TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-13-2286 Määruse kuupäev 21.11.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata A.M. taotlus riigi kulul õigusabi võimaldamiseks õigusdokumendi – kaebus(
- te)halduskohtule koostamiseks (haldusasi nr 3-13-2286). 2. Edastada Tartu Maakohtule A.M.i taotluse koopia riigi õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses. 3. Määrus saata riigi õigusabi taotlejale A.M.ile (tõlge vene keelde). Edasikaebamise kord Määruse resolutiivosa p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht 1. 30.10.2013 saabus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava A.M. venekeelne riigi õigusabi taotlus, eesti keeles kirjutatuna laekus taotlus 01.11.2013. A. M. on taotluses märkinud, et soovib riigi õigusabi, kuna tahab kirjutada Tartu Vangla vastu 5 kaebust, samuti vajab ta tasuta tõlkeabi. Taotleja märkis, et ei saa Tartu Vanglale kaebust ega vaiet esitada, 1 kuna ei oska kirjutada eesti keeles, venekeelseid kaebusi ja vaideid aga vangla ei tõlgi ning raha tõlkimiseks A. M. ei ole. Kaebaja on soovinud ka riigi õigusabi haldusmenetluses. 2. Kohus mõistis A.M.i riigi õigusabi taotlust (avaldused 30.10.2013 ja 01.11.2013) selliselt, et A. M. soovib riigi õigusabi võimaldamist halduskohtule kaebuste koostamiseks. Kuna A. M. taotlus oli ebaselge, jättis kohus 05.11.2013 kohtumäärusega taotluse käiguta ning kohustas A. M. esitama kohtule riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 kohase taotluse hiljemalt 20.11.2013. Kohus selgitas, et A. M. tuleb riigi õigusabi taotlust täpsustada ja märkida konkreetselt – millise haldusakti või toimingu vaidlustamiseks kaebuse esitamiseks ta riigi õigusabi vajab, see tähendab taotluses tuleb ära näidata, kelle poolt välja antud haldusakti (asutuse nimetus, ametiisiku nimi, haldusakti kuupäev ja number), samuti toimingu kuupäev ja toimingu sooritanud ametiisiku nimi, kelle sooritatud toimingu peale soovitakse kaebust esitada ning põhjendada, kuidas nimetatud haldusakt või toiming A. M. õigusi rikub. Ühtlasi kohus selgitas, et A. M. on õigus esitada kohtule kaebus emakeeles, see on vene keeles. Halduskohtule esitatava kaebuse võimalikud nõuded tulenevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõikest 2 ning kaebuses tuleb märkida kaebuse sisu vastavalt HKMS § 38 lõikele 1. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud puudustega, on kohtul võimalik kaebus jätta käiguta ning anda kaebajale tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on kohtul selgitamiskohustus. Kohus juhtis A. M. tähelepanu ka asjaolule, et enne Tartu Vangla toimingute (või haldusaktide) peale kaebusega halduskohtusse pöördumist peab olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (välja arvatud tuvastamisnõude puhul). Kohus selgitas ka, et kaebajal on võimalik pöörduda vangla poole vaide või kahju hüvitamise taotluse esitamiseks vene keeles. Kui vaide või kahju hüvitamise esitajal puuduvad rahalised vahendid selleks, et tõlkida esitatav vaie vene keelest eesti keelde, on vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkimise kohustus vanglal tulenevalt vangla sisekorraeeskirja § 491 lõikest 4. Kohus selgitas samuti, et kui kaebaja leiab, et vangla on tagastanud tema vaide õigusvastaselt (näiteks ei tõlgi kaebaja vaiet, kui kaebajal endal puuduvad selleks rahalised vahendid), on kaebajal õigus pöörduda kohtu poole põhinõudega. Lisaks eeltoodule selgitas kohus, et kui A. M. soovib riigi õigusabi võimaldamist kohtueelses menetluses – see on haldusmenetluses, tuleb RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitada riigi õigusabi taotlus Tartu Maakohtule. 3. Kohtule saabus 11.11.2013 A. M. vormikohane riigi õigusabi taotlus (eestikeelne), millele oli lisatud vene keeles kirjutatud avaldus, mis sisaldas kolme kaebuse teksti, mille nõueteks oli mittevaralise kahju hüvitamine. Kohus registreeris nimetatud kaebused 1-3 haldusasjas nr 3-13-2326 kaebust täpsustavate dokumentidena, kuna selles haldusasjas oli juba registreeritud A. M. kaebus samade nõuetega samadel alustel. Riigi õigusabi taotluse vormil märgib A. M., et soovib lisaks ülalmärgitud kolmele kaebusele esitada Tartu Vangla vastu veel kaks kaebust, mille sisust ta räägib advokaadile. Taotlusele 2 lisatud avalduses palub A. M. võtta esitatud kaebused vastu, võimaldades temale riiklikku kaitsjat veel 2 kaebuse koostamiseks ja kompensatsioonisumma küsimuse otsustamiseks. Taotluse vormil punktis 2 on A. M. märkinud, et soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses. 4. HKMS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi isiku taotlusel võib kohus menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikele 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulenevalt RÕS § 4 lg 3 on riigi õigusabi liigiks ka isiku esindamine haldusmenetluses (p 6) ja õigusdokumendi koostamine (p 8). 5. Riigi õigusabi andmise otsustamiseks tuleb kontrollida muuhulgas RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja soovib esitada mittevaralise kahju nõude. 6. Kohus selgitab, et hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Kohus leiab, et A. M. on võimeline ise kaitsma enda õigusi, võttes arvesse, et ülalkäsitletud kolm kaebust on A. M. kohtule esitanud ise ning need on kohtule arusaadavad. Kohus leiab, et vajadusel on täiendavad selgitused A. M. võimeline esitama samuti iseseisvalt ega vaja selleks täiendavat õigusabi. Kohus märgib, et kaebaja on menetlusosalisena varem korduvalt osalenud halduskohtumenetluses ning kasutanud muu hulgas ka edasikaebeõigust, mis samuti kinnitab, et A. M. on võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Lisaks osutab kohus halduskohtumenetluses kehtivale uurimisprintsiibile ning kohtu kohustusele tagada oma selgitustega, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti ei ole halduskohtumenetluses nõutav kaebuse õiguslike põhjenduste esitamine, kuna õigust kohaldab kohus. A.M. kaebus(t)e eseme(te)st tulenevalt ei ole tegemist sellise asjaga, mille õigeks lahendamiseks on advokaadi abi ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu, see tähendab tegemist ei ole asja(de)ga, mille puhul võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 punktis 1 sätestatud piiranguta. 3 Eeltoodu alusel ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 punktist 1 on kohus seisukohal, et A.M. riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 7. Lisaks eeltoodule on A. M. riigi õigusabi taotluses ja sellele lisatud avalduses märkinud üksnes abstraktselt, et soovib esitada veel kahte kaebust lisaks kolmele äramärgitud mittevaralise kahju hüvitamise kaebusele Tartu Vangla vastu, kuna vangla rikkus väidetavalt tema õigusi ja käitus kaebaja suhtes ebaõigesti. A. M. ei ole kirjeldanud konkreetset probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb, kuid kohtule on arusaadav, et kaebaja sooviks on esitada veel kaks mittevaralise kahju hüvitamise kaebust. Eeltoodut arvesse võttes jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata ka põhjusel, et RÕS § 7 lg 1 punktist 6 lähtudes riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kõigis kaebaja poolt kirjeldatud kaebustes soovib A. M. mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu puudub kohtul seaduslik alus A. M. riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ka RÕS § 7 lg 1 punkti 6 kohaselt. 8. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lõikele 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 punktidest 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 110 lõikest 2 ning RÕS § 7 lõike 1 punktidest 1 ja 6 jätab kohus A.M.i taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks õigusdokumendi – kaebus(
- te)halduskohtule - koostamiseks rahuldamata. 9. Juhindudes RÕS § 10 lõikest 3 ja § 10 lõikest 7 edastab kohus A.M. taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses läbivaatamiseks Tartu Maakohtule, kuna nimetatud riigi õigusabi liigi osas ei ole halduskohus pädev riigi õigusabi taotlust lahendama. 10. Kohus peab veelkord vajalikuks selgitada A. M., et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Ning vastavalt VangS § 11 lõikele 5 on kinnipeetaval või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtu menetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ainult tuvastamisnõude puhul võib pöörduda kaebusega vahetult halduskohtusse, kuid sellisel juhul tuleb kaebuses selgitada, kuidas aitab tuvastamiskaebus kaitsta kaebaja õigusi edaspidi. 4 11. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kaebaja taotlused ja kaebused on nii kohus kui ka vangla tõlkinud, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tema õigused jäävad kaitseta seetõttu, et ta esitab venekeelsed taotlused ja kaebused. Vangla on vastanud haldusasja 3-132326 raames kohtule, et A. M. taotlused , mis esitati vene keeles, on vangla poolt saadetud tõlkesse, samas on kohus kõik kohtumäärused kaebajale tõlkinud ja edastanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 5