3-12-867/38

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-867 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kalju Kägo kaebus pensioniõigusliku avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2012 Menetlusosalised Kaebaja Kalju Kägo Vastustajad: Vabariigi Valitsus, seaduslik esindaja põllumajandusminister Põllumajandusamet, esindaja Hannes Puu Kaasatud haldusorganid: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan Põllumajandusministeerium, esindajad Janne Raba ja Leiti Tulf Resolutsioon
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
5. veebruarini
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
7. Kalju Kägo töötas ajavahemikul 01.07.1975-01.04.2000 Võru Maaparandusvalitsuses tehnilise järelevalve vaneminsenerina, vaneminsener-jaoskonna juhatajana, I kategooria insenerina, Võru Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana ja Põlva Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana. Kaebuse taotlus ja põhjendused
8. Kalju Kägo on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada avalik-õiguslik suhe tulenevalt sellest, et ta töötas ajavahemikul 01.07.1975-01.04.2000 Võru Maaparandusvalitsuses tehnilise järelevalve vaneminsenerina, vaneminsener-jaoskonna juhatajana, I kategooria insenerina, Võru Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana ja Põlva Maaparandusbüroos jaoskonna juhatajana.
9. Avaliku teenistuse staaži pikkusest oleneb kaebaja pensionilisa suurus. Vabariigi Valitsuse ja põllumajandusministri (-ministeeriumi) seisukoht
10. Otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus ATS-i tähenduses ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine nagu on leitud haldusasjas nr 3-874/2001 tehtud kohtuotsuses. Seega ametikoha, mis eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist, saab kõige täpsemalt kindlaks teha igakordselt kohtu kaudu. Kaebaja ametinimetuse alusel võib analoogia alusel eeldada, et kaebaja võis täita avaliku võimu ülesandeid. Selleks on aga kaebajal vaja tõendada, et ajal, mil ta töötas Võru Maaparandusvalitsuses ning Võru ja Põlva maaparandusbüroodes tehnilise järelevalve vaneminsenerina, vaneminsener-jaoskonna juhatajana, I kategooria insenerina ja jaoskonna juhatajana, täitis ta avaliku võimu ülesandeid. Põllumajandusameti seisukoht
11. Põllumajandusameti Võru keskuses ja Põlva keskuses säilitatavatest arhiivimaterjalidest nähtub, et:
12. Võru Maaparanduse Valitsuse juhataja 30.06.1975.a käskkirjaga nr 23-k määrati Kalju Kägo
13. juulist
14. a tehnilise järelevalve vaneminseneri ametikohale.
15. Võru Maaparandusvalitsuse juhataja 13.12.
16. a käskkirjaga nr 27-k viidi Kalju Kägo üle Põlva Maaparandusbüroo alluvusse.
17. Põlva Maaparandusbüroo juhtaja 02.01.
18. a käskkirjaga nr 1-k võeti Kalju Kägo ületoomise korras tööle jaoskonna juhtaja ametikohale.
19. Põlva Maaparandusbüroo juhtaja 24.03.
20. a käskkirja nr 2-k kohaselt lõpetati Kalju Kägo tööleping alates 01.04.2000.a.
21. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et vastavalt põllumajandusministri 21.07.1998 määruse nr 28 „Põlva maaparandusbüroo põhimäärus“ alusel oli Põlva Maaparandusbüroo Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus, ei olnud Kalju Kägo seisuga 01.01.1996 teenistuses. Sotsiaalkindlustusameti seisukoht
22. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt kaebusele ei ole amet pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus muuta isiku tööle vormistamist ja lugeda töölepingu alusel tööle võetud isik käskkirjaga ametisse nimetatuks. Sotsiaalkindlustusameti esindaja kohtuistungil kaebuse rahuldamise vastu lõppkokkuvõttes ei vaidle. Kohtu põhjendused ja otsus
23. Riigikohtu erikogu 29.10.2003 määruse nr 3-2-1-104-03 kohaselt on pädevaks kohtuks pensioni saamise õigust puudutavate juriidiliste faktide tuvastamisel loetud halduskohus.
24. Käesoleval juhul ei ole aga pelgalt tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest võib olulisel määral (10-50 %) sõltuda kaebaja pensioni suurus.
25. Vaidlustes avaliku teenistuse pensioniõiguslikus staaži suhtes on kohtupraktika viimastel aastatel muutunud, mille tõttu ei pea halduskohus võimalikuks tugineda menetlusosaliste poolt osundatud varastele halduskohtu lahenditele.
26. Seetõttu juhindub halduskohus Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2012 otsusest haldusasjas nr 311-878 ja nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2008 otsusest haldusasjas nr 3-08-186, milledes väljendatud seisukohtade kohaselt tuleb kaebus käesolevas asjas rahuldamata jätta, vaatamata sellele, et kaebaja on püüdnud tunnistajate Meliita Kongo ja Ain Kirotari ütluste abil (tlk 149) tõendada, et kaebaja poolt eelpool nimetatud aastatel täidetud tööülesanded eeldasid avaliku võimu teostamist.
27. Eelmises punktis nimetatud kohtulahendites on kohtud asunud seisukohale, et halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Kuna halduskohus jagab ringkonnakohtute seisukohta, tuleb kaebus käesolevas asjas rahuldamata jätta, sest halduskohtu pädevuses ei ole uute õigussuhete loomine seonduvalt avaliku teenistuse staaži isikule tagantjärgi omistamisega.
28. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määrata menetlusosaliste poolt menetluskulude kandmine. HKMS § 108 lg 1 kohaselt peaks seoses kaebuse rahuldamata jätmisega menetluskulud kandma kaebaja. Kuna aga teised menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, tuleb kõigi menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik