← Eesti

2-12-28214/17

Obsah (8)§ 142§ 187§ 413§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174

2-12-28214 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mai 2013 Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-2821

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on ITM Inkasso OÜ hagi A I vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 30.oktoobril 2012 ning 15.novembril 2012 esitas kirjaliku seisukoha ITM Inkasso OÜ-u hagi kohta. Kohus määras kohtuistungi 09.aprillil 2013 kell 15.00. Kutsed olid kättetoimetatud hageja lepingulise esindajale ja kostjale 25.veebruaril 2013. Kostja määratud kohtuistungile ilmunud ei ole ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Hageja taotles kohtuistungil kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 410 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. /…/. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 444lg 3 tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2

(3)2-12-28214 Kohtuistungile ilmunud hageja taotles põhjuseta mitteilmunud kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega hagiavalduses esitatud asjaoludel ning õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku summas 306,06 eurot ning viivised, mis ei ole veel hagiavalduse esitamisel sissenõutavaks muutunud. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja A I kanda. Kooskõlas

§ 174

¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 60 eurot, hageja õigusabikulud summas 144 eurot ning hageja lepingulise esindaja sõidukkulud summas 24 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.