Leping on lõppenud 01.07.09 seoses põhivõlgniku kohustuse rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisega
ÜS § 78 lg 1 järgi kas omakäeliselt allkirjastatud tahteavaldusena või elektrooniliselt vormis tehtud tahteavaldusena TsÜS § 80 lg 1, 3 järgi. Leping loetakse sõlmituks
11 lg 4 järgi, kui pooled on allkirjastanud lepingu dokumendi või vahetanud nende poolt allkirjastatud dokumendid või kirjad. Kuna käenduslepingust 12.04.06 nähtuvalt on pooled, sj kostja väidetavalt omakäeliselt allkirjastanud lepingu dokumendi
lg 1 järgi ehk pooled on pidanud vajalikuks lepingu sõlmida kirjalikult, kontrollib kohus, kas kostja on lepingu omakäeliselt allkirjastanud TsÜS § 78 lg 1 järgi. Eelnevale vastuse saamisel, on võimalik hinnata, kas pooltevaheline käendusleping on sõlmitud
lg 1, 4 järgi ja täitmiseks
Kostja tunnistaja XXXütles (prot. 06.11.2013), et kostja oli OÜ XXX juhatuse liige ja osanik, pank vajas liisinglepingute tagamiseks kahte käendajat. Kuna kostja läks 1998.a. Soome 4-ks aastaks, ajas tunnistaja äriühingu asju, kirjutades alla kostja eest dokumente. Tunnistaja kinnitas istungil, et kirjutas alla ise vaidlusalusele käenduslepingule, kuna pank andis lepingu eksemplari kaasa ja tema kirjutas kostja eest alla; tunnistaja kasutuses oli ka kostja id-kaart. Kostja taotluse alusel läbiviidud ekspertiisitulemist (akt 13E-DK0027 19.04.2013, lk 161-165) nähtub, et käendusleping 12.04.2006, mis on sõlmitud väidetavalt hageja ja kostja vahel, on kostja pool alla kirjutatud, samuti on kirjutatud tema poolt kuupäev „12. aprill 06“. Aktist nähtuvalt on käenduslepingul olev nn kostja allkiri ja kuupäev kirjutatud käekirjaga, mis on keskmiselt välja töötatud; kirjutamise tempo on kiire, rõhk vastab tüüpkirjale. Aktist nähtuvalt on võrdlusmaterjalil, mille esitas kostja kohtule ja ekspertiisiks, on käekiri keskmiselt väljatöötatud astmega. Aktist nähtub, et vaidlustatud allkiri järgib võrdlusmaterjalil toodud allkirja ülesehitust. Vaidlustatud allkirja võrdlemisel kostja võrdlusallkirjadega ilmnesid kokkulangevused kõigis üldtunnustes, eritunnustes. Tunnistaja XXXütluste kohaselt läks kostja 1998.a. 4 aastaks Soome. Seega ajal, mil vaidlusalune käendusleping 12.04.2006 sõlmiti, ei viibinud kostja enam välisriigis. Kohtule kostja enda poolt esitatud ja tema poolt Nordea Pangaga sõlmitud lepingutest ja nende lisadest nähtub kostja allkiri. Tema esitatud võrdlusmaterjali järgi on kostja andnud Nordea Pangaga sõlmitud lepingutele allkirja 26.04.2006 ehk samal kuul ja aastal kui on sõlmitud vaidlusalune käendusleping AS-ga SEB Liising. Käenduslepingu ja võrdlusmaterjali visuaalsel vaatlemisel ja võrdlemisel nähtub, et Nordea Panga sõlmitud lepingutel, mida ei ole kostja vaidlustanud (on ise kohtule esitanud, vt protokoll , lk 155 18.02.2013), on kostja allkirjad ühesed nende allkirjadega, mis on vaidlusalusel käenduslepingul. Kostja ei ole aga kordagi väitnud, et XXX oleks andnud Nordea Pangaga sõlmitud lepingutele kostja asemel allkirja, mis vastab aga kostja allkirjale, kuid mida siinjuures (Pangaga lepingud) ei ole vaidlustanud. Hinnates ekspertiisiaktis kajastuvat, mille kohaselt on kostja kirjutanud käenduslepingule allkirja ja kuupäeva ning ekspertiisiakti põhjendusi, milles vaidlustatud allkirja ja kuupäeva käekirja eri -ja üldtunnused langevad ühte võrdlusmaterjalil oleva kostja käekirja eri- ja üldtunnustega, sh juures on paigas ka käekirja rõhk, mistõttu moodustavad kõik tunnused kostja püsiva ja isikupärase käekirjatunnuste kogumi, leiab kohus, 4
Seega on käendusleping kehtiv ja kuulub
Käenduslepingu järgi kohustub kostja tagama solidaarselt põhivõlgnikuga liisinglepingust nr XXX 12.04.06 tulenevate põhivõlgniku kohustuse täitmise ning käendaja vastutuse piirmäär on 300 000 kr ehk 19173,50 €.
lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 4 järgi tuleb liisingandjale hüvitada ka liisingandjale lepingu ülesütlemisega seotud lisakulud. Hageja loobus viivise ja leppetrahvi nõudest (2920,68+319,56 €). Seega kuulub menetlus hageja nõudes leppetrahvi ja viivise saamiseks lõpetamisele käesoleva otsusega TsMS § 428 lg 1 p3 ja § 441 lg 5 järgi. Kuna vaidlus puudus liisinglepingust tuleneva ja OÜ XXX võlgnevuse suuruse üle, on põhivõlgniku ehk OÜ XXX liisingmaksete võlg 5733,33 €, kindlustusmaksete võlg 192,79 €, teate esitamise kulu võlg 7,67 €, tagatusteenuse võlg 319,81 €, nn müügikahjum (asja väärtus ei katnud jääkväärtust) 3467,48 €, kokku 9721,08 €
lg 1, 4 järgi hageja ees.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest,
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgniku puhul kohustuse täitmist igalt solidaarvõlgnikult koos või eraldi ja seda kas täis ulatuses või ka osaliselt. Vaidlus puudus selles, et märgitud võlg 9721,08 € on seni hagejale tasumata. Seega rikub kostja kui käendaja käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustust
Kuna kostja ei ole käenduskohustust täitnud, on hagejal õigus nõuda kostjalt käendajana põhivõlgniku kohustuse täitmist
Eeltoodu alusel on hagi tõendatud, põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 9721,08 €. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja loobus osaliselt oma nõudest ja sellest ei nähtu, et kostja oleks nõude rahuldanud. Seega tuleb nõudest loobumisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 4 lause esimese poole järgi. Hageja nõue, mis kuulus rahuldamisele, moodustas 75% kogu nõudest, mille hageja kohtule esitas (9721,08/12961,32*100). Seega jäävad selles osas hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Kokkuvõtvalt ning arvestades rahuldatud nõude ulatust ning loobutud nõude ulatust, jäävad AS-i SEB Liising menetluskulud 75% XXX kanda (rahuldatud osa) ja XXX menetluskulud 25% ulatuses (loobutud nõude osa) AS –i SEB Liising kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks (kaks hagi kokku, sõltumata osalisest nõudest loobumisest) 12961,32 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.