Obsah (4)

§ 180§ 182§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-67 Haldusasi M. ja T.M.i kaebus Saku Vallav

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2006.aastal kehtestatud detailplaneeringu alusel jagati Saku vallas Üksnurme külas asuv Loo kinnistu elamukruntideks, sh moodustati Xxxxxxx kinnistu. Planeering nägi ette kohustuse liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) ning ajutise lahendusena kasutada kogumiskaeve. 23.10.2002 sõlmiti kinnistu omaniku A.K. ja kohaliku omavalitsuse vahel leping nr 67 detailplaneeringu finantseerimise kohta ning lepingu punktiga 4 võttis A.K. kohustuse korraldada omal kulul detailplaneeringu või selle muudatuste järgsete teede ja tehnovõrkude väljaehitamine ehituskrundini enne hoonetele ehitusloa andmist. A.K. 22.01.2007 taotluse alusel algatati 26.06.2007 korraldusega nr 680 Xxxxxxx kinnistu ehitusõiguse määramiseks detailplaneering.
2. Saku Vallavolikogu 14.02.2008 määrusega nr 6 kinnitati Saku valla ÜVK arendamise kava aastateks 2008-
3. 2008.aastal eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) Saku vallale Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist raha ÜVK rekonstrueerimiseks ning ehitamiseks. AS-i Saku Maja (munitsipaalettevõte) ja AS-i Kommunaalprojekt vahel sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu lisa 1 kohaselt oli ÜVK lahendust vajavate tänavate loetelus märgitud ka Loo tee. Projekti punkt 2.3.1 kohaselt ei hõlma projekt uuselamupiirkondi, milleks on alles arendamisel või juba olemasolevad selgelt eristuvad elamupiirkonnad.
4. 24.11.2009 omandasid kaebuse esitajad Saku vallas, Üksnurme külas, Xxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) kaasomandisse. AS Kommunaalprojekt koostatud ehitusprojektis näidatud trasside liitumispunktid kooskõlastas 14.12.2009 M.M..
5. Saku Vallavalitsuse 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestati Xxxxxxx kinnistu detailplaneering. Vahetult enne seda, 20.09.2010, sõlmisid Saku vald ja kaebuse esitajad lepingu detailplaneeringu elluviimise tegevuskava kohta ja detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks.
6. 22.02.2012 ÜVK projekti joonist muudeti ja ära jäeti Loo tee torustik. 28.08.2012 kirjaga on kaebajaid teavitatud, et kuna nende kinnistu ei asu Saku aleviku reoveekogumisalal ning tegemist on uue planeeringualaga, siis ei toimu trasside väljaehitamist ÜVK projekti raames.
7. Kaebajate esialgse kaebuse nõue oli kohustada Saku Vallavalitsust tegema toimingud, mis tagavad Saku aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames Xxxxxxx kinnistu piirile vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktide projekteerimise ja rajamise. Kaebajate muudetud kaebuse võttis kohus menetlusse nõudes, kohustada vastustajat tagama detailplaneeringu kohane liitumine ÜVK-ga Xxxxxxx kinnistu piiril hiljemalt 1 aasta jooksul käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Kaebajad leiavad, et vastustaja on kohustatud neile tagama (välja ehitama ja seda finantseerima) Loo tee kinnistu piiril vee- ja kanalisatsiooniga liitumise tulenevalt 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestatud detailplaneeringust ning asjaolust, et Xxxxxxx krunt asub alal, kuhu on ette nähtud Saku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames projekteerida ning rajada liitumispunktid krundi piirile. 2 7.
9. Kaebajad tuginevad kaebuses järgnevatele asjaoludele: 1) 2008.aastal KIK-i kaudu raha taotlemisel esitati taotlus mahus, mis nägi ette Loo teele kanalisatsioonitorustiku ja puhastusseadme paigaldamise.
10. aasta jaanuaris KIK rahuldas taotluse. 2) AS Kommunaalprojekt töö nr 50-09 nägi ette vee- ja kanalisatsioonitorustike paiknemise Loo teel ja tänava lõppu mänguväljakule reoveepumpla rajamise. 3) Projekti kooskõlastamised toimusid Loo tee ääres asuvate kinnistute omanikega (s.h ka kaebaja M.M. ja A.K.). Kooskõlastati vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide asukohad. 4) AS Saku Maja kuulutas 2010.aastal välja riigihanke. Hankedokuendid nägi ette ehituse mahus, mis hõlmas ka torustike paigaldamist A.K. omandis olevale Loo teele ning seeläbi vee- ja kanalisatsiooniga liitumise tagamist ka Xxxxxxx kinnistule. 5) AS Saku Maja ja Skanska EMV 22.12.2010 ehitustööde leping nägi ette ehitatada torud ka Loo teele ja reoveepumpla Loo tänava lõpus asuvale mänguväljakule. 2012.aasta suve lõpul said kaebajad teada, et AS Saku Maja kavatseb Saku aleviku ÜVK projekti muuta ja on otsustanud Loo tee piirkonna ÜVK arendusest täiesti välja jätta. Ühtegi teavitust või selgitust AS Saku Maja ega ka Saku Vallavalitsus selles osas kaebajatele ei esitanud. Hiljem selgus, et AS Saku Maja andis riigihanke korras ehituse võitnud ehitusettevõtjale enda poolt uue projekti, millega Loo teele torustikke enam ettenähtud ei olnud. Pöördudes AS-i Kommunaalprojekt poole said T. ja M.M. kinnituse, et AS Kommunaalprojekt ei ole enda poolt teostatud tööd nr T-50-09 Üksnurme külas, Loo tee piirkonnas muutnud. Samuti tuli 02.08.2012 kirjaga nr 2-4/3315.3 Saku Vallavalitsuselt vastus, et Saku Vallavalitsus ei ole kooskõlastanud AS Kommunaalprojekt töö nr T-50-09 muudatust Loo tänava osas. Sellele järgnevalt esitasid M.M. ja T.M. Saku Vallavalitsusele järelepärimise. Saku Vallavalitsus vastas 28.08.2012 kirjaga nr 20.2-8/18.3, et Xxxxxxx kinnistu ei asu keskkonnamiminstri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 kinnitatud Saku reoveekogumisalal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus tuleb tagada kõigile Saku aleviku reoveekogumisalal asuvatele kinnistutele. Ühtekuulvusfondist rahastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise projektiga ei ole liitumispuntkide ehitamine Xxxxxxx kinnistule võimalik, kuna tegemist on uue planeeringu alaga. M.M. ja T.M. esitasid seejärel taotluse puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks Xxxxxxx kinnistul, mis jäeti Saku Vallavalitsuse 16.10.2012 korraldusega nr 918 kooskõlastamata. 16.11.2012 esitasid kaebajad Saku vallale nõude tagada Xxxxxxx kinnistu detailplaneeringujärgne ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamine Saku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames ning rajada kinnistu piirile ettenähtud liitumispunktid. Saku Vallavalitsus keeldus 12.12.2012 kirjaga nr 2-4/5401.
11. Saku Vallavalitsuse kohustus tuleneb kaebajate kinnistu suhtes kehtivast detailplaneeringust, mille lisaks oleva seletuskirja kohaselt asub Xxxxxxx krunt alal, kuhu on ette nähtud Saku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames projekteerida ja rajada liitumispunktid krundi piirile. Kanalisatsiooni kohta on seletuskirjas märgitud, et krundi piirile on ettenähtud kanalisatsiooni liitumispunkt ühiskanalisatsiooni torustikuga. Analoogne sõnastus on ka Saku Vallavalitsuse poolt
12. 04.2012 korraldusega nr 386 kehtestatud detailplaneeringu seletuskirjas ning siis on vastustaja taganud vee- ja 3 kanalisatsiooni trasside väljaehitamise Saku aleviku ÜVK projekti raames ning nii trassid kui liitumispunktid valmis ehitanud. AS Saku Maja on andnud korduvalt kolme aasta vältel kaebajatele mõista, et nad saavad Saku ÜVK projekti raames liitumise vee- ja kanalisatsiooniga. Eeltoodud lubadus sai Saku Vallavalituse poolt detailplaneeringu seletuskirja sisse pandud põhjusel, et juba
13. aastal oli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist raha taotletud ja taotlus sai 2009.aasta jaanuaris positiivse vastuse. Xxxxxxx kinnistu omanikele on pandud üldkanalisatsioonitrassi väljaehitamise korral kohustus liituda, samas kui kõik teised, kellele tagatakse Saku aleviku ÜVK projekti raames võimalus liituda vee- ja kanalisatsioonitrassiga on see vabatahtlik. Saku Vallavalitsus kinnitas detailplaneeringu kehtestamisega, et Xxxxxxx krundile on ette nähtud tagada veevarustus ja kanalisatsioon Saku aleviku ÜVK ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames ning asjaomased liitumispunktid rajatakse krundi piirile. 7.
14. Kaebuse esitajatel on õiguspärane ootus, et Xxxxxxx kinnistu saab ÜVK projekti raames liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassidega ning selleks vajalikud liitumispunktid ehitatakse nimetatud projekti raames kinnistu piirile. Isikul on õigus eeldada, et kui haldusorgan on tema suhtes teinud mingi otsustuse või andnud temaga seonduvalt mingi seisukoha, siis jääb vastav haldusorgani otsustus ja/või seisukoht isiku suhtes kehtima. Käesoleval juhul on vastustaja 3 aastat teinud toiminguid ja võtnud vastu ka haldusakti detailplaneeringu kehtestamise näol, millega on kaebajatele korduvalt kinnitatud ja ka antud sisuline nõusolek, et Xxxxxxx kinnistu saab Saku aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassidega. Ootamatult ja ilma igasuguse põhjenduseta lubadustest loobumine on kaebajate hinnangul õiguspärase ootuse põhimõtte jäme rikkumine ja seetõttu lubamatu ning õigusvastane käitumine. 7.
15. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-26-10 ja nr 3-3-1-37-10 märkinud, et detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude rajamise ning finantseerimise küsimused tuleb reeglina lahendada detailplaneeringu algatamisel, kuid see ei välista võimalust nimetatud küsimustes kokkuleppe sõlmimiseks ka planeerimismenetluse hilisematel staadiumitel. Kokkuleppe puudumisel tuleb planeerimismenetluses eeldada, et vastavate tööde tegemise ja tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole keelatud ega ka välistatud, et kohalik omavalitus ja detailplaneeringu taotleja võivad detailplaneeringu hilisemates staadiumites nimetatud küsimustes kokku leppida teisiti kui alguses või muuta kokkuleppeid. Kaebajate hinnangul ongi Saku Vallavalitsus seda käesoleval juhul teinud, s.o Xxxxxxx kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamisega võtnud endale kohustuse vastavad tööd ise teha. 7.
16. Saku Vallavalitsus on 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestanud uue detailplaneeringu, mille näol ei olnud tegemist A.K. poolt algatatud detailplaneeringu muutmise menetlusega. Seega ei saa nimetatud uue kehtestatud detailplaneeringuga ettenähtud kohustused olla lepingust nr 67 tulenevalt A.K. kohustused. 7.
17. Kohalik omavalitsus peab oma haldusterritooriumil asuvaid elanikke kohtlema võrdselt. Antud juhul teostatakse Saku aleviku ÜVK projekti raames ka väga palju selliseid töid, mis ei ole abikõlbulikud keskkonnaministri 01.07.2009 määruse nr 34 (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 34) Meetme "Veemajanduse infrastruktuuri arendamine" tingimused mõistes ning millede osas on Saku Vallavalitsus ja AS Saku Maja näinud ette, et need rahastatakse nende endi eelarveliste vahendite arvelt. Saku aleviku ÜVK projekti raames on projekteeritud ja ka 4 juba valmis ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassid kinnistutele, mis jäävad samuti keskkonnaministri määrusega kehtestatud Saku reoveekogumisalast välja ja millede puhul on analoogselt tegemist uue planeeringu alaga. Samuti näeb Saku Vallavolikogu 14.02.2008 määrusega nr 6 kinnitatud Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020 ette, et Saku Vallavalitsuse kaasfinantseering tulevikus rajatavate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassidele on 20 %. Kui Saku Vallavalitsus on näinud ette eelarvelised vahendid selleks, et Saku aleviku ÜVK projekti raames saaksid võimaluse vee- ja kanalisatsiooniga liitumiseks ka kinnistud millede puhul teostatavad tööd ei lähe abikõlbulike kulude alla, siis tuleb tagada selline hüve kõigile isikutele, kes on sarnases olukorras sellel hetkel. 7.
18. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud on T.M. ja M.M. seisukohal, et Saku Vallavalitsus on kohustatud tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid Xxxxxxx krundi piirile tulenevalt ehitusseaduse (EhS) §-st 13, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikest 1, veeseaduse (VeeS) § 241 lõigetest 1-4, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS) § 8 lõikest
19. Tagamiskohustus on täidetud kui lubatud infrastruktuur on ehituslikult lõpetatud.
20. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Samuti mõista kaebajatelt välja vastustaja menetluskulud. 8.
21. Kaebajad ning vastustaja sõlmisid 29.09.2010 lepingu nr 7-1.5/40 detailplaneeringu elluviimise tegevuskava kohta ja detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks. Lepingu nr 7-1.5/40 kohaselt oli detailplaneeringu kehtestamine Xxxxxxx kinnistul võimalik ainult juhul, kui huvitatud isikud võtavad endale kohustuse ehitada välja lepinguga määratud mahus tehniline infrastruktuur. Samuti nentisid lepinguosalised, et lepingu nr 7-1.5/40 sõlmimine on oluliseks eelduseks detailplaneeringu kehtestamiseks. Lepingu nr 7-1.5/40 punkti 4.1.1 kohaselt kohustusid kaebajad ehitama omal kulul pärast kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusloa väljaandmist Xxxxxxx kinnistul detailplaneeringujärgse ja detailplaneeringuala teenindava infrastruktuuri. Vastavalt lepingu nr 7-1.5/40 punktile 5.1 võtsid kaebajad ja vastustaja teadmiseks, et kaebajate poolt lepingu nr 7-1.5/40 täitmiseks tehtud kulutusi vastustaja kaebajatele ei hüvita. Vaid vähem kui 2 kuud hiljem, so 23.11.2010 kehtestati vastustaja korraldusega nr 939 detailplaneering Xxxxxxx kinnistul. Eeltoodust lähtuvalt on kaebajad võtnud lepinguga nr 7-1.5/40 kohustuse rajada Xxxxxxx kinnistule detailplaneeringujärgne ja detailplaneeringuala teenindav infrastruktuur. Vastustaja ei ole võtnud kunagi endale kohustust rajada Saku aleviku ÜVK projekti raames Xxxxxxx kinnistut teenindav tehniline infrastruktuur. 8.
22. Vastustajale ei tulene kehtivast detailplaneeringust kohustust korraldada ega tagada Saku aleviku ÜVK projekti raames vee- ja kanalisatsiooniga liitumine Xxxxxxx kinnistu piirile, rääkimata selle kohustuse täitmisest Saku valla kulul. Detailplaneeringu kehtestamisel ei muudetud poolte kokkulepet, ega saadudki seda teha, sest see eeldanuks lepingu nr 7-1.5/40 kohaselt kolmepoolset kokkulepet kirjalikul kujul. Kaebajad on lepinguga võtnud üheselt ja selgelt kohustuse ehitada omal kulul Xxxxxxx kinnistul detailplaneeringujärgne ja detailplaneeringuala teenindav infrastruktuur, sh 5 kohustuse projekteerida ja rajada Xxxxxxx kinnistu piirile vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Vastustaja kohustust ei tulene ka korralduse nr 939 seletuskirjas märgitust. Seletuskirja punkt 4.1 kirjeldab Xxxxxxx kinnistu tehnilisi lahendusi. Kaebaja poolt viidatud seletuskirja p-s 4.1 sisalduv mõiste „ette nähtud“ ei tähenda ning sellest ei ole tuletatav valla kohustus rajada ja/või tagada omal kulul vee- ja kanalisatsioonitrassi ning liitumispunktide rajamine. Mõistest „ette nähtud“ ei ole üldse järeldatav, kellel lasub väljaehitamiskohustus ning kelle kuludega vastav kohustus kantakse. Veelgi enam, ka kaebuses läbivalt kasutatud mõistest „valla kohustus tagada“ ei saa tuletada ega järeldada valla kohustust valla oma kuludega vaidlusaluseid trasse ja liitumispunkte rajada. 8.
23. Kuigi käsitletavate trasside rajamine ei kuulu üldse EhS § 13 reguleerimisalasse on Riigikohtu praktikas leidnud korduvalt rõhutamist asjaolu, et EhS §-st 13 (endine PES § 47) sätestatud tagamiskohustus ei tähenda kohaliku omavalitsuse automaatset kohustust hüvitada tehnovõrkude rajamisega seotud kulud (vt nt Riigikohtu lahendid 3-3-1-35-04 ja 3-3-1-5304), vaid kulude kandmise kohustus saab tuleneda üksnes arendajaga (antud vaidluse kontekstis kaebajad) sõlmitud erikokkulepetest. Antud juhul on aga lepingus nr 7-1.5/40 kokku lepitud vastupidises, st sõnaselges kaebajate kohustuses ise vastavad kulutused kanda. Kaebajate väiteid ei tõenda ega kinnita ka Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-26-10 ja nr 3-31-37-
24. 8.
25. Kohalik omavalitsus ja kaebajad ei ole nimetatud küsimustes hiljem kokku leppinud teisti ega muutnud lepingus nr 7-1.5/40 sisalduvaid kokkuleppeid. Kaebajate vastupidised väited on paljasõnalised ja alusetud. Xxxxxxx kinnistul on jätkuvalt võimalik liituda Saku aleviku ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga. Küll aga tuleb Xxxxxxx kinnistu omanikel tasuda liitumistorustike ja kinnistu piirile liitumispunktide rajamisega kantavad kulutused. Kaebajate väiteid ei kinnita ka Saku aleviku ÜVK projektiga seonduvad toimingud. Vastustaja koostöös Saku Maja AS-ga ei ole andnud kaebajatele mõista, et nad saavad kõnealuse projekti raames liitumise vee- ja kanalisatsiooniga. Eelnimetatud lubadus ei nähtu ega ole tuletatav ka AS Kommunaalprojekt poolt projekteeritud tööst nr 50-09 või sellega seonduvatest toimingutest. Samuti ei kinnita kaebajate väiteid AS Skanska EMV ja AS Saku Maja vahel sõlmitud ehitustööde leping. Kaebajad on kirjeldanud detailplaneeringu menetluse väliseid toiminguid, mis seonduvad Saku aleviku ÜVK rahastamise ja rajamisega. Nimetatud toimingute raames ei ole vastustaja võtnud kohustust ega lubanud, et kaebajatele kuuluva Xxxxxxx kinnistu piirile projekteeritakse ning rajatakse vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Vastustaja ega AS Saku Maja ei ole andnud kordagi mõista, et Üksnurme külas asuvas Loo-Haavasalu piirkonnas on tagatud ja saadakse liitumine vee- ja kanalisatsiooniga Saku aleviku ÜVK projekti raames. Samuti asjaolu, et arvestades Saku aleviku ÜVK projekti raames tehtud toimingute ja sõlmitud lepingute iseloomu ja osapooli, ei saa ega saanudki nimetatutest tuleneda kaebajatele nende poolt väidetud õigusi ja kohustusi. 8.
26. Samuti ei tulene vastustajale kohustust projekteerida ja rajada Xxxxxxx kinnistu piirile kõnealused liitumispunktid kaebaja poolt viidatud seadustest. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus otsuses nr 3-09-1814 sedastanud, et kohaliku omavalitsuse poolt eelnimetatud ülesannete täitmist reguleerib ÜVKS. ÜVKS ei sätesta 6 kohaliku omavalitsuse kohustust konkreetsel alal ühisveevärk ja –kanalisatsioon tagada, ammugi mitte omal kulul välja ehitada. 8.
27. Vastustaja kohustus ei tulene ega saagi tuleneda lisaks juba märgitule asjaolust, et vastustaja algatas Xxxxxxx kinnistu osas uue detailplaneeringu menetluse, mille tulemusel ei saa uue detailplaneeringuga ettenähtud kohustused olla lepingust nr 67 tulenevalt A.K. kohustused. Vastustaja osutab siinkohal, et Xxxxxxx kinnistu detailplaneeringu algatamise vajaduse tingis asjaolu, et Xxxxxxx kinnistu eelmine omanik A.K. oli omavoliliselt (ilma ehitusloata) püstitanud Xxxxxxx kinnistule kaksikelamu ja abihoone. Selline ehitustegevus ei olnud kooskõlas kehtestatud detailplaneeringus määratud ehitusõigusega. Xxxxxxx kinnistu omanikul oli võimalik valida, kas omavoliline ehitis lammutada või algatada detailplaneering ehitise seadustamiseks. Asjaolude kohaselt algatati Xxxxxxx kinnistu osas uus detailplaneering, mille raames sõlmiti ka eraldi kokkulepe (st lepingu nr 7-1.5/40) tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks. Kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et Xxxxxxx kinnistu saab Saku aleviku ÜVK projekti raames liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trassidega ning et selleks vajalikud liitumispunktid ehitatakse omavalitsuse kulul projekti raames kinnistu piirile. 8.
28. Vastustaja ei ole rikkunud kaebajate suhtes võrdse kohtlemise printsiipi. Saku aleviku ÜVK projekti läbiviimisel on järgitud, et liitumised vee- ja kanalisatsiooniga saaksid kõik isikud, kes vastavad seaduses esitatud nõuetele. Saku aleviku ÜVK projekti rahaliste vahendite kasutamise tingimused on eraldi reguleeritud, mistõttu ei ole toetuse kasutamine ja faktiliste kasusaajate ringi laiendamine vastustaja diskretsiooniotsus. Keskkonnaministri määruse nr 34 § 4 lg 2 p-i 1 kohaselt ei anta toetust ühiskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks väljaspool reoveekogumisalasid. Sama sätte p-i 2 alusel ei anta toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks uuselamupiirkonnas. Xxxxxxx ei asu keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 kinnitatud Saku reoveekogumisalal. Enamgi veel, Xxxxxxx kinnistu asub uuselamupiirkonnas. Seega puudub vastustajal seaduslik alus ja kohustus korraldada ja tagada Saku aleviku ÜVK projekti raames ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumine Xxxxxxx kinnistu piirile. Isegi juhul, kui vastustaja tegevus Saku aleviku ÜVK projekti läbiviimisel oleks õiguspäratu ja selle tulemusena oleksid mitteabikõlbulikud kinnistud saanud Saku aleviku ÜVK projekti raames liitumispunktid (mida vastustaja ei mööna), siis võrdse kohtlemise printsiibiga ei saa õigustada ebaõige halduspraktika jätkamist (vt Riigikohutu halduskolleegium lahend asjas nr 3-3-1-53-04). Seejuures on Riigikohus otsuses nr 3-3-1-19-04 leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. KOHTU PÕHJENDUSED
29. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 37 lg 2 p 2 kohaselt saab kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). Kaebuses nõutakse, et kohus kohustaks vastustajat korraldama ja tagama kehtiva detailplaneeringu kohase ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise Xxxxxxx kinnistu piiril. Korraldamise ja tagamisena mõistab kaebaja seda, et kohalik omavalitsus tagab trasside väljaehitamise (ehituslikult on tööd lõpetatud) ja finantseerimise. Kuivõrd korraldamist ja tagamist kaebajad erinevalt ei sisusta, siis kohus kasutab otsuses sõna „tagama“. 7 Kaebajad ei ole esitanud tuvastusnõuet (keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks) eraldiseisvalt. Seega ei saa kohus jätta seda nõuet läbi vaatamata (vastustaja 25.09.2013 taotlus).

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10.
2. Kaebajad väidavad, et vastustaja eelmärgitud tagamise kohustus tuleneb Saku Vallavalitsuse 23.11.2010 korraldusega nr 939 kehtestatud Xxxxxxx kinnistu detailplaneeringust. 22.04.2013 menetlusdokumendis (tlk 115) kaebajad selgitavad, et vastustaja ei pea kohustust täitma Euroopa struktuurifondist saadud vahenditest, vaid kohaliku omavalitsuse eelarvevahenditest, kuna ÜVK projekt on laiem, hõlmates ka mitteabikõlbulikke töid. Kaebajate arvates on neile lubatud, et detailplaneeringu kohane ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumine kinnistu piiril tagatakse samaaegselt ÜVK projekti realiseerimisega. See, et projekti realiseerimine on lõppemas, ei välista samas kehtivast detailplaneeringust tuleneva kohustuse täitmist käesolevas asjas kaebuse rahuldamise korral. 10.
3. Vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.1 kohaselt: Xxxxxxx krunt asub alal, kuhu on ette nähtud Saku aleviku ÜVK ehitamise ja rekonstrueerimise projekti raames projekteerida ja rajada liitumispunktid krundi piirile. Joonistele on kantud AS Kommunaalprojekt poolt projekteeritavad krundile lähimad ühisveevõrgu torustikud. Joonis kajastab ka hetkel kasutuses olevat ajutist veetrassi xxxxxxx kaevuni, mis likvideeritakse. Krundi piirile on ette nähtud ühisveevärgiga liitumispunktid. (tlk 19) Detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.2 kohaselt: Kuni ühiskanalisatsioonivõrgu välja ehitamiseni on kinnistu kanalisatsioon lahendatud sertifitseeritud kogumismahutiga. Üldkanalisatsioonitrassi väljaehitamisel on liitumine kohustuslik. /…/ Krundi piirile on ette nähtud kanalisatsiooni liitumispunkt arvestades AS Kommunaalprojekti poolt projekteeritud ühiskanalisatsiooni torustikku. (tlk 20) Kohus nõustub vastustajaga, et eelviidatud punktidest ei nähtu, et Xxxxxxx krundi piirile ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniga ühendatava torustiku peaks välja ehitama kohalik omavalitsus ja seda ka ise finantseerima. Seletuskirja tekst selliselt tõlgendatav ei ole. Küll nähtuvad asjaolud, et kaebajate kinnistut teenindavad trassid peavad tehniliselt olema ühendatud ÜVK-ga; rajamine on kavandatud ÜVK projektiga samaaegselt; AS Kommunaalprojekt poolt koostatava projekti joonistele on kantud krundile lähimad ÜVK torustikud; liitumispunktid asuvad krundi piiril; üldkanalisatsiooniga liitumine on selle väljaehitamise järgselt kohustuslik ning kanalisatsiooni liitumispunkt asub krundi piiril arvestades AS Kommunaalprojekti poolt projekteeritud ühiskanalisatsiooni torustikku (st ei ole lubatud lahendada nt reoveekogumispaagi abil). Käsitletud tekst on kaebajate kinnistu detailplaneeringu osa, milles kirjeldatakse veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendust. 10.
4. 20.09.2010 sõlmisid Saku vald ja kaebuse esitajad lepingu detailplaneeringu elluviimise tegevuskava kohta ja detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks. Vaidlus on lepingu sisu osas. Kaebajad leiavad, et leping reguleerib trasside rajamist kinnistul, mitte sellest väljaspool. Samuti on vaidlus, kas detailplaneeringu kehtestamise otsusega, so ca 2 kuud hiljem, toimus lepingu muutmine. 8 Viidatud lepingu punkti 4 kohaselt on tegemist kokkuleppega detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohta. (tlk 26) Detailplaneeringuala teenindava tehnilise infrastruktuuri all mõeldakse ka vaidluse all olevaid trasse (lepingu p 1.2 kohaselt veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikku). Lepingu punkt 4.1.1 kohaselt: „huvitatud isikud on kohustatud ehitama omal kulul pärast kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusloa väljaandmist detailplaneeringujärgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri“. Punkt 4.1.2 kohaselt: „andma Saku vallale informatsiooni tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohta“. Punkt 4.2 kohaselt: „kohustub vald looma kõik vallast olenevad eeldused ja tingimused, mis on huvitatud isikule vajalikud lepingust tulenevate kohutuste kohaseks täitmiseks“. Õige on vastustaja seisukoht, et halduslepinguid infrastruktuuri väljeehitamiseks ei sõlmita eraomandis oleval ja avaliku kasutuseta kinnistul tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kohustuse määramiseks. Sellise lepingu sõlmimiseks puudub igasugune vajadus, kuna puudub avalik-õiguslik kohustus, mida sellise lepinguga üle anda. Seega kaebajate väide lepingu sisu kohta on ekslik. Asjakohane ei ole kaebajate viide Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-26-10 ja 3-3-1-37-10, kuna antud juhul ei ole vaidlust lepingu sõlmimise lubatavuse üle peale detailplaneeringu algatamist. Viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene seisukohta, et lepingu muutmiseks võiks lugeda detailplaneeringu kehtestamise otsust, mis on käesolevas asjas vaidluse all olev õiguslik küsimus. Kohtu arvates ei saa olla mõistlikku vaidlust, et lepingu punkti 4.1.1 kohaselt on kinnistuomanikud kohustatud oma kulul välja ehitama, pärast kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusloa väljaandmist, detailplaneeringujärgse ja detailplaneeringuala teenindava infrastruktuuri. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid lepingu kehtivalt muutmise kohta. Lepingu punkt 6.3 kohaselt: „võib lepingut muuta ainult lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. /…/ Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised“. (tlk 27) Vastustaja ei ole võtnud omaks, et lepingut oleks muudetud. Seega tuleb kohtul pidada lepingut kehtivaks. Kohus on eelmenetluses juhtinud kaebajate tähelepanu asjaolule, et nad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit lepingu muutmise kohta. Detailplaneeringuga, nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole reguleeritud trasside väljaehitamise ja finantseerimise küsimust ning otsuses ei sisaldu ka ühtegi viidet ligi 2 kuud varem sõlmitud lepingu lõpetamise või muutmise kohta. Kuna selle 2-kuulise ajavahemiku jooksul faktilistes asjaoludes midagi ei muutunud (menetlusosalised ei ole ühtegi asjaolu märkinud), oleks ka põhjendamatu oletada, et lepingu lõpetamine siiski aset leidis. Seega ei ole ka see kaebaja väide põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul võimalik teha muud järeldust, kui et kaebajatele tuleneb lepingust kohustus detailplaneeringuala teenindav infrastruktuur (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik) ise välja ehitada ja finantseerida. 10.
5. Kaebajatel ei ole tekkinud (õigusaktist või vastustaja tegevusest) õiguspärast ootust, et kohalik omavalitsus tagab trassid kaebajate kinnistu piirini. Nagu kohus eelnevalt leidis on kohustused reguleeritud lepinguga. 9 Toimingutest (AS Kommunaalprojekt poolt projekti koostamine jm kaebajate nimetatud toimingud) või mõne munitsipaalettevõtte töötaja selgitustest ei saanud tuleneda kohalikule omavalitsusele kohustust omavalitsuse eelarvevahendite kasutamiseks. Lisaks on enamik kaebajate poolt välja toodud toimingutest tehtud ajaliselt enne lepingu sõlmimist, mistõttu on loogiliselt võimatu, et lepingu sõlmimisele eelnevalt tehtud toimingud, muutsid lepingut peale selle sõlmimist. Kui kaebajad olid veendunud, et ÜVK projekt hõlmab ka nende kinnistu piirini trasside rajamise ning see toimub kohaliku omavalitsuse kulul, siis puudunuks vajadus sõlmida eelkäsitletud lepingut. Leping on selge ja ühemõtteline ning selle sõlmimisele eelnevaid toiminguid ei ole vaja hinnata lepinguosaliste tahte mõistmiseks. Saku valla ÜVK arendamise kava võeti vastu juba 2008 ning järgmisel aastal saadi projekti realiseerimiseks raha Euroopa Ühtekuuluvusfondist. 2009-2010.aastal koostas AS Kommunaalprojekt tööprojekti, kus olid toodud vee- ja kanalisatsiooni peatorustike asukohad ning iga krundi juurde liitumispunktid, mille kaudu on võimalik kinnistul ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemiga liituda. 2009.a. toimusid liitumispunktide kooskõlastamised, sh M.M.iga. Leping sõlmiti detailplaneeringu menetluses 20.09.
6. 10.
7. Nõustuda tuleb vastustajaga ka selles, et võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud ei ole. Kohus ei pidanud vajalikuks koguda tõendeid kogu ÜVK projekti raames krundi piiril liitumisvõimaluse saanud kinnistute kohta. Puudub vajadus tuvastada, millisel põhjusel Loo tee ÜVK projekti koostamisel AS Kommunaalprojekt poolt tööprojekti joonisele kanti. Saadav vastus ei saaks muuta fakti, et lepinguga on poolte õigused ja kohustused reguleeritud ning leping on kehtiv. Õige on ka vastustaja väide, et kaebajad ei ole väitnud, et liitumisvalmidus anti või antakse kellelegi tasuta. Kaebajatel tuleks ennast võrrelda kinnistuomanikega, kellega on sõlmitud analoogne poolte suhet reguleeriv leping. Viimaks, isegi kui ekslikult on Euroopa struktuurifondi rahadega valmis ehitatud trassid kruntideni, mida õigusaktide kohaselt projekti hõlmata ei saanud, ei ole kaebajal võimalik nõuda võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ebaõige halduspraktika jätkamist või kehtiva õiguse mittejärgimist enda kasuks. 10.
8. Tulenevalt pooltevahelisest lepingust ei ole asjakohased kaebajate viited seadustest (ÜVKS, VeeS jm) väidetavalt tulenevatele kohustustele. Kohus toob siiski välja vastustaja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi (haldusasi nr 3-09-1814) asjakohased lõigud. Apellatsioonikohus märgib: „EhS § 13 ei reguleeri maaüksuse varustamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. KOKS § 6 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas mh elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni. VeeS § 241 lg 4 sätestab, et kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning sama paragrahvi lg-s 5 nimetatud juhul. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. /…/ KOKS § 6 lg-s 1 ja VeeS § 241 lg-s 4 sätestatud ülesannete täitmist reguleerib ÜVKS ./…/ ÜVKS ei sätesta kohaliku omavalitsuse kohustust konkreetsel alal ühisveevärk ja –kanalisatsioon tagada, ammugi mitte omal kulul välja ehitada. ÜVKS § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel; kui selline puudub, võib seda rajada detailplaneeringu alusel. Puuduvad andmed, et kaebuse esitajate kinnistuteni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamist näeks ette Rae Vallavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. Andrekse elamurajooni detailplaneeringus nähti küll ette ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamine, 10 kuid seda kohustust ei ole pandud kohalikule omavalitsusele, vaid detailplaneeringu koostamise taotlejale.“ Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vastustaja keelduks võimaldamast liitumist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Vastupidi, detailplaneeringus on ettenähtud tingimused, et veevarustus ja kanalisatsioon tuleb ühendada ühisvõrku, milleni ühenduse väljaehitamine ja finantseerimine on kaebajate kohustus tulenevalt lepingust. Lepingu punkt 4.2 kohaselt kohustub vald looma kõik vallast olenevad eeldused ja tingimused, mis on huvitatud isikule vajalikud lepingust tulenevate kohutuste kohaseks täitmiseks. 11.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja taotleb kaebajatelt õigusabikulude väljamõistmist summas 7744,80 eurot.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et Riigikohtu praktikas väljakujundatud kriteeriume arvestades ei saa menetluskulu kaebajatelt välja mõista. Antud kohtuasi ei olnud eriliselt mahukas ega keeruline, mistõttu vajadus välise õigusabi järele puudus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastustaja taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 11