← Eesti

3-12-783/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-783 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.11.2011 käskkirja nr 12-6/882 ja 25.01.2012 otsuse nr 12-6/56 tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX esindaja Vaike Pärn Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon
  2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
  3. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
  4. oktoobrist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  5. novembril 2012(k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. XXX esindaja Vaike Pärn esitas 16.05.2011 Põllumajanduse Registrite ja informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse nr 11011570271, milles taotles ühtset pindalatoetust, poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ning ebasoodsamate piirkondade toetust (tl 36-40). Ühtset pindala toetust taotles XXX põllumassiivil nr 49151014773 asuval põllul nr 2 3,50 ha-le, põllumassiivil nr 49151022884 asuval põllul nr 3 7,70 ha-le ja põllumassiivil nr 49151030717 asuval põllul nr 4 2,50 ha-le, seega kokku 13,70 ha-le. Põllud nr 2, 3 ja 4 asuvad kinnistul katastritunnusega nr 41102:001:0019 (Purje). Nimetatud maa näol on tegemist maareformi käigus riigi omandisse jäetud maaga ja mille kasutamiseks puudus XXX õiguslik alus.
  7. PRIA peadirektori 30.11.2011 käskkirjaga nr 12-6/882 p 141 jäeti XXX 2011.aasta ühtse pindalatoetuse taotlus tervikuna rahuldamata (tl 7-8). 31.01.2012 esitas XXX esindaja Vaike Pärn PRIA-le vaide, taotledes eelnimetatud käskkirja tühistamist.
  8. PRIA jättis oma 23.03.2012 vaideotsusega nr 12-4/274 XXX vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
  9. XXX esindaja Vaike Pärn esitas kohtule kaebuse. Kaebaja märgib, et kaebuse esitas ta PRIA 23.03.2012 vaideotsuse nr 12-4/274 peale. Nimetatud vaideotsusega jäeti rahuldamata kaebaja vaie PRIA peadirektori 30.11.2011 käskkirja nr 12-6/882 peale. 02.03 2012 esitas Vaike Pärn kohtule kaebuse täienduse, milles taotles ka PRIA 25.01.2012 otsuse nr 12-6/56 tühistamist. Kohus võttis 04.06.2012 kohtumäärusega XXX kaebuse menetlusse PRIA 30.11.2011 käskkirja nr 12-6/882 tühistamisnõude osas (tl 24) ja 04.06.2012 kohtumäärusega tagastas PRIA 25.01.2012 otsuse nr 12-6/56 tühistamisnõude osas, kuna kaebajal oli nimetatud otsuse osas läbimata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lõikest 1 tulenev kohustuslik kohtueelne kord (tl 25). XXX esindaja V. Pärn palub kaebuses, et PRIA tagastaks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse summast tasaarveldatud summa 1248,07 eurot, mis 30.11.2011 otsusega nr 12-6/882 ära võeti. Samuti palub kaebaja mitte tasaarveldada tulevasest toetusest summat 342,50 eurot. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaevatud käskkiri on õiguspärane, selles on märgitud nii selle andmise faktiline kui õiguslik alus. Vastustaja vastuväidete kohaselt tegi PRIA halduskontrolli raames kindlaks, et kaebaja oli 2011.aastal taotlenud toetust maale, mille osas puudus tal maakasutuse õiguslik alus, mistõttu arvati kaebaja põldude nr 2, 3 ja 4 pindala taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka. Vastustaja on seisukohal, et pindalatoetuse taotluse esitamisel on kaebaja kinnitanud taotlusel esitatud andmete õigsust. Taolise kinnistuse andmiseks pidi kaebaja olema pindalatoetuste taotluse esitamise hetkel veendunud, et taotlusele kantud maad vastavad toetuse saamise nõuetele ja olema kindel, et ta omab kõikide pindalatoetuste taotlusel esitatud pindade kasutamiseks õiguslikku alust ja on suuteline seda tõendama. Eeskirjade eiramise tuvastamisel kaasnevad õigusaktide ettenähtud sanktsioonid, mille rakendamisega peab taotleja taotlusel ebaõigete andmete esitamisel arvestama. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et ta on kõiki taotlejaid kohelnud võrdselt, st peale ületaotluse teatise saamist ei ole taotlejatel lubatud toetustaotlusest loobuda nendes osades, mida eeskirjade eiramised mõjutavad. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 2
  11. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
  12. Vaidlust ei ole selles, et põllud nr 2, 3 ja 4, millele kaebaja 16.05.2011 pindalatoetust taotlusega nr 11011570271 taotles, asuvad kinnistul katastritunnusega nr 41102:001:0019 (Purje). Nimetatud maa näol on tegemist maareformi käigus riigi omandisse jäetud maaga. Kuivõrd 2011.aasta pindalatoetuste taotluste administratiivses kontrollis selgus, et XXX põldudega nr 2, 3 ja 4 kattuvale alale oli toetust taotlenud ka Väljasepa Talu, siis saatis PRIA mõlemale taotlejale ülesütlemise teatised, milles palus täpsustada taotlusel märgitud põldude ja põllumassiivide andmeid lähtuvalt tegelikust maakasutusest, sh maa kasutamise õiguse olemasolust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja aktsepteeris 15.07.2011 ületaotlemise teatise vastuses toetuse taotlemist tema kasutuses mitteolevale maale, so eeskirjade eiramisega seotud maale (tl 41-42) ja märkis, et taotles põldudele nr 2, 3 ja 4 toetust, kuna ootas halduskohtu otsust, mille sai kätte 01.07.
  13. Kaebaja kirjutas omakäeliselt, et loobub antud põldude osas taotlusest, kuna otsus oli negatiivne. Eelnevast tulenevalt tegi PRIA halduskontrolli raames kindlaks, et kaebaja oli 2011.aastal taotlenud toetust maale, mille osas puudus tal maakasutuse õiguslik alus, mistõttu arvati kaebaja põldude nr 2, 3 ja 4 pindala taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka.
  14. Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 14 lõike 2 punktist 3 tulenevalt on toetuste taotlemise ja saamise õigus isikul, kes põllumajandusmaad taotluse esitamise aasta 15.juuni seisuga kasutab. Kasutab, st omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Ka põllumajandusministri 24.03.2010 määruse nr 36 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ § 5 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb pindalatoetuste taotluse lisana esitatavale põldude loetelule kanda andmed kogu sellise põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada. Seega on toetust võimalik saada vaid sellise maa eest, mille osas on taotlejal tõendatud maakasutusõiguse olemasolu. Ka Tartu Ringkonnakohus asus oma 21.09.2007 otsuses nr 3-07554 seisukohale, mille kohaselt ei ole toetuse saamise õigust põllumaa suhtes, mille osas ei ole tõendatud kasutusõiguse olemasolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud mittemingisuguseid andmeid selle kohta, et Purje kinnistu oleks olnud 2011.aastal õiguslikul alusel kaebaja kasutuses, st antud talle kasutusvaldusesse, ajutisse kasutusse vms. Seetõttu on PRIA kohtu arvates õigustatult tuvastanud, et kaebajal puudus vaidlusaluse maa kasutamiseks õiguslik alus.
  15. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 2 punkti 23 kohaselt on kindlaksmääratud pindala selline pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuse maksmise eeskirjades sätestatud tingimused. Kuivõrd toetuse maksmise eeskirjades on üheks sätestatud tingimuseks see, et taotleja peab omama maa kasutamiseks õiguslikku alust ning maad reaalselt kasutama, siis ei kuulu nimetatud tingimustele mittevastav maa kindlaksmääratud pindala definitsioonist lähtuvalt kindlaksmääratud pindala hulka, vaid moodustab taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega kaasnevad Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklis 58 sätestatud sanktsioonid.
  16. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 58 teine lõik sätestab, et kui taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast, siis toetust ei maksta. Kuna kaebaja poolt taotletud ja PRIA poolt kindlaksmääratud pindala erinevus oli 13,70 ha ning kindlaksmääratud pindala 0,00 ha, siis jäeti PRIA peadirektori 30.11.2011 käskkirjaga nr 12-6/ 882 eelviidatud sätte alusel XXX 2011.aasta ühtse pindalatoetuse taotlus tervikuna rahuldamata. Et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus ületas 50% kindlaksmääratud pindalast, arvati PRIA 30.11.2011 käskkirjaga nr 12-6/882 kaebaja taas 3 toetuse saajate hulgast välja tuvastatud pinnaerinevusele vastava summa (1248,07 euro) ulatuses. See summa kuulus tasaarvestamisele mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele kaebajal õigus tekkis (Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 58 lõik 3, Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 art 5b).
  17. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 73 lõike 1 kohaselt esineb alus Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklis 58 sätestatud vähendamiste ja väljaarvamiste mittekohaldamiseks vaid juhtumil, mil taotleja suudab tõendada, et ta on esitanud faktiliselt õigeid andmeid või viga ei tekkinud tema süül. Antud asja kogutud andmetest nähtuvalt ei ole kaebaja taotlusel esitanud faktiliselt õigeid andmeid ega teinud toetuse taotlemisel mittesüülist viga, kuna kaebaja on teadlikult taotlenud toetust maale, mille kasutamiseks puudus tal õiguslik alus. Kaebaja pidi teadma, et tal Purje kinnistu osas maakasutuse õiguslik alus puudub ning maakasutuse õiguslik alus saanuks tekkida alles kasutusvalduse seadmisest või vastava kasutuslepingu sõlmimisest. Seega leidis PRIA kohtu arvates õigesti, et antud asjas ei esine alust Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 73 kohaldamiseks, sest ka kohtu hinnangul ei ole kaebaja kuidagi tõendanud, et viga ei tekkinud kaebaja süül või et kaebaja ei ole teadlikult taotlenud toetust maale, mille kasutamiseks puudus kaebajal õiguslik alus.
  18. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et PRIA 20.01.2012 otsusega nr 12-6/29 (2011.aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määramine) määrati XXX poolloodusliku koosluse hooldamise toetust täies ulatuses, summas 10 238,20 eurot. 01.02.2012 teatisega nr 619/6 teavitati XXX sellest, et määratud poolloodusliku koosluse hooldamise toetusest tasaarvestati ühtse pindalatoetuse põhimakse võlgnevus summas 1248,07 eurot ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetus maksti välja summas 8990,13 eurot.
  19. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata ja PRIA 30.11.2011 käskkirja nr 12-6/882 punkti 141 osas rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkiri XXX taotluse rahuldamata jätmise osas on piisavalt põhjendatud, selles on märgitud nii selle andmise faktiline kui ka õiguslik alus, seega on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
  20. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.