3-12-591/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-591 Otsuse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi N.Vi kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 12.03.2012 haldusakti nr 1-13.2/950 tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: N.V /isikukood 35707142227/ Vastustaja: Narva Linnavalitsus /registrikood 75029820/ Resolutsioon
2. Jätta N.Vi kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Tühistada 23.03.2012 kohtumäärus, millega peatati kaebaja õiguste esialgse kaitse korras Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti vaidlustatud haldusakti täitmine. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 30.07.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
5. 18.09.2007 koostati Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametis Narvas Oru 9a asuva ehitise kohta ettekirjutus nr 1-12-870/07/29 (tl 34), millega kohustati krundi omaniku OÜ Elektroservis juhatuse liiget N.Vi trahvi hoiatusel lõpetama ehitustööd 21.09.2007 ning esitama ebaseaduslikult püstitatud hoone ja varikatuse püstitamiseks ehitusloa taotlus hiljemalt 15.03.
6. 17.11.2011 koostati korduv ettekirjutus-hoiatus nr 1-13.2/3919 (tl 37), millega teatati krundi uuele omanikule N.Vile, et tal on ettekirjutuse ehitusloa taotlust puudutava osa vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 15.01.
7. 12.03.2012 haldusaktiga nr 1-13.2/950 (tl 8) kohaldati N.Vi suhtes 520 euro suurust sunniraha ning määrati 17.11.2011 ettekirjutuse nr 1-13.2/3919 täitmise uus tähtaeg. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
8. 20.03.2012 edastas N.V Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta palus tühistada enda suhtes Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametis 12.03.2012 tehtud otsustus. Kaebuse esitaja leidis, et sellega rikutakse tema õigust olla informeeritud, osaleda menetlustoimingus ja seda vaidlustada. Oma seisukohta põhjendas ta väidetega, et sai 17.11.2011 ettekirjutus-hoiatuse kätte detsembris, kuid tal polnud aega reageerimiseks, sest menetlustoimingut ei tehtud talle teatavaks, tema vaide puudusi ei aidatud kõrvaldada, see jäeti lahendamata ja lisaks puudus ettekirjutus-hoiatuses ka vaidlustamisviide. 10.05.2012 edastatud täienduses (tl 43) rõhutas N.V, et 17.11.2011 ettekirjutus-hoiatus oli esimene kiri, mille ta vastustajalt sai ja teda ei informeeritud ka ehitise ülevaatuse toimumisest, talle pole antud võimalust oma arvamust esitada ning lisas, et avaldas oma 10.01.2012 vastuskirjas mittenõustumist vastustaja poolt tehtud protseduuride suhtes.
9. Narva Linnavalitsuse vastuses (tl 30-32) kaebust mitte rahuldada, kirjeldati Oru 9a ehitise suhtes toimunud menetluse käiku ning väideti, et 18.09.2007 ettekirjutus on kehtiv ja kaebajale teada, see pole ehitusloa taotluse esitamise osas täidetud ning 17.11.2011 ettekirjutus-hoiatusega selgitati talle kui uuele kinnistu omanikule asjaolusid ja määrati kohustuste täitmise tähtajaks 15.01.
10. Veel märgiti, et kuna 13.10.2011 ülevaatus toimus ainult väliselt, ei saa seda õigusvastaseks lugeda ning leiti, et kaebaja 10.01.2012 vastus pole seotud ettekirjutusega ja seda ei saa lugeda ettekirjutushoiatusele esitatud vaideks. 30.05.2012 edastatud täiendavas arvamuses (tl 46) ei nõustutud väitega nagu poleks kaebajat asjast informeeritud, märgiti asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 5 lg 2 tuginedes, et 18.09.2007 ettekirjutusega määratud kohustus ning rakendatud sunniraha kehtib ka tema suhtes, kuid ta jättis omapoolsed toimingud tegemata ja hetkel pole olukord muutunud ning lisati, et arvates 17.11.2011 ettekirjutus-hoiatuse kättesaamisest oli tal piisavalt aega oma arvamust esitada. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Sunnivahendi rakendamise kord on reguleeritud asendustäitmise ja sunniraha seaduses. Selle § 2 lg 1 kohaselt saab sunnivahendit rakendada, kui haldusorgan on teinud ettekirjutuse, mis jäetakse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Sama seaduse § 7 lg 1 ja 2 tulenevalt peab enne sunnivahendi rakendamist tegema adressaadile kirjaliku hoiatuse, mis võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud ka eraldi teatena, kuid peab kindlasti sisaldama kuupäeva, milleni on aega ettekirjutust vabatahtlikult täita. N.Vi kaebusega vaidlustatud sunniraha rakendamise otsustus (tl 8) rajaneb OÜ Elektroservis suhtes Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametis 18.09.2007 tehtud ettekirjutusel nr 1-12-870/07/29 (tl 34) ja sellele on eelnenud konkreetselt kaebajale adresseeritud ning kõigi asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg 1 kehtestatud nõuetega kooskõlas olev 17.11.2011 ettekirjutus-hoiatus nr 1-13.2/3919 (tl 37).
12. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 18.09.2010 ettekirjutuse nr 1-12870/07/29 (tl 34) kohaselt tuli OÜ Elektroservis 21.09.2007 lõpetada ehitustegevus ja esitada hiljemalt 15.03.2008 ehitusloa taotlus ebaseaduslikult püstitatud hoone ja varikatuse ehitamiseks. Ettekirjutuses sisaldus märge selle kohta, et ehitusseaduse § 61 lg 6 kohaselt võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. N.V on kinnitanud selle äriühingu juhatuse liikmena 25.09.2007 ettekirjutuse kättesaamist. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu Narvas Oru 9a asuv kinnistu küll enam OÜ Elektroservis vaid selle äriühingu juhatuse liige N.Vile, kuid see asjaolu ei oma sunniraha rakendamise seisukohalt tähendust, sest asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 5 lg 2 2 tulenevalt saab sunnivahendit rakendada ka ettekirjutusega kohustatud isiku õigusjärglasele, kui kohustused ei ole adressaadiga lahutamatult seotud ja kehtivad ka õigusjärglase kohta. Kuna antud juhul seisnes ettekirjutus nõudes lõpetada ebaseaduslik ehitamine ja seadustada ehitusloa taotluse esitamisega püstitatud ehitis, ei ole kohustus seotud mitte konkreetse juriidilise või füüsilise isikuga vaid kinnisasjal asuvate ehitistega ja kehtib seega kinnistu iga uue omaniku suhtes.
13. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ja mida pole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul vabatahtlikult täidetud. 16.09.2010 haldusasjas nr 3-10-1235 tehtud ja 15.10.2010 jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt pole OÜ Elektroservis 18.09.2007 tehtud ettekirjutust nr 1-12-870/07/29 tähtaegselt vaidlustanud, vastupidist ei ole väitnud ka käesoleva kaebuse esitaja N.V ning seega on ettekirjutus kehtiv ja ka talle kui ehitise uuele omanikule täitmiseks kohustuslik. Sama paragrahvi teises lõikes sätestatu võimaldab sunnivahendi rakendamise adressaadi põhjendatud taotluse alusel kuni kaheks kuuks edasi lükata. N.Vile anti 17.11.2011 ettekirjutus-hoiatusega ehitusloa taotluse esitamiseks ligikaudu kahe kuu pikkune tähtaeg. Ta on ettekirjutuse postiasutusest kätte saanud 08.12.2011 (tl 36) ning ei ole kohtule väitnud ega tõendanud, et on esitanud taotluse ehitusloa saamiseks või selle kohta antud tähtaja pikendamiseks. Oma 10.01.2012 kirjas (tl 7) seab ta küll ettekirjutus-hoiatuse seaduslikkuse kahtluse alla, kuid mitte lähtuvalt selles määratud tähtajast vaid üksnes seetõttu, et ehitise ülevaatust toimetati ennetähtaegselt ja kirju ei saadetud tema registrijärgsele aadressile. Need on ta ettekirjutus-hoiatuse lisadena siiski kätte saanud (tl 12-13) ja ehkki sama dokumendi lisadeks olevate fototabelite (tl 9-11) kuupäev kinnitab objekti ülevaatuse toimumist varasemal kuupäeval, kui 06.10.2011 järelepärimises nr 1-13.2/3372 (tl 12) teatati, ei oma see antud juhtumi puhul tähendust, sest sunniraha määrati N.Vile Oru 9a asuva ehitise jaoks ehitusloa taotluse tähtajaks mitteesitamise eest. Haldusmenetluse seaduse § 58 ei võimalda nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes seetõttu, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõte kehtib halduskohtumenetluses juba ammu juurdunud praktika kohaselt ka tühistamisnõude suhtes. Kuna ehitusloa taotlus tuleb esitada kohalikule omavalitsusele, oli selle puudumine Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile teada ka ilma koha peal käimata, ehitist nägemata, selle omaniku vastava menetlustoimingu juurde kutsumata ja tema seisukohti ära kuulamata.
14. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg 3 on kehtestatud, et see ettekirjutuse täitmise vabatahtlik tähtaeg peab olema niisugune, mis võimaldab adressaadil oma kohustust täita. Juhud, mil sunnivahendi rakendamine ei ole lubatud, on loetletud sama seaduse § 8 lg 3 neljas punktis. Seejuures pole ära nimetatud liiga lühikest ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega, kuid on kehtestatud, et sunnivahendit ei kohaldata, kui selle rakendamine lükatakse edasi. N.V väidab küll oma kaebuses, et tal polnud piisavalt aega reageerimiseks ja vajalike toimingute tegemiseks, kuid lähtub seejuures ilmselgelt just eelnevalt juba käsitletud ehitise ülevaatamise toimingust (tl 3 pöördel). See, et 18.09.2007 koostatud ettekirjutusega kohustati OÜ Elektroservis esitama ehitusloa taotlust, oli talle selle äriühingu juhatuse liikmena koheselt peale ettekirjutuse vastu võtmist teada, vastav nõue korrati üle ka isiklikult talle 17.11.2011 adresseeritud ettekirjutus-hoiatuses ning ta ei ole kohtule väitnud ega tõestanud, et on esitanud taotluse sunnivahendi rakendamise edasilükkamiseks põhjusel, et ehitusloa esitamiseks tema poolt juhitud äriühingule või talle endale antud tähtaeg oli liiga lühike. Ettekirjutuse ja ettekirjutus-hoiatuse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustamise ja sunnivahendi rakendamise edasilükkamise taotluse esitamise asemel sunniraha rakendamise kohta antud haldusakti peale kohtusse pöördumine oli kaebaja enda vaba valik ega saa anda õigustust ettekirjutusega pandud kohustused täitmata jätta. Seda õigustust ei tulene ka vastavates haldusaktide vaidlustamise korra selgitamata jätmisest, sest haldusmenetluse seaduse § 57 lg 2 ja 3 kohaselt ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. 3
15. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg 2 lubab sunnivahendit ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks ka korduvalt rakendada. OÜ Elektroservi suhtes tehtud ettekirjutus on senini täitmata, kuid see kehtib ning kehtivad on ka selle aluseks olevad ehitusseaduse § 29 lg 1 p 1 ja 3 ning § 61 lg 1 p 5 ja lg
16. Need panevad ehitise omanikule kohustuse tagada enne ehitamise alustamist ehitusloa ja projekti olemasolu, annavad ehituse järelevalvet teostavale ametiisikule õiguse teha ehitise omanikule ettekirjutus kui ehitatakse ilma ehitusloata ning rakendada ettekirjutuse täitmata jätmise korral füüsilise isiku suhtes kuni 1300 euro suurust sunniraha. Käesolevas asjas ei ole N.V tõendanud, et on üldse või vähemalt enne vaidlustatud 12.03.2012 otsustuse nr 1-13.2/950 koostamist esitanud ehitusloa taotluse tema omandis olevale kinnistule ehitusloata püstitatud ehitise seadustamiseks, seega oli kohalik omavalitsus õigustatud sunnivahendit kohaldama ning selle kohta antud haldusaktis on olemas kõik asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 9 lg 1 niisuguse täitekorralduse suhtes kehtestatud andmed.
17. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. N.Vi kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivude tasumisega kantud kokku 28,75 euro suurune menetluskulu (tl 5 ja 22) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Narva Linnavalitsus oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. 23.03.2012 kohtumäärusega peatas Tartu Halduskohus kaebaja õiguste esialgse kaitse eesmärgil vaidlustatud haldusakti täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni (tl 23-24). Kuna N.Vi kaebus on põhjendamatu ja jääb rahuldamata, tuleb tema suhtes kohaldatud esialgne õiguskaitse halduskohtumenetluse seadustiku § 253 lg 3 alusel kohtuotsusega tühistada. Raili Randlane Kohtunik 4