3-13-1692/9

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-13-1692 Määruse kuupäev 02.09.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.G.i (G.) kaebus Tallinna Vanglalt materiaalse kahju hüvitamiseks summas 1800 eurot Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada A.G. kaebus haldusasjas nr 3-
3. Kohtumäärus saata teadmiseks kaebuse esitajale (tõlge vene keelde) ja Tallinna Vanglale.
4. Kaebus koos lisaga kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 12.08.2013 laekus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava A.G. 11.08.2013 kaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebaja palub aidata Tallinna Vanglalt materiaalse kahju 1800 euro väljanõudmisel kaebaja kuldsõrmuse kaotamise eest. Kaebaja märgib, et Tallinna Vanglasse saabudes võeti temalt hoiule taskulamp „MAGlife“, kaelakett (hõbe), 2 pitsatsõrmust (hõbe) ja kuldsõrmus (kviitung 06.04.2006 nr 025457). Kaebaja väitel käis ta etapeerituna Ämari, Murru ja Viru vanglates, sel ajal väärisesemeid temale kätte ei antud ning puudus võimalus nende olemasolu kontrollida. Kaebaja väitel kirjutas ta Tallinna Vanglas uurimise all olles avaldusi, et tema asjad antaks vabadusse J.S. või G.V. nimele. Kuid milliseid asju ta nimetatud isikutele soovis üle anda, on kaebaja unustanud (möödunud on 2,8 aastat). Viru Vanglast vabanemisel
5. aastal anti kaebajale kätte kviitungiga nr 026359 esemed (kaebaja seletuse kohaselt kaotas ta kviitungi ära väidetavalt läbiotsimiste tõttu 1 Viru Vanglas). Kaebaja pöördus kirjalikult Tallinna ja Viru Vangla poole, teatades, et temal jäi vabanemisel kuldsõrmus saamata. Viru Vangla oma vastuses teatas, et on kõik etapiga saabunud asjad kaebajale väljastanud ning soovitas pöörduda Tallinna Vangla poole. Kaebaja märgib, et nõudis välja dokumentide koopiad, millest temale järeldus, et sõrmus läks kaotsi Tallinna Vanglas.
6. aastal pöördus kaebaja Tallinna Vangla poole ning palus sõrmus tagastada või hüvitada kahju. Tallinna Vangla keeldus hüvitamast viidates sellele, et palju aega on möödunud. Kaebaja väitel avastas tema sõrmuse kaotsimineku
7. aastal. Kaebuses nõutakse kaotsiläinud kuldsõrmuse hüvitamiseks 1800 eurot ning samas on taotletud riigi õigusabi ning riigilõivust vabastamist (menetlusabi). Kaebuse asjaolude selgitamiseks esitas Tartu Halduskohus Tallinna Vanglale 13.08.2013 teabenõude. Teabenõudes palus kohus esitada A.G. kadunud sõrmusega seotud kahjunõude ning muud võimalikud A. G. pöördumised seoses kadunud sõrmusega ja vangla vastused neile. Vastuses kohtu teabenõudele selgitab Tallinna Vangla 15.08.2013 kirjas nr 1-11/13/26763-2, et seoses väidetavalt kadunud sõrmusega esitas A. G. 14.03.2013 pöördumise nr 5-8/9512, mille Tallinna Vangla lahendas 12.04.2013 märgukirja vastusega nr 5-18/9512-
8. 14.06.2013 registreeriti Tallinna Vanglas A. G. kahju hüvitamise taotlus nr 5-18/13/20755-1, milles ta väitis, et vangla süül on kadunud talle kuuluv sõrmus. Tallinna Vangla tagastas 01.08.2013 kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsustusega nr 5-18/13/20755-4 eelnimetatud A. G. kahju hüvitamise taotluse. Vastusele on lisatud kohtu poolt nõutud dokumendid: A. G. avaldus 13.03.2013 ning Tallinna Vangla vastus 12.04.2013 nr 5-8/9512-1; A. G. kahju hüvitamise nõue 06.2013 (kuupäev mitteloetav) (reg. nr 5-18/13/20755-1), Tallinna Vangla 17.07.2013 kiri nr 518/13/20755-2 „Puuduste kõrvaldamine kahju hüvitamise nõudes“, A. G. 28.07.2013 „Puuduste kõrvaldamine kahju hüvitamise nõudes“ ja Tallinna Vangla otsustus 01.08.2013 nr 5-18/13/20755-4 „Kahju hüvitamise nõude tagastamine“. Vastusele lisatud Tallinna Vangla 01.08.2013 otsustusest (nr 5-18/13/20755-4) „Kahju hüvitamise taotluse tagastamine“ nähtuvalt esitas kinnipeetav A.G. Tallinna Vanglale 13.06.2013 kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 14.06.2013 nr 518/13/20755-1). Kohtule esitatud kahju hüvitamise taotlusest on näha, et A. G. taotles 06.04.2006 Tallinna Vanglasse saabudes hoiule antud kuldsõrmuse (hoiuleandmise kviitung nr 025457) maksumuse 27000 eesti krooni ehk 1800 euro hüvitamist, kuna Viru Vanglast vabanemisel A. G. üleantud asjade hulgas nimetatud sõrmust ei olnud ja kviitung nr 026359 tõendab, et kaebaja asjade hulgas, mis saabusid Tallinna Vanglast Viru Vanglasse seda samuti polnud. Tallinna Vangla tutvunud nimetatud nõudega leidis kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsustuses, et nõue ei ole tähtaegne ning 17.07.2013 kirjaga 5-18/13/20755-2 paluti A. 2 G. selgitada, miks ta leiab, et tema nõue on tähtaegne. 31.07.2013 registreeriti kahjunõude puuduste kõrvaldamise kiri nr 5-18/13/20755-3, milles A. G. selgitas, et kuna alles Viru Vangla 03.08.2011 kirjaga nr 2-5/31226-1 sai ta teada, et sõrmus on Tallinna Vangla süül kadunud, siis ei ole möödunud veel kahjunõude esitamise tähtaeg. Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsustuses tuuakse välja, et A. G. väidetav sõrmuse kadumine leidis aset tema eelmise vangistuse jooksul. Enam kui neli ja pool aastat tagasi vabanes A. G. Viru Vanglast. Kinnipeetava vabanemisel tagastatakse kinnipeetavale vangla poolt hoiule võetud isiklikud asjad. Seega juhul, kui A. G. sõrmus võeti vangla poolt vangistuse alguses hoiule, siis vabanemisel oleks tulnud see talle tagastada. Vangla asub seisukohale, et eeltoodust tuleneb, et hiljemalt Viru Vanglast 07.11.2008 vabanemisel pidi A. G. teada saama, et talle võib olla tekkinud kahju. Kahjunõude on A. G. esitanud aga alles 13.06 .2013 ehk enam kui neli ja pool aastat pärast kahju tekkimisest teada saamist. Tallinna Vangla märgib, et hinnates riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 koosmõjus saab asuda seisukohale, et kolmeaastane aegumistähtaeg hakkab kulgema ajast, mil isikul tekib õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Vangla märgib, et eeltoodud seisukohal on ka Riigikohus, kes on oma 11.10.2006 lahendis nr 3-3-1-71-06 märkinud, et käesolevas asjas omab kaebetähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel tähtsust asjaolu, millal kaebuse esitajale tekkis väidetav kahju, mille kõrvaldamist ta esitatud kaebusega taotleb. Kahju tekkimisest pidi A. G. teada saama hiljemalt 07.11.2008, mil kaebaja vabanes vanglast ning nimetatud kuupäevast hakkas kulgema ka kolmeaastane aegumistähtaeg. A.G. pöördus oma õiguste kaitseks Tallinna Vangla poole alles neli ja pool aastat pärast kuupäeva, millal A. G. hiljemalt sai teada võimalikust kahju tekitamisest. Samas ei ole välistatud, et A. G. võis tekitatud kahjust ja selle põhjustajast teada saada ka varem, sest Tallinna Vanglast paigutati A. G. teise vanglasse juba 07.12.
9. Kuna A. G. ei ole esitanud ühtegi objektiivset põhjust, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks, siis tuleb kahju hüvitamise taotlus A. G. tagastada. Tulenevalt eeltoodust otsustas Tallinna Vangla tagastada A.G. kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Otsustuse vaidlustamisviite kohaselt on kahju hüvitamise nõude tagastamise peale õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul otsustuse kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kohtu seisukoht A.G. on palunud kohtul aidata kaebajat Tallinna Vanglalt välja nõuda vanglas kaotsiläinud kuldsõrmuse maksumuse hüvitamiseks 1800 eurot. Kaebaja selgituste kohaselt võeti temalt Tallinna Vanglasse saabudes 06.04.2006 hoiule muude kaebajale kuuluvate esemete hulgas ka kuldsõrmus (kviitung nr 025457 – ei ole säilinud), mille väärtuseks kaebaja hindab 27000 eesti krooni ehk 1800 eurot. Hiljem etapeeriti kaebajat mitmetesse vanglatesse ja kaebaja vabastati Viru Vanglast 07.11.
10. 3 Kaebaja väitel selgus temale alles
11. aastal, et keegi tema tuttavatest ei ole Tallinna Vanglast kaebajale kuuluvat kuldsõrmust välja võtnud ning kaebaja pöördumised erinevate vanglate poole, kus ta oli kinnipeetavana viibinud, jäid soovitud tulemusteta. Kaebaja leidis, et kuldsõrmuse kadumises on süüdi Tallinna Vangla ning pöördus
12. aastal avaldusega Tallinna Vangla poole taotledes sõrmuse tagastamist. Saanud 12.04.2013 oma pöördumisele vastuse, milles Tallinna Vangla teatas, et vangla poolt kogutud andmete põhjal ei asu A. G. sõrmus Tallinna Vanglas, mistõttu ei ole seda võimalik ka tagastada. Seejärel pöördus A. G. juunis 2013 (kuupäev mitteloetav) Tallinna Vangla poole kahju hüvitamise nõudega, milles taotles kompenseerida sõrmuse maksumus summas 1800 eurot. 01.08.2013 otsustusega nr 5-18/13/20755-4 otsustas Tallinna Vangla tagastada A.G. kahju hüvitamise taotluse kuna taotlus on esitatud tähtaega rikkudes ning A. G. ei ole esitanud ühtegi objektiivset põhjust, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks. Kohus on käsitlenud esitatud kaebust hüvitamiskaebusena ning hüvitamiskaebuse nõudeks on hüvitise väljamõistmine kaebuses näidatud kahju eest. Kohus ei pidanud vajalikuks teha puuduste kõrvaldamise määrust kaebuse kohta, kuna kohtule oli kaebaja poolt esitatud nõue üheselt selge. Kohus saab kaebusest aru, et kaebaja eesmärgiks on, et kohus mõistaks Tallinna Vanglalt välja 1800 eurot kaeba väidetavalt Tallinna Vanglas kadumaläinud sõrmuse maksumuse hüvitamiseks. Kohtu nõudel kohtule esitatud Tallinna Vangla 01.08.2013 otsustusest nr 5-18/13/20755-4 nähtuvalt on kaebaja
13. aasta juuni kuus esitanud Tallinna Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja eelmise kinnipidamise ajal väidetavalt Tallinna Vangla süül väidetavalt kaotsiläinud kaebaja kuldsõrmuse maksumuse hüvitamiseks summas 1800 eurot, kuid A. G. on esitanud taotluse hilinenult. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebuse esitaja väitel sai kaebaja sõrmuse kaotsiminekust teada alles
14. aastal, kuid kaebaja vabanes Viru Vanglast 07.11.
15. Seega on kohtu arvates Tallinna Vangla taotluse läbivaatamisel õigesti tuvastanud, et kaebaja pidi kahju tekkimisest teada saama hiljemalt 07.11.2008, mil ta vabanes Viru Vanglast ning kahjunõude esitamisega on kaebaja viivitanud, esitades kahjunõude alles juunis 2013 ehk enam kui neli ja pool aastat pärast kahju tekkimist. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kahju hüvitamise taotlus tuleb A. G. tagastada, kuna A. G. ei ole esitanud ühtegi objektiivset põhjust, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud „Kahju hüvitamise taotluse tagastamise“ otsustust. Kohus on seisukohal, et kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju 1800 euro nõudes seonduvalt kaebaja kuldsõrmuse väidetava kaduma minekuga Tallinna Vangla süül kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tulenevalt VangS § 11 lg 8 tuleb kinnipeetaval eelnevalt enne kohtusse pöördumist vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja antud juhul 1800 euro nõudes (seonduvalt Tallinna Vangla süül kaebaja sõrmuse kaduma minekuga perioodil 06.04.2006 – 4 07.11.2008) kahju hüvitamise nõudes vaiet läbinud, kuna kahju hüvitamise taotlus esitati kaebaja poolt kaebetähtaega rikkudes ja vangla ei pidanud võimalikuks kaebetähtaega ennistada. Kohus asub seisukohale, et A. G. kaebus 1800 euro varalise kahju hüvitamise nõudes seoses Tallinna Vangla süül kaebaja sõrmuse kaduma minekuga kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel, kuna kaebajal on antud kahjunõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (Vangistusseadus § 11 lg 8). Kohus selgitab: seoses A. G. kaebuse tagastamisega seisukohta menetlusabi taotluste osas. puudub kohtul vajadus võtta /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 5