3-09-1885/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1885 Otsuse kuupäev 09.detsember 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX AS kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabli S.Hirmo tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta XXX AS kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuse kohaselt koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Sander Hirmo 19.08.2009 XXX AS töötajale Valeri Tallmeistrile kiirmenetluse otsuse ning määras talle liiklusseaduse § 7458 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 900 krooni. Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt luges kohtuväline menetleja tõendatuks, et Valeri Tallmeister juhtis 19.08.2009 Valga maakonnas Sangaste vallas VõruKuigatsi-Tõrva teel XXX AS-le kuuluvat mootorsõidukit, milles oli kohustus kasutada sõidumeerikut. Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele, sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramisega kontroll. Viimane kontroll oli teostatud 27.01.
3. Samas suunas vanemkonstaabel S.Hirmo Valeri Tallmeistri poolt juhitud mootorsõiduki Scania reg nr 750 AVK erakorralisele ülevaatusele ning tegi vastava märke ka sõiduki registreerimistunnistusele. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX AS esitas kohtule kaebuse, milles palub tunnistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabli S.Hirmo tegevus 19.08.2009 veoauto Scania reg nr 750 AVK suunamisel erakorralisele tehnoülevaatusele ebaseaduslikuks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle kuuluva sõiduki suunamiseks erakorralisele tehnoülevaatusele puudus seaduslik alus. Veoauto Scania reg nr 750 AVK on hooldussõiduk, mille kohta on tehtud vastav märge sõiduki registreerimistunnistusele ja 19.08.2009 tegi eelnimetatud auto AS Valga Teed tellimusel teehooldustöid Valga maakonnas ning suundus kontrollimise ajal kruusakoormaga objektile. Kaebaja leiab, et peatatud veoauto tegi hooldustöid ning talle laieneb Liiklusseaduse § 203 lõike 8 p 8 regulatsioon, mille kohaselt sõidumeerik ei ole kohustuslik. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei anna sõiduki registreerimistunnistuse märkuste lahtris olev kirje – hooldussõiduk – automaatselt teehooldusega seotud sõiduki staatuse, vaid see märge on vajalik ainult selleks, et sõidukit võib kasutada hooldussõidukina töötava kollase vilkuriga. Vastustaja väidab, et koormat vedanud sõiduk peatati kohas, kus ei teostatud teehooldust. Peatatud auto ei tegelenud reaalselt ja otseselt teehooldusega. Sõidukil ei põlenud kollased vilkurid ega kasutatud lisaseadmeid, mistõttu sõidumeeriku kasutamine oli kohustuslik. Kuna aga sõidumeerik ei olnud töökorras, siis oli Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaablil kohustus ja õigus suunata veoauto Scania reg nr 750 AVK erakorralisele tehnoülevaatusele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et antud konkreetsel juhul peatati kruusakoormat vedanud veoauto Scania reg nr 750 AVK 19.08.2009 Valga maakonnas Sangaste vallas Võru – Kuigatsi - Tõrva teel. Peatatud sõidukil ei põlenud kollased vilkurid. Kohtule esitatud sõiduki registreerimistunnistuse EB 672191 (tl 4) koopiast nähtub, et lahtris „Märkused“ on tehtud kanne – hooldussõiduk. Seega veoauto Scania reg nr 750 AVK on hooldussõiduk, kuid kohus ei nõustu kaebajaga selles, et registreerimistunnistuse märkuse lahtris olev kirje – hooldussõiduk – annab automaatselt teehooldusega seotud sõiduki staatuse. Kohus nõustub vastustajaga, et sõiduki registreerimistunnistuses olev märge – hooldussõiduk – on vajalik ainult selleks, et sõidukit võib kasutada hooldussõidukina töötava kollase vilkuriga, millel on kinnitatud lisaseadmed, et hooldust teha ning ta peab reaalselt ka seda tegema. Hooldussõiduki mõiste sätestab LS § 71 lg 1 p 2, mille kohaselt hooldussõiduk on eritalituse sõiduk, mis täidab teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid. Ka Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määruse nr 69 „Eritalitluse sõidukite loetelu, nende tähistamine ja liiklemise kord“ (edaspidi Kord) § 1 p 2 annab sama mõiste hooldussõiduki kohta. 2 Sama Korra § 6 lg 2 sätestab, et hooldussõidukil peab olema vähemalt üks kollane vilkur ja Korra § 16 kohaselt tohib hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, teel töötades kõrvale kalduda samas paragrahvis loetletud liikluseeskirja nõuetest. Kohus on seisukohal, et registreerimistunnistusel olev märge – hooldussõiduk - on vajalik üksnes selleks, et hooldussõidukil, mis täidab teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid, oleks võimalik eritalituse sõidukina kasutada eriseadet ja kõrvale kalduda eriseadme töötamise ajal teatud kindlatest liikluseeskirja nõuetest, kuid ei vabasta automaatselt sõidumeeriku kohustuslikkusest LS § 204 lg 2 p 2 alusel. Liiklusseaduse (LS) § 204 lg 2 kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mis on valmistatud enne 1985.aasta 1.jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel ning mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja LS § 203 lõike 8 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel. LS § 203 lg 8 p 8 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes erandina riigisisesel autoveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenusega, teehoolduse või –kontrolliga, olmejäätmete kogumise või kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või teleteenusega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul oli tegemist teehooldustöödega ning veoauto suhtes laieneb LS § 203 lg 8 p 8 regulatsioon. Teeseaduse (TeeS) § 14 kohaselt on teehoiuna käsitatav teetööde tegemine, kavandamine, teekasutuse korraldamine, tee kaitsevööndi hooldamine, tee projekteerimine ning tee haldamisega seotud muu tegevus. Kuna asja materjalidest nähtuvalt vedas veoauto juht V.Tallmeister veoautoga Scania Sangaste vallas Keeni külas Tiidu maaparandusobjektile kruusa karjäärist, siis on kohus seisukohal, et V.Tallmeisteri poolt juhitud veoauto ei tegelenud otseselt ega reaalselt teeseaduse §-s 14 toodud teehooldustöödega. Teeseadusest ei nähtu, et vajaliku materjali vedu teele (objektile), kus toimuvad teetööd, oleks hõlmatud teehoiuga. Seega ei ole sõidumeerik tõepoolest kohustuslik sõidukil, mis teostabki üksnes konkreetseid töid teehoiu ja –kontrolli raames, kuid antud juhul ei teostatud teehooldust, vaid sõidukit Scania kasutati materjaliveoks (kruus) objektile, seega peab sõidukile olema paigaldatud sõidumeerik ja mis ka eelnimetatud sõidukile oli paigaldatud, kuid mis ei olnud töökorras. Kuna sõidumeerik ei olnud töökorras, siis oli Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel S.Hirmol õigus suunata auto erakorralisele tehnoülevaatusele. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX AS kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4