← Eesti

2-12-55698/42

Obsah (8)§ 183§ 69§ 159§ 65§ 8§ 76§ 101§ 113

2-12-55698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-55698 Tsivii

§ 183lg 2).

Hageja märgib, et omandaja tahet ettevõte üle võtta saab järeldada asjaoludest, millest nähtub 4 2-12-55698 ettevõtte kui terviku ülevõtmine ja nende asjaolude tõendamiseks on lubatud igasugused tõendid. Asjaolu, et lepingupooled ei osanud arvata, et tehinguga võib kaasneda ka kohustuste üleminek, ei oma tähtsust, sest seaduse mittetundmine ei vabasta seaduse alusel tekkinud kohustustest. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik kannab tehingute tegemisel ise riisikot ning poolte omavahelised kokkulepped kohustuste ülemineku või selle välistamise kohta omab

§ 183lg 2 alusel tähendust vaid poolte omavahelistest suhetes.

Hageja märgib, et

§ 183

lg 2 eesmärk on kaitsta üleüldist majanduskäivet ja võlausaldajaid selle eest, et võlgnik ei jääks ettevõtte üleminekuga varatuks. Ülevõetud äriühingu tegevuse laiendamine ja uute lepingute sõlmimine ei välista ettevõtte üleminekut. Hageja lisab, et stardikapital, täiendavad investeeringud ja äriplaani ülevaatamine on iseenesestmõistetav, kui üle võetakse makseraskustes ettevõtte. XXXOÜ koostööpartnerite ja töötajatega uute lepingute sõlmimine oli vajalik nii raamatupidamislikult, kui ka selleks, et tagada ülevõetud kliendisuhete jätkumine ja arvete laekumine kostjale olukorras, kus XXXOÜ lõpetas tegevuse ja osalus võõrandati „tankistile“.

  1. Kostja väited turu väiksusest ei ole tõsiseltvõetavad, kui väliskliendid ja -tarnijad on samaks jäänud. Hageja märgib, et nii kostja kui ka XXXOÜ on turustanud oma kaupu XXX , kuigi Eestis oleks võimalik pesu müüja ka nt Rimis või Prismas aga ka muudes kaubanduskeskustes. Selle vaatamata on samaks jäänud ka XXXOÜ koostööpartnerid välisriikides, nt XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX jne. Seega pole tegemist mingi juhusega, kui nt Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal on XXXOÜ ja kostja koostööpartnerid samad. Hageja andmetel on ainuüksi Läti pesuõmblejate liidus 25 pesu õmblemisega tegelevat äriühingut, mis moodustab ca neljandiku kõigist Läti pesuõmblejatest. Kostja on tellinud pesuõmblemisteenuse Läti ettevõttelt XXX, kust tellis ka XXXOÜ. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on äriühinguid, mis osutavad sarnastel tingimustel pesuõmblemis-teenuseid ning õmblemisteenust lähiregioonist oleks võimalik tellida ka nt Valgevenest, Ukrainast või Venemaalt.
  2. Kostja kirjeldatud viisil nö nullist klientide leidmine, tootmise alustamine ja valmiskollektsioonini jõudmiseni selliselt, et esimene laekumine on 2 kuud pärast ettevõtte asutamist, ei ole praktikas võimalik. Seda ainuüksi põhjusel, et reeglina maksavad kauba ostjad minimaalselt 60 päeva pärast kauba tarnimist. Seega pidi kostjal olema kollektsioon valmis kostja asutamise hetkel ja see kollektsioon oli väljatöötatud XXXOÜ-s. Sellega on seletatav ka, miks osa makseid laekus veel pärast XXXOÜ ülevõtmist XXXOÜ-le, sest maksetähtajad olid 60–90 päeva. Enne XXXOÜ ülevõtmist tehtud arved laekusid veel augustis, septembris XXXOÜ-le ning seejärel kostjale. Hageja juhib tähelepanu sellele, et alustava ettevõtte puhul tuleb kõigepealt tellida materjalinäidised, teha näidised, lõiked, kalkulatsioonid, esmased valikud, pidada läbirääkimisi võimalike ostjate ja materjalitarnijatega, õmblejatega, korraldada logistikat ja tellimuste täitmist. Tavaline praktika on, et kõigepealt tehakse tootenäidised, kaubeldakse hinna ja lepingutingimuste üle, korraldatakse logistika ning saadetakse materjalid õmblejale. Seejärel kulub aega, et õmbleja saaks tooted valmis õmmelda ja tagasi Tallinna saata. Ühe kollektsiooni väljatöötamisele ja tootmisele kulub minimaalselt ca 6 kuud aega, tavaliselt vähemalt üks aasta, mistõttu ei ole tõsiseltvõetav kostja jutt, et nemad said paari nädalaga aastase töö ära teha ja seda puhkuste perioodil (juuli 2009).
  3. Eeltoodust tulenevalt on leiab hageja, et XXXOÜ on üle läinud kostjale ning kostjalt kuulub välja mõistmisele XXXOÜ võlgnevus hagejale summas 13 815 eurot. Hageja saatis 10.02.2010 kostjale nõuekirja töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks, millest kostja keeldus. Hageja on arvestanud ka viivist perioodi 22.04.2009-28.12.2012 eest summas 37 217,61 eurot, millest palub välja mõista 13 815 eurot.
  4. Hageja nõue ei lõpe XXXOÜ registrist kustutamisega. Hageja on 10.02.2010 edastanud nõude nii XXXOÜ-le kui ka kostjale ja andnud nõude sissenõudmiseks käsundi inkassoettevõtjale. Seega on hageja teinud endast kõik oleneva, et kohtuväliselt nõuda sisse võlgnetav. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et hagi esitamine ei peata viivise arvestamist, vaid üksnes nõude täitmine. Seega ei oleks hagi varasem esitamine mõjutanud viivisearvestust. Hageja arvutuste kohaselt oli 5 2-12-55698 arvestatav viivisenõue põhinõudega samas suurusjärgus juba 01.09.
  5. Tänase päeva seisuga on hageja viivisenõude suurus 707 707,84 krooni (45 230,77 eurot). Seega on hageja ka oluliselt vähendanud oma viivisenõuet. Hageja märgib, et seadusest tulenevalt on võlausaldaja valida, kuidas ja kelle vastu ta solidaarvõlgnikest nõude esitab ning ühe solidaarvõlgniku õigusvõime lõppemine ei tähenda, et teised solidaarvõlgnikud vabaneksid kohustuse täitmisest. XXXOÜ kustutamine äriregistrist mõjutab

§ 69lg 3 järgi üksnes kostja tagasinõudeõigust XXXOÜ vastu.

Hageja nõue XXXOÜ vastu ei olnud hagi esitamise hetkel aegunud, kuna tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudele. TsÜS § 154 järgi algab korduvate kohustuste täitmisele suunatud aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja esitatud arve nr 090107 muutus sissenõutavaks 21.04.2009, aegumine algas 01.01.2010, mistõttu on TsÜS § 154 järgi aegumistähtaeg 31.12.

  1. Hageja märgib, et aegumise tähtaja jooksul nõude esitamine ei ole kehtiva kohtupraktika järgi hea usu põhimõtte vastane. Võlausaldajal on igal ajal õigus nõuda kohustuse täitmist ning kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate tagajärgede riisikot kannab võlgnik. Kostja vastuväited
  2. Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  3. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei esitanud oma nõuet XXXOÜ likvideerimismenetluses, siis on ta minetanud oma õiguse esitada nõue kostja vastu solidaarvastutuse sätete alusel. XXXOÜ on äriregistrist kustutatud 07.06.2012 ja sellele on eelnenud äriseadustiku § 60 lg 2 kohane võlausaldajate teavitamine ja likvideerimismenetlus. Võlausaldajatele on antud tähtaeg esitada oma nõuded XXXOÜ likvideerimismenetluses. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik endast sõltuva, et võlg XXXOÜ-lt sisse nõuda ning esitas muuhulgas oma nõude XXXOÜ likvideerimismenetluses. Inkassoettevõtte palkamine ei tõenda nõude aktiivset sissenõudmist. Pärast esialgse võlgniku registrist kustutamist ja lõppemist ei ole enam võimalik esitada nõudeid esialgse võlgniku võlgade sissenõudmiseks ettevõtte ülemineku sätete alusel ja hagiga kostja vastu kohtusse pöörduda juhul, kui hageja ei nõudnud aktiivselt nõuet sisse esialgse võlgniku likvideerimismenetluses. Selline hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane. XXXOÜ võlad tuleb lugeda lõppenuks äriregistrist kustutamisega 07.06.
  4. Hageja esitas hagi alles 28.12.
  5. Kostja palub kohtul hageja viivise nõude osas kohaldada analoogia alusel

§ 159lg 2.

Hageja ei ole esitanud viivise nõuet ei esialgsele võlgnikule ega ka kostjale mõistliku tähtaja jooksul pärast oma nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja nõue on esitatud TsÜS § 138 lg 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt.

  1. Kostja on seisukohal, et hageja tugineb sellele, et XXXOÜ ja kostja vahel on sõlmitud varjatult ettevõtte ülemineku leping. Hageja väitel on ettevõte üle läinud lepingulisel alusel. XXXOÜ ei ole kostjale üle läinud. XXXOÜ oli omanike poolt saneeritav ning investorite huvi puuduse tõttu pakkus XXXka hagejale teadaolevalt vaid enda palkamist ja kaubamärki. Isegi kui tugineda sellele, et isegi kui lugeda, et kaubamärgi ostmine XXXning XXXpalkamine, näib ettevõtte üleminekuna, pole ettevõtte üleminekut toimunud, sest kostjale pole mitte kunagi üle antud XXXOÜ olulisi õigusi, sh kaubajääki, raha, masinaid jne. OÜ XXX pole ka ostnud XXXOÜ-lt ja XXX kaubamärki ja ettevõtet hageja poolt väidetava pakkumise alusel. OÜ XXX juhatuse liige ja omanik XXX oli nõus, et võib alustada oma ettevõtte, osta ära kaubamärgi ja võtta tööle XXX. Selliselt oleks olnud tagatud brändi jätkuvus. XXXOÜ oli 2009 kevadel majanduslikes raskustes, millest hageja teadis, kuna leppis XXX kokku tema töölevõtmises ja kaubamärgi ostmises, kuid siis taganes sellest. Hageja hoidis kriitilisel ajal XXX usus, et ta ei pea tegelema investorite otsimisega. Oli puhas juhus, et OÜ XXX ostis kaubamärgi ja otsustas moelooja tööle võtta. Kostjal on olnud lepe vaid XXX kaubamärgi osas ning XXX kostjasse töötama asumise osas ja domeeniõiguste osas. Disaineri ja brändiga pole majandustegevus võimalik, mistõttu vajas kostja ka tootmist ja lisatööjõudu. 6 2-12-55698
  2. Hageja ei ole tõendanud, millise varakogumi kostja väidetavalt üle võttis ning kas seda varakogumit saab pidada eraldi ettevõtteks, mis võimaldas kostjal katkematult ettevõtte tegevust jätkata. Hageja poolt viidatud asjaolud on vaid mõned välised ettevõtte tunnused, kuid tegemist ei ole tervikliku varakogumiga. Ettevõtte või selle osa üleminek on võimalik üksnes siis, kui üle on läinud terviklik majandusüksus, mis võimaldab katkematult jätkata iseseisvat majandustegevust, mida hageja ei ole tõendanud. Toimunud ei ole identiteeti säilitanud majandusüksuse katkematu tegutsemise jätkumine sisuliselt sarnasel kujul nagu XXXOÜ-s. Ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist oma majandustegevuse korraldamisel. Kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja seejuures üksikasjalikult ning põhjalikult. Riigikohus on oma otsustes pidanud oluliseks ettevõtte ülemineku hindamisel arvestada järgnevate kriteeriumitega: tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; majandustegevuse jätkuvus, personali säilitamine terviklikul kujul; üleandja ja omandaja juhtorganite liikmete kattuvus. Käesoleval juhul saab rääkida ainult sellest, et paljud kliendid ja tarnijad on kattuvad, kuid see tuleneb antud majandustegevuse spetsiifikast. Personal ei säilinud terviklikul kujul. Muud olulised kriteeriumid ei ole üldse täidetud.
  3. Kõikidel olulistel ettevõtte ülemineku kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid. Antud juhul on eripäraks see, et XXXOÜ ettevõtte tegevus, mis tegutses pesurõivaste tootmise tegevusalal, ei kattu olulises osas kostja ettevõtte tegevusega juba pelgalt tootmise mahu ja korralduse tõttu. Kostja soetas oma tegevuse tarvis täiesti uued masinad ja seadmed, ostis sisse toodete tootmiseks vajaliku materjali ja investeeris oma ettevõtte tegevuse alustamisse aastatel 2009 kuni 2010 üle 4 000 000 krooni, võttis tööle uued töötajaid, seega ei saanud toimuda mingit tegevuse üleminekut ega jätkuvust. Kostja lõi täiesti iseseisva ettevõtte, investeeris märkimisväärsed summad, ostis masinad, seadmed ja materjali ning palkas tööle XXXOÜ mõned endised töötajad ning ostis kaubamärgi kolmandalt isikult. Kusjuures domeen ei kuulu tänaseni kostjale ja kostjal on leping selle kasutamiseks. XXX ja XXX said kostja osanikeks esimest korda alles 15.09.2010, seega üle aasta peale väidetavat ettevõtte üleminekut ja väidetava ülemineku ajal ning pärast seda oli kostja 100% aktsionäriks OÜ XXX. Kui kostja oma majandustegevust alustas, ei kattunud ei osanikud ega juhtorganite liikmed. Ettevõtte tegevuse katkematul jätkamisel on üheks kõige olulisemaks vahendiks rahalised vahendid, mida kostja ei ole XXXOÜ-st saanud. Üksnes hageja töötajatega ning üksnes mingite väidetavate kliendisuhetega ei oleks olnud võimalik iseseisva ettevõtte tegevus. Hageja poolt esitatud väidete alusel ettevõtte ülemineku võimalus tähendaks oluliselt ettevõtlus- ja lepinguvabaduse piiramist, mis ei saa aga olla

§ 183lg 1 järgse vastutuse kohaldamise eesmärgiks.

Ei tohi olla piiratud uuel ettevõtjal tööle võtta tegevuse lõpetanud ettevõtte töötajaid.

  1. Kostja alustas oma majandustegevust pesutootmises alates 30.06.2009, kui omandas OÜ XXX, kellel puudus ja puudub tänini igasugune seos XXXOÜ kui juriidilise isikuga. OÜ XXX on kostja enamusosanik. Tegevuse alustamiseks investeeris emaettevõte ja aktsionär OÜ XXX laenulepingute alusel 2009 majandusaastal kostja majandustegevusse kokku 2 300 000 krooni. Kostjal puudusid tegevuse alustamiseks rahalised vahendid, mida ettevõte vajas esiteks materjali ja tooraine ostuks, allhankijatele maksmiseks ja ka palkade ning palgamaksude tasumiseks, põhivahendite eest tasumiseks ja ka rendimaksete tasumiseks ning muude vajalike tegevuskulude eest tasumiseks. Ilma eelnimetatud investeeringuteta poleks olnud kostja majandus-tegevus üldse võimalik. Kõigepealt tuli toomine käivitada, osta materjalid, tooted valmis teha ja alles siis sai neid müüma hakata ja alles seejärel said tulla esimesed laekumised ostjatelt. Ajaliselt kõige varem 30.06.2009 sai kostja emaettevõttelt laenu summas 1 000 000 krooni, mille arvelt hakati juulis ostma materjali. Kuni 24.08.2009 on kõik maksed ostetud materjali eest, mille sisse-ostu jätkati ka EUR maksetega alates 31.08.2009 - 10.09.
  2. Selleks, et toota, on vaja osta sisse materjal, millest toota. Samuti oli esialgu võimalik üksnes laenu arvelt hakata tasuma töötajatele palka ja sellest palgamakse. Oma õmblustootmisesse võeti 2010 tööle üle 20 töötaja, kostja investeeringud 7 2-12-55698 olid kokku umbes 5 miljonit krooni. Esimene suurem laekumine kostja toodetud valmiskauba eest saadi ostjalt alles 11.09.2009 summas 2565 krooni XXX AS-ilt ja seejärel samuti XXX AS-ilt 5604 krooni 14.09.
  3. Esimese müügilaekumise ajaks oli emaettevõte OÜ XXX finantseerinud kostja tegevust laenuga summas 1 300 000 krooni. Samas laekus müüdud kauba eest kokku 8169 krooni. See asjaolu tõendab ilmekalt, et kostja ei saanud XXXOÜ-st midagi, mida saaks käsitleda sellise varakogumina, mis oleks võimaldanud ette-võttena katkematult tegutseda alates 2009 juuli algusest. Esiteks tuli teha suured investeeringud, tuli osta materjal, tellida tööd, toota valmis kaup ja alles seejärel sai hakata seda kaupa müüma, millest ajapikku hakkas laekuma raha. Veel 2009 majandusaasta lõpus ei olnud kostja suuteline ise oma müügitegevusest niipalju raha teenima, kui palju ettevõtte majandustegevuseks rahalisi vahendeid vajas ja seetõttu pidi OÜ XXX kandma laenuna kostjale detsembris 2009 veel järgnevad maksed: 07.12.2009 laenuleping 200 000 krooni, 08.12.2009 laenuleping 230 000 krooni, 12.12.2009 laenuleping 500 000 krooni ja 21.12.2009 laenuleping 300 000 krooni, kokku saadi majandustegevuse tarvis laenu juurde detsembris 2009 veel 1 230 000 krooni.
  4. Kostja ettevõtte tegevuse käivitamise alguseks saab sisuliselt lugeda osavõttu Eesti Näituste ruumides toimunud Ilumessist 02.10.2009 – 04.10.
  5. Pangakonto väljavõttelt on näha, suudeti näitusel teostada väikeklientidele küllalt märkimisväärselt müüki, mis oli kostja väikeklientidele müügi algus. Kuna kostja äriplaan nägi tegevuse algusest peale ette oma kaupluse avamist, mis lõpuks avati asukohas Pärnu mnt. 21 Tallinn, siis oli oluline ennast tutvustada väikeklientidele Ilumessil. XXXOÜ-l oma eraldi kauplus puudus. Kostja on kaupluse ehituskuludeks tasunud OÜ-le XXX28.10.2009 120 000 krooni, 23.11.2009 120 000 krooni ja veelkord 120 000 krooni. Lisaks on kostja investeerinud mööblisse ja ruumide sisustusse 24 779 krooni, büroomasinatesse ja olmetehnikasse 19 199,69 krooni, seadmetesse ja tööriistadesse 25 226,17 krooni ning tarkvarasse ja riistvarasse 186 000 krooni.
  6. XXX ja XXX võeti tööle kostja ettevõttesse ilma igasuguse seoseta nende töö-suhtega XXXOÜ-s. Hageja vastavad väited on oletuslikud, arusaamatuks jääb, mis puutumust omab seejuures XXXOÜ müügipakkumine hagejale. XXX töötab kostja juures tehnoloogina, mitte õmblejana. Kostjal ei olnud alguses õmblusmasinaid, õmblustööd telliti Läti Vabariigi äriühingust XXX. Kostja märgib ka, et töötajad, kes olid eelnevalt töötanud XXXOÜ-s, nendega sõlmis kostja täiesti uued töölepingud. XXX töölepingu p 2.3 järgi oli töötajale ette nähtud katseaeg 4 kuud, mis tõendab, et tegemist oli täiesti uue töösuhtega. Lisaks leppis kostja oma töötajatega kokku erinevad töötasud. XXXOÜ pangakonto väljavõtte järgi oli XXX töötasu 4171 krooni, XXX töötasu 3682 krooni ja XXX töötasu 3580 krooni. Kostja juures on aga XXX ja XXX töötasu 13 300 krooni. Uute töötajate värbamise korraldamiseks sõlmis kostja lepingu XXX XXX OÜ-ga ja tasus neile 24 000 krooni ja 9981 krooni ning 24 0000 krooni. 2009 lõpus töötasid kostja juures lisaks hageja poolt mainitud töötajatele: XXX, XXX ja XXX, lisaks tegeles ettevõtte juhtimisega eraldi igapäevaselt juhatuse liige XXX.
  7. Kostja ei ole jätkanud XXXOÜ kliendisuhteid. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et kostja on turustanud oma kaupa XXX , ühestki dokumendist ei nähtu kostjale laekumisi XXX . ASiga XXX sõlmis kostja iseseisvalt, läbirääkimisi pidades XXX, täiesti uue lepingu, mille saamine ei olnud vähimalgi määral seotud XXXOÜ-ga. Tegemist ei olnud kliendisuhte jätkumisega. Kostja märgib, et Eesti pesutoomise turg on väga kitsas nišš, on väga vähe kauplusi, mis müüvad korraga erinevaid kaubamärke, seega suuremad kliendid selles osas kattuvad kõigil pesutootjatel ja sellest on tingitud ka suuremate klientide kattuvus XXXOÜ-ga. Samuti sõlmis kostja ise lepingu õmblemisteenuse ettevõttega XXX, millise lepingu sõlmimiseks sõitis XXX isiklikult Läti Vabariiki, mille tulemusel sõlmiti leping XXX. Lepingut ei ole saadud XXXOÜ-st. Sama kehtib ka materjali tarnijate puhul. Suure tõenäosusega on ka hageja enda ettevõtte andmetes need samad suuremad ostjad ja ka materjali tarnijad, sest Euroopas neid tarnijaid sisuliselt rohkem polegi. Arusaamatu, kuidas on antud kohtuasjaga seotud XXX OÜ ja millistele konkreetsetele kohtadele hageja pangakontode väljavõtetel viitab, kui väidab, et kostja võttis üle ca 80 % klientidest. 8 2-12-55698 Arvudel põhinevate väidete esitamisel tuleks väitest arusaamiseks esitada ka arvutuse käik. Pelgalt nimede kattuvus ei tõenda, et kliendid ja tarnijad on üle läinud. Ja kui XXX pakubki kõige odavamat hinda transpordil Euroopasse, siis miks pidi kostja oma uues alustatavas ettevõttes tellima näiteks kallima hinnaga transporti. Kostja valis oma majandustegevuse jaoks kõige paremad teenused ja seda nii hinna kui kvaliteedi poolest. Kuna materjalitootmist kostjal endal ei olnud, siis pidigi ta kasutama hageja viidatud tarnijaid. Kuna kostjal ei olnudki muid valikuid oma majandustegevuse käivitamiseks ja arendamiseks, kui antud tarnijad ja ka antud ostjad, siis hageja esitatud andmetega ei olegi võimalik tõendada ettevõtte üleminekut. Hageja väited pangakontole alusel tarnijate ja kliendi-suhete ülemineku kohta on meelevaldsed järeldused. Hageja väide mingi ostjate suurema väidetava kattuvuse kohta 2010 on aga hoopis meelevaldne ja oletuslik väide.
  8. Kostja tunnistab, et pesu tootmises on oluline kaubamärgi läbiv identiteet, kuid kostja on ostnud kaubamärgi kolmandalt isikult XXX, mitte ei ole seda saanud XXXOÜ-st. Mingit puutumust ei oma XXX kaubamärgi müügiettepanekus hagejale sisalduv lubadus XXX kollektsiooni üleandmiseks ja ettevõtte materiaalse vara väidetav üleminek. Millist materiaalset vara peab hageja silmas on selgusetu. Kõik materjalid toodanguks ostis kostja ise. Lõigete intellektuaalne omand ei ole liikunud XXXOÜ-lt kostjale, vaid see kuulub algusest peale kostjale ja on välja töötatud kostja ja XXX uue töösuhte raames. Mingeid tõendeid immateriaalse vara ülemineku kohta hageja esitanud ei ole. Mida hageja peab silmas XXX pesukollektsiooni ülevõtmise all, jääb arusaamatuks. XXX maksed ei tõenda ettevõtte materjali üleminekut, maksed teostati kostja poolt tehtud tööde eest. Lisaks müüs XXX kollektsiooni hageja ise kostjale, mistõttu on väärad hageja väited, et kostja võttis selle kollektsiooni üle kuidagi ettevõtte üleminekuga. Kostja märgib ka, et XXX võttis ise kostjaga ühendust Hispaania reisi ajal ja XXX leppis XXX kokku, et ta hakkab kostja edasimüüjaks Saksamaal.
  9. Hageja ei ole tõendanud nagu oleks kostja jätkanud tegevust XXXOÜ tootmisruumides. Üks asi on sama aadress, kuid tegevuse jätkumist ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Kostja sõlmis uue üürilepingu, kuhu osteti mööbel, masinad, materjalid, seadmed. See, et tegemist on sama aadressiga ei tõenda veel seda, et kostjale läks üle XXXOÜ tootmisüksus ning leidis aset tegevuse jätkamine. Hageja ei ole tõendanud, milline oli XXXOÜ üürisumma, mis üürileping tal sõlmitud oli ja kellega. Kostja üürisuhet tõendab üürileandjaga OÜ-ga XXX sõlmitud üürileping. Oluline on seejuures ka p.4.
  10. tagatis summas 15 400 krooni, mis tõendab seda, et ilma tagatiseta ei oleks kostja saanud seda üürilepingut sõlmidagi. Tegemist on täiesti uue ja iseseisvalt sõlmitud üürilepinguga. Selle üürilepingu alusel saadud ruumides tuli kostjal teostada remont, ruumid tuli seejuures remonti teostanud OÜ-le XXXvabastada täielikult. Remondi eest tasus kostja OÜ-le XXX 9600 krooni.
  11. Juhul, kui XXXOÜ tegevus oleks katkematuna jätkunud, ei oleks kostja pidanud ostma materjali, tööle värbama uusi töötajaid, sõlmima uutel tingimustel töölepingud, pidama klientidega läbirääkimisi. Samuti ei ole tekkinud kostjal käivet XXXOÜ tegevuse tulemusel. Kostja on iga müüdud toote ise ja oma vahenditega tootnud. Vastasel juhul oleks XXXOÜ ja XXX OÜ käive pidanud kostja tegevuse algusest – so. 30.06.2009 lõppema, kuid see ei lõppenud, vaid tegevus jätkus. Väidetavat ettevõtte üleminekut tuleb hinnata nende väidetavate kasude valguses, mida omandaja sai ja kas ta sai mingid kasud selle näol, et ta sai ettevõtte, mis võimaldas tal kohe alustada tootmist ja müüki. Kusjuures tuleb arvestada ka iga ettevõtte spetsiifilisi meetodeid kogumis. XXXOÜ-s toimus kogu arendustegevus nende asukohas, kostja tootmine oli aga korraldatud niiviisi, et Läti Vabariigi äriühingus XXX. töödeldi lõiked ja mudelid välja ning alles hiljem, kui olid soetatud uued seadmed, rajati oma uus tootmistsehh. Maakohtu otsuse põhjendused
  12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle vande alla hageja seadusliku esindaja XXX (III kd, tl 201-204), kostja seadusliku esindaja XXX (III kd, tl 2059 2-12-55698 207)seletused ja tunnistaja XXX(III kd, tl 208-209) ütlused ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
  13. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
  14. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus selles, et: • XXXOÜ asutati 01.12.
  15. XXXOÜ äriregistrijärgne põhitegevusala oli disainerite tegevus, domeen @XXX, juhatuse liikmed ja osanikud olid XXX ja XXX (I kd, tl 16-18). XXXOÜ turustas oma tooteid kaubamärgi XXX kaudu veebiaadressil XXX ja tootmisüksus paiknes aadressil XXX, Tallinn (I kd, tl 19-22). XXXOÜ majandustegevus peatus aprillis 2009, • Hageja ja XXXOÜ sõlmisid 19.03.2009 töövõtulepingu nr 2, mille järgi hageja kohustus valmistama XXXOÜ-le korseti- ja õmblustooteid ning XXXOÜ kohustus hagejale tasuma tehtud tööde eest vastavalt lepingule (I kd, tl 11-12), • 31.03.2009 esitas hageja XXXOÜ-le arve nr 090107 summas 15 021,61 eurot maksetähtajaga 21.04.2009 (I kd, tl 13-15), millest on tasumata 13 815 eurot, • XXXOÜ kustutati registrist 07.06.2012 (I kd, tl 16-18), • Kostja asutati 15.05.2009 usaldusühinguna ja kujundati ümber 16.05.2009 osaühinguks (I kd, tl 23-26), • Kostja omandas OÜ XXX 30.06.
  16. Kostja põhitegevusala on alusrõivaste tootmine, domeen @XXX, veebiaadress XXX ning alates 15.09.2010 on osanikud XXX ja XXX (I kd, tl 23-26). Kostja alustas tegevust reaalselt 01.07.2009 (II kd, tl 97) aadressil XXX, Tallinn ja turustab kaupa kaubamärgi XXX all (I kd, tl 27-43), • Kostja omandas kaubamärgi XXX 15.07.2009 (I kd, tl 44, 81-83; III kd, tl 139).
  17. Pooled vaidlevad, kas XXXOÜ on üle läinud kostjale ning, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale XXXOÜ võlgnevuse ning viivised.
  18. Kuna pooled vaidlevad, kas XXXOÜ on üle läinud kostjale, siis esmalt hindab kohus nimetatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Võlaõigusseadus (

) § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte üleminekut reguleerivad

§-d 180–185, kuid nimetatud paragrahvid ei anna ettevõtte ülemineku ammendavaid kriteeriume. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnis-asja, tootmis-vahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisat-siooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 11). Asjas nr 3-3-1-6-12 tehtud

  1. aprilli
  2. a otsuse p-s 12 on Riigikohtu kolleegium märkinud, et oluline on, ja seda rõhutab ka Euroopa Kohtu praktika, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (vt Riigikohtu 17.06.2013 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-1-13).
  3. Toimiku materjalidest nähtuvalt XXXOÜ asutati 01.12.
  4. XXXOÜ äriregistrijärgne põhitegevusala töövõtulepingu sõlmimise ajal oli disainerite tegevus, e-post XXX, juhatuse liikmed ja osanikud XXX ja XXX (I kd, tl 16-18). XXXOÜ turustas oma tooteid kaubamärgi XXX kaudu 10 2-12-55698 veebiaadressil XXX ja tootmisüksus paiknes aadressil XXX, Tallinn (I kd, tl 19-22). XXXOÜ majandustegevus peatus aprillis
  6. Kostja asutati 15.05.2009 usaldusühinguna ja kujundati 16.05.2009 osaühinguks. Kostja äriregistrijärgne põhitegevusala on alusrõivaste tootmine, e-post XXX, veebiaadress XXX ning alates 15.09.2010 on osanikud XXX ja XXX (I kd, tl 23-26). Kostja alustas tegevust reaalselt 01.07.2009 (II kd, tl 97) ja tegevusala on naiste aluspesu tootmine kaubamärgi XXX all (I kd, tl 2743). Kaubamärgi registri väljavõttest nähtub, et kostja on omandanud kaubamärgi XXX ja kostja tootmisüksus paikneb aadressil XXX, Tallinn (I kd, tl 44, 81-83; III kd, tl 139).
  7. Eeltoodust nähtub, et XXXOÜ ja kostja ettevõtte tüübid (osaühing), tegevusalad (alusrõivaste pesutootmine) ja kaubamärk (XXX) on samad.
  8. Ettevõtte üleminekule tõendab ka asjaolu, et XXXOÜ juhatuse liige XXX pakkus esmalt XXXOÜ-d müügiks ka hagejale. XXX06.05.2009 ja 08.05.2009 e-kirjadest hagejale nähtub, et XXX on pakkunud erinevaid variante tehingu läbiviimiseks (I kd, tl 111-115) ja on pakkunud välja eellepingu ja kompromisslepingu, kuidas tegeleda XXXOÜ võlgadega hageja ees (I kd, tl 117120). XXXOÜ juhatuse liige XXX on pakkunud hagejale XXX kaubamärki ja äriühingut tervikuna müügiks hinnaga 2 000 000 krooni (I kd, tl 19-22). Eellepingust nähtub, et XXX ja XXX pidi tagama hagejale kaubamärgi XXX omandi ülemineku XXX ostu-müügilepinguga hinnaga 5000 krooni + kaubamärgi omaniku registreerimise kulud ca 1777 krooni. Samuti oli eellepingus kirjas, et hageja võtab tööle XXX hiljemalt 12.06.2009 töötasuga vähemalt 18 880 krooni ja võtab tööle tehnoloog-õmbleja XXX. XXX kohustus üle andma kollektsiooni XXX (tellimuse, materjalide tabelid, materjalide vajaduse ning baaslõiked ja näidised). Eellepingust nähtub ka, et XXXOÜ-l oli õigus ära müüa oma parima äranägemise järgi kaubamärgiga tooted, mis olid XXXOÜ laos, aastate 2009-2011 jooksul. Hageja keeldus nimetatud pakkumisest, mille osas puudub vaidlus. 11.06.2009 XXX e-kirjaga on tõendatud, et 19.06.2009 peaks selguma, kas XXXOÜ saab omale investori, mille järel makstakse hagejale võlgnevused ära (I kd, tl 121). Ajaliselt langeb kõik kokku kostja asutamisega 15.05.2009 ja selle omandamisega OÜ XXX poolt 30.06.2009., Esitatud tõenditest nähtub, et XXX on 15.07.2009 võõrandanud kaubamärgi XXX kostjale hinnaga 4215 krooni (I kd, tl 81-82, II tl 38), mis oli ka sätestatud hagejale pakutud eellepingus ja on alustanud tööd XXX ja XXX , mis samuti oli sätestatud hagejale pakutud eellepingus. Asjaolu, et kostja ei soovinud XXXOÜ-d osta ja asutas ise uue äriühingu, ei tähenda, et kostja ei jätkanud XXXOÜ tegevust. Kohtu hinnangul on kostja just eesmärgil, et XXXOÜ-l puudusid rahalised vahendid, alustanud ettevõtet ise. Puudub vaidlus, et XXXOÜ oli majandusraskustes äriühing, seega on loomulik, et OÜ XXX on kostjasse investeerinud rahalisi vahendeid tegevuse jätkamiseks ja vara soetamiseks, millised asjaolud on tõendatud kostja pangakonto väljavõtetega ja arvetega (III kd, tl 112-138, 140148), tunnistaja XXX kirja (III kd, tl 20) ja vande all antud ütlustega (III kd, tl 208-209). Iseenesest-mõistetav on, et kui võetakse üle makseraskustes ettevõte, siis vaadatakse üle stardikapital, täiendavad investeeringud ja äriplaan. Nimetatu aga ei välista asjaolu, et kostja sai tegutseda üksnes tänu XXXOÜ-st ülevõetud oskusteabele ja koostööpartneritele, mille tulemusel kostjal üldse tekkis käive.
  9. Puudub vaidlus, et XXXOÜ tegevus rauges pärast kostja tegutsema hakkamist, XXXOÜ ei esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Asjaolu, et XXXOÜ on teinud peale kostja tegutsema asumist makseid (II kd, tl 67; 10.09.2006 makse summas 65 000 krooni), ei tähenda, et kostja ei ole XXXOÜ-d üle võtnud, kuskilt ei tulene, et ülevõetav äriühing peab koheselt tegevuse lõpetama. Eellepingust nähtuvalt oli üheks tingimuseks, et XXXOÜ-l on õigus müüa ära kaubamärgiga tooted, kohtu hinnangul tõendab see, et vastav kokkulepe jäi ka kostja ja XXXOÜ vahel.
  10. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et XXXOÜ juhatuse liikmed XXX ja XXX asusid tööle kostja juures loovjuhtidena (III kd, tl 23-26), hiljem on saanud neist lisaks kostja osanikud. Lisaks asusid kostja juures tööle XXXOÜ töötajad XXX ja XXX, kelle töölevõtmine oli ka XXXOÜ üleandmise eelduseks hagejale. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et esimene töötasu 11 2-12-55698 on makstud XXX, XXX , XXX ja XXX05.08.2009 ehk nimetatud isikud pidid tööle asuma kostja juures 01.07.2009, s.o alates kostja tegevuse algusest (II kd, tl 84, 98), mis tõendab, et kostja alustas tööd üksnes XXXOÜ töötajatega. Töötajate ülevõtmist on kinnitanud ka kostja seaduslik esindaja vande all antud seletusega (III kd, tl 206-207). Seega on kostja üle võtnud XXXOÜ töötajad ehk oskusteabe tegevuse jätkamiseks. XXX oli XXXOÜ-s disainer ja XXXXXX toodete spetsialist (I kd, tl 117). Asjaolu, et kostja on töötajatega sõlminud uued töölepingud ja töötajad saavad suuremat tasu, ei oma antud asjas tähtsust ja ei välista XXXOÜ üleminekut. Lisaks olid XXX ja XXX varasemalt osanikud ja juhatuse liikmed XXXOÜ-s, seega on loomulik, et kostja juurde tööle asumisel sõlmiti nendega töölepingud, milline oli ka tingimuseks XXXOÜ poolt hagejale pakutud eellepingus. Nimetatud aga ei välista, et XXXOÜ töötajad asusid alates kostja tegevuse algusest tööle kostja juures, mis oli vajalik XXXOÜ toodete tootmise jätkamiseks. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et 2009 suvel oli pesutootmises palju oma ala spetsialiste, kellel puudus töö, hageja oli 2009 esimese poole jooksul lõpetanud töösuhte ligi 60 töötajaga, kelle seas oli spetsialiste nii müügi, tootmise kui disaini erialalt, kuid kostja alustas tööd XXXOÜ töötajatega (III kd, tl 203). Kostja on esimestele uutele töötajatele töötasu maksnud alles 05.10.2009 (II kd, tl 104) ning personaliotsimise ettevõttele XXX OÜ on kostja tasunud esimest korda 21.10.2009 (II kd, tl 106), seega uued töötajad asusid kostja juures tööle alles kaks kuud peale kostja asutamist ehk septembris
  11. Lisaks on loomulik, et kostja on tööle võtnud ka uusi töötajaid, kuna kostja eesmärk oli tegevust laiendada ning avada tootmistsehh koha peal ja avada enda toodete müümiseks enda pood, millise kostja avas Tallinnas XXX. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on asunud äri mitmekesistama ja laiendama ei välista ettevõtte üleminekut.
  12. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on jätkanud tegevust XXXOÜ klientide ja tarnijatega. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostja on enamik XXXOÜ klientidest üle võtnud 2009 teises pooles. Kostja on jätkanud kliendisuhteid XXX AS-iga, A-XXX AS-iga, XXXOÜ-ga, OÜ-ga XXX, XXX OÜ-ga, XXX OÜ-ga, XXX, XXX OÜ-ga, OÜ-XXX, XXX OÜ-ga ning lisaks XXX ja XXX endise äriühingu XXX OÜ klientidega XXX OÜ-ga ja XXXOÜ-ga. Lisaks nähtub, et kõik eelnimetatud äriühingud olid eelnevalt ka XXX OÜ kliendid. Nimetatu tõendab, et kliendisuhted jätkusid tänu XXXOÜ ülevõtmisele. Ilmekalt tõendab nimetatut asjaolu, et XXXon hagejale 06.05.2009 XXXOÜ ülevõtmise pakkumisel märkinud, et „Kaubamaja Ines Ratastega rääkisin just. Tema ütles, et jah, Kaubamaja on kindlasti huvitatud edasi müümast XXXpesu, kui ka uus omanik on XXX ja kui XXX müüb. Aga X peab olema kollektsioonide autor“ (I kd, tl 111112). Loomulik on, et XXX, kes on kostja juhatuse liige, on iseseisvalt pidanud läbirääkimisi ASiga XXX uue lepingu sõlmimiseks, mis on tõendatud 27.08.-28.08.2009 e-kirjavahetusega (III kd, tl 21-22), kuid nimetatu ei välista, et läbirääkimised on saanud toimuvaks just tänu XXXOÜ-le. Samuti ei ole usutav, et XXX tuli Hispaanias üksnes XXX läbirääkimisi pidama, samal ajal, kui ka XXX oli kostja poolt saadetud välislähetuses Hispaanias toodete pildistamiseks. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et XXXOÜ müügi läbirääkimiste ajal nimetas XXX, et XXX on suure potentsiaaliga ekspordi kliendiks (III kd, tl 203). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et XXX on ka kostja üheks suuremaks ekspordi kliendiks. Seega ei ole usutavad väited, et XXX juhuslikult tuli kostjale ennast ekspordi kliendiks pakkuma. Uute lepingute sõlmimine klientidega oli vajalik selleks, et arvete alusel tasutud summa laekuksid kostjale, mitte XXXOÜ-le. Usutav ei ole kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus, et kostja seaduslik esindaja on iseseisvalt leidnud kõik kliendid ja asunud läbirääkimisi pidama täpselt samade klientidega nii Eestis kui ka Välismaal, kellega olid suhted XXX OÜ-l ja XXXOÜ-l. Kohus on seisukohal, et kostjal on samad kliendid, kuna kostja on ülevõtnud XXXOÜ töötajad, teadmistebaasid. Mis puudutab A-XXX AS kostja kliendiks olemist, siis nähtub kostja pangakontori väljavõttest, et kostja on teinud A-XXX AS-ile ülekande 08.12.2009 (II kd, tl 111), seega on väärad kostja väited, et kostjal puudusid suhted XXX .
  13. Kostja on jätkanud koostööd ka XXX OÜ ja XXXOÜ tarnijatega. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on jätkanud koostööd järgmiste tarnijatega: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX AS, XXX, OÜ XXX, XXX, XXX, XXXOÜ, AS XXX, AS XXX, 12 2-12-55698 XXX, AS XXX. Kostja ei ole tõendanud, et just nimetatud kliendid ja tarnijad pakkusid soodsamaid tingimusi. Seega on alusetud kostja väited, et kostja valis tarnijaks AS XXX, kuna just tema pakkus kostjale soodsaid tingimusi. Usutav ei ole ka, et kostja juhuslikult tellis algselt õmblusteenust XXX, kust tellis teenust ka XXXOÜ. Usutavad ei ole ka kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus, et õmblusteenus telliti XXX juulis 2009, kuna hageja keeldus kostjale õmblusteenust osutamast (III kd, tl 206). Hageja on aga keeldunud alles augustis 2008 (I kd. tl 123127; II kd, tl 99). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on üksnes Läti pesuõmblejate liidus 25 pesu õmblemisega tegelevat äriühingut (III kd, tl 179), seega oli kostjal võimalus teenuse osutajaks võtta mõni muu äriühing, kuid kostja on otsustanud just selle äriühingu kasuks, mida kasutas XXXOÜ, mis on saanud võimalikuks tänu XXXOÜ-le.
  14. Eeltoodust tulenevalt kattuvad XXX OÜ, XXXOÜ ja kostja kliendid ja tarnijad enamuses. Kohus on seisukohal, et ei oma tähtsust, millal on esimesed maksed klientide ja tarnijate poolt kostjale tehtud, nimetatu ei välista kliendi- ja tarnijasuhete jätkumist. Tähtsust ei oma ka, et klientide ja tarnijatega on sõlmitud uued lepingud, kuna uute lepingute sõlmimine on iseenesestmõistetav.
  15. Kohus märgib ka, et XXX OÜ puutub antud asjasse, kuna XXX ja XXX olid varasemalt XXX OÜ juhatuse liikmed. XXX ja XXX asutasid 2004 XXX OÜ, mille osanikud olid nad kuni 23.01.2009 ja juhatuse liikmed kuni 25.02.2009 (I kd, tl 101–104). XXX OÜ tegevusala oli aluspesu tootmine, müük ja vahendamine ning kaupa turustati kaubamärgi XXX nime all. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2009 (2008 majandusaasta aruanne) ning seejärel majandustegevus lõppes, peale mida asutati XXXOÜ. Nimetatu näitab, et XXX ja XXX on klientide ja tarnijatega juba pikemaajalised suhted ning kostja on saanud jätkata kliendisuhteid üksnes selle tõttu, et kostja on ülevõtnud XXXOÜ.
  16. Kohus leiab, et tõendatud on ka kinnisasja, tootmisvahendite ja kaubamärgi üleminek. Puudub vaidlus, et XXXOÜ-le ei kuulunud kinnisvara ega tootmisvahendeid, sest kangad ja õmblustööd telliti kolmandatelt isikutelt, nt XXX, XXXOÜ. Samuti ei kuulunud 2009 tegevuse alustamisel kostjale kinnisvara ja tootmisvahendeid, kuna kostja tellis kangad ja õmblustööd samadelt isikutelt. Nimetatut on kinnitanud ka kostja seaduslik esindaja vande all, kostja seaduslik esindaja märgib, et algselt puudusid kostjal õmblusmasinad ja kasutati Läti allhanget kuni oma tööstuse valmimiseni 2010 alguses (III kd, tl 206). Asjaolu, et kostja on hilisemalt alustanud tootmist enda tsehhis, milleks on ostnud seadmed ja masinad, ei oma tähtsust. Asjaolu, et kostja on asunud laiendama ja mitmekesistama oma tegevust, ei välista XXXOÜ ülevõtmist. Tänu XXXOÜ ülevõtmisele just on olnud kostjal põhjust alustada ettevõtte laiendamist ja mitmekesistamist.
  17. Puudub vaidlus, et XXXOÜ on turustanud tooteid kaubamärgi XXX kaudu ning, et veebiaadress oli XXX ja XXX. Puudub vaidlus, et kostja on omandanud 15.07.2009 kaubamärgi XXX ning veebiaadress on XXX ja XXX. Seega on kostjal samaks jäänud kaubamärk ja turustuskanalid. Kohus leiab, et ei oma tähtsust, et XXXOÜ ei omanud kaubamärki ja kostja on ostnud kaubamärgi, kohus leiab, et oluline on, et mõlemad äriühingud kasutavad sama kaubamärki. Tähtsust ei oma ka, et XXX ei kuulu kostjale, et kostja kasutab seda lepingu alusel, tähtsust omab üksnes, et XXXOÜ kasutas nimetatud domeeni ja kostja jätkab domeeni kasutamist. Klientidele ja koostööpartneritele on tähtis üksnes kaubamärk, st kliendid ostavad XXX pesu, mitte ei vali pesu selle järgi, kes parasjagu omab vastavat kaubamärki või domeeni. Lisaks nähtub XXXOÜ poolt hagejale pakutud eellepingust, et XXXOÜ ülevõtmisel lubati hagejale kaubamärgi omanikuks saamist selle ostmise teel, millise omanikuks on saanud kostja ostes kaubamärgi just samalt isikult, kellelt pakuti seda ostmiseks hagejale ja kaubamärk on ostetud ka sarnase hinnaga (III kd, tl 139).
  18. Kostjale on üle läinud ka 2009 suvekollektsioon XXX, mida tõendavad XXX maksed kollektsiooni XXX eest (II kd, tl 120). XXXOÜ juhatuse liige XXX lubas kaubamärgi müügiettepanekus kaubamärgiga koos üle anda 2009 suvekollektsiooni XXX ja sügis-talve kollektsiooni, mille jaoks olid olemas materjalid ja baaslõiked (I kd, tl 19-22). Seega on kostjale 13 2-12-55698 üle läinud XXXOÜ olemasolevad kollektsioonid ja laos olevad materjalid. Asjaolu, et XXX kollektsiooni on müünud kostjale hageja, on teoks saanud üksnes XXX ja on loomulik, kuna XXXOÜ tellis teenust just hagejalt. See aga ei välista asjaolu, et kollektsioon on kostjale üle läinud. Kohus juhib ka tähelepanu, et kostja ja XXXOÜ suurimalt kliendilt AS-ilt XXX on kostjale esimesed laekumised tulnud 11.09.2009 ehk juba kaks kuud pärast kostja asutamist. Kostja väitel on kostja alustanud oma tegevust nullist, seega ei oleks saanud kostjale tulla laekumised juba kaks kuud peale asutamist, mis tõendab, et kostja pidi XXXOÜ-lt üle võtma kollektsioonid mida müüa. Hageja seadusliku esindaja vande alla antud ütlustega on tõendatud, et ühe kollektsiooni väljatöötamisele ja toomisele kulub minimaalselt ca 6 kuud aega (III kd, tl 203), seega ei ole usutav kostja jutt, et kostja sai paari nädalaga tehtud töö, milleks kulub vähemalt 6 kuud, eriti veel olukorras, kus kostja väitel alustati tegevust nullist. Kostja on ise esitanud tõendid ja väitnud, et tegevuse alustamiseks tegi kostja investeeringud, võttis tööle uued töötajad, ostis uued seadmed, pidas läbirääkimisi ja sõlmis uusi lepinguid. Seega ei ole ilma XXXOÜ-lt toodete ülevõtmiseta esimesed laekumised juba kahe kuu möödudes tegevuse alustamisest. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, et kostja sai tooted kahe kuuga valmis.
  19. Kostja on jätkanud tegevust ka samades ruumides, kus XXXOÜ. Puudub vaidlus, et XXXOÜ tegevuskoht oli XXX, Tallinn (I kd, tl 19-22). XXXOÜ üürileandja oli XXX OÜ (III kd, tl 86). Puudub vaidlus, et kostja alustas tegevust samal aadressil üürileandja XXX OÜ juures (I kd, tl 2326; III kd, tl 139). Asjaolu, et XXXOÜ-l ja kostjal oli sama üürileandja on tõendatud pangakonto väljavõtetega, seega on alusetud väited, et tõendamata on, et tegemist on ühise üürileandjaga. Kohus leiab, et tähtsust ei oma, et kostja on sõlminud üürileandjaga uue üürilepingu ja tasunud selle eest tagatist. Loomulik ja tavapärane on, et kostja sõlmib ise üürilepingu ja peab lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, mis ei muuda aga asjaolu, et kostja on jätkanud tegevus samades tootmisruumides. Asjaolu, et kostja on jätkanud samades tootmisruumides, ei muuda ka asjaolu, et kostja on sisutanud tootmisruumid uuesti ja teinud selleks investeeringuid. Iga isiku suva on, kuhu ta raha investeerib ja, millist sisekujundust soovib. Asjaolu ei muuda ka, et kostja on oma teenused tellinud XXXAS-ilt mitte XXXAS-ilt. Pangakonto väljavõtetest nähtub ka, et XXXOÜ ja kostja üürisumma oli sisuliselt sama. XXXOÜ on tasunud üüri 6000-9000 krooni ning kostja on tasunud 7539-8310 krooni. Seega on tõendatud, et kostja on jätkanud oma tegevust samades ruumides.
  20. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on avanud enda toodete müümiseks poe XXX, Tallinnas, et välista asjaolu, et kostja on XXXOÜ ülevõtnud. Kohus on korduvalt eelnevalt märkinud, et tegevuse laiendmaine ja mitmekesistamine ei välista äriühingu ülevõtmist.
  21. Kohus märgib, et ettevõtte üleminek võib toimuda ka ilma poolte sõnaselge tahteavalduseta. Tulenevalt

§ 183

lg 2 ettevõtte tehinguliseks üleminekuks ei ole vaja pooltevahelist otsest tahteavaldust ning võimalik pooltevaheline tehing ei oma kolmandate isikute jaoks õiguslikku tähendust. Riigikohtu õigusteave osakonna poolt koostatud kohtupraktika analüüsis on asutud seisukohale, et asjaolu, kas pooled said aru, et tehingu või tehingute kogumi tagajärjeks võib olla ettevõtte üleminek, ei oma tähendust, sest vastupidine tõlgendus ei oma tähendust. Ettevõtte üleminek võib toimuda ka järelduslikult kaudse tahteavalduse teel TsÜS § 68 lg 3 alusel. Omandaja tahet ettevõte üle võtta saab järeldada asjaoludest, millest nähtub ettevõtte kui terviku ülevõtmine. Asjaolu, et lepingupooled ei osanud arvata, et tehinguga võib kaasneda ka kohustuste üleminek, ei oma tähtsust, sest seaduse mittetundmine ei vabasta seaduse alusel tekkinud kohustustest. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik kannab tehingute tegemisel ise riisikot ning poolte omavahelised kokkulepped kohustuste ülemineku või selle välistamise kohta omab

§ 183lg 2 alusel tähendust vaid poolte omavahelistes suhetes.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohale, et XXXOÜ üleminek kostjale on toimunud, kuna esinevad kõik põhilised ettevõtte üleminekut iseloomustavad tunnused – üle läksid iseseisva majandusüksusena tegutsemiseks vajalikud asjad, sõlmiti uued töölepingud XXXOÜ töötajatega ning pausi majandustegevuses ei esinenud. Üle läks ka oluline osa kliendisuhetest, majandustegevus jätkus samades ruumides, sõlmiti uued lepingud 14 2-12-55698 XXXOÜ koostööpartneritega ning majandustegevus sarnanes eelnevaga. Kostja kasutab ka sama kaubamärki, domeeni ja veebiaadressi.

  1. Kostja on esitanud kohtule väite, et hageja ei ole õigustatud kostjalt XXXOÜ võlgnevust nõudma, kuna hageja ei ole võlgnevust nõudnud XXXOÜ likvideerimismenetluses, mistõttu tuleb lugeda kohustus lõppenuks XXXOÜ registrist kustutamisega 07.06.
  2. Seega annab kohus järgnevalt hinnangu, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt XXXOÜ võlgnevust.
  3. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu ei ole lõppenud XXXOÜ registrist kustutamisega.

§ 65

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja valida, kuidas ja kelle vastu ta solidaarvõlgnikest nõude esitab ning ühe solidaarvõlgniku lõppemine ei tähenda, et teised solidaarvõlgnikud vabaneksid kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hea usu põhimõtte vastane ei ole nõude maksmapanek aegumise tähtaja jooksul. Hageja nõue XXXOÜ vastu ei olnud hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud. TsÜS § 154 järgi algab korduvate kohustuste täitmisele suunatud aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks hageja esitatud arve nr 090107 muutus sissenõutavaks 1.04.2009, seega algas aegumine 01.01.2010 ja lõppes 31.12.

  1. Hagi on kohtule esitatud 28.12.
  2. Kohtule esitatud kirjavahetusest (III kd, tl 16-19) ka nähtub, et hageja on pidanud XXX läbirääkimisi võlgnevuse kustutamiseks ja heas usus lootnud, et XXXOÜ leiab võimalused võlgnevuse tasumiseks, selle asemel on XXXOÜ, aga tegevuse lõpetanud ja andnud ettevõtte üle kostjale. Seega leiab kohus, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja võttes üle XXXOÜ, pidi arvestama, et ettevõtte üleminekuga kaasnevad ka kohustused. Kohus on eespool märkinud, et asjaolu, et lepingupooled ei osanud arvata, et tehinguga võib kaasneda ka kohustuste üleminek, ei oma tähtsust, sest seaduse mittetundmine ei vabasta seaduse alusel tekkinud kohustustest. Hageja on võlgnevuse sissenõudmiseks sõlminud ka käsundi inkassoettevõttega (III kd, 55-57) ning edastanud nõude võlgnevuse tasumiseks nii hagejale kui ka kostjale 10.02.2010 (I kd, tl 45-47). Seega leiab kohus, et hageja nõue ei ole lõppenud ning hageja on õigustatud nõudma võlgnevust kostjalt. 56.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Puudub vaidlus, et hageja ja XXXOÜ vahel oli sõlmitud 19.03.2009 töövõtuleping nr 2, mille järgi hageja kohustus valmistama XXXOÜ-le korseti- ja õmblustooteid ning XXXOÜ kohustus hagejale tasuma tehtud tööde eest vastavalt lepingule (I kd, tl 11-12). 31.03.2009 esitas hageja XXXOÜ-le arve nr 090107 summas 15 021,61 eurot maksetähtajaga 21.04.2009 (I kd, tl 13-15), millest on tasumata 13 815 eurot. Kuna võlgnevus on tasumata, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 13 815 eurot. 57.

§ 101

lg 1 p 6 alusel, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

§ 113

lg 1 kohaselt viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Töövõtulepingu punkti 4 kohaselt kui tellija ei tasu töövõtja arveid tähtaegselt, maksab ta töövõtjale iga tasumisega viivitatud päeva eest viivist 0,2% viivitatud makse summast. XXXOÜ-le esitatud arvelt nähtub, et arvel on märgitud viivise määraks 0,5%. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,2% päevas alates 22.04.2009 – 28.12.2012 summas 37 217,61 eurot, millest palub välja mõista 13 815 eurot. Kostja palub viivisenõudele kohaldada

§ 159

lg 2, kuna hageja ei ole esitanud viivise nõuet esialgsele võlgnikule ega ka kostjale mõistliku aja jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumisest.

§ 159

lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Tulenevalt töövõtulepingust ja arvest nr 090107 oli XXXOÜ-le teada, et tal tuleb tasuda viiviseid arvete mittetähtaegsel tasumisel. Kohus leiab, et hageja on teavitanud arve esitamisega, kus on märgitud viivisemäär, et hagejal on õigus arvestada viivist. Kostja võttes XXXOÜ üle, sh ka XXXOÜ kohustused ja eelmised juhatuse liikmed, sh 15 2-12-55698 XXX, pidid olema teadlikud, et hagejal on õigus arvestada viivist arvete mittetähtaegsel tasumisel. Lisaks on hageja teavitanud viivisenõudest kostjat 10.02.2010 hoiatuskirjas (I kd tl 45-47). Seega leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 13 815 eurot. Menetluskulude jaotus 58. Hageja menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1, 4 kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. 59. Hagihind on tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 27 630 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.