Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2011.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn, kell 14.00 Tsiviilasja number 2-11-26597 Tsiviilasi OÜ XXXpankrotimenetl

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada OÜ XXX juhatuse liiget XXX(ik XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 21.09.
2. a kell 12.
3. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada OÜ XXX juhatuse liiget XXX(ik XXX) esitama hiljemalt 12.09.2011.a pankrotihaldurile Urmas Ustav’ile OÜ XXX täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Urmas Ustav’ile tasuks 1920 eurot (sotsiaalmaksuta) Advokaadibüroo LEXTAL kasuks OÜ XXX pankrotivara arvelt.
6. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus 20.06.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ XXX pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustav`i. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 22.08.2011 tasus võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal pankrotikulude ettemakseks kohtu deposiitkontole 2500 eurot. Ajutise halduri aruanne Võlgniku
7. majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku tegevusaladeks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus; veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük; fitness teenuste müük; vee- ja kanalisatsioonipiirkondade arendus; mehaaniline metalli töötlemine; enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus; mööbli tootmine; plasttoodete tootmine; linnamööbli müük; ajutise tööjõu rent; spetsialiseerumata hulgikaubandus; toitlustuse müük; muude kraanade ja ventiilide tootmine; juhtimisalane nõustamine ja muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad. Juhatuse liikme selgituse kohaselt on võlgnik haldusettevõtte, mille tegevuseks on investeeringute haldamine ning tütarettevõtete osade omamine. Vastavalt selgitustele puuduvad võlgnikul igakuised jooksvad kulud ja tulud, sest lepingud on lõppenud või lõpetatud. Selgituste kohasel tekkis maksejõuetus seoses kontserni madala omakapitali taseme ja Danske Bank A/S Eesti filiaal poolt pikendamata jäänud arvelduskrediidilepingutega ning tütarettevõtete võimetusega tasuda igakuiseid teenuse arveid. Otsesteks mõjutajateks olid võlgniku hinnangul tütarettevõtete kehvad majandustulemused ning pankade poolt tütarettevõtete krediiditoodete peatamine. Bilansist nähtuvalt moodustab võlgniku käibevara nõuetest ostjate vastu summas 2 795 eurot ning muudest lühiajalistest nõuetest summas 2 032 426 eurot. Järelpärimistele saabunud vastuste kohaselt on võlgnikul konto SEB Pank AS-s, mille saldo on 0 eurot. Võlgniku Swedbank AS-is oleva konto saldo on 27.06.2011 seisuga -23 eurot (negatiivne), kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 2,19 eurot. Võlgnikul on kontsernkonto Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mis kajastab järgnevaid tehingukontode saldosid: 1) tehingukonto nr XXXXXXXXXXXX saldo seisuga 01.07.2011 oli 61 691,85 EUR; 2) tehingukonto nr XXXXXXXXXX saldo seisuga 01.07.2011 oli -2 627 839,31 EUR (miinussaldo); 3) tehingukonto nr XXXXXXXXXX saldo seisuga 01.07.2011 oli 191,89 LVL; 4) tehingukonto nr XXXXXXXXXX saldo seisuga 01.07.2011 oli 964,04 LTL; Kontsernkonto saldo 01.07.2011 seisuga kokku –2 563 697,20 EUR (miinussaldo). Võlgniku kontsernkonto jääk Danske Bank A/S Eesti filiaalis on -4 181 676,49 EUR (summal on saldopiirang, mistõttu vaba jääk on 0 eurot). Selgituste kohaselt on võlgnikul Danske Bank A/S Eesti Filiaalis konto nr XXXXXXXXXXXX, mille jääk on 18.07.2011 seisuga 368 128,87 eurot. Danske Bank A/S 12.07.2011 vastuse kohaselt on konto XXXXXXXXXXXX väärtpaberikonto, millel väärtpaberid puuduvad. Võlgniku selgituse kohaselt on tal immateriaalset põhivara bilansilises jääkväärtuses 593,78 eurot (Axapta 3.0 Pro litsents ja Palgamoodul Axapta). Selgituste kohaselt kuulub võlgnikule tütarettevõtete väärtpabereid nimiväärtusega 120 706,97 eurot. Väärtpaberite turuväärtus ei ole käesolevalt teada. Võlgnikule kuulub ka omaosalus nimiväärtusega 255,64 eurot. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Maanteeameti liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Muid käibe- ega põhivarana kajastatavaid esemeid ei ole ajutine haldur võlgniku esitatud dokumentidele ja järelepärimiste vastustele tuginedes tuvastanud. Käesoleva aruande esitamise seisuga kuulub võlgnikule osakuid ja väärtpabereid nimiväärtusega 120 962,61 eurot. Samuti on võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu summas 699 110,27 eurot. Nõuete rahuldamise perspektiivikus ei ole käesolevalt teada. Bilansi kohaselt on võlgnikul seisuga 18.07.2011 täitmata lühiajalisi kohustusi summas 11 738 031 eurot. Lisaks võlgneb võlgnik tarnijatele 58 068 eurot. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) 05.07.2011 maksuvõlgade tõendi kohaselt on võlgnikul maksude ja maksete võlgu summas 51 321,53 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 16 057,18 eurot. Bilansist nähtuvalt moodustavad „muud võlad“ 1 024 959 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus nr 026/2010/5112 Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna nõudes summas 9,59 eurot. Lisaks on võlgniku suhtes alustatud seitse täitemenetlust, milles on sissenõudjaks Eesti Vabariik Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kaudu – nõuete kogusumma on 50 689,44 eurot. Võlgnevusi töötajate ees ei ole. Muid kohustusi (sh bilansiväliseid) võlgnikul selgituse kohaselt ei ole. Võlgnikul on aruande esitamise seisuga kohustusi esialgsete hinnangute ning selgituste kohaselt kogusummas vähemalt 12 873 010 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne ja eeltoodust nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnikul puudub reaalne aktiivne rahavoogu tootev majandustegevus ja reaalne vara, mille realiseerimise läbi kohustusi täita. Seega puuduvad ajutise halduri hinnangul perspektiivikad võimalused võlgniku olemasolevate kohustuste täitmiseks. Selgituste kohaselt valmis koostöös Aktsiaseltsiga XXX 2010.a lõpus kontserni restruktureerimisplaan, mis kiideti pankade poolt heaks. Lepingute pikendamise käigus ilmnesid Danske Bank A/S poolt mitmed uued lisatagatiste soovid, mis ei olnud kooskõlas varasemalt teiste võlausaldajatega läbiräägituga. Täna ei näe tegevuse jätkamiseks alternatiive. Ajutine haldur ei tuvastanud olemasoleva teabe pinnalt ilmselgelt võlausaldajate huvide kahjustamisele viitavate ja pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavate tehingute esinemist. Võlgnik on ajutise halduri hinnangul tänase seisuga püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku varade väärtust ja võlgnik ei ole võimeline kohustusi täitma. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt tekkis maksejõuetus seoses kontserni madala omakapitali taseme ja Danske pank poolt pikendamata jäänud arvelduskrediidi lepingutega ning tütarettevõtete makseraskustega tasuda igakuiseid teenuse arveid. Otseseks mõjutajaks olid tütarettevõtete kehvad majandustulemused ning pankade poolt tütarettevõtete krediiditoodete peatamine (ehitusgarantiid, faktooringtooted jne). Ajutise halduri hinnangul on püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 30.05.2011, mil OÜ XXX loobus edasistest läbirääkimistest ning valmisolekust investeerida XXX ettevõtetesse ca 4 miljonit eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine haldur olemasoleva detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Ajutine haldur, tutvunud võlgniku volitatud esindaja poolt esitatud andmete põhjal võlgniku senise majandustegevusega, ei ole käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud võlgniku tegevuses ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Ajutine haldur on olemasoleva info põhjal arvamusel, et antud olukorras ei esine arvestatavat võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgniku tervendamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata esialgsel hinnangul pankrotimenetluse kulusid. Kohtuistung Kohtuistungil 03.08.2011.a. jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja kinnitusel ei ole võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasule. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Urmas Ustav`i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku varade mahuks on 120 962,61 eurot. Arvestades siia juurde ka nõuded kolmandate isikute vastu, mille rahuldamise tõenäosus ei ole käesolevalt teada, on võlgnikul varasid 820 072,88 eurot. Bilansi kohaselt ning ajutise halduri kogutud esialgse info põhjal on võlgniku kohustuste mahuks esialgsete hinnangute kohaselt 12 873 010 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul reaalset rahavoogu tootev majandustegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga, Võlgnikul reaalne vara sisuliselt puudub ja ei kata tema kohustusi, omakapital on negatiivne. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankroti saab välja kuulutada tulenevalt 22.08.2011 võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt pankrotikulude ettemakseks kohtu deposiitkontole tasutud 2500 eurole. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Rasket juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Ajutises menetluses ei ole haldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kestel tuleb pankrotihalduril täiendavalt analüüsida, kas juhatuse liikme tegevuses esineb rasket juhtimisviga ning vara tagasivõitmise võimalusi.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX(ik XXX).

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kinnitas, et võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri tasu osas. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1920 eurot (sotsiaalmaksuta) Advokaadibüroo LEXTAL kasuks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Tiia Mõtsnik Kohtunik