KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-70045 Haldusasi J.R. kaebus kohtumenetluse käigus tekitatud kah

) § 7 lg-st 1 ja § 15 lg-st 1tulenevad kohustuslikud eeldused riigi poolt kahju hüvitamiseks. Samuti selgitati nimetatud vastuses, et avaldaja väited moraalsete ja füüsiliste kannatuste osas on paljasõnalised ega anna alust kahju tekkimist eeldada.

1. Tallinna Halduskohtule saabus 13.11.2013 J. R. kaebus kohtunike (Ülle Polluks, Andres Suik ja Mare Merimaa) poolt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 10 000 euro hüvitamiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebajale kahju tekitanud järgmised väidetavalt õigusvastased toimingud: 1) Tartu Halduskohtu kohtuniku Ülle Polluks’i poolt haldusasjas nr 3-11-697 kaebaja esitatud kaebuse läbivaatamise takistamine; 2) Harju Maakohtu kohtuniku Andres Suik’i poolt tsiviilasjas nr 2-13-31458 kaebajale riigiõigusabi taotluse osaliselt menetlemata jätmine; 3) Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Mare Merimaa poolt 27.08.2013 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata jätmine. KOHTU PÕHJENDUSED: 1
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
3. Kaebaja taotleb käesoleval juhul kohtunike tegevusega tema kohtuasjade (3-11-697 ja 2-13-31458) läbivaatamisel tekitatud kahju hüvitamist. Seega sisuliselt taotleb kaebaja temale kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib

§ 15

, mille lõike 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

§ 7

lg 1 ei ole kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel asjakohane, sest tegemist on vastutuse erijuhuga, mille puhul üldalused kohaldamisele ei kuulu.

§ 15

lg 1 näeb ette järgmised nõude-eeldused: 1) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 2) kahju tekitamine kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus; 3) kohtuniku poolt kuriteo toimepanemine; 4) põhjuslik seos kohtuniku poolt kuriteo toimepanemise ja kahju tekitamise vahel. Hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (sellisele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 23.09.2013 lahendis asjas nr 3-13-990, kus hinnati kaebeõiguse olemasolu

§ 7lg-st 1 tulenevalt).

Käesoleval juhul puuduvad tõendid (süüdimõistvad kohtuotsused), et kaebuses nimetatud kohtunikud oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud Kaitsepolitseiameti poole avaldustega kriminaalmenetluse algatamiseks nende kohtunike suhtes, kes kaebajale väidetavalt kahju tekitasid. Kaitsepolitsei on jätnud kaebaja avaldused rahuldamata ja kriminaalmenetluse aluste (süüteokoosseisu tunnuste) puudumise tõttu kriminaalmenetluse algatamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud

§ 15

lg-s 1 ettenähtud eeltingimused kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ja kaebajal puudub sellest tulenevalt õigus kohtule hüvitamisnõude esitamiseks eelviidatud alusel. 5. Kohus selgitab, et juhtudeks, mil kaebaja leiab, et tema suhtes koostatud kohtulahend on õigusvastane, on nii halduskohtumenetluses kui tsiviilkohtumenetluses ettenähtud edasikaebamise õigus. See tähendab, et isikul on võimalik selleks seaduses ettenähtud juhtudel esitada tema suhtes tehtud määruse vaidlustamiseks määruskaebus kõrgema astme kohtule. Pelgalt kohtuniku võimalikud eksimused menetlusnormide või materiaalõiguse normide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei anna alust kahjunõude esitamiseks

§ 15alusel.

Asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus on tühistanud Tartu Halduskohtu poolt kaebaja suhtes koostatud määruseid menetlusnormide rikkumise tõttu, ei viita kuriteo tunnustele vastava kohtuniku käitumises, vaid tegemist on tavapärase õigusemõistmise protsessiga, kus ei ole välistatud erineva astme kohtute poolt õiguse (nii materiaal- kui menetlusõiguse) erinev kohaldamine. Ka juhul, kui kohtuniku tegevus menetluses võib tuua kaasa tema distsiplinaarkorras karistamise, ei ole tegemist olukorraga, mis

§ 15lg 1 alusel võimaldaks nõuda kahju hüvitamist.

6. Kohus märgib täiendavalt, et põhjendamatud on ka kaebaja väited

§ 15vastuolu kohta põhiseaduse §-ga 25.

Kohus selgitab, et õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude piiramise eesmärk on ära hoida olukord, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt 2 primaarnõude läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Sellise võimaluse avardamine tooks kaasa olukorra, kus õigusemõistmisega tekitatud kahjuks saaks pidada ka viimasena nimetatud nõude alusel kohtule esitatud kaebuse (ebaõiget) rahuldamata jätmist, mis avaks sama vaidluse lõputult.

§ 15

lg-s 1 sätestatud piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus (Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2010 lahend asjas nr 3-10-1139). 7. Eeltoodud põhjustel kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult. Seetõttu puudub ka vajadus kaebusele lisatud menetlusabi taotluse lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 3