TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-1691 Määruse kuupäev 30.oktoober 2013.a Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Osaühingu Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu asjaolude tuvastamise ja hüvitise nõudes Resolutsioon
- Tagastada OÜ Hadar kaebus haldusasjas number 313-
- Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
- 10.08.2013.a saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Hadar kaebus. Vastustajaks on kaebuse kohaselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Kaebaja palus: 1) tuvastada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meede 1.2 kaebaja investeeringutoetuse (viitenumber 120009670481) menetlemisel taotluse pikaajalise kaalutlusõiguse teostamise asjaolud; 2) välja mõista hüvitis investeeringutoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisega ja toetuse väljamaksmisega viivitatud aja eest 06.veebruar 2010 kuni 24.mai 2013; 3) välja mõista hüvitis toetuse maksmise viivitamisega tekkinud kahju eest. Kaebusele oli lisatud maksekorraldus riigilõivu 15 euro tasumise kohta.
- 09.09.2013.a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: - kaebajal tuleb täpsustada oma nõudeid, sh selgitada, millise faktilise asjaolu tuvastamist kaebaja soovib ja miks on see vajalik, ning esitada korrektsed viivise ja hüvitise nõuded; - kaebajal tuleb tasuda täiendav riigilõiv, lähtudes nõutava viivise ja hüvitise summadest.
- 24.09.2013.a saabus Tartu Halduskohtusse täpsustatud kaebus, milles kaebaja palus: 1) tuvastada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meede 1.2 kaebaja investeeringutoetuse taotluse (viitenumber 120009670481) pikaajalise menetluse asjaolud; 2) tuvastada õiglane viivise määr ja viivissumma investeeringutoetuse taotluse rahuldamise 1 otsuse tegemisega ja toetuse väljamaksmisega viivitatud aja eest 06.02.2010.a kuni 24.05.2013.a; 3) tuvastada õiglane hüvitis toetuse maksmise viivitamisega tekkinud kahju eest.
- 02.10.2013.a määrusega jättis kohus kaebuse teistkordselt käiguta järgmistel põhjustel: - kaebaja ei ole kõrvaldanud 09.09.2013.a kohtumääruses välja toodud puudusi. Kaebuses esimesena esitatud nõude puhul ei ole endiselt arusaadav, mille kindlakstegemist kaebaja soovib. Kaebaja on kaebuse punktis 1 välja toonud menetluse täpse käigu, mis on kindlaks tehtav dokumentide põhjal, seega puudub vajadus menetluse käigu tuvastamiseks kohtu poolt; - tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks ei saa olla üksnes haldusakti või toimingu õigusvastasuses veendumine. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks; - täpsustatud kaebuses teisena ja kolmandana esitatud nõuded ei ole lubatavad, kuna halduskohus ei tuvasta kahju hüvitamise üht koosseisulist elementi - kahju rahalist suurust ja viivise suurust - väljaspool sellekohast halduskohtumenetlust; - kaebaja lõppeesmärk on saada viivist ja/või hüvitist kaebajale tekitatud kahju eest. Kaebajal tuleb esitada sellekohane nõue vastavalt 09.09.2013.a määruses toodud juhistele ning arvestada ja tasuda riigilõiv.
- 16.10.2013.a saabus Tartu Halduskohtusse täpsustatud kaebus, milles k.o. määruse punktis 3 esimesena nimetatud nõue oli ümber sõnastatud järgmiselt: - tuvastada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meede 1.2 kaebaja investeeringutoetuse taotluse (viitenumber 120009670481) pikaajalise kaalutlusõiguse teostamise asjaolud. Punktis 3 teisena ja kolmandana nimetatud nõuded esitas kaebaja uuesti muutmata kujul. Kaebaja selgitas, et ta taotleb faktiliste asjaolude, millised tingisid viivituse toetuse rakendamisel ja põhjustasid ebavõrdse kohtlemise kaebaja taotluse osas, kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuse punktide 2 ja 3 kaudu taotleb kaebaja õigusselgust viivismäärade õiglase kohaldamise ja tekkinud võimaliku kahju hindamisel spetsiifiliste abimaksetega viivitamise korral. Tegemist on EL ja siseriiklike vahenditega ning ressursi jagunemise otsused peavad vastama kõikidele ühenduse õigusaktidele protsessi läbivalt. Kohtu seisukoht
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui: 1) kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud; 2) kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamisel piiravad HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 järgmiselt: - tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (§ 38 lg 4); - tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (§ 45 lg 2); 2 - võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada (§ 45 lg 2).
- Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 ning lg 2 p 1 ja 2 alusel järgmistel põhjustel. Kaebuses esimesena esitatud nõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 ja § 38 lg 1 p 5 nõuetele. Eeltoodud sätete kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue ning tegemist peab olema ühega HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõuetest. Kohus selgitas kaebajale juba 09.09.2013.a määruses, et kaebaja ei nõua haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või kohtule arusadava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Faktilised asjaolud, mille tõttu otsus kaebajale toetuse määramise ja maksmise kohta (tl 11) tehti alles 22.05.2013.a, on kaebaja enda poolt välja toodud kaebuse punktis 1 ning selles nimetatud ja kaebusele lisatud kohtulahendis (tl 6-9): PRIA jättis 05.02.2010.a kaebaja toetusetaotluse rahuldamata, kaebaja vaidlustas selle, PRIA tühistas esialgse otsuse ja tegi 04.01.2011.a uue otsuse kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta, kaebaja vaidlustas selle, Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2013.a otsusega kohtuasjas nr 3-11-742 (jõustus 09.05.2013.a) rahuldati kaebus ning kohustati PRIA-t kaebaja taotlus uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohtu otsusest nähtub ka see, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks olid taotlusele antud hindepunktid ja vaidluse esemeks oli hindamiskriteeriumide tõlgendamine. Küsimus sellest, milliste arutluste või mõttekäikude tulemusena tõlgendas ja kohaldas hindamiskomisjon või PRIA õigusakte selliselt, et tulemuseks oli kaebaja toetusetaotluse rahuldamata jätmine, ei ole käsitletav faktilise asjaoluna. Kohus andis kaebajale kaks võimalust tuua välja faktilised asjaolud, mille tuvastamist kaebaja soovib, kuid kaebaja ei esitanud HKMS § 37 ja 38 tingimustele vastavat nõuet. Seaduse nõuetele vastava taotluse puudumine takistab asja menetlemist. Seega kuulub kaebuses esimesena esitatud nõue tagastamisele § 121 lg 1 p 2 alusel.
- Kaebuses teisena ja kolmandana esitatud nõuete puhul ei ole kaebaja selgitanud, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks ehk millist kasu sellise kaebuse rahuldamine kaebajale annaks. Sealhulgas ei ole kaebaja viidanud kavatsusele esitada tulevikus hüvitamiskaebust. Isegi kui kaebaja oleks sellisele eesmärgile viidanud, ei muudaks see kaebust praegusel kujul lubatavaks, kuna kaebaja ei taotle ühegi haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja soovib kahju hüvitamise ühe koosseisulise elemendi - kahju rahalise suuruse ja viivise suuruse - eraldi kindlaksmääramist. Kohus ei tuvasta asjaolusid teise menetluse, sh haldusmenetluse või kohtumenetluse jaoks, välja arvatud kui sellise fakti tuvastamine on seadusega halduskohtu pädevusse pandud. Halduskohtul puudub volitus väljaspool halduskohtumenetlust eraldi tuvastada kaebajale tekitatud kahju suurust. Puudub võimalus ka HKMS § 171 kohase vaheotsuse tegemiseks, kuna muudetud kaebuse puhul ei ole kahju hüvitamise nõuet esitatud; Kaebaja lõppeesmärgiks on saada viivist ja/või hüvitist kaebajale tekitatud kahju eest. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada käesolevas kohtuasjas esitatud kaebusega, kaebajal on võimalik esitada hüvitamiskaebus. Seega kuuluvad kaebuses teisena ja kolmandana esitatud nõuded tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel.
- Kohus on kahel korral juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et käesolevas asjas on soovitav kaaluda advokaadi või muu haldusasjades pädeva õigusteadusliku kõrgharidusega isiku kasutamist esindajana. Kohus on andnud kaebajale põhjalikke juhiseid, millest lähtudes oleks kaebajal olnud võimalus esitada nõuetekohane kaebus ka iseseisvalt. Kaebaja ei ole lähtunud 3 kohtu suunistest, vaid on pidanud õigeks samade nõuete korduvat esitamist. Seetõttu on ilmselt asjatu anda kaebajale veel üks võimalus puuduste kõrvaldamiseks. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse, eeldusel et see toimub HKMS § 46 sätestatud kaebetähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Eda Muts Kohtunik 4