) § 62 lõikele 4 teostab ehitise ja selle osa tuleohutusnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet Päästeamet. Seega ei kuulu tuleohutusnõuete järgimise üle kontrolli teostamine TJA pädevusse ning TJA teostatud järelevalve tulemuste ja järelevalve lõpetamise teate õigusvastasuse tuvastamisega ning TJA kohustamisega ei saavutaks kaebaja naaberkinnistu uusehitiste tuleohutuse või -ohtlikkuse kindlakstegemist. 2.2 Ehitusjärelevalvet ühe kohaliku omavalitsuse piires teostab kohalik omavalitsus ning riigi ja ühiskonna huvides TJA, peaasjalikult ohutuse tagamiseks. Ehitusjärelevalve teostamine oma haldusterritooriumil on ehitusseadusega (
) antud eelkõige kohaliku omavalitsuse pädevusse (
Sealjuures on kohaliku omavalitsuse pädevuses ehitiste nõuetele vastavuse kontrollimine ja vastavate ettekirjutuste tegemine (
Kohalikule omavalitsusele on pandud kohustus teha ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutus muuhulgas juhul, kui: ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust; või ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest; või ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist; või ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel; või ehitisel puudub kasutusluba; või ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale; või ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele (
Ehkki ka TJA peadirektori volitatud ametiisikul on nimetatud juhtudel ettekirjutuse tegemise pädevus (
lg 5), järeldub
lõikest 3, et
-i või selle alusel kehtestatud õigusaktide 2 nõuete rikkumise lõpetamiseks saab TJA teha üksnes järgmised ettekirjutused: 1) esitada nõude õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) esitada vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustada tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Sealjuures saab ettekirjutus
lõikest 1 tulenevalt olla adresseeritud üksnes ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule. TJA-l lasub küll kohustus kohalikku omavalitsust riikliku järelevalve tulemustest informeerida (
lg 3), ent kohalikule omavalitsusele TJA ettekirjutuse tegemise faktist omakorda ehitusloa või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks kohustust ei teki (
Seega ei saavutaks kaebaja TJA teostatud järelevalve tulemuste ja järelevalve lõpetamise teate õigusvastasuse tuvastamisel ja TJA kohustamisel mõju kasutuslubade kehtivusele, kuivõrd TJA-l on pädevus teha teatud kindlaid ettekirjutusi ning neid üksnes ehitise omanikule, mis aga kohalikule omavalitsusele iseenesest ühtegi kohustust kasutuslubade kehtivuse või täitmise osas ei loo. Seega kehtiksid juba väljastatud ehitusload ja kasutusload edasi ning kaebaja ei saavutaks ka käesoleva kaebuse rahuldamise korral kaebuse eesmärki, s.o keelata või takistada Kungla 46 kinnistul asuvate uusehitiste kasutamist. 2.3 Kaebuse täienduste kohaselt vajab kaebaja TJA-lt objektiivset tegelikkust õigesti kajastavat informatsiooni kaitsmaks efektiivselt oma subjektiivseid õigusi Valga Linnavalitsuse ja Päästeameti tegevuse suhtes (tl 159, 162, 167, 168 pöördel, 171 pöördel). HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kohus selgitas kaebajale 06.06.2013 kohtumääruses kaebeõigusega seotud nõudeid. Järelevalvemenetluse algatamise nõudmiseks puudub isikul reeglina subjektiivne õigus. Kohus kordab 06.06.2013 kohtumääruses viidatut, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-44-10 leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-53-03 asuti seisukohale, et vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebaja õiguste rikkumine. Halduskohus ei pea kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-6400; nr 3-3-1-65-00; nr 3-3-1-25-99). Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ja kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seega on haldusasja sisulise arutamise esimese etapina vaja teha selgeks, kas kaebajal on kaebeõigus. Kaebaja märgib, et vajab objektiivset informatsiooni oma subjektiivsete õiguste kaitsel. Halduskohtumenetluse eesmärk ja halduskohtu ülesanne ei ole kontrollida, milline teave on kasutatav tõenditena teistes kohtumenetlustes ning halduskohtusse ei saa pöörduda teiste kohtumenetluste tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamise, tõendite kogumise, loomise, kõrvaldamise või usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise eesmärgil. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-60-03 on selgitatud, et isikul ei saa olla põhjendatud huvi säärase kaebuse esitamiseks, mille ainus eesmärk on tõendi välistamine mõnes teises menetluses. Sellisel juhul saab isik oma huve realiseerida teises menetluses tõendi lubatavuse üle vaieldes ning vajadusel tõendile tuginevat kohtulahendit vaidlustades. Kohus küll nõustub kaebajaga, et kehtivas HKMS redaktsioonis on põhjendatud huvi mõistest loobutud, ent selle asemel on tuvastamiskaebuse esitamisel nõutav kaebaja selgitus, miks on kaebuse esitamine kaebaja huvide kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Seega on osundatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-03 ka antud kaebusesse puutuvalt asjakohane. 3. Kui kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel selle esitajale tagastada. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik, kuivõrd vaidlustatud TJA järelevalve menetluse tulemuste ja järelevalve lõpetamise teate õigusvastasuse tuvastamine või TJA kohustamine järelevalve tulemuste kohta uut otsust ja ettekirjutusi tegema ei takista ega keela Kungla 46 kinnistul asuvate uusehitiste kasutamist. Ehitise ja selle osa tuleohutusnõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet
lõikest 4 tulenevalt Päästeamet, mistõttu puudub TJA-l pädevus tuleohutusnõuete järgimiseks riikliku 3 järelevalve teostamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks. HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 4 Seetõttu tagastab kohus kaebuse selle esitajale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.