitatud tõendeid liisingueseme väärtuse kohta on kohus hinnanud, kui rahuldas hageja nõude kostja vastu.

§ 367

lg 3 alusel tuleb hagejal menetluses tõendada, milline oli liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel.” Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid liisingueseme müüki suunamise alghinna ega selle alandamise kohta. Hageja väited sõiduki vastu ostuhuvi puudumisest ja vajadusest 11 hinna alandamiseks on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole hageja poolt kostjat rendieseme müügiprotsessi kaasatud. Taolist kaasamise põhimõtet on oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus, kes on 08.

1. 2008 lahendi nr 3-2-1-77-08 punktis 16 öelnud: „[...] Määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda [...].” Käesolevas vaidluses on hageja esindaja kohtus tunnistanud, et 07.04.2010 kostjale saadetud kohustuste täitmise nõue on ainus teade, mis peale sõiduki tagastamist kostjale üldse väljastati (kohtuistungi protokoll, lk 137). Kohus nõustub kostja vastuväitega ka selles, et poolte vahel sõlmitud rendilepingus nr 200611891 ega selle üldtingimustes sellist mõistet nagu müügikahju üldse ei sisaldu ning vastava kahju, s.o. auto realiseerimisel tekkida võiva kahju hüvitamise kohustust ei nähtu ka hageja lepingu üldtingimuste punktidest 10.2 ja 10.
3. Lepingu ülesütlemisega seoses lisakulude hüvitamise nõue. Vastavalt

§ 367

lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktide 10.2 ja 10.5 kohaselt hüvitab rentnik lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel küll lepingu lõpetamisega seotud kõik kulutused, kuid milles nimetatud kulutused seisnevad, seda lepingus ei ole käsitletud. 3.1 Remondikulude hüvitamise nõue summas 19,17 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue remondikulude hüvitamise osas summas 19,17 eurot tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkollegium on lahendi 3-2-1-52-11 punktis 17 leidnud: “Kohtud on kohaldanud valesti

§ 367

lg-t 4, mõistes kostjalt hageja kasuks välja pärast liisingulepingu ülesütlemist kantud auto remondikulud./…… /Kolleegium leiab, et remondikulud ei ole

§ 367

lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks.

§ 367

lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada

§ 367lg 3 järgi.

Seega ei ole põhjendatud pidada remondikulu hüvitatavaks ka

§ 367

lg 4 alusel, kuna sellisel juhul arvestataks auto remondivajadust liisinguandja nõude suuruse arvutamisel topelt.“ Auto väärtust liisinguandjale tagastamisel ei ole käesolevas asjas kindlaks tehtud. Hageja väitel on sõiduauto pandud müüki vastavalt pangasiseselt arutatud võimalikule väärtusele. Remondikulusid auto väärtusest maha ei ole arvestatud ning lisaks eeltoodule ei ole hageja väidetud remondikulud (tagatulede remont) ka asjas tõendatud: kostja poolt auto tagastamisel ühtegi tagatulede tehnilisele rikkele viitavat vigastust ei ole märgitud (vara üleandmise-vastuvõtmise akt 11.11.2009, lk 40). 3.2 Komplekspesu tasu hüvitamise nõue summas 84,49 eurot. Kostja nimetatud nõuet ei tunnista, leides et tema tagastatud sõidukile komplekspesu tegemine vajalik ei olnud ning hageja esitatud arvel märgitud teenuse hind on ka ülemäära kõrge. Hageja poolt tõendina esitatud Autolink OÜ arvelt nr 911085 (lk 58) nähtub auto välipesu ja keemiline sisepesu kokku 6 erineva sõiduki osas (sh ka väikebussid) ja kogusummas 6610,14 krooni (a` 1101,69 krooni). Vastavalt

§ 363

p 2 sätestatule on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 12 Kohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutuses olnud sõiduk oleks olnud halvasti hoitud ning oleks tagastamisel vajanud komplekspesu, samuti ei ole hageja esitatud arvega tõendanud konkreetse sõiduki osas just selles ulatuses teenuse eest tasumist. 3.3 Müügiteenuse tasu nõue summas 319,56 eurot. Kostja nimetatud teenuse eest hagejale tasumise kohustust ei tunnista. Hageja esitatud sellekohaselt tõendilt OÜ Autolink arvelt nr 1002119, 26.02.2010 nähtub hagejale tasumiseks esitatud nõue kokku 10 sõiduki müügilt: 26.02.2009 toimunud internetioksjoni korraldustasu, sh kostja poolt tagastatud sõiduk xxxx, xxxx, kokku summas 41 666,67 krooni, millele lisandub käibemaks 8 333,33 krooni, kokku summas 50 000 krooni. Arve tasumise tähtajaks on olnud 23.03.2010 (lk 59). Hageja väitel on kostja poolt tasumisele kuuluvaks müügiteenuse summaks koos käibemaksuga vastavalt 1/10 kogu arvel märgitud teenuse tasu maksumusest, ehk 5000 krooni/319,56 eurot. Kohus nõustub kostja vastuväitega nimetatud tasu nõudmise põhjendamatuses, kuna poolte vahel sõlmitud lepingus ei sisaldu poolte kokkulepet sõiduki tagastamisel hagejale kolmandate isikute poolt müügiteenuse osutamisel vastava kohustuse kandmiseks. 4. Pooled vaidlevad ka kostja poolt vastuväite korras tasaarvestuse tegemise üle. Vastavaks tasaarvestatavaks nõudeks on 12.11.2009 hageja poolt esitatud kindlustusarvel nr A09378175 märgitud summa - 230,08 eurot (lk 47). Kohus leiab, et kostja taotlus vastuväite korras nimetatud kindlusarvel nr A09378175 summas 230,08 eurot alusel hageja nõudega tasaarvestuse tegemiseks on põhjendatud.

§ 197

lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja volitatud esindaja, andes kohtus selgitusi kostjale esitatud ja kostja poolt tasutud ja tasumata arvete kohta vastavalt arvete aruandele (kliiringu kanded, lk 53) – võttis kohtuistungil omaks, et kostja on arve nr A09378175 summas 230,08 eurot hagejale tasunud. Nimetatud asjaolu, s.o. 12.11.2009 arve nr A09378175 kostjale esitamisest summas 230,09 ja selle tasumisest 26.11.2009 summas 230,08 nähtub ka otseselt arvete aruandest endast, kus peale arve tasumist on jäägiks märgitud veel 0,01 eurot; samas summas kindlustusarve võlgnevus nähtub ka nõude arvestusest 02.03.2012 (lk 64). Seda, et hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud arve nr A09378175 summas 230,08 eurot oleks hiljem vajaduse puudumisel (auto tagastamisega seoses kindlustamiseks vajaduse puudumisel) tühistatud või juba tasutud summa kostjale tagasi makstud, ei ole hageja asjas tõendanud. Seega, vastavalt asjas tuvastatud ja tõendamist leidnud asjaoludele, kuulub hagi osalisel rahuldamisel (kostja poolt omaks võetud summa 378,65 eurot) ja kostja vastuväite korras tasaarvestatavat summat (230,08 eurot) arvesse võttes kokku kostjalt väljamõistmisele summas 378,65 – 230,08 = 148,57 eurot.

1. Kohtu seisukoht kohtualluvuse osas Kohus on seisukohal, et tsiviilasi allub Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Kostja on 13.03.2013 esitatud lõplikes seisukohtades palunud kohtul võtta ka seisukoht, kas Viru Maakohus kostja elukohast tulenevalt on pädev asja lahendama. Kostja on menetluses 13 avaldanud oma seisukoha, mille kohaselt Viru Maakohus ei ole pädev asja lahendama, sest kostja alaliseks elukohaks alates 11.08.2011 on Soome Vabariik. Kostja tugineb Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000 määrusele nr 44/2001 „Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“. Hagiavaldusele vastuse esitamisel on kostja märkinud, et juhuks, kui kohus leiab, et Eesti kohus (Viru Maakohus) on pädev asja lahendama, esitab kostja hagile ka sisulised vastuväited. Kostja on siis ka tunnistanud hagi 470,80 euro ulatuses ja nõustunud selle summa maksmiseks sõlmima hagejaga kokkuleppe. Kuna pooled ei välistanud kompromissi sõlmimist, tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kohus on nõude menetlusse võtmisel muu hulgas arvestanud ka TsMS § 486 lg 4 sätestatut. Vastavalt TsMS § 486 lg 4, loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Tsiviilasjas nr 2-11-35887 on hageja esitanud põhjendatud nõudega hagiavalduse kohtule 09.03.2012 ja see on kohtu poolt menetlusse võetud 12.03.2012, s.o. vähem kui kuus kuud peale kostja poolt võlgnikuna vastuväite esitamist. Maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastuväite esitamisel 19.01.2012 ei ole kostja oma elukohast tulenevalt Eesti kohtus asja menetlemisele vastuväidet esitanud, kuigi kostja väitel oli tema elukoht xxxx juba 11.08.2011 alates. Samuti leiab kohus, et kostja on ka ise pidanud võimalikuks asja lahendamist Viru Maakohtus, tehes asja lahendamiseks omalt poolt pingutusi ning esitades hagejale kompromissettepanekuid. TsMS § 80 lg 1 kohaselt välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku vastu, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodaniku vastu võib esitada hagi tema viimase Eesti-elukoha järgi. Kohus leiab, et kostja poolt juba hagile sisuliste vastuväidete esitamisel on kostja sellega möönnud asja lahendamise võimalust Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas.
2. Kohtukulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab asja menetlusest tulenevalt, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta kohtukulud täielikult hageja kanda. Kostja on teinud menetluse kestel kompromissettepanekuid, milles on tunnistanud esialgselt hagi 470,80 euro ulatuses ning nõustunud ka sellistel tingimustel sõlmima hagejaga kompromissi. Samuti oli kostja nõus enne asja sisulist arutamist ja tõendite uurimist, sõlmima kompromissi 600 euro ulatuses maksegraafiku alusel. Hageja kostja pakutud kompromissidega ei ole nõustunud. Kohus rahuldas hagi tunduvalt väiksemas summas, kui seda on olnud enne asja sisulist arutamist kostja poolt kompromissi korras pakutud summad. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta ka kõik menetluskulud hageja kanda. 14 TsMS § 174 lg 1 kohaselt on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Irma Külavee Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. aprilli 2013 otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS SEB Liising hagi H Ki vastu 614,09 euro väljamõistmises ja millega jäeti kõik menetluskulud AS SEB Liising kanda.
5. Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
6. Rahuldada AS SEB Liising hagi H Ki vastu osaliselt ning mõista H Kilt AS SEB Liising kasuks välja 762 (seitsesada kuuskümmend kaks) eurot ja 66 senti. 2.
7. Jätta menetluskuludest maakohtus 43,76% H Ki kanda ja 56,24% AS SEB Liising kanda.“
8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Riigikohtu 11.06.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
9. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
10. detsembri
11. a otsus ja Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-35887 osas, millega jäeti rahuldamata Aktsiaseltsi SEB Liising hagi H Kilt 855 euro 77 sendi saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas.
14. Mõista H Kilt Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks täiendavalt välja 855 eurot 77 senti.
15. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: „Rahuldada Aktsiaseltsi SEB Liising hagi H Ki vastu osaliselt ning mõista H Kilt Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks välja 1618 eurot 43 senti."
16. Kassatsioonkaebus rahuldada.
17. Jätta menetluskuludest kõigis kohtuastmetes 83% H Ki kanda ja 17% Aktsiaseltsi SEB Liising kanda.
18. Tagastada Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le (konto nr xxxx, Swedbank AS) Aktsiaseltsi SEB Liising eest tasutud kassatsioonikautsjon 100 (ükssada) eurot. 15