Obsah (5)

§ 8§ 9§ 11§ 6§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 10. september 2013, Tallinn 3-13-351 Haldusasi M.P.i kaebus Tallinna

) § 7 lõikele

1. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt otsitud põhjusel üürilepingu erakorraline ülesütlemine rikkus tema õiguspärast ootust elada ka edaspidi rahumeelselt oma kodus ning seega on kaebajale tekkinud kahju, mille eest Tallinna linn vastustab. Kaebaja 2 selgitab, et talle tekkinud varaline kahju seisneb eelkõige oma elukoha omandamise võimaluse kaotamises ning selle hüvitamiseks tuleks lähtuda vaidlusaluse korteri väärtusest. Sellest tulenevalt taotleb kaebaja varalise kahju väljamõistmist summas, mis peaks võimaldama soetada samaväärse elamispinna. Kaebaja toob välja, et Tallinna Linnavalitsuse
2. septembri 2011 korraldusega nr 1390-k pandi Tallinnas xxxxxxxxx korteriomand müüki alghinnaga 9 200 eurot ning kuivõrd kaebaja elukohaks olev korter on eelnimetatuga samaväärne, tuleks eelnimetatud hinnast kahju hüvitamisel lähtuda.
4. augustil 2013 esitatud kaebuse täienduses toob kaebaja välja, et eluruumi erastamise avalduse esitamise EES-is sätestatud tähtaegade jooksul ei olnud võimalik Tallinna linna tegevusetusest tulenevalt, kuna linn viivitas eluruumi üürilepingu sõlmimisega, kuigi esitas kaebajale arveid ning oli teadlik, et kaebaja elab seal eluruumis.
5. Kaebaja leiab ka, et vastustaja on rikkunud tema õigust kodu puutumatusele ning kuivõrd korteri erastamisega seonduv probleem ja kohtuvaidlus, samuti oma lapsepõlvekodu kaotamise reaalne oht on põhjustanud kaebajale märkimisväärselt hingelisi üleelamisi, on talle tekkinud ka mittevaraline kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kaebaja leiab, et kodu puutumatuse õiguse eesmärk on kaitsta isikut võimude meelevaldse sekkumise eest kodu puutumatusse, samuti kaitsta isiku õigust riigi positiivsele tegevusele, et tagada kodu puutumatuse kaitse. Kaebaja viitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele kohtuasjades McCann vs Ühendkuningriik, Zehentner vs Austria, Kay jt vs Ühendkuningriik. Kaebaja on seisukohal, et kodu puutumatust riivab ka eluruumist väljatõstmine. Selles osas viitab kaebaja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele kohtuasjades Yordanova jt vs Bulgaaria, Biedov vs Horvaatia. Kaebaja leiab, et kodu puutumatuse õigus tagab isikule kindlustunde, et tal on võimalik oma kodus ka edaspidi elada ning teda ei ohusta sealt ärasaatmine ega väljatõstmine. Kaebaja märgib, et füüsilise ega vaimse valu ning kannatuste mõõtmine ei ole objektiivselt võimalik ning taotleb sellest tulenevalt õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Tallinna linn vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seletuses kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja peab esmalt asjakohatuks kaebaja väiteid xxxxxxxx hoone elamiskõlblikkuse kohta ja üürilepingu ülesütlemise kohta, kuna neis küsimustes on jõustunud kohtulahend ning kaebajal puudub igasugune õiguslik alus xxxxxxxxx kasutamiseks. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei esitanud eluruumi erastamise avaldust EES § 5 ega EES § 22 lõigetes 5 ja 61 sätestatud tähtaja jooksul ning seetõttu ei ole tal selle eluruumi erastamise ostueesõigust. Vastustaja leiab, et ei EES ega muud õigusaktid ei pane erastamise kohustatud subjektile kohustust alustada erastamismenetlust omal initsiatiivil. Vastustaja leiab, et Tallinna linn ei olnud tegevusetu, vaid kaebaja ise jättis avalduse esitamata, mistõttu ei ole tal ka õigusaktidest tulenevat õigust eluruumi erastamisele. Vastustaja rõhutab, et eluruumi erastamist ei takistanud muuhulgas ka eluruumi eluohtlikkus, vaid asjaolu, et kaebaja ei esitanud tähtaegselt sellekohast avaldust ja avaldanud soovi eluruumi omandamiseks.
7. Vastustaja leiab, et tal ei olnud ka kohustust müüa vaidlusalune eluruum EES § 9 lõikes 1 sätestatud enampakkumisel, kuna tegemist ei olnud asustamata ega vabanenud eluruumiga 3 ning seda ei soovinud osta ka mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut. Viimaks selgitab vastustaja, et Tallinna linna omandis olevat kinnisvara võõrandatakse Tallinna Linnavolikogu
8. juuni 2013 määrus nr 33 „Linnavara võõrandamise kord“ alusel üldiselt läbi avaliku enampakkumise. Vastustaja märgib, et pärast korteri ebaseadusliku valduse vabastamist võõrandab Tallinna linn avariiohtlikus ja kapitaalremonti vajavas xxxxxxx hoones asuvad korterid ja kaebajal on võimalik see omandada üldistel alustel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et M.P.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Tallinna linn ei ole kaebajale põhjustanud kaebuses nimetatud kahjulikku tagajärge ega tekitanud ei varalist ega mittevaralist kahju, mille hüvitamist oleks kaebajal linnalt õigus nõuda.
10. Isikule avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslikuks aluseks on riigivastutuse seaduse (

) § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise eeldusteks kahju tekkimine, avaliku võimu õigusvastane tegevus ja nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine.

§ 8

lõikes 1 sätestatakse, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

§ 9

lõike 1 kohaselt kuulub ka isikule tekitatud mittevaraline kahju üldjuhul hüvitamisele rahas. Kõrvuti võimalusega nõuda kahju hüvitamist rahas, on

§ 11

lõikes 1 sätestatud kannatanule õigus nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Halduskohtule

§ 11lõikele 1 tugineva heastamisnõude esitamise võimalus on ette nähtud halduskohtumenetluse seadustiku (Hk

MS) § 37 lg 2 punktis 5. Heastamisnõude näol on tegemist õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju rahas hüvitamise alternatiiviga, mille kohaldamise eeldused on samad, mis kahju hüvitamise puhul. Seega eeldab heastamisnõude esitamine, et avaliku võimu kandja on isikule avalik-õiguslikus suhtes õigusvastast õigusvastaselt kahju tekitanud ning tekkinud kahjulikku tagajärge ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 või 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

1. Esmalt jään käesolevas asjas
2. veebruaril 2013 tehtud määruses võetud seisukohale, et kaebajal ei ole ühelgi juhul õigust nõuda

§ 11lõikele 1 ja Hk

MS § 37 lg 2 punktile 5 tugineva heastamiskaebusega linna kohustamist talle eluruumi võõrandamiseks. Heastamiskaebusega on eeskätt võimalik nõuda haldusorganilt konkreetse soorituse tegemist õigusvastase haldusakti või toimingu tagasitäitmiseks. Kui vaidlusaluseks toiminguks on haldusorgani tegevusetus ehk see, et haldusorgan on jätnud mingisuguse haldusakti andmata või toimingu sooritamata, siis ei ole heastamiskaebusega võimalik nõuda selle haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Selleks tuleks esitada haldusorgani vastu

§-le 6 ja 4 HkMS § 37 lg 2 punktile 2 tuginev kohustamiskaebus.

§ 11

lõikest 1 ja § 7 lõikest tulenevalt välistab see, et

§ 6

alusel kohustamisnõude esitamisega oleks olnud võimalik kahju vältida või on võimalik kahju kõrvaldada, võimaluse heastamisnõude esitamiseks. Seetõttu on ilmne, et heastamiskaebuse ese ei saa kokku langeda kohustamiskaebuse esemega. Leides, et kohalik omavalitsus on jätnud täitmata oma kohustuse eluruumi erastamiseks, ei saa kaebaja heastamiskaebusega nõuda vastava eluruumi erastamise korraldamist ega veelgi vähem selle eluruumi erastamist just kaebajale. Leides, et kõnealune eluruum on erastamise objektiks, ei saa kaebaja ilmselgelt nõuda selle endale võõrandamist mistahes muul alusel või viisil. Kaebuses esitatud heastamisnõue tuleb rahuldamata jätta pelgalt sel põhjusel.

1. Nii heastamis- kui hüvitamisnõue on põhjendamatud ka seetõttu, et kaebaja poolt väidetud kahjuliku tagajärje (xxxxxxx asuva korteri omandamise võimaluse kaotamine) ning Tallinna linna tegevusetuse vahel puudub põhjuslik seos. Põhjuslikust seosest mingisuguse isiku jaoks negatiivse tagajärje ning haldusorgani tegevusetuse vahel saaks rääkida juhul, kui haldusorgani õiguspärase tegevuse korral oleks poleks sellist negatiivset tagajärge saabunud. Kui selliseks tagajärjeks on see, et isik jäi ilma asjast või võimalusest mingisugust õigust realiseerida, on haldusorgani tegevus sellise tagajärje põhjuseks siis, kui haldusorgani õiguspärase tegevuse korral oleks isik selle asja saanud või kui tema õigus oleks igal juhul realiseerunud. Käesolevas asjas on kaebaja leidnud, et Tallinna linna tegevusetuse tõttu jäi ta ilma võimalusest saada oma kodu omanikuks. See seisukoht ei ole õige. Kaebusest nähtuvatel asjaoludel ei olnud kaebajal õigust nõuda xxxxxxxxx korteri erastamist eesõiguse alusel. Selle eluruumi erastamiseks avaliku enampakkumise teel ei oleks aga tingimata taganud seda, et kaebaja saab selle omanikuks. Viimaks ei ole kaebaja võimalused selle eluruumi omandamiseks siiski ammendunud ega sõltu kuidagi sellest, et kaebaja üürileping selle eluruumi kasutamiseks on lõppenud ning tema suhtes on jõustunud kohtuotsus eluruumist väljatõstmise kohta.
2. Mis puudutab eluruumi erastamist, siis nähakse EES-is ette põhimõtteliselt kaks eluruumide erastamise võimalust. Esiteks eluruumi eesõigusega erastamine, mida on õigus nõuda EES §-s 5 nimetatud isikutel. Xxxxxxxxx korteri näol oli tegemist üürilepingu alusel kasutatava eluruumiga. Sellise eluruumi erastamise eesõigus olnuks eluruumi üürnikul. See õigus ei tekkinud aga automaatselt üürisuhte olemasolust, vaid selle tekkimise tingimuseks oli üürniku poolt vastavasisulise avalduse esitamine. EES § 5 lg 1 p 1 kohaselt on eluruumi erastamise eesõigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud
3. aasta
4. märtsiks. EES § 22 lõikes 5 on sätestatud, et kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast
5. aasta
6. märtsi, on eluruumi üürnikul või EES § 4 punkti 1 kohasel kokkuleppel üürnikuga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel eluruumi ostmise eesõigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist. EES § 22 lõigetes 61 ja 62 sätestatakse aga, et avaldusi üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamiseks vastavalt sama paragrahvi
7. lõikele saab esitada
8. aasta
9. juunini, välja arvatud õigusvastaselt võõrandatud eluruumide puhul. 5
10. Ühegi eelnimetatud tähtaja jooksul M.P. Tallinnas Xxxxxxxxx asuva eluruumi erastamise avaldust ei esitanud. Toimikust nähtuvalt teatas ta Tallinna Kesklinna Valitsusele esmakordselt eluruumi erastamise soovist
11. märtsil
12. Eluruui erastamise avalduse esitamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul on eluruumi erastamise eesõiguse tekkimise eelduseks. Kuna kaebaja tema poolt üürilepingu alusel kasutatava ning erastamise objektiks oleva eluruumi erastamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul avaldust ei esitanud, siis tal eluruumi erastamise eesõigust ei tekkinud. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et ta on eluruumi erastamise võimalusest ilma jäänud Tallinna linna tegevusetuse tõttu. Tallinna linn ega selle haldusorganid ei saanud kaebajale tema üürniku staatusest tulenevalt eluruumi eesõigusega erastama asuda, sest kaebaja ei esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul sellekohast avaldust. Niisiis ei saa ka väita, et kaebaja oleks eluruumi eesõigusega erastamise võimalusest ilma jäänud Tallinna linna tegevusetuse tõttu. Seega puudub selles osas alus tagajärje heastamiseks või hüvitamiseks.
13. Asjaolust, et Tallinna linn sõlmis kaebajaga üürilepingu alles
14. aastal, ei tulene kaebajale selle eluruumi erastamise eesõigust. Käesoleval ajal on ainetu vaidlus selle üle, kas tegelik üürisuhe kaebaja ja Tallinna linna vahel eksisteeris ka enne kirjaliku üürilepingu sõlmimist. Kui see nii oli, oleks kaebajal olnud siiski erastamisavaldus esitada, samuti oleks kaebajal olnud võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid nõudmaks kirjaliku üürilepingu sõlmimist. Seda kaebaja teinud ei ole. Asjaolust, et kaebaja jäi pärast oma ema surma sellesse korterisse faktiliselt elama, talle iseenesest erastamise eesõigust ei tekitanud.
15. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et ta on oma elukoha omandamise võimalusest ilma jäänud seetõttu, et Tallinna linn ei korraldanud Xxxxxxxxx eluruumi erastamist avalikul enampakkumisel. Korteri erastamine enampakkumise teel ei taganuks kaebajale mistahes teise isikuga võrreldes suuremat võimalust selle korteri omanikuks saada. EES § 9 lõike 1 alusel korraldataval enampakkumisel oleks kaebaja võimalus selle korteri omanikuks saada üksnes teoreetiline. Kaebaja oleks sellisel juhul eluruumi omanikuks saanud eeldusel, et ta oleks selleks läbi viidud enampakkumisel teinud parima pakkumise. Seda aga ei saa eeldada. Käesolevas haldusasjas
16. märtsil 2013 tehtud määruses märkis ka Tallinna Ringkonnakohus, et avaliku enampakkumise korras erastamise puhul ei oleks kaebajal olnud mingeid õiguslikke eeliseid teiste eluruumi erastamise õigustatud subjektide ees. Ringkonnakohus lisas, et kui aktsepteerida kaebaja positsiooni, et eluruumi avaliku enampakkumise korraldamata jätmisega on rikutud tema õigust erastada Xxxxxxxxx eluruum ja sellega tekitatud talle varalist kahju, võiks samasuguse väitega nõuda eluruumi endale võõrandamist või kahju hüvitamist iga eluruumi erastamise õigustatud subjekti määratlusele vastav isik, sest kaebaja neist ostueesõiguse kasutamata jätmise tõttu õiguslikult ei eristu. Kaebajal ei ole kunagi olnud õigust nõuda, et EES § 9 lg 1 alusel erastataks eluruum talle. Seetõttu ei saa väita, et juhul kui linn oleks enampakkumise korraldanud, oleks kaebaja saanud korteri omanikuks, mis omakorda välistab põhjusliku seose linna tegevusetuse ja kaebaja poolt välja toodud negatiivse tagajärje vahel. See välistab ka sellise tagajärje heastamise või hüvitamise. Leian samuti, et EES ei anna isikule, kes ei kuulu EES §-s 5 nimetatud eluruumi erastamise eesõigust omavate isikute ringi, õigust nõuda erastamise kohustatud subjektilt avaliku enampakkumise korraldamist mõne erastamise objektiks oleva eluruumi erastamiseks. Samuti 6 ei sätestata EES-is, millise aja jooksul peaks eluruumide erastamise kohustatud subjekt võõrandama eluruumid, mida erastamiseks üürniku seaduses sätestatud tähtaja jooksul erastamisavaldust ei esitanud.
17. Lisaks eeltoodule on heastamis- või hüvitamiskaebuse rahuldamine välistatud ka seetõttu, et kohustamiskaebuse esitamisega oleks olnud võimalik väidetava kahjuliku tagajärje saabumist vältida, ent kaebaja ei kasutanud seda võimalust. Kaebaja, leides, et linn ei ole täitnud EES-ist tulenevaid kohustusi, oleks saanud esitada linna vastu haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamise nõude.

§ 7

lg 1 kohaselt on välistab kohustamisnõude esitamata jätmine aga kahju hüvitamise või kahjuliku tagajärje heastamise nõudeõiguse.

1. Ebatäpne on kaebaja väide, et ta on Xxxxxxxxx eluruumi omandamise võimaluse kaotanud. Avalikul enampakkumisel võib Tallinna linn selle endiselt võõrandada, sealhulgas on võimalus see omandada parima pakkumise tegemisel ka kaebajal. Asjaolu, et kaebaja üürileping on lõppenud ning tal pole hetkel muud seaduslikku alust selle eluruumi kasutamiseks, ei välista eeltoodud võimalust. Küll aga ei ole kaebajal olnud ega ole ka praegu mistahes eelisõigust Xxxxxxxxx eluruumi omanikuks saada ega nõuda selle võõrandamist soodustingimustel.
2. Vastustaja leiab õigesti, et kõik kaebaja väited, mis puudutavad temaga üürilepingu lõpetamist ning tea väljatõstmist eluruumist, on käesoleva vaidluse seisukohast tähtsusetud. Kaebaja kohustus eluruum vabastada ning eluruumi vabastamata jätmise korral väljatõstmisele alluda, on tuvastatud jõustunud maakohtu otsusega. Käesolevas asjas ei ole võimalik ega ka mingit põhjust hakata hindama üürilepingu lõpetamise või kaebaja eluruumist välja tõstmise õiguspärasust. Kaebaja võimalused või õigus eluruumi erastada ei sõltu samuti mingil määral ei üürilepingu kehtivusest, kaebaja väljatõstmisest ega ehitise tehnilisest seisukorrast. Erastamise eesõigust polnud kaebajal seetõttu, et ta ei esitanud selleks õigeaegselt avaldust ning muul alusel ei ole kaebajal õigust nõuda, et eluruum just talle võõrandataks.
3. Põhjendamatu on ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

§ 9

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist, mis väidetavalt on tekitatud kodu puutumatuse rikkumisega. Kaebaja kohustus Xxxxxxxxx eluruum vabastada ning vabatahtliku vabastamisega mittenõustumisel väljatõstmisele alluda, on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Tegemist ei ole Tallinna linna õigusvastase tegevusega. Üürilepingu lõpetamise ning korteri valduse üleandmise nõude õiguspärasust on maakohus hinnanud ja selles osas on kohtuotsus jõustunud. Asjaolu, et kaebaja on sünnist saadik selles eluruumis elanud ja see on tema kodu olnud, ei keela üürileandjal seaduses sätestatud alustel ja korras üürilepingu ülesütlemist ega anna pärast üürilepingu lõppemist üürnikule õigust eluruumi edasi kasutada või selle vabastamisest keelduda. Õigus kodu puutumatusele ei ole piiramatu ega tähenda sead, et isikul on mistahes asjaoludel õigus elada seal, kus ta on eelnevalt elanud või kus ta elada soovib. Maakohtu 7 jõustunud otsusest tulenevalt ei ole kaebajal õigust vaidlusalust eluruumi kasutada ning vastustaja nõuet, et ta selle vabastaks ei saa kuidagi käsitada õigusvastase sekkumisena kaebaja kodu puutumatusesse. Kaebaja õigusest kodu puutumatusele ei tulenenud Tallinna linnale kohustust erastada Xxxxxxxxx eluruum kaebajale või astuda mistahes muid samme, et kaebaja selle eluruumi omanikuks saaks. 22. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 8