3-13-62/22

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-62 Otsuse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Svetlana Kirsis kaebus Haaslava Vallavalitsuse 20.detsembri 2012 korralduse nr 252 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2013 Kaebuse esitaja Svetlana Kirsis Vastustaja Haaslava Vallavalitsus Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. aprill 2013.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. detsembril 2012 esitas Svetlana Kirsis Haaslava Vallavalitsusele taotluse temale kuuluva suvila vabastamiseks korraldatud jäätmeveost, kuna ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga oma alalises elukohas Tartu linnas. Haaslava Vallavalitsuse
6. detsembri 2012 korraldusega nr 252 jäeti taotlus rahuldamata.
7. Tartu Halduskohtusse esitatud kaebuses palub Svetlana Kirsis Haaslava Vallavalitsuse
8. detsembri 2012 korralduse nr 252 tühistamist ning täpsustatud nõudena vastustaja kohustamist uuesti lahendada tema taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamiseks. Kaebuse esitaja põhjendused 1 1
9. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on ebaseaduslik, korralduse põhjenduses toodud asjaolud ei ole piisavad, ei ole õiglased ja on paljasõnalised, mistõttu tuleks korraldus tühistada. Kaebaja märgib, et vastustaja tugines korralduses jäätmeseaduse § -dele 66, § 69 lg 1-2, § 135 lg 3 ja asjaolule, et kohalik omavalitsus ei ole veendunud, et suvilat ei kasutata aastaringselt ja et jäätmeid ei teki. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud kaebajale selgitama tulenevalt HMS § 36 lg 1 p-st 1-4 millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada selleks, et vastustaja oleks veendunud, et suvilat ei kasutata aastaringselt ja jäätmeid ei teki. Kaebaja hinnangul ei selgu vastustaja korraldusest mis tõendite alusel nad veendusid, et kinnistul elatakse aastaringselt ning et jäätmed on tekkinud. Ei selgu kas kontrollimise kohustus on üldse täidetud või mitte. Seega vastustaja kui haldusorgan, ei ole teinud kindlaks asja lahendamiseks olulisi asjaolusid.
10. märtsil 2013 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et käib suvilas üksnes lühiajaliselt suviti muru niitmas ja maja korras hoidmas, kuid alaliselt ta seal ei ela. Alaliselt elab kaebaja Ropka tänaval Tartus. Vastustaja vastuväited
11. Haaslava Vallavalitsust vaidleb Svetlana Kirsise kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Põhjendamatu on kaebaja viide selgituskohustuse rikkumisele. HMS § 36 lg-s 1 on sätestatud, et haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil, millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses. Kaebaja esitatud taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks palunud asjaolude selgitamist. Haldusorganil puudub kohustus isiku asemel tema taotluse rahuldamiseks tõendeid koguda ja asjaolusid kontrollida. Kuna teises liitumispunktis lepingu omamine ei ole kinnistul elamise kontrollimise aluseks, ei pidanud vastustaja veenduma kas kaebaja elab kinnistul või kasutab kinnistut. Sellest lähtudes puudus vastustajal vajadus taotluse menetluse käigus nõuda kaebajalt tõendeid või dokumente, mis tõendaksid suvila aastaringset mittekasutamist.
12. Kaebajale selgitati, et tema liitunuks olemine korraldatud jäätmeveoga tema elukohas teises omavalitsuses ei ole põhjuseks teda, kui suvila omanikku, vabastada korraldatud jäätmeveost Haaslava valla haldusterritooriumil, kuna korraldatud jäätmeveol toimub jäätmete kogumine objektipõhiselt, jäätmete tekkekohas ja äravedu sealt jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Kaebaja ei ole märkinud kordagi oma taotluses jäätmeveost vabastamise põhjuseks suvila mittekasutamist. Samuti ei eitanud taotleja kinnistu kasutamist kohtumistel vallavalitsuse ametnikega ega ka telefoni teel. Kui kaebaja oleks enda taotluses märkinud, et ei ela kinnistul või ei kasuta kinnistut, siis oleks vastustaja pidanud asjaolud veenvalt kindlaks tegema. Vastustaja leiab, et kaebaja toodud põhjendustel taotluste rahuldamise korral tekiks olukord, mis võiks muuta mõttetuks korraldatud jäätmeveo regulatsiooni, kuna siis võiks iga jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas loobuda konkursi võitnud vedaja teenusest põhjendusega, et nii on temale odavam ja paindlikum. Sellisel juhul ei ole enam tegemist jäätmekäitluse ühtse korraldamisega, mis on seaduse eesmärgi saavutamiseks vajalik. 2 2 Kohtu põhjendused ja otsus
13. Kaebuse esitaja S.Kirsise poolt 05.septsembril 2012 Haaslava Vallavalitsusele esitatud taotlusest (tlk.26) nähtub, et kaebaja on taotlenud korraldatud jäätmeveoga liitumisest täielikku vabastamist aadressil Haaslava vald, Heiti 10 perioodil 05.12.2012 kuni 05.12.
14. Vabastamise põhjenduseks on asjaolu, et kaebaja on liitunud jäätmeveoga aadressil Ropka 19-45, Tartu linn. Seega on kohtu hinnangul kaebuse esitaja eesmärgiks vältida kohustust maksta ettevõtjale, kellega Haaslava vald on sõlminud lepingu korraldatud jäätmeveo teostamiseks, tasu jäätmeveo eest ehk saavutada õiguslik olukord, kus ta loetakse Haaslava vallas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
15. Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. JäätS § 69 lg 2 täpsustab, et jäätmevaldaja seaduse 4.peatüki („Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus“) tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu-või äriruum. Seega loetakse jäätmeseaduse järgi jäätmevaldajad, so isikud, kes on märgitud JäätS § 69 lg-s 2, jäätmeveoga liitunuks ilma nendelt vastavat taotlust saamata või nõusolekut küsimata. Ka Haaslava Vallavolikogu 18.märtsi 2011 määruse nr 25 „Haaslava valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ § 7 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas ning et jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest informeerib vallavalitsus igat jäätmevaldajat (korra § 7 lg 2). Seega, kuna kaebaja omab kinnisasja, millel asub suvila, loetakse teda jäätmevaldajaks ning automaatselt korraldatud jäätmeoga liitunuks kinnisasja asukohajärgses omavalitsuse territooriumil. Neid, automaatselt korraldatud jäätmeveoga liitunud isikuid on valla- või linnavalitsusel siiski erandkorras JäätS § 69 lg 4 alusel võimalik lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ja vabastada sellest erandkorras vastava taotluse alusel.
16. Põhjendus, miks kaebaja on taotlenud vabastada teda Haaslava vallas asuva suvila osas korraldatud jäätmeveoga liitumisest on see, et ta on juba liitunud korraldatud jäätmeveoga Tartu linnas, Ropka 19-
17. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuulub Haaslava vallas kinnistu, millel asub suvila Heiti 10, vaidlust ei ole ka selles, et kaebajale kuulub ka korter Tartus, Ropka 19-45, kus ta on korraldatud jäätmeveoga liitunud.
18. Jäätmeseadus ega Haaslava valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord ei ole isiku jäätmevaldajaks ja seega korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist seadnud sõltuvusse sellest, kas isik on teises jäätmeveo piirkonnas liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte. JäätS § 69 lg 4 sätestab üheselt, et kohalik omavalitsus võib korraldatud jäätmeveost vabastada isiku juhul, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Sama põhimõtet kordab vallavolikogu 18.03.2011 määrus. Vallavalitsusele esitatud taotluses ei ole kaebaja märkinud korraldatud jäätmeveost vabastamise põhjuseks kinnistul mitte elamist või selle mitte kasutamist. Vallale esitatud taotluses ei ole välistatud suvila kasutamist ja sellest tulevate jäätmete tekkimist. Haaslava vallas asuva kinnistu kasutamist ja seal olmejäätmete tekkimist tõendab otseselt kohtule 3 3 kaebuse lisana esitatud KÜ Ropka 19 juhatuse esimehe 07.jaanuari 2013 kirjalik kinnitus, milles lubatakse Svetlana Kirsisel Haaslava vallas Heiti 10 maaüksusel tekkivaid olmejäätmeid tuua elukohajärgsesse KÜ Ropka 19 prügikonteinerisse. Seega on taotleja ise soovinud suvila kasutamisest tekkivaid olmejäätmeid KÜ Ropka 19 konteinerisse viia, mis tähendab, et kaebaja kasutab Haaslava vallas asuvat kinnistut ja jäätmed tekivad.
19. Korraldatud jäätmevedu tugineb põhimõttel, et jäätmevaldaja kohustus maksta jäätmevedajale jäätmeveotasu peaks teda majanduslikult stimuleerima andma tekitatud jäätmeid üle jäätmevedajale selle asemel, et kõrvaldada neid keskkonnale kahjulikumal viisil, näiteks ladustades jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohtades või andes jäätmed jäätmevedajale üle teises korraldatud jäätmeveo piirkonnas. Korraldatud jäätmeveo eesmärgiga ei oleks kooskõlas see, kui kaebaja Haaslava vallas korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks oleks asjaolu, et ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga Tartu linnas. Seetõttu on vastustaja õigustatult jätnud kaebaja taotluse rahuldamata.
20. Kuna kaebaja ei ole aga vallavalitsusele esitatud taotluses märkinud, et soovib jäätmeoga liitumisest vabastamist põhjusel, et ta kinnistut ei kasuta või sellel ei ela, ei olnud kohalik omavalitsus ka kohustatud vastavat asjaolu kontrollima vastavalt JäätS § 69 lg
21. Kohus märgib lisaks, et JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga vastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Seega ei olnud vastustaja kohustatud kaebaja taotluse lahendamisel selgitama, kas kaebaja kinnistu kasutamisel jäätmeid tekib või millised need jäätmed on. Kohtu arvates ei tule selline kohustus ka haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest. Kuigi vastustaja on vaidlustatud korralduses märkinud, et kohalik omavalitsus ei ole veendunud, et suvilat ei kasutata aastaringselt üldse ja jäätmeid ei teki, ei tähenda, et vallavalitsus pidi seda asjaolu kontrollima. Kohapealse kontrollimise suvilas elamise ja selle kasutamise osas oleks vallavalitsus pidanud teostama kindlasti juhul, kui taotluses oleks vastav asjaolu välja toodud. Antud juhul see puudus. Vallavalitsusel tuli lähtuda kaebaja taotlusest ja selles toodud asjaoludest ja tõenditest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Haaslava Vallavalitsuse 20.detsembri 2012 korraldus nr 252 on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Kuna kohus vaidlustatud korraldust ei tühista, puudub alus ka vastustaja kohustamiseks kaebaja 05.detsembri 2012 taotluse uueks läbivaatamiseks.
22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 315,0 eurot, sellest riigilõiv 15,0 eurot ja õigusabikulud 300,0 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulude taotlus rahuldamata. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4 4