Obsah (5)

§ 67§ 37§ 38§ 64§ 39

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2692 Otsuse kuupäev 28.02.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Margus Septeri kaebus Viru Vangla 16.11.20

) § 67 p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkorras 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, sest ta ei allunud 20.10.

1. a kella 13.14 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E7 osakonna koristajana. Viru Vangla 24.01.
2. a käskkirjaga nr 6-2/96-T määrati kinnipeetav M. Septer tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Osaliste tööülesannete hulka kuuluvad uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine alates 26.01.
3. a kuni 25.04.
4. a tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Viru Vangla 26.04.
5. a käskkirjaga nr 6-3/699-D karistati M. Septerit

§ 67

p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkorras 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, sest ta ei allunud 26.03.

1. a kella 21.34 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E7 osakonnas koristajana. 24.05.
2. a esitas kinnipeetav M. Septer vaide Viru Vangla 26.04.
3. a käskkirja nr 6-3/699-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis M. Septeri vaide 20.06.
4. a vaideotsusega nr 6-12/194-2 rahuldamata. 28.12.
5. a saabus Tartu Halduskohtusse M. Septeri kaebus Viru Vangla 16.11.
6. a käskkirja nr 63/2079-D ja 26.04.
7. a käskkirja nr 6-3/699-D õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tartu Halduskohtu 02.01.
8. a määrusega võeti kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused
9. Kaebaja märgib, et Viru Vangla arst Juta Kogan andis 12.10.
10. a tema kohta tõendi, milles oli kirjas arsti otsus: „Kinni peetav isik on tervisliku seisundi tõttu ajutiselt töövõimetu. Töövõimetus selgub peale ravi läbimist ligikaudu 3 kuu pärast“. Kaebaja viitab Tartu Halduskohtu 15.11.
11. a otsusele haldusasjas nr 3-12-523 (jõustunud 18.12.
12. a), milles kohus leidis, et 17.10.
13. a käskkirjaga nr 6-2/1300-T kaebajat tööle määrates ei võtnud vastustaja arvesse arst J. Kogani 12.10.
14. a tõendit kaebaja ajutise töövõimetuse kohta ja kaebaja ajutiste tööülesannetega tööle määramisel ei ole vastustaja arvestanud samuti 12.10.
15. a arsti tõendi sisuga. Kohus leidis, et distsiplinaarmenetluse käigus ning distsiplinaarkaristuse määramisel oli kaebaja töövõimelisuse hindamise aluseks võetud vastuolulised andmed ja vastustaja jõudis järeldusele, mis ei vastanud objektiivsetele andmetele ja oli antud ebapädeva isiku poolt. Seoses sellega tühistas kohus distsiplinaarkaristuste käskkirjad nr 6-3/2245-D (15.12.
16. a) ja nr 6-3/91-D (20.01.
17. a). Kaebaja leiab, et eeltoodu on otseselt seotud ka käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjade õigusvastasusega, kuna ka nendes käskkirjades ei ole Viru Vangla arvestanud ega uurinud arstitõendite sisu ja seda, et 12.10.
18. a tõendis on selgelt öeldud, et 12.10.
19. a seisuga on kaebaja ajutiselt töövõimetu ja töövõimelisus selgub peale ravi läbimist ligikaudu 3 kuu pärast. Viru Vangla 16.11.
20. a käskkiri nr 6-3/2079-D on õigusvastane, kuna selle andmisel ei ole arvestatud sellega, et kaebaja oli arsti 12.10.
21. a otsusega tunnistatud ajutiselt töövõimetuks ning kaebaja ei saanud 20.10.
22. a antud tööle asumise korraldust täita tulenevalt terviseprobleemist. Seda asjaolu aga 16.11.
23. a käskkirjas kaalutud ei ole. Ka 26.04.
24. a käskkirja nr 6-3/699-D andmisel on vangla rikkunud HMS § 6 tulenevat uurimisprintsiipi ja HMS § 4 lg 2 sätestatud diskretsiooni reegleid. 26.04.
25. a käskkirjas on jäetud arvestamata, et 26.03.
26. a korralduse andmisel teatas kaebaja 2 valvurile koheselt, et tulenevalt tervislikust seisundist ei saa ta tööle asuda. Ta selgitas oma 26.03.
27. a seletuskirjas, et tal valutavad väga tugevalt nii õla- kui ka küünarliigesed, mistõttu ei ole ta võimeline tööd tegema. Tal valutab igapäevaselt pea ning süda on pidevalt paha ja silmade ees virvendab. Samuti on tal püsti seismisega raskusi (teadvusekaotused). Sellises tervislikus seisundis töölesundimine võrdub tema piinamisega ja on inimväärikust alandav. Valvur K. Kont on 26.03.
28. a ettekandes kinnitanud, et kinnipeetav väitis, et on väga haige ja palus meedikut. Kohale kutsutud valveõde andis tõendi, milles märkis, et kaebajal on valu mõlemas õlaliigeses ja valu tõttu on piiratud käe liigutused ette ja kõrvale. 26.04.
29. a käskkirjas nr 6-3/699-D eeltoodut arvestatud ei ole. Tartu Halduskohus on 28.09.
30. a otsuses asjas nr 3-12-1012 leidnud, et päev varem tehtud ülevaatus ei saa olla siduvaks distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja töövõimelisuse hindamisel ning ei saa olla karistuse määramise aluseks. Samuti ei võtnud vangla arst ka hiljem kindlat seisukohta, kas korralduse andmise päeval olid kaebajal terviseprobleemid ning kas ta oli võimeline asuma koristustöödele. Vaatamata sellele tugines vastustaja käskkirja kehtestamisel kaebaja tervisekaardis fikseeritud varasematele andmetele ning valvurite poolt koostatud õienditele ning jõudis ebaõigesti järelduseni, et kaebaja ikkagi oli töövõimeline. Seega asus kohus seisukohale, et käskkirja andmisel jättis vastustaja välja selgitamata olulise asjaolu ning ületas volituse piire. Nimetatud otsus on kaebaja hinnangul üksühele kohaldatav ka 26.04.
31. a käskkirjas tehtud kaalutlustele. Põhiseaduse § 28 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 1 p 3, p 6, lg 5 p 4 ja p 5 kohaselt oli kaebajal õigus keelduda tööst seoses terviseprobleemidega. Riigikohus on 30.05.2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-14-12 p-s 10 märkinud, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav

§ 67p-s 1 sätestatud kohustus.

Kaebaja on vaidlustatud käskkirjadega määratud karistused ära kandnud ja märgib, et tema põhjendatud huviks kaebuse esitamisel on see, et ta plaanib kaebuse rahuldamise korral esitada vanglale kahju hüvitamise nõude. Ta leiab, et kuna teda on alusetult karistatud kartseriga, siis on tal õigus kahju hüvitisele (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-93-09 ja 3-3-1-3-10 p 10). Kaebaja palub vaidlustatud käskkirjad tunnistada õigusvastaseks ja palub Viru Vanglalt välja mõista haldusasjas tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Vastustaja vastuväited

1. Vastustaja on seisukohal, et käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine ei saa käesoleval juhul olla õiguste kaitseks sobiv vahend. Kuna käesolevaks ajaks on tühistamisnõude esitamise tähtaeg möödunud, siis antud olukorras tagab isiku õiguste tõhusama kaitse hüvitamiskaebuse esitamine. Hüvitamiskaebus sisaldab endas ka õigusvastasuse tuvastamist. Kaebusest nähtub, et M. Septeri põhjendatud huviks on hiljem kahjunõude esitamise kavatsus. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamis- ja kohustamiskaebuste kaudu. M. Septeril oli võimalus kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei kasutanud tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja ei 3 ole tähtaegselt vaidlustanud käskkirja nr 6-3/2079-D, mis väidetavalt võis talle kahju tekitada. Viru Vangla 26.04.
2. a käskkirja nr 6-3/699-D on kaebuse esitaja vaidemenetluses vaidlustanud, kuid vangla on 20.06.
3. a vaideotsusega nr 6-12/194-1 jätnud vaide rahuldamata ning M. Septer ei ole läinud kohtusse edasi tühistamiskaebusega. Vastustaja leiab, et hilisem kahjunõue on perspektiivitu. HKMS § 45 lg 2 ls 3 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja leiab, et õigusvastasuse tuvastamine ei saa käesoleval juhul olla õiguste kaitseks sobiv vahend ja kaebuse menetlus tuleks lõpetada. Kui kohus siiski leiab, et esitatud tuvastamiskaebus tuleb menetleda, siis vaidleb Viru Vangla kaebusele vastu. Viru Vangla 17.10.
4. a käskkirjaga nr 6-2/1300-T määrati kinnipeetav M. Septer tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks. Nimetatud käskkirja ei ole tühistatud ja HMS §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati M. Septerit käskkirjaga nr 6-3/2079-D

§ 67p-st 1 tulenevate nõuete rikkumise eest.

20.10.

1. a ei allunud M. Septer ametniku korraldusele asuda tööle E7 osakonna koristajana. 20.10.
2. a keeldus kinnipeetav seletuskirja kirjutamast. 21.10.
3. a tutvustati kinnipeetavale teatist, mille kohaselt algatati distsiplinaarmenetlus ja kinnipeetav allkirjastas selle, kuid selgitusi ei lisanud. 20.11.
4. a esitas M. Septer distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväited, kus leidis, et 25 ööpäeva pikkune kartseri karistus on ebaproportsionaalselt range karistus. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole korraldusele allumisest keeldumist millegagi põhjendanud. Ka hiljem ei ole kinnipeetav pidanud vajalikuks käskkirja vaidlustada, mis kinnitab, et kinnipeetav oli käskkirjaga nõus. Viru Vangla möönab, et 16.11.
5. a käskkirjaga nr 6-3/2079-D määratud kartserikaristus on õigusvastane. Distsiplinaarmenetluse raames on menetleja kohustuseks kontrollida, kas esineb töötamist välistavaid asjaolusid.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kuigi Viru Vangla meditsiiniosakond 13.10.

1. a kooskõlastas kinnipeetava tööle määramise, leidis 12.10.
2. a arst J. Kogan, et kinnipeetav on tervisliku seisundi tõttu ajutiselt töövõimetu. Töövõimelisus selgub peale ravi läbimist ligikaudu 3 kuu pärast. Meditsiiniosakonna arst J. Kogani 12.10.
3. a tõend on 13.10.
4. a tööle määramise kooskõlastusega vastuolus. Tulenevalt arst J. Kogani 12.10.
5. a tõendist oli kinnipeetav kuni 12.01.
6. a (kolm kuud) töövõimetu. Seega esines kinnipeetaval töötamist välistav asjaolu, millega vangla ekslikult distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei arvestanud. Arvestades eeltoodut on Viru Vangla 16.11.
7. a käskkiri nr 6-3/2079-D õigusvastane ja selles osas kuulub kaebus rahuldamisele. Viru Vangla 24.01.
8. a käskkirjaga nr 6-2/96-T määrati kinnipeetav M. Septer samuti tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks. Majandustööle määramise käskkirja ei ole kinnipeetav vaidlustanud. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati M. Septerit käskkirjaga nr 6-3/699-D

§ 67p-st 1 tulenevate nõuete rikkumise ees.

26.03.2012. a ei allunud kinnipeetav vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumiste eest karistada distsiplinaarkorras. Kinnipeetava üleüldine töökohustus tuleneb

§ 37

lg-st 1.

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Töökohustusest on 4

§ 37

lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kuna kinnipeetaval ei esinenud asjaolusid, mis oleksid välistanud tema töötamise ja vanglal ei olnud võimalik kindlustada kinnipeetavat muu tööga, määrati M. Septer Viru Vangla 24.01.

1. a käskkirjaga nr 6.-2/96-T tööle finants- ja majandusosakonda majandustöödele abitööliseks, E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt kinnipeetava tervislikust seisundist. Tööle määramise on 23.01.
2. a kooskõlastanud Viru Vangla meditsiiniosakonna arst Juta Kogan, tehes elektroonilisse registrisse Ekontakt kande „võib töötada osaliste tööülesannetega“. Kinnipeetavale on käskkirja tutvustatud 26.01.
3. a. Korralduse andmise hetkel oli käskkiri kehtiv ja kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik, M. Septeril oli seadusest tulenev kohustus töötada ja

§ 67

p-st 1 tulenevalt vanglateenistuse ametniku poolt antud seaduslikule korraldusele, asuda osakonda koristama, alluda. Kinnipeetav põhjendas tööst keeldumist terviseseisundiga. Distsiplinaarmenetluse käigus hinnati kinnipeetava tervislikku seisundit ning leiti, et kinnipeetav oli võimeline töötama osaliste tööülesannetega.

§ 37lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Kinnipeetava tervisekaardi andmetel on ta pöördunud meditsiiniosakonna poole seoses valuga õlgades ja liigestes. Viru Vangla meditsiiniosakond arvestas kinnipeetava terviseseisundiga ning andis 23.01.

1. a, aga ka 15.04.
2. a kooskõlastuse kinnipeetava tööle määramiseks osaliste tööülesannetega. 16.02.
3. a raviloo nr 71 kohaselt ei näinud arst Marje Uudeküll vajadust kinnipeetavat selliste kaebuste alusel (valu õlgades) tööst vabastada. 21.03.
4. a koostatud Juta Kogani tõendi põhjal on M. Septer võimeline töötama. 26.03.
5. a tervisekaardi sissekandest nähtub, et kinnipeetav keeldus tööle minemast ja kurtis valu mõlemas õlaliigeses ning selle tõttu olid piiratud liigutused ette ja kõrvale. Kinnipeetavale otsustati anda valuvaigistit Diclac. Meditsiiniosakonna spetsialist-õde Irina Pavlova täpsustas 18.06.
6. a õiendis, et 26.03.
7. a oli kinnipeetav M. Septer võimeline töötama. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades sellega, et isik oli tööle määratud osaliste tööülesannetega, leiab vangla, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldas tal tööle asuda ning 26.03.
8. a tööst keeldumine ei olnud põhjendatud. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest ja distsiplinaarmenetluse algatamisest, kaebajale on antud võimalus anda selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja lõpetada M. Septeri kaebuse osas menetlus või jätta kaebus Viru Vangla 26.04.

1. a käskkirja nr 6-3/699-D õigusvastaseks tunnistamise osas rahuldamata. Viru Vangla 16.11.
2. a käskkirja nr 6-3/2079-D õigusvastasuse osas tunnistab vastustaja kaebuse nõuet. Vastustaja palub jätta kohtukulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
3. Käesolevas asjas on Viru Vanglas kinni peetav isik Margus Septer esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse ning taotleb Viru Vangla 16.11.
4. a käskkirja nr 6-3/2079-D ja 26.04.
5. a käskkirja nr 6-3/699-D õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjade osas seisukohal, et käskkirjade õigusvastasuse kindlakstegemise nõue ei saa käesolevas asjas olla õiguste kaitseks sobiv vahend ja et kaebaja oleks pidanud esitama 5 hüvitamiskaebuse, mis sisaldab endas ka õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid (16.11.
6. a käskkirja nr 6-3/2079-D ei ole vaidemenetluse raames vaidlustatud ja 26.04.
7. a käskkirja nr 6-3/699-D tühistamist ei ole kohtus taotletud) kahju tekkimise ärahoidmiseks, siis oleks hilisema kahjunõude esitamine perspektiivitu ja M. Septeri kaebuse menetlemine tuleks lõpetada. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga. HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Sama lõike viimase lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesolevas asjas ei saa lugeda, et 16.11.
8. a käskkirjaga nr 6-3/2079-D seoses esitatav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vastupidi, alljärgnevalt on kohtuotsuse punktis 5 kindlaks tehtud, et 16.11.
9. a käskkiri nr 6-3/2079-D on õigusvastane. Seda tunnistas vastustaja ise ja seega selle käskkirja osas võib hüvitamiskaebus osutuda edukaks ning kohtu arvates ei ole 16.11.
10. a käskkirja nr 6-3/2079-D osas alust menetluse lõpetamiseks. Samuti leiab kohus, et 26.04.
11. a käskkirja nr 6-3/699-D puhul ei ole asja ettevalmistava menetluse staadiumis võimalik teha konkreetset otsustust, et käskkirja õigusvastasuse korral oleks tulevikus esitatav hüvitamisnõue perspektiivitu, sest isik on jätnud käskkirja tühistamisnõude kohtule esitamata. Kas alused kahju hüvitamiseks esinevad või mitte, tuleb kohtu hinnangul käesoleva asja puhul välja selgitada kahju hüvitamise nõude menetlemise raames.
12. Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjustel. Viru Vangla 16.11.
13. a käskkirja nr 6-3/2079-D osas tunnistas vastustaja, et distsiplinaarmenetluse raames oli menetleja kohustatud kontrollima, kas kaebaja puhul esines töötamist välistavaid asjaolusid. Vastustaja võttis omaks, et 12.10.
14. a leidis arst J. Kogan, et kaebaja on terviseseisundi tõttu ajutiselt töövõimetu ja tema töövõimelisus selgub peale ravi läbimist ligikaudu 3 kuu pärast ning seega on 13.10.
15. a kaebaja tööle määramise kooskõlastus vastuolus 12.10.
16. a arst J. Kogani tõendiga, sest kaebaja oli töövõimetu 3 kuud, s.o kuni 12.01.
17. a.

§ 37

lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Seega esines kaebaja puhul töötamist välistav asjaolu, millega vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ekslikult ei arvestanud ja kokkuvõttes ei vaidle vastustaja vastu, et 16.11.

1. a käskkiri nr 6-3/2079-D on õigusvastane. Seoses sellega, et vastustaja võttis omaks, et 16.11.
2. a käskkiri nr 6-3/2079-D on õigusvastane, ei pea kohus vajalikuks korrata argumente selle kohta, miks nimetatud käskkiri on õigusvastane. Kohus piirdub sellega, et Tartu Halduskohtu 28.09.
3. a otsusega haldusasjas 3-12-1012 (jõustunud 29.10.
4. a) on tuvastatud, et kaebaja oli perioodil 12.10.
5. a – 12.01.
6. a töövõimetu ja seega on tuvastatud, et ka 20.10.
7. a oli kaebaja töövõimetu. Seega kuulub kaebus osaliselt rahuldamisele ja Viru Vangla 16.11.
8. a käskkiri nr 6-3/2079-D tuleb tunnistada õigusvastaseks.
9. Viru Vangla 26.04.
10. a käskkirja nr 6-3/699-D õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas nõustub kohus vastustaja seisukohaga. Viru Vangla 24.01.
11. a käskkirjaga nr 6-2/96-T oli kaebaja määratud tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Osaliste tööülesannete hulka kuulusid uste, akende, trellide, seinte ja muude pindade pesemine alates 26.01.
12. a kuni 25.04.
13. a. 6 Nimetatud käskkirja tutvustati kaebajale, kuid ta keeldus sellega tutvumise kohta allkirja andmisest. Kaebaja ei ole 24.01.
14. a käskkirja nr 6-2/96-T vaidlustanud ja 26.03.
15. a see seega kehtis. 26.03.
16. a ei allunud kaebaja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle ja 26.04.
17. a käskkirjaga nr 6-3/699-D karistati teda 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja keeldus talle antud korralduse täitmisest ja väitis, et on väga haige ning palus kutsuda endale meedik (t.l 63). 26.03.
18. a seletuskirjas väitis kaebaja, et tal valutavad õla- ja küünarliigesed ja ta ei ole võimeline tööd tegema. Samuti seda, et eriarst on talle väljastanud tõendi, kus ta on koristustöödest vabastatud ja et ta on palunud kutsuda meditsiinitöötaja. Kaebaja väitis, et tema elu ja tervis on ohus, tal valutab pea, süda on pidevalt paha ja püstiseismisega on raskusi (t.l 64).

§ 37

lg 3 kohaselt kontrollis vangla arst kaebaja tervist enne tööle määramist ning leidis, et kaebaja on seisuga 23.01.

1. a võimeline töötama osaliste tööülesannetega (t.l 52 pöördel). 21.03.
2. a on kaebaja tervislikku seisundit hinnatud ja tõendist nr 9-2/84 järeldub, et kaebajal puudusid tervislikud põhjused tööst keeldumiseks. Tõendis on märgitud, et vastunäidustusi koristamistöödele tal ei ole (t.l 75). Viru Vangla II üksuse vanemvalvur J. Tšesnokov, kes oli tööl 25.03.
3. a öises vahetuses ja kes 26.03.
4. a hommikul korraldas kartseris viibivate kinnipeetavate (sealhulgas kaebaja) voodivarustuse hoiule panekut, seletas, et kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saaks tervislikel põhjustel voodivarustust kokku panna ning seda selleks ettenähtud kappi ise viia. Kui selline olukord oleks olnud, siis oleks sellest teavitatud inspektor-kontaktisikut, samuti meditsiiniosakonda. Kaebaja puhul sellist olukorda ei olnud, k.a 26.03.
5. a hommikul. Voodivarustuse paneb kinnipeetav ise kokku ning viib selle E-7 osakonnas asuvasse kappi. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et voodivarustuse kokku panemiseks ning selle viimiseks kambrist välja koridori, oli kaebajal vaja kasutada oma mõlemat kätt, sealhulgas ei ole võimalik seda teha ilma käsi liigutamata. Voodivarustus ei ole kerge. Kohus märgib, et kuna hommikuti antakse kartserist ära kogu voodivarustus, siis tähendab see seda, et ära antakse ka magamiseks kasutatav madrats, mis koos teki ja padjaga kaalub palju. Seega koristuslapi hoidmiseks ja liigutamiseks ei olnud kaebajal niisuguseid takistusi, mis ei oleks võimaldanud tal osaliste tööülesannetega osakonda koristada. 26.03.
6. a palus kaebaja kutsuda endale meediku terviseprobleemide tõttu. Kaebaja tervisekaardi sissekandest nähtub, et 26.03.
7. a käis tema juures arst I. Pavlova, kes on tervisekaardile märkinud, et kaebaja keeldus 26.03.
8. a tööle minemisest ja tal on valu mõlemas õlaliigeses. Valu tõttu piiratud käe liigutused ette ja kõrvale (t.l 31). Samas on I. Pavlova oma 18.06.
9. a õiendis täpsustanud, et 26.03.
10. a oli kinnipeetav M. Septer võimeline töötama (t.l 79). Ülaltoodust nähtub, et kaebaja subjektiivne hinnang oma tervisele ei lange kokku arsti arvamusega ja arst leidis, et kaebaja oli 26.03.
11. a võimeline töötama ning tema poolt väljatoodud tervislikud põhjused ei takistanud seda.

§ 67

p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohus on 01.03.2007. a otsuse nr 3-3-1-103-06 p-s 14 selgitanud, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab 7 HMS § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

§ 39

lg 1 kohaselt peavad kinnipeetava töötingimused vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused. Kinnipeetava töötamisele vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 laieneb ka töötamisele vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja oli 26.03.

1. a võimeline toimetama oma voodivarustust kartserist koridori ja see ei kujutanud ohtu tema tervisele. Seega, seda enam ei saanud niiske lapiga käeliigutused seada ohtu tema tervist. Kohus leiab, et kaebaja tervis ei olnud 26.03.
2. a selline, mis oleks takistanud tal täitmast samal päeval antud vanglateenistuja korraldust. Kaebaja on pidevalt keeldunud tööle asumise korralduse täitmisest ja sellest saab järeldada, et ta põhimõtteliselt ei soovi töötada sõltumata oma tervislikust seisundist. Kaebajat ei rakendatud tööle igapäevaselt ja on märgatav tendents, et just siis, kui talle antakse korraldus asuda tööle, kurdab ta oma tervise üle. Samuti ei leidnud toimiku materjalidega tõendamist, et kaebaja osas esines 26.03.
3. a julgeolekuoht, mis oleks takistanud tal tööle asumist. 22.02.
4. a ja 30.03.
5. a kaebajaga läbi viidud vestlustest ja julgeolekuosakonnal olemasolevast infost nähtub, et kaebaja majandustöödele asumisega oht tema elule ja tervisele ei suurene. Seega ei ole leidnud kinnitust kaebaja väide, et tööle asumisel oleks ohus tema julgeolek. Kohus on seisukohal, et 26.03.
6. a ei olnud kaebajal töötamist takistavaid probleeme. Viru Vangla 26.04.
7. a käskkiri nr 6-3/699-D on põhjendatud ja kaalutlusvigadeta. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud ning distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt. Kaebajat teavitati menetluse alustamisest ning talle võimaldati omapoolse selgituse esitamine. Samuti tutvustati talle distsiplinaarmenetluse protokolli. Seega Viru Vangla 26.04.
8. a käskkirja nr 6-3/699D õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jääb kaebus rahuldamata.
9. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on käesoleva kaebuse esitanud kohtule 26.12.
10. a ning kaebuses esitatud mõlema nõude pealt on tasutud riigilõivu kokku summas 30 eurot. 01.07.
11. a jõustunud HKMS § 104 lg 1 sätestab, et kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Seega tuli antud kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv summas 15 eurot (RLS § 571 lg 1), mitte 30 eurot. Kuna kaebus rahuldati ühe nõude osas ja teise nõude osas jäeti rahuldamata, siis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu (riigilõiv) pooles ulatuses, s.o 7,50 eurot. Kaebaja on palunud Viru Vanglalt riigilõiv välja mõista ja kohustada see kandma maksja Eda Rattasepp arveldusarvele nr
12. Seega tuleb 7,50 eurot kanda riigilõivu maksnud Eda Rattasepp arveldusarvele. HKMS § 104 lg 8 viimane lause sätestab, et rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. Seega tuleb enammakstud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 8