← Eesti

2-12-29813/25

Obsah (10)§ 153§ 8§ 142§ 145§ 76§ 82§ 101§ 108§ 65§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-29813 Tsiviilasi AS-i SEB Pa

§ 153

lõikele 1, mistõttu kuulub käendusleping täitmisele

§ 8lõikele 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 396 lõike 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 142

lõikele 1 kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lõike 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, selles et poolte vahel on sõlmitud käendusleping ning nimetatud lepingus ei ole sõlmitud kokkulepet, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, tuleb kohustus

§ 76lõikele 1 täita vastavalt lepingule või seadusele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lõikele 1 tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lõikele 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

§ 101

lõike 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 65lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul 6

(8)kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus ka selles osas, et laenuleping on ülesöeldud, kuna kohustust ei täidetud nõuetekohaselt, on kogu tagasimaksmata laenunõue muutunud sissenõutavaks, ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt vastavalt käenduslepingule, mille alusel võttis kostja kohustuse tagada hageja ja OÜ XXX vahel 04.06.2007.a. laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid solidaarselt OÜ-ga XXX maksimumsummas 44.738,15 eurot (700.000,00 krooni). Seega on hageja täitmisnõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  1. Kuivõrd pooled vaidlevad nõude suuruse üle, käsitleb kohus alljärgnevalt hageja poolt hagiavalduses toodud nõude suuruse põhjendatust. Kostja kinnitas oma 31.07.2013.a. kohtule esitatud seisukohas, et ta on kohustuse osaliselt täitnud, ja leidis, et hageja oleks pidanud esitama kohtule ka andmed selle kohta, kui suures osas on kostja vastu nõue täidetud täitemenetluses. Hageja selgitas oma 04.12.2012.a. kohtule esitatud hagiavalduse täienduses nõude aluseks olevaid summasid ja esitas kohtule nõude suuruse tõendamiseks laenumaksete aruande (t/l 58-59), nõuete kaitsmise protokolli (t/l 60-66), viiviste arvestuse (t/l 21) ja jaotusettepaneku (t/l 67-71), mööndes, et kostja on teinud võlgnevuste katteks 21.01.2009.a. ühekordse makse summas 2.080,32 eurot (32.550,00 krooni). Vaatamata eeltoodule hageja oma nõuet kostja vastu nimetatud summa võrra ei vähendanud. Hageja poolt tehtud ümberarvestused ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad, kuna kostja vastutus on lepingu alusel piiratud. Kuivõrd hageja sõnul on kostja tasunud võlgnevuse summas 2.080,32 eurot ja kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 32.550,00 krooni, s.o 2.080,32 eurot (t/l 85) ja kostja ei ole ise esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt ta on võlgnevuse hagejale tasunud suuremas osas ning vastavalt hageja ja kostja vahel 20.06.2008.a. sõlmitud käenduslepingu nr XXX punktile 5 on kostja võtnud kohustuse tagada hageja ja OÜ XXX vahel 04.06.2007.a. laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid solidaarselt OÜ-ga XXX maksimumsummas 44.738,15 eurot, on käesoleval juhul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 42.153,93 eurot (44.234,25 eurot - 2.080,32 eurot).
  2. Kuivõrd hageja täitmisnõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viiviseid. Hageja on kohtule esitanud viiviste arvestuse (t/l 21), millest nähtub OÜ-ga XXX sõlmitud laenulepingust tulenevate viiviste arvutamise aluseks olnud periood kui ka viiviste arvutuskäik. Kostja ei ole viiviste arvestuse käiku vaidlustanud. Kuna aga kostja vastutus on lepingu alusel piiratud, palus hageja mõista kostjalt välja viivised summas 503,90 eurot. Hageja on arvestanud viivist laenulepingu punkti 12.
  3. järgi, mille kohaselt kohustus OÜ XXX maksma viiviseid laenulepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Kuivõrd aga kostja on palunud, juhul kui kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja ka viivised, vähendada väljamõistetava viivise summat, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha, kas viiviste vähendamine on käesoleval juhul põhjendatud või mitte.

§ 113

lõikele 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lõike 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt Riigikohtu 26.10.2010.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-87-10 punktile 12, ei pea, juhul kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, põhjendama viivise ebamõistlikkust. Kostja palub viivist vähendada põhjusel, et tal puudub töökoht ja ta on OÜ XXX pankroti tõttu kaotanud kogu oma vara, jäänud ilma oma elukohast ja sõiduautost. Kostja on kohtule seoses riigi õigusabi taotlemisega esitanud ka majandusliku seisundi teatise (t/l 94-97). Kohus, võttes arvesse, et käesoleval juhul rahuldab kohus hageja nõude osaliselt, kuna kostja on hagejale 7

(8)tasunud 2.080,32 eurot, ja kostja on OÜ XXX pankroti tõttu kaotanud kogu oma vara, leiab, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus vähendab käesolevaga hageja poolt kostjalt nõutavat sissenõutavaks muutunud viivist 250,00 euroni. Menetluskulude jaotamine
  1. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 190 lõike 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt mõistetakse, juhul kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt väljamõistetud summale selliselt, et 95% menetluskuludest jääb kostja ning 5% hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 44.234,25 eurot ja viivise 503,90 eurot, kokku 44.738,15 eurot, on käesoleval juhul tsiviilasja hinnaks 44.738,15 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.