3-12-2004/9

3-12-2004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-2004 Haldusasi A.N´i kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised: kaebuse esitaja A.N vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta A.N´i kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
4. A.N (edaspidi kaebaja) esitas 18.09.2012 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vanglale (edaspidi vastustaja) kohustava ettekirjutuse tegemiseks- kohustada vastustajat vastu võtma ning läbi vaatama kaebaja poolt vanglale esitatud võõrkeelsed (venekeelsed) pöördumised. 1.1 Kaebuse kohaselt sai kaebaja teada, et alates 01.07.2012 ei võta vastustaja enam vastu kinnipeetavate poolt laekuvaid võõrkeelseid pöördumisi. Seoses selle asjaoluga pöördus ta vastustaja poole selgitustaotlusega ning soovis teada saada alust, millele tuginedes jätab 1 3-12-2004 vastustaja alates 01.07.2012 laekunud võõrkeelsed pöördumised läbi vaatamata. 20.07.2012 vastusega nr. 6.-10/27156-1 tagastati kaebaja selgitustaotlus läbivaatamatult. 25.07.2012 esitas kaebaja vastustajale vaide, milles taotles venekeelsete avalduste vastuvõtmise keelamise lõpetamist ja venekeelsete pöördumiste vastuvõtmist. 06.09.2012 vaideotsusega nr. 06.09.2012 jättis vastustaja kaebaja vaide täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja leiab, et vastustaja diskrimineerib teda venekeelsete avalduste vastuvõtmisest keeldumisega. Ta väidab, et ei valda eesti keelt vajalikul tasemel ja ei ole võimeline kirjutama avaldusi eesti keeles. Kaebaja taotleb vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist, et ta võetaks vastu venekeelseid avaldusi.
6. Vastustaja vaidleb kaebuse vastu. Vastustaja selgitusel võtab ta kaebaja pöördumised vastu ning ei ole keeldunud pöördumiste vastuvõtmisest. Alates 01.07.2012 muutis vastustaja võõrkeelsete pöördumiste. vastuvõtmise praktikat, kuna enam hakati tähelepanu pöörama riigikeele kasutamisele vanglas. 3.1 Vastustaja leiab, et riigikeelne asjaajamine innustab kinnipeetavaid ja vahistatuid kasutama võimalusi riigikeele õppimiseks vangla abiga või omal käel. Vastustaja sõnul analüüsib ta igal üksikjuhtumil, kas kinnipeetava võõrkeelsest pöördumisest keeldumine ning eestikeelse tõlke nõudmine on proportsionaalne. Vastustaja ei jätta läbi vaatamata võõrkeelseid pöördumisi, mis on seotud vaidemenetlusega, aga samuti kahjunõudeid ja julgeolekuabinõudega seotud pöördumisi. Samuti kinnipeetava võõrkeelsele pöördumisele vastamata jätmine ei takista vastustaja õiguskaitse teostamist. Riigikeelt piisaval tasemel mittevaldavale kinnipeetavale jääb õigus esitada vaie või kahjunõue võõrkeeles ning maksejõuetule kinnipeetavale osutatud tõlketeenuste eest maksab riik. 3.2 Vastustaja poolt esitatud andmetel viibib kaebaja Eesti Vabariigis vangistuses alates 11.04.
7. Viru Vanglasse paigutati ta alates 30.05.
8. Eeltoodu tõttu vastustaja leiab et kaebajal oli piisavalt aega eesti keele oskuse omandamiseks elementaarseks eneseväljendamiseks.
9. aastal võimaldas vastustaja kaebajal osaleda riigikeele kursustel, kuid kaebaja käitumise tõttu jäid õpingud pooleli. 3.3 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja väidab, et Viru Vanglas leidis aset tema diskrimineerimine põhjusel, et vastustaja ei võta temalt enam vastu venekeelseid pöördumisi. Samuti taotles kaebaja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist – kohustada vastustajat vastu võtma ning läbi vaatama kaebaja poolt vanglale esitatud võõrkeelsed (venekeelsed) pöördumised.
11. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja ei võtta vastu võõrkeelseid pöördumisi (vaie või kahjunõue). Pooled vaidlevad selle üle, et alates 01.07.2012 keeldus vastustaja vastu võtmast kaebaja ja teiste kinnipeetavate poolt esitatud võõrkeelseid selgitustaotlusi ja märgukirju.
12. HMS § 107 lg 1 kohaselt toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastuste esitamise korda reguleerib Märgukirjale ja selgitustaotlusele 2 3-12-2004 vastamise seadus (edaspidi MSVS). Vastavalt MSVS § 5 lg-le 9 p-le 5 võib adressaat vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole eestikeelne.
13. Kohus märgib, et Eesti on ühinenud Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga, mille artikli 10 lg 2 sätestab järgmist "Piirkondades, kus vähemusrahvusesse kuuluvad isikud on traditsiooniliselt või kus nende arv on suur, püüavad pooled, kui need isikud seda taotlevad ja kui taotlus vastab tegelikele vajadustele, võimaluste piires kindlustada tingimused, mis võimaldaksid nendel isikutel ja haldusasutustel suhelda vähemuse keeles."
14. Esitatud kaebuses vaidles kaebaja selle üle, et alates 01.07.2012 ei võtta vastustaja üldse enam temalt vastu venekeelseid pöördumisi
15. Kohtule teadaolevatel andmetel kuulub rohkem kui pool Jõhvi elanikkonnast keele kasutamise põhjal vähemusrahvusesse. Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artikli 10 lg-st 2 tulenevalt ei ole haldusorgan kohustatud vastu võtma kõiki temale laekunud võõrkeelseid pöördumisi. Võõrkeelse pöördumise vastuvõtmise otsustamisel on jäetud haldusorganile kaalutusruumi, mille kasutamisel saab ta otsustada iga konkreetse laekunud võõrkeelse pöördumise otstarbekuse ja vajaduse üle. Juhul, kui haldusorgan otsustas eelpool nimetatud põhjusel keelduda võõrkeelse pöördumise vastuvõtmisest, peab ta keelduvas otsuses näitama kaalutlusi, millele tuginedes on tuvastatud, et selgitustaotluse või märgukirja esitajal puudub vajadus taotletava informatsiooni saamiseks. Eelpoolnimetatust tulenevalt on vastustaja poolt 01.07.2012 kehtestatud keeld vajaduseta esitatud võõrkeelsete pöördumiste (selgitustaotlused, märgukirjad) vastuvõtmise kohta kooskõlas Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga artikli 10 lg-ga 2 ning on õiguspärane. Järelikult kohtul puudub alus kohustada vanglat vastu võtma ja läbi vaatama kaebaja poolt kõiki esitatud võõrkeelseid pöördumisi.
16. Kohus leiab, et vajaduseta esitatud võõrkeelse märgukirja või selgitustaotluse tagastamine läbivaatamatult ei riku kinnipeetava õigusi, juhul, kui võõrkeelse pöördumise tagastamine on vastustaja poolt igakülgselt kaalutletud ning tuvastatud, et puudub vajadus pöördumise läbivaatamiseks ja sellele vastuse esitamiseks. Samas, ei saa kohus nõustuda vastustaja toiminguga, millega tagastati kaebajale võõrkeelne taotlus, milles ta soovis saada selgitust selle kohta, miks vastustaja alates 01.07.2012 ei vaata enam läbi kinnipeetavate poolt esitatud võõrkeelseid pöördumisi. Kohus arvab, et antud juhul pidi vastustaja vähemalt teatama taotluse esitajale võõrkeelsete pöördumiste läbivaatamise praktika muutmise põhjuse. Kuna kaebaja ei taotlenud kohtult nimetatud toimingu läbivaatamist halduskohtumenetluses, siis ei saa kohus seda teha oma algatusel.
17. Kohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule, et vastustaja võimaldas kaebajal osaleda riigikeele kursustel, kuid kaebaja käitumisest tulenevalt jäid keeleõpingud pooleli. Seega ei saa väita, et kaebaja poolt ilma vajaduseta esitatud võõrkeelsete pöördumiste läbivaatamata jätmise näol pannakse teda ebavõrdsesse olukorda võrreldes eesti keelt kõnelevate kinnipeetavatega. Kaebajal oli võimalus osaleda keelekursustel ning omandada riigikeelt selleks, et osata lühidalt kirja panna märgukirja või selgitustaotlusse küsimused, millele ta soovib saada vastuseid. Samuti, kui kinnipeetaval esinevad raskused talle edastatud vastuse tõlkimisega, siis saab ta paluda dokumendi tõlkimist vanglaametnikelt, kes kohtule teadaolevatel andmetel seda teevad.
18. Vastavalt Võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) § 1 lg-le 1 seaduse eesmärk on tagada isikutele kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse usutunnistuse või veendumust, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alustel. VõrdKS § 3 lg 1 kohaselt võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel. Kohus ei tuvastanud, et vastustaja ei pannud 3 3-12-2004 kaebajat VõrdKS § 1 lg-s 1 kirjeldatud olukorda, mis oleks andnud alust arvata, et kaebajat diskrimineeriti otseselt või kaudselt.
19. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
20. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 11, võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
21. Vastustaja ei ole esitanud kohtule käesolevas haldusasjas menetluskulude hüvitamise taotlust ning palus kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda jätta. 10.10.2012 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja maksejõuetuse tõttu ei ole ta võimeline riigilõivu maksma. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4