Obsah (7)

§ 8§ 96§ 130§ 32§ 150§ 40§ 98

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 8. november 2013, Tallinn 3-12-2115 Haldusasi J.M.i kaebus Maksu- ja

§ 8lõikes 1, § 40 lõikes 1 ja § 96 lõikes 1 sätestatud alused.

Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja, kellel lasub antud juhul tõendamiskoormus, esitanud vaidlusaluste tehingute toimumise kohta täiendavaid tõendeid, mis annaksid alust ümber hinnata maksuotsuses võetud seisukohta, et neid tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Paljasõnaliseks ning tõenditel mittepõhinevaks peab vastustaja väidet, et OÜ-d Libra Üks juhtis tegelikult I.T., mitte kaebaja. Selles osas jääb vastustaja maksuotsuses ja vastutusotsuses toodud seisukohale ning seal viidatud tõendite juurde. Vastustaja märgib, et asjaolu, et kaebaja ei olnud OÜ Libra Üks osanik, ei välista vastutust äriühingu juhatuse liikmena. Vastustaja hinnangul kinnitavad J.M.i tahtliku tegevuse ning OÜ 6 Libra Üks maksuvõla tekkimise vahelise põhjusliku seose olemasolu eelkõige kaebaja enda poolt OÜ Libra Üks revisjoni käigus antud seletused oma rolli kohta OÜ Libra Üks juhtimises, samuti selle kohta, et tema korraldas koostööd L.T.i juhtud äriühingutega, samuti see, et asjassepuutuvatel dokumentidel on kaebaja allkiri ning ka see, et kaebaja oli L.T.iga tuttav. Vastustaja hinnangul on kaebaja vastutusotsuse menetluses oma selgitusi muutnud, et asjaolud talle soodsamad oleksid. Vastustaja hinnangul kinnitab kaebaja aktiivset rolli OÜ Libra Üks juhtimisel ka pangakaardi olemasolu, sest vaevalt saab juhatuse liige äriühingus omada vähetähtsat rolli, kui temal on ainukesena pangakaardi kasutusõigus ja seega otsene ligipääs sularahale. Täiendavalt toob vastustaja välja, et ka

1. aasta majandusaasta aruandes on kaebaja märgitud OÜ Libra Üks tegevjuhina.
2. Teiseks leiab vastustaja, et isegi kui leiaks kinnitust, et kaebaja tegi tehingud I.T.i käsul, ei vabasta see kaebajat vastutusest, sest ta tegutses iseenda teadmisel äriühingu nimel. Vastustaja selgitab, et sõlmides näilikke tehinguid, esitades tegelikkust mitte peegeldavaid tagastusnõudeid sisendkäibemaksu tagasisaamiseks riigilt ja fiktiivsete arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemisel, nende väljamaksete deklareerimata jätmisel ning tulumaksu tasumata jätmisel, J.M. teadis ja sai aru nende õigusvastasusest ja soovis selliseid tagajärgi. Seetõttu on vastustaja hinnangul põhjendamatu kaebaja seisukoht, nagu tuleks vastutusotsuse tegemisel kohaldada 3-aastast aegumistähtaega.
3. Vastustaja ei pea asjassepuutuvateks kaebaja väiteid, et märge äriühingu tegevusala kohta ei ole äriühingule siduv, et kaebaja ei teadnud, millise lepingu alusel L.T. väidetavaid müüjaid esindas või et kaebaja ei saa vastutada müüjate tegevuse ja maksukohustuse täitmise eest. Vastustaja hinnangul ei saa need väited tõendada vaidlusaluste tehingute toimumist. Mis puudutab arvetel tasumise tähtaja või intressimäära märkimata jätmist ja muid ebatäpsusi, siis selgitab vastustaja, et olukorras, kus müüjate nimel on väidetavalt tegutsenud üks ostja juhatuse liikmele tuttav isik ja esinevad kõik maksu- ja vastutusotsuses kirjeldatud puudused, tuleb tõenäoliseks pidada, et arved ei ole ehtsad. Kahtlust arvete ebaehtsuses suurendas vastustaja hinnangul ka see, et väidetavad äripartnerid olid maksuhalduri analüüsi kohaselt reaalse majandustegevuseta variäriühingud.
4. Seoses OÜ-lt N.L.B. Service teenuste ostmisega märgib vastustaja, et kaebaja poolt välja toodud asjaolud ega tõendid ei lükka ümber fundamentaalset laadi vastuolusid I. Z., L.T.i ja J.M.i maksumenetluses antud seletustes. Samuti toob vastustaja välja, et selgusetu on, kes oli Sergei-nimeline isik ning liiatigi on tuvastatud, et OÜ N.L.B. Service väidetaval alltöövõtjal puudus reaalne majandustegevus.
5. OÜ Erestre osas selgitab vastustaja, et kaebaja ei tundnud fotopildilt ära I. Z., kellega oma varasemate ütluste järgi suhtles ja kelle kohta MTA tuvastas, et ta kuulub mitme OÜ Libra Üks äripartnerist variäriühingu juhatusse. Samas toob vastustaja välja, et seda, mille poolest erinesid OÜ Laansoo ja Trussmann poolt osutatud teenused väidetavalt OÜ Erestre poolt osutatud teenusest, ei ole võimalik dokumentaalsete tõendite põhjal hinnata. OÜ-ga Oklahan Drus tehtud tehingute kohta märgib vastustaja, et reklaamiteenuste osutamist olemasolevate puudulike dokumentide olemasolul ja muude teenuse osutamist reaalselt näitavate tõendite puudumisel ei saa pidada reaalseks. Vastustaja toob välja, et selgusetu on ka näiteks teenuste hinna kujunemine, lisaks puudus teenuse väidetaval osutajal reaalne majandustegevus. 7
6. OÜ-ga Rantil ja OÜ-ga Tavella tehtud tehingute kohta märgib vastustaja, et OÜ Rantil juhatuse liikmeks sai hiljem I. Z. (sarnaselt OÜ-ga Erestre ja OÜ-ga Oklahan Drus) ning ka OÜ Rantil puhul võeti
7. aastal kohe välja laekunud sularaha. Samuti toimiti ka OÜ Tavella puhul. Lisaks seletab vastustaja, et kaebaja väited majanduslikust vajadusest ja tehingute reaalsusest on tõendamata ja paljasõnalised. Seoses Ekstreem SV koristusteenuse osutamisega märgib vastustaja, et V. O. mitte ainult ei mäletanud isik aastaid tagasi toimunud sündmuste üksikasju, vaid ta ilmselgelt ei teadnud tema nimele registreeritud äriühingu tegevusest ega selle nimel väljastatud arvete sisust.
8. Mis puudutab tehinguid OÜ-ga Classic Servis, siis selgitab vastustaja, et kaebaja on tähelepanuta jätnud selle, et ta ei tundnud fotopildi järgi ära T. K., kellega ta väidetavalt OÜ-st Classic Servis suhelnud oli. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kaup soetati tegelikult SIA-lt Libra 1 otse (Lätist), mida kinnitab see, et kaup liikus Lätist otse OÜ Libra Üks lattu, kauba vedu korraldas üks logistikaettevõte ühe transpordivahendiga, OÜ Libra Üks oli tasunud topelttranspordi eest, OÜ Classic Servis kontodelt võeti sarnaselt teiste variäriühingutega välja sularaha selle laekumisel ning OÜ Classic Servis juhatuse liikme T. K. seletused olid üldsõnalised ning vastuolulised. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et J.M.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on nõuetekohaselt tuvastanud nii OÜ Libra Üks maksuvõla tekkimise kui ka asjaolud, mis kinnitavad kaebaja vastutuskohustuse tekkimist OÜ Libra Üks maksuvõla eest. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väiteid ning viidatud tõendid ei lükka maksuhalduri poolt tuvastatut ümber.
10. Maksukorralduse seaduse (

) § 40 lõikes 1 on sätestatud, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 8

1. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, kas juriidilisel isikul on tekkinud maksuvõlg, mille sisse nõudmine juriidiliselt isikult ei ole osutunud võimalikuks, kas see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning kas sellise kohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.
2. Esindajale vastutusotsuse tegemise esmaseks eelduseks on niisiis esindatava maksuvõla olemasolu. Käesoleval juhul on maksuhaldur OÜ Libra Üks maksuvõla tuvastanud
3. mail 2009 tehtud maksuotsuses nr 12-5/
4. Vaidluses vastutusotsuse üle on vastutusotsuse adressaadil õigus vaidlustada ka juriidilisele isikule tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, sõltumata sellest, et juriidiline isik maksuotsust vaidlustanud ei ole. Kuna kaebaja leiab, et maksuhaldur on OÜ Libra Üks maksuvõla olemasolu valesti tuvastanud, tuleb kaebuse lahendamiseks esmalt hinnata eelviidatud maksuotsuse õiguspärasust.
5. mai 20109 maksuotsusega tuvastas maksuhaldur, et OÜ Libra Üks kajastas
6. aasta käibedeklaratsioonidel lubamatult sisendkäibemaksu tegelikke majanduslikke sooritusi mitte kajastavate arvete alusel, vähendades seeläbi õigustamatult tema poolt tasumisele kuuluva käibemaksu summat ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, arvestamata ja tasumata nendelt tulumaksu.
7. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi
8. lõike punktide 3-5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
9. Vaidlust ei ole selles, et
10. aastal olid OÜ Libra Üks kui ka sellele arveid esitanud OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis registreeritud käibemaksukohustuslastena ega selles, et viimatinimetatud seitsme äriühingu poolt OÜ-le Libra Üks esitatud arved vastavad formaalselt käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud, samuti raamatupidamise seaduses (RmPS) algdokumendile esitatud nõuetele. Maksustamise aluseks on aga reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta RmPS § 7 lg 1 punktist 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele.
11. Käibe- ja tulumaksuarvestusele esitatavad nõuded on erinevad. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast on lisaks sellele, et isik kauba soetas, oluline ka see, et ta soetas selle käibemaksukohustuslaseks oleva ettevõtja käest. Tulumaksu puhul ei ole see, kellelt kaup 9 soetati, oluline, vaid tähtsust omab vaid see, et kaup on soetatud ning ettevõtlusega seotud. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ Libra Üks maksuvõla olemasolu kontrollimiseks hinnata esiteks seda, kas OÜ Libra Üks on üleüldse soetanud OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis arvetel nimetatud kaupu ja teenuseid. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, ei saanud OÜ-l Libra Üks ühelgi juhul tekkida nende arvete alusel õigust sisendkäibemaksu arvestada ning arvete näol ei ole dokumentidega, mis tõendaksid väljamaksete seotust OÜ Libra Üks ettevõtlusega. Kui ilmneb, et OÜ Libra Üks arvetel kajastatud kaubad ja teenused tegelikult soetas, tõusetub küsimus, kas ta soetas need arvetel näidatud müüjate käest. Kui jah, siis on maksuhaldur maksuvõla valesti tuvastanud. Kui ei, siis tuleb järgnevalt käibemaksu puhul kontrollida seda, kas kaebuse esitaja on heauskselt eeldanud, et müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja isikusamasuse tuvastamisel nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses osalemise kohta. Tulumaksukohustuse puhul tuleb kontrollida, kas kaebuse esitaja teadis või pidi teadma, et arve esitanud isik ei ole kauba müüja. Haldusasjas 3-3-1-60-11 tehtud kohtuotsuses asus Riigikohus aga seisukohale, et isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks pole arvel näidatud isik, ent on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle eest on makstud, siis tuleb maksuhalduril kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamiseks hindamise teel.
12. Leian, et maksuhaldur on nii vaidlusaluses vastutusotsuses kui ka seal viidatud OÜ-le Libra Üks
13. mail 2009 tehtud maksustuses nr 12-5/209 põhjendatult ning menetluses kogutud tuginedes tuvastanud OÜ Libra Üks maksuvõla olemasolu. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et
14. aastal OÜ Classic Servis nimel lastekaupade müügi kohta väljastatud arvetel kajastatud kaubad soetas kaebaja tegelikult otse Läti äriühingult SIA Libra-1, samas kui ülejäänud OÜ Classic Servis arvetel ning OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella ja OÜ Ekstreem SV arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid ei ole OÜ Libra Üks reaalselt üldse soetanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda ka maksuhalduri seisukohaga, et OÜ-le Classic Servis tehtud väljamakseid saab OÜ Libra Üks ettevõtlusega seotuks pidada samade kaupade eest SIA Libra-1 poolt OÜ-le Rantil väljastatud arvetel olevate summade ulatuses ning eelviidatud maksuotsuses kajastatud kolme arve puhul OÜ Libra Üks poolt reaalselt välja makstud summa ulatuses. Ülejäänud vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamaksed on maksuhaldur õigustatult lugenud OÜ Libra Üks ettevõtlusega mitte seotuteks, kuna nende puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest need väljamaksed tegelikult tehti.
15. Maksuhaldur on OÜ-le Libra Üks tehtud maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud enda seisukohta kinnitavaid tõendeid. Ka vastutusotsuse tegemise menetluses ei ole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid vaidlusaluste tehingute toimumist. Kaebaja leiab ekslikult, nagu heidaks maksuhaldur talle või OÜ-le Libra Üks ette tehingupartnerite võimalikku õigusvastast käitumist ja maksukohustuste täitmata jätmist. Maksuhaldur ei ole koormanud ei kaebajat ega OÜ-d Libra Üks arveid esitanud isikute maksukohustusega, vaid OÜ Libra Üks maksukohustuse tekkimise aluseks oli asjaolu, et ta kasutas oma maksuarvestuses algdokumente, mis tegelikke majandustehinguid ei kajastanud. Mis puudutab käibemaksu, siis olukorras, kus arvel näidatud tehingut ei ole toimunud, ei saa selle tehingu toimumisest lähtuda ka käibemaksuarvestuses. Samamoodi ei saa isik õigustada ettevõttest väljamaksete tegemist arvega, mis tegelikult sellel nimetatud tehingut ei kajasta. 10
16. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et maksuhaldur teeb talle või OÜ-le Libra Üks etteheiteid seoses asjaoludega, mis ei olnud kaebaja või OÜ Libra Üks kontrolli all (nt. tehingupartnerite poolt vormistatud dokumentide teatud ebakorrektsused). Maksuotsuses ja vastutusotsuses käsitletud puudused dokumentide vormistaises ei ole mitte probleemiks omaette, vaid tegemist on üksikute detailidega, mis kinnitavad seda, et vaidlusalustel arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Eraldivõetuna ei ole tõepoolest üksi neid vormipuudustest selline, mis keelaks arvete alusel ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise või mida ei saaks kasutada kulu ettevõtlusega seotuse tõendamiseks. Küll aga välistab need see, et reaalselt tehinguid ei toimunud ning just seda asjaolu, kogumis muude tuvastatud asjaoludega, need vormipuudused kinnitavad. Asjaolud, nagu see, et arvetel pole kajastatud maksetähtpäeva või et reaalselt ei kohaldatud arvetel näidatud viiviseid, samuti see, et sõlmitud lepingud sisaldavad sätteid, millel lepingus kajastatud tehingu esemega mitte mingisugust loogilist puutuust ei ole, kinnitavad üheselt seda, et dokumendid ei ole koostatud mitte reaalsete tehingute ja kokkulepete kajastamiseks, vaid nende puudumise varjamiseks.
17. Ka maksuhalduri väiteid OÜ-le Libra Üks arveid esitanud isikute reaalse majandustegevuse puudumise kohta ei kujuta endast etteheiteid OÜ-le Libra Üks, küll aga on need asjaolud sellised, mis kinnitavad kahtlust, et reaalselt arvetel näidatud tehinguid toimunud ei ole. Loomulikult on võimalik, et ettevõtja arveldab ainult sularahas ja maksab teenuseid reaalselt osutavatele isikutele töötasu ilma sellelt töötasumakse deklareerimata. Sellist käitumist ei saa aga eeldada ning hindamaks seda, kas selline ettevõtja on teisele isikule kaupu või teenuseid müünud, tuleb leida täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad kas seda, et konkreetne müüja tõepoolest konkreetse kauba ostjale müüs või siis seda, et ostja hoolsa käitumise tulemusena heauskselt eeldas, et kauba müüjaks oli arvel näidatud isik. Samamoodi nagu dokumentide vormipuudused, on ka müüja reaalse majandustegevuse kohta tõendite puudumine asjaoluks, mis kogumis teistega kinnitab, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Asjaolude või tõendite kogumi pinnalt mingisuguse asjaolu tuvastamine tähendabki seda, et ükski tõend eraldivõetuna ei pruugi selle asjaolu esinemist kinnitada, küll aga kinnitavad need seda vastastikkuses koosmõjus. 35.

§ 150

lõikes 1 sätestatakse, et maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. See kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid saavad algselt olla tehingu poolte valduses või neile teada. Maksuhalduri ülesanne on

§-st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud. Tõendada on üldjuhul võimalik aga positiivseid asjaolusid eh mingisuguse sündmuse toimumist või teo tegemist. Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest, et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad ei ole. Kui maksuhaldur seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel

§-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad. Käesolevas asjas on vastustaja õigesti märkinud, et kaebaja ei ole esitanud uusi veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid ühelt poolt OÜ 11 Libra Üks ning teiselt poolt OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis vaheliste tehingute toimumist. Samuti ei ole kaebaja juba maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel veenvalt põhjendanud, et need tehingute toimumist kinnitavad ega esitanud maksuhaldurile põhjendatud etteheiteid uurimispõhimõtte rikkumise kohta.

§ 150

ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- või vastutusotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist. 36. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ N.L.B Service vahel ei ole toimunud ning viimase poolt esitatud arvetel näidatud teenuseid ei ole OÜ Libra Üks soetanud. OÜ N.L.B Service arved on fiktiivsed ega kajasta ühtki reaalset majanduslikku sooritust. OÜ-le Libra Üks tehtud maksuotsuses ja kaebajale tehtud vastutusotsuses on maksuhaldur seda seisukohta piisavalt põhjendanud. Nõustun seal esitatud põhjendustega neid siinkohal kordamata. Täiendavalt märgin, et OÜ N.L.B Servis esitatud sõidulehed (kd III, tl. 180

1. jj)ei tõenda transporditeenuste osutamist. Esiteks ei ole konkreetseid sõidulehti võimalik siduda konkreetsete kauba saatedokumentidega, vastastikkused viited neil dokumentidel puuduvad. Samas on vastustaja õigesti välja toonud selle, et kauba saatedokumentide kuupäevad ning OÜ N.L.B Service sõidulehtede märgitud kuupäevad ei kattu – sõidulehtede kohaselt on tehtud vedusid ka sellistel kuupäevadel, millistel kauba saatelehtede kohaselt ei nähtu kauba vastuvõtmist saaja poolt. Samamoodi ei ole sõidulehed seostatavad konkreetsete arvetega, arvetel sõidulehtedele ei viidata. See kinnitab maksuhalduri järeldust, et sõidulehed on vormistatud tagantjärele, mis võtab neilt igasuguse usaldusväärsuse. 37. Lisaks sellele erinevad omavahel OÜ N.L.B Service arved ning sõidulehed – transporditeenuste kohta esitatud arvetel on arvestusühikuks tunnid (h), sõidulehtedel aga kilomeetrid (km). Näiteks on OÜ N.L.B Service esitanud 20. veebruaril 2006 arve nr 20060268 (kd III, tl. 170) transporditeenuste eest 600 tunni (
2. h)ulatuses. Kuivõrd tegemist on transporditeenuste eest esitatud esimese arvega sel aastal, siis võiks eeldada, et sellele vastab sõiduleht, mis kajastab perioodi 5. jaanuarist kuni 19. veebruarini 2006 (kd III, tl 180). Sõidulehel on kajastatud veod Tallinnas VP Market OÜ-le ja Rimi Eesti Food AS-ile kokku kaheteistkümnel päeval. Sõidulehe kohaselt on arvestusühikuks kilomeeter, arve kohaselt aga tund. On ilmne, et 12 päeva jooksul ei saanud transporditeenuseid osutada 600 tunni ulatuses, samas ei ole eluliselt usutav, et tehingu reaalse toimumise puhul oleks arvel kajastatud vale ühik. See asjaolu viitab vaid sellele, et tehinguid kajastavad dokumendid on fiktiivsed ega kajasta tegelikult tehtud sooritusi. 38. Samuti on msõidulehtedel kajastatud üksnes sõidu sihtkoht, ent pole kajastatud lähtekohta. Kaebaja on maksuhaldurile antud seletuses (kd V, tl 110) selgitanud, et sõitude lähtekohaks oli OÜ Libra Üks ladu Tallinnas. See väide on aga mitmete sõidulehtedega võrreldes kummaline ja ebauustav. Näiteks on perioodi 6. märts kuni 2. aprill sõidulehel (kd IV, tl. 8) kajastatud 20., 24. ja 27. märtsil toimunud veod Sillamäele ja Narva kogumahuga 225 kilomeetrit. Narva ja Tallinna vahemaa on üldteadaolevalt umbes 211 kilomeetrit (www.mnt.ee/kaugus). Seega ei saa eelnimetatud sõiduleht kajastada sõidu tegelikku marsruuti. Arvestades sedalaadi vastuolusid, samuti seda, et sõidulehed ei ole otseselt seostatavad ei arvetega ega ka OÜ Libra Üks kauba saatedokumentidega, ei saa neid sõidulehti pidada usaldusväärseteks. Nõustun ka maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja ning L. T. seletused transporditeenuste tegeliku osutamise 12 kohta ei veena tehingute tegelikus toimumises. Mõlemad isikud on maksuhaldurile antud seletuses küll kinnitanud arvetel näidatud tehingute toimumist, ent nende seletused on olnud üldsõnalised ning muude vedude teostamist puudutavate usaldusväärsete tõendite puudumisel ning kahtluse tõttu, et isikud on kokku leppinud fiktiivsete arvete koostamises, ei saa neid ütlusi usaldada. 39. Mis puudutab OÜ N.L.B Service poolt osutatud autoremonditeenuseid, siis selleski osas on maksuhaldur piisava põhjalikkusega selgitanud, miks kogutud tõendid nende tehingute reaalselt toimumist ei kinnita. L.T.i seletus ei ole usaldusväärne oma üldsõnalisuse tõttu. ei ole eluliselt usutav, et L.T. reaalselt sõidukid parandusse viis, ent ei mäleta, kuhu täpselt ega ka seda, kes neid töid teostas. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebaja OÜ Libra Üks juhatuse liikmena nõustus sõidukitele võrdlemisi kallihinnaliste hooldus- ja remonttööde teostamisega isikute poolt, keda ja kelle poolt teostatava töö kvaliteeti ei olnud tal mistahes põhjust usaldada. Seejuures ei ole kaebaja vastu vaielnud maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele, et varem hooldati ja remonditi OÜ Libra Üks sõidukeid vastavates margiesindustes. Kaebaja väide, et L. T. poole pöörduti seetõttu, et margiesinduste teenused on kallimad, ei ole tõsiseltvõetav arvestades kaebaja poolt samas antud selgitust, et 2006. aastal läks OÜ-l Libra Üks majanduslikult väga hästi. Loomulikult ei saa ettevõtjale ette heita, et ta laseb oma sõidukeid hooldada ja remontida muudes töökodades, ent usutav ei ole, et ta laseb seda teha ilma, et ta üldse teaks, kes või kus neid teenuseid osutab. Kõrvutades nii OÜ N.L.B Service arvetel kajastatud transpordi- kui autoremonditeenustega seotud ülaltoodud vastuolusid maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega OÜ N.L.B Service reaalse majandustegevuse puudumise kohta, ei saa tehingute reaalset toimumist usutavaks pidada, küll on aga usutav, et vastavad arved vormistati käibemaksupettuse toimepanemiseks ning OÜ-st Libra Üks maksuvabalt raha väljaviimiseks. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ-le N.L.B Service OÜ Libra Üks poolt makstud summad, mis OÜ N.L.B Service poolt pangast sularahas välja võeti, oleksid tagasi liikunud OÜ-le Libra Üks või selle juhtidele, ei ole siinkohal määrav. 40. Maksuhaldur on õige ja põhjendatud järelduse teinud OÜ Erestre ja OÜ Oklahan Drus nimel väljastatud arvete kohta. Nõustun nende äriühingutega OÜ Libra Üks poolt väidetavalt tehtud tehingute kohta maksu- ja vastutusotsuses esitatud seisukohtadega ega hakka neid siinkohal kordama. Mis puudutab kaebaja poolt kohtumenetluses välja toodud asjaolu, et OÜ Erestre hooldas kontrotitehnikat OÜ Libra Üks kontoris ent OÜ Laansoo & Trussmann tegelesid kaupluste infosüsteemi hooldusega, siis tuleb märkida, et OÜ Libra Üks ja OÜ Erestre vahel sõlmitud lepingu (kd III, tl. 163) kohaselt oli lepingu esemeks just müügipunktide hooldamine. Lisaks sellele ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja tellib oma kontoritehnika hoolduse isikutelt, kelle ja kelle pädevuse kohta puuduvad tal igasugused andmed. Möönan, et on olemas rida teenuseid ja töid, mille puhul tõepoolest ei pruugi tellija jaoks olla oluline, kes neid töid teeb. Sellisteks on erinevad lihtsad ning töö tegijalt erilist kvalifikatsiooni mitte nõudvad tööd, mille tulemuslikkust ja nõuetekohasust saab tellija vahetult pärast töö lõppu kohapeal hinnata. Kontoritehnika hooldustööd, mida tehakse hinnaga 600 krooni tunnis, kindlasti ei ole sedalaadi tööd. Lisaks sellele ei nähtu OÜ Erestre arvetelt, milles teenus tegelikult seisnes, mida selle hooldamise raames tehti. Kaebaja poolt maksuhaldurile antud seletusedki on üldsõnalised ega sisalda mistahes teavet, mis andnuks võimaluse tehingute reaalses toimumises veenduda. Väide, et kaebaja helistas L.T.ile, kes saatis mingisugused tundmatud noored tehnikat hooldama, on paljasõnaline ega ole tõsiseltvõetav. Kõrvutades eeltoodut maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega, mis kinnitavad 13 OÜ Erestre tavapärase majandustegevuse puudumist, asjaoluga, et kaebaja ei tundnud maksuhaldurile seletusi andes fotolt ära OÜ Erestre seaduslikku esindajat, kellega ta väidetavalt oli kohtunud ning lepingu sõlminud, leiab kinnitust maksuhalduri veendumus, et mingisuguseid tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Erestre vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved. 41. OÜ Oklahan Drus on OÜ-le Libra Üks esitatud arvete kohaselt (kd IV, tl 173) osutanud erinevaid reklaamiteenuseid. Nõustudes nende tehingute kohta maksuhalduri poolt maksu- ja vastutusotsuses esitatud põhjendustega, märgin üksnes seda, et mistahes usaldusväärseid tõendeid nende teenuste osutamise kohta ei ole. L.T.i, kaebaja ning I. Z. poolt esitatud väide, et neid teenuseid osutas reaalselt keegi Jana-nimeline tütarlaps, on paljasõnaline. Pole ühtki tõendit, mis kinnitaks, et OÜ Libra Üks tegelikult oleks logosid, reklaammaterjale jms OÜ Oklahan Drus arvetel näidatud teenuste tulemusi saanud. Olemasolevatest dokumentidest ei nähtu umbkaudugi, milles selliste teenuste tulemus seisnes. Kui tegemist oli kujundusteenusega, oleks loogiline, et tellijale antakse üle mingisuguses tajutavas formaadis selle kujundustegevuse tulemus. Kui teenuse sisuks on mingisuguste füüsiliste reklaammaterjalide tootmine, oleks loogiline, et arvetelt nähtuvad kogused, ühikuhinnad, tulemuse vastuvõtmine tellija poolt jms. Ühtki tõendit selliste asjaolude kohta ei ole. 42. Siinkohal ei ole põhjust arutada selle üle, kas OÜ Libra Üks või kaebaja pidid selliseid asjaolusid kinnitavaid tõendeid säilitama või mitte. Antud juhul on tõendamiskoormus kaebajal. Kui kaebaja, OÜ Libra Üks tegevjuhina vastavaid tõendeid ei säilitanud ega oska anda ka mingisugust adekvaatset informatsiooni, mis võimaldanuks maksuhalduril ise neid tõendeid leida, siis riskibki ta sellega, et vaidluse tekkimise korral ei suuda ta tõendada asjaolusid, mille tõendamise kohustus tal on. Raamatupidamisdokumentides kaupade iseloomu või teenuste sisu võimalikult täpse märkimise eesmärk on see, et mistahes vaidluse (olgu see eraõiguslik vaidlus tehingu poolte vahel või avalik-õigusliku iseloomuga vaidlus maksuhalduriga) korral oleks võimalik nende raamatupidamisdokumentide alusel tehingu tegelikku sisu hinnata. Olukorras, kus teenuse sisu on märgitud selliselt, et tegelikult ei ole mistahes infot selle kohta, milles teenus seisnes, kui palju seda osutati jms, ei saa väita, et raamatupidamisdokument kajastab majandustehingut õigesti ja täielikult. 43. Lisaks eeltoodule tuleb OÜ Oklahan Drus arvete (sama kehtib ka OÜ Erestre arvete kohta) märkida, et maksuhaldurile antud seletuses väitis I. Z. küsimuse peale OÜ Libra Üks ning OÜ Erestre ja OÜ Oklahan Drus koostöö kohta, et peamiselt seisnes see mänguasjade edasimüügis ja parandamises. Selliseid teenuseid ei ole OÜ Erestre ega OÜ Oklahan Drus OÜ-le Libra Üks aga kunagi osutanud. Vastavate teenuste kohta on OÜ-le Libra Üks vaidlusalusel perioodil arveid esitanud küll OÜ Classic Servis ja OÜ Rantil, ent tol ajal ei olnud I. Z. nende äriühingutega seotud. Seda, et OÜ Erestre ja Oklahan Drus tegelesid riiete remondiga, kinnitas 17. detsembril 2008 maksuhaldurile seletusi andes ka L.T. (kd VI, tl. 59 jj), kusjuures kaks kuud varem selgitas L.T. maksuhaldurile, et ei tea, milles OÜ Erestre ja OÜ Oklahan Drus poolt OÜ-le Libra Üks osutatud teenuseid seisnesid (kd V, tl 184 jj). Eeltoodu kinnitab maksuhalduri seisukohta, et L.T., J.M. ja I. Z. on enne maksuhaldurile seletuste andmist omavahel kooskõlastanud antavad seletused üldjoontes ning mõne üksiku detaili osas (nt. reklaamiteenuste osutaja nimi), ent seletusi tervikuna kõrvutades on ilmne, et arvetel kajastatud väidetavate tehingute tegelikust sisust ei tea ükski 14 eelnimetatud isikutest mitte midagi konkreetset. Kõrvutades eeltoodut maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega, mis kinnitavad OÜ Oklahan Drus tavapärase majandustegevuse puudumist ning asjaoluga, et kaebaja ei tundnud maksuhaldurile seletusi andes fotolt ära OÜ Oklahan Drus seaduslikku esindajat, kellega ta väidetavalt oli kohtunud ning lepingu sõlminud, leiab kinnitust maksuhalduri veendumus, et mingisuguseid tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Okalhan Drus vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved. 44. Nõustun maksuhalduriga ka selles, et OÜ Rantil ei ole OÜ-le Libra Üks mingisuguseid teenuseid osutanud. Pole ühtegi veenvat tõendit, mis kinnitaks OÜ Rantil arvetel näidatud mänguasjade ja riiete remonditeenuste osutamist. Arved on üldsõnalised ning neilt ei nähtu teenuste osutamise maht ega ühikuhinnad. Pole ühtki tõendit ka remontimist vajavate kaupade üleandmise kohta teenuse osutajale ning parandatud toodete vastuvõtu kohta. Kuigi pole teada, millised tooteid väidetavalt remonditi, võiks remondiarvete suurust silmas pidades arvata, et tegemist oli küllaltki suure väärtusega kaubakogustega. Eluliselt pole usutav, et selliste kaupade üleandmist kuidagi ei fikseeritud, eriti olukorras, kus tellijale ei olnud teada, kes reaalselt väidetavate remonditeenuste sisuks olevaid töid teeb. Seejuures on kaebaja maksuhaldurile antud seletuses väitnud, et vähemalt osadel juhtudel käisid töölised neid remonttöid tegemas OÜ-s Libra Üks ja osadel juhtudel viis L.T. kaubad keskturule. Samas pole ükski asjaosaline esitanud mistahes andmeid mille põhjal oleks võimalik kindlaks teha, kes olid need isikud, kes käisid esemeid parandamas OÜ-s Libra Üks või kes parandas neid keskturul. Kõrvutades eeltoodut maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega, mis kinnitavad OÜ Rantil tavapärase majandustegevuse puudumist, leiab kinnitust maksuhalduri veendumus, et mingisuguseid tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Rantil vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved. Üksnes üldsõnalise arve olemasolu ning tehingut korraldanud isikute üldised ja paljasõnalised väited tehingu toimumise kohta, samas konkreetsete tehingute sisu ja mahtu puudutavate mistahes tõendite puudumine lubab asuda seisukohale, et arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud. 45. Ühtki usaldusväärset tõendit pole ka selle kohta, et OÜ Tavella oleks osutanud õigusabiteenuseid OÜ-le Libra Üks. Kordamata siinkohal maksu- ja vastutusotsuses esitatud põhjendusi ning eelnevate äriühingutega tehtud tehingute kohta ülalpool märgitut, iseloomustab ka OÜ Tavella arveid eeskätt nende üldsõnalisus ning see, et ei arvete ega ühegi muu tõendi põhjal ei ole võimalik tuvastada, milles väidetavad teenused tegelikult seisnesid. Poolte vahel sõlmitud lepingu (kd V, tl. 3) kohaselt pidi teenuste sisuks olema hankijate, ostjate ja töötajatega sõlmitud lepingute analüüs, samas selgitas kaebaja maksuhaldurile, et tegelikult seisnes õigusabi võlglastega suhtlemises. Arvetel on teenuse sisuks märgitud üksnes kas juriidilised teenused või uue töötaja otsing. Ühestki dokumendist ei nähtu, milliseid teenuseid tegelikult osutati ning millest lähtudes on arvetel kajastatud teenuse maht. Üksnes üldsõnalise arve olemasolu ning tehingut korraldanud isikute üldised ja paljasõnalised väited tehingu toimumise kohta, samas konkreetsete tehingute sisu ja mahtu puudutavate mistahes tõendite puudumine lubab asuda seisukohale, et arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud. 46. Tõendatuks ei saa pidada ka tehingute toimumist OÜ Libra Üks ja OÜ Ekstreem SV vahel. Maksuhaldur on põhjendatult kahtluse alla seadnud OÜ Ekstreem toonase juhatuse liikme Vitali Opikovi seletuse usaldusväärsuse. Asjaolu, et isik oskas kinnitada OÜ-ga Libra Üks toimunud tehingute asjaolusid, ent ei suutnud meenutada ei seda, kellelt ja äriühingu soetas või kellele selle 15 müüs või kes olid isikud, kes ettevõttes töötasid, viitab sellele, et enne maksuhaldurile seletuste andmist oli V. O. antud informatsiooni tehingutest, mille kohta maksuhaldur eelduslikult küsib, samas kui OÜ Ekstreem SV muu tegevuse kohta ei osanud V. O. seletusi anda. Samuti on V. O. ja J. M. poolt maksuhaldurile antud seletused vastuolus koostöö korralduslikes küsimustes – J.M.i sõnul suhtes ta koristamisega seoses L.T.iga, kes talle helistas ja küsis, kas on vaja koristada, samuti leppis ta hindades kokku just T. (kd V, tl. 118). Samas väitis V. O. (kd V, tl. 200), et OÜ Ekstreem SV asjadega tegeles ainult tema ning L.T. aitas vahel vaid tööliste leidmisega. V. O. selgitas ka, et tal oli J. (M.) kokku lepitud, millal tuleb koristada ning vahel helistas talle L. (T.), kes ütles, millal tuleb koristada. Samuti väitis V. O., et koristustöid tegid turult leitud inimesed ning J. kohtus ta harva ning ei suuda meenutada, milline J. välja nägi. J.M. seevastu väitis, et viibis ise enamasti koristamise juures. Kui koristusteenuseid oleks tõepoolest osutanud juhuslikud turult leitud isikud, oleks loogiline, et teenuse osutamist korraldanud isik viis nad objektile ja teostas nende üle järelevalvet. V.O. sõnul korraldas OÜ Esktreem SV tegevust tema, seega oleks ta pidanud eelduslikult olema koristusteenuste teostamise ajal objektidel kohal koos nende väidetavalt juhuslikult leitud töölistega. Arvestades arvetel kajastatud teenuste osutamise sagedust ning J.M.i väidet, et tema ise viibis teenuste koristamise ajal enamasti kohal, ei ole võimalik, et V. O. on J.M.iga kohtunud vaid paaril korral. Eluliselt ebausutav on seegi, et ettevõtte tegevjuhina leppis J.M. sellega, et täiesti tundmatud isikud pääsesid juurde ettevõtte ruumidesse, kus ometi olu hulgaliselt vara. Loogiline pole ka see, et ettevõtte tegevjuht oli pidevalt ise koristamise juures. Siinkohal tuleb tähele panna, et V. O. ja L.T.i seletuse kohaselt osutati koristusteenuseid erinevates kohtades (kontoris, laos, kaupluses), seevastu J.M. ei täpsustanud maksuhaldurile antud seletuses, kus koristusteenust osutati, ent ometi kinnitas, et oli isiklikult enamasti koristamise juures. Ka OÜ Ekstreem SV arvetel on teenuste sisu kirjeldatud üldiselt, sealt ei nähtu arve summa arvestamise aluseks olnud ühikuhinded ega see, milles teenus konkreetselt seisnes. Ka asjassepuutuvad isikud ei ole osanud teenuste maksumuse kujunemist selgitada rohkem kui sellega, et hind kujunes kokkuleppel. 47. OÜ Ekstreem SV arvetel nimetatud ehitus- ja elektritööde reaalse teostamise kohta pole samuti ühtki usaldusväärset tõendit. Puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaks kontrollida, milles konkreetselt need arvetel üldsõnaliselt kajastatud tööd täpsemalt seisnesid või kes neid töid teostas. Kõrvutades eeltoodut maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega, mis kinnitavad OÜ Ekstreem SV tavapärase majandustegevuse puudumist, kinnitab see maksuhalduri veendumust, et mingisuguseid tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Ekstreem SV vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved. 48. Maksuhaldur on viimaks õigesti tuvastanud, et reaalselt ei toimunud tehinguid ka OÜ Libra Üks ning OÜ Classic Servis vahel. Mis puudutab OÜ Classic Servis poolt rõivaste parandamise ja disainiteenuste kohta esitatud arveid, siis nende fiktiivsust kinnitavad sarnased asjaolud, nagu eelpool juba välja toodud seoses reklaamiteenuste arvetega OÜ-lt Oklahar Drus ning mänguasjade ja riiete remondi arvetega OÜ-lt Rantil. Pole ühtki tõendit, mille põhjal saaks veenduda, milliseid disaini- ja rõivaste remondi teenuseid arve kohaselt OÜ-le Libra Üks osutati. Asjassepuutuvate isikute seletused nende teenuste kohta on sedavõrd üldsõnalised, et mingit tõendusväärtust need ei kanna. Ühegi olemasoleva tõendi põhjal ei ole võimalik hinnata, kuidas kujunes teenuste hind. 16 Samuti ei selgu, kes olid need isikud, kes teenuseid reaalselt osutasid. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et teenuse ostjal ei olegi vaja teada, kes töid teeb ning talle piisas teadmisest, et teenuste osutamise eest vastustab L.T., ei ole asjakohane. Antud juhul on maksuhaldur põhjendanud oma seisukohta, et tehinguid ei toimunud, seega on kaebajal kohustus tehingute toimumist tõendada. See, et kaebaja ei tea väidetavaid teenuseid osutanud isikud, ei ole iseenesest probleem. Probleem on aga selles, et reaalse teenuse osutamise kohta puuduvad tõendid ja teave, mis võimaldanuks maksuhalduril neid tõendeid koguda. Vaidlusaluste teenuste osutamist võiksid kinnitada näiteks dokumendid, millest nähtub konkreetsete parandamist vajavate kaupade üleandmine ja parandatud valmistoodangu vastuvõtmine, disainiteenuste tulemuseks olevate toodete vastuvõtmine jms. Selliseid konkreetseid tõendeid saaks hinnata koosmõjus muude asjaoludega ning võtta seisukoht nende usaldusväärsuses. Ka sellised dokumendid ei pruugi tehinguid kinnitada, kui muud asjaolud neile vastu räägivad (näiteks kui ilmneks, et parandatud on rohkem teatud tüüpi tooteid, kui parandamise tellijal neid üldse olnud on vms). Käesoleval juhul ei ole aga sellistki analüüsi võimalik teha, sest mistahes kontrollimist võimaldavaid andmeid tehingute tegeliku sisu kohta ei ole kumbki tehingupool esitanud ning raamatupidamisdokumentidest see ei selgu. 49. OÜ Classic Servis ja OÜ Libra-1 vaheliste väidetavate teenuse osutamise teenuste fiktiivsust kinnitab ka nende vahel sõlmitud leping (kd III, tl 1112 jj), milles sisalduvad muuhulgas sätted, mis lepingu esemega kuidagi seotud ei ole. Nii näiteks on lepingus punkt 18.6, mis käsitleb töövõtja tutvumist objektil olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga ning tal ei ole pretensioone esitatud materjalide kohta. tegemist on ilmselgelt mingisuguse ehitustöid puudutava lepingu sättega, mis saab eelviidatud lepingusse olla sattunud üksnes seetõttu, et pooled pole lepingut koostades ja allkirjastades suvatsenud seda läbi lugeda. Selline asjaolu kinnitab tõdemust, et leping on fiktiivne ehk tegeliku majandusliku sisuta. Kui kaks reaalselt tegutsevat ettevõtjat sõlmivad omavahel kirjaliku lepingu, on loogiline, et leping kajastab nende vahelisi kokkuleppeid ega sisalda sätteid, millel nende kokkulepetega mingit seost olla ei saa. Küll aga võivad sellised suvalised klauslid lepingu teksti jääda, kui pooltel polegi eesmärgiks lepinguga tegelikke suhteid reguleerida ega lepingut täitma asuda. 50. Mis puudutab OÜ Libra Üks poolt kaupade soetamist OÜ-lt Classic Servis, siis selles osas on maksuhaldur õigesti leidnud ning piisava põhjalikkusega põhjendanud oma seisukohta, et tegelikult soetas kaebaja need kaubad Läti äriühingult SIA Libra-1, mille näol on tegemist kaebajaga majanduslikult seotud ettevõtjaga ning kaupade soetamine läbi OÜ Rantil ja OÜ Classic Servis vormistati selleks, et vältida käibe deklareerimist ühendusesisese käibena ning saada Eestis registreeritud müüja arve alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Maksuhaldur on ka õigesti leidnud, et erinevalt ülejäänud ülalkirjeldatud arvetest saab OÜ-le Classic Servis kaupade eest esitatud arvete alusel välja makstud rahasummasid pidada OÜ Libra Üks ettevõtlusega seotuks ulatuses, mis vastab SIA Libra-1 poolt nendesamade kaupade kohta väljastatud arvetel näidatud summadele. Vaidlusaluses tehingute ahelas toimus reaalne tehing SIA Libra-1 ja OÜ Libra Üks vahel ning kaupade müügi tingimustena tuleb käsitada neid, millega vormistati tegeliku müüja poolt nende müük esimesele fiktiivsele ostjale OÜ-le Rantil. Nõustun maksuhalduri analüüsiga vaidlusaluste müügitehingute tegelikult majandusliku sisu kohta ega hakka maksu- ja vastutusotsuses esitatud põhjendusi ükshaaval siinkohal kordama. 17 51. Mingisuguse tehingu tegeliku toimumise seab iseenesest kahtluse alla selle majanduslik ebamõistlikkus. Antud juhul puudub igasugune majanduslik loogika selles, et SIA Libra-1, kes reeglina müüs kaupu otse endaga seotud OÜ-le Libra Üks, müüs vahepealselt ajal kaupu teise ning endaga mitte seotud äriühingu kaudu. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et OÜ-lt Classic Servis soetati kaupu sellepärast, et SIA Libra-1 ei suutnud neid kaebajale müüa nii palju kui kaebaja soovis, ei ole tõsiseltvõetav. Arvestades asjaolu, et SIA Libra-1 poolt arvete kohaselt OÜ-le Rantil müüdud kaubad veeti OÜ Libra Üks lattu Tallinnas, kusjuures veoteenuse korraldas J.M., on välistatud võimalus, et nii OÜ LIbra Üks kui SIA Libra Üks ei olnud teadlik sellest, et kõnealune kaup on määratud lõppastmes OÜ-le Libra Üks. Maksuhaldur on nii maksu- kui vastutusotsuses välja toonud ka rea vasturääkivusi vaidlusaluse kauba kohta vormistatud dokumentides (nt. arvete kuupäevad) ning sellele, et teatud transpordidokumentides puudub üldse viide sellele, et kogu tarneahela jooksul oleks neil kaupadel olnud mingisugune seos OÜ-ga Rantil või OÜ-ga Classic Servis. Kaebaja ei ole ühtegi neist maksuhalduri poolt välja toodud vastuoludest ümber lükanud ega esitanud mistahes veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute tegelikku toimumist arvetel kajastatud viisil. Kõrvutades asjaolu, et kaupade soetamine SIA-lt Libra-1 OÜ Rantil ja OÜ Classic Servis kaudu olnuks kaebaja jaoks majanduslikult ilmselgelt ebamõistlik asjaoluga, et jälle kord on arvete esitamisega seotud L.T., kelle puhul juba käesolevas kohtuotsuses eelnevalt käsitletud äriühingute puhul on tuvastamist leidnud fiktiivsete arvete esitamisel, samuti arvestades OÜ Classic Servis tavapärase majandustegevuse puudumise kohta maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid, on maksuhaldur õigesti leidnud, et mingisuguseid teenuseid OÜ Classic Servis OÜ-le Libra Üks ei osutanud ning nende kohta vormistati üksnes fiktiivsed arved. 52. Teiseks vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et vastutusotsuse adressaat on rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustust tagada esindatava

-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Äriühingu juhatuse liikme puhul tähendab see kokkuvõtvalt kohustust korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid õigeaegselt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. Eeltoodud põhjustel on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et OÜ-l Libra-1 on maksuvõlg, mis tekkis ajal, mil kaebaja oli selle äriühingu juhatuse liige, seega isik, kes vastutas äriühingu juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest. Seega oli kaebaja ülesanne korraldada OÜ Libra-1 majandustegevuse selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegse tasumise. 53. Maksuvõla tekkimine iseenesest kinnitab juhatuse liikme

§ 8lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumist.

Kaebaja puhul seisneb

§-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine esiteks selles, et ta ei korraldanud

1. aastal OÜ Libra Üks käibe- ja tulumaksuarvestust nõuetekohaselt, mille tulemusena arvestati OÜ Libra Üks käibedeklaratsioonide esitamisel sisendkäibemaksu selleks kõlbmatute arvete alusel ning vähendati seeläbi lubamatult tasumisele kuuluva käibemaksu summat (ehk tasuti käibemaksu seaduses sätestatust vähem). Teiseks seisnes rikkumine fiktiivsete arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises, mis tõi kaasa selle, et OÜ-st Libra Üks viidi ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel välja raha, mida oleks olnud võimalik kasutada 18 maksukohustuste täitmisel, jättes seejuures deklareerimata ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetega kaasneva tulumaksukohustuse
2. Järgnevalt on vaidlusküsimuseks see, kas kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult.

§ 40

lg 1 kohaselt vastutab äriühingu juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest üksnes

§-s 8 nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumise korral. Riigikohus on äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise aluseid viimati põhjalikumalt analüüsinud 12. detsembril 2012 kohtuasjas nr 3-3-1-23-12 tehtud otsuses. Nimetatud kohtuotsuses selgitas Riigikohus, viidates oma varasemale otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-41-05, vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm, mis tähendab, et vastutusotsuses tuleb motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Riigikohus selgitas samas, et

§ 40

lg 1 kohaldamisel tuleb tahtluse mõiste sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõikest 5, mis vastab karistusõiguses kasutatava otsese tahtluse mõistele, samas kui karistusõigusliku kaudse tahtluse konstruktsioon ei ole seadusliku esindaja süü tuvastamisel seoses vastutusotsusega kasutatav. Veel selgitas Riigikohus, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega, milleks on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine ning

§ 40

lg s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi. Viimaks nõustus Riigikohus eelviidatud lahendis ka ringkonnakohtu poolt juba esitatud seisukohaga, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist.

1. Nõustun vastutusotsuses esitatud seisukohaga, et OÜ Libra Üks maksuvõla tekkimine oli põhjuslikus seoses J.M. tahtliku tegevusega fiktiivsete arvete kasutamisel raamatupidamisarvestuses ja nende alusel ettevõttest raha välja viimisel. Maksuhaldur on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et tegelikult jutis ja korraldas OÜ Libra Üks tegevust I.T., kes oli samal ajal nii OÜ Libra Üks juhatuse liige kui ka osanik, ei ole teiste kogutud tõendite pinnalt kinnitust leidnud. Maksuhaldurile antud seletuses on kaebaja ise kinnitanud, et OÜ Libra Üks tegevjuhtimisega tegeles tema, samuti kinnitab seda OÜ Libra Üks majandusaasta aruanne, kus just kaebaja tegevjuhina ära nimetatakse. Kaebaja selgitas samuti, et just tema suhtles vaidlusaluste tehingutega seoses L.T.iga. Puutuvalt erinevate juhatuse liikmete rolli äriühingu juhtimises, märgin, et vaidlusalusest vastutuskohustusest vabanemiseks peaks kaebaja esile tooma asjaolud, mis veenvaltkinnitavad näiteks seda, et juhatuse liikmete ülesanded oli korraldatud nii, et kaebaja ei puutunud üldse kokku OÜ-s Libra Üks vaidlusalustel arvetel kajastatud tehingute tegemisega või raamatupidamise korraldamisega. Selliseid asjaolusid kaebaja välja toonud ei ole, küll aga kinnitanud, et korraldas OÜ Libra Üks igapäevast majandustegevust.
2. Kohtumenetluses esitatud etteheide, justkui oleks maksuhaldur põhjendamatult suure tähtsuse omistanud kaebaja ja L.T.i vahelisele tutvusele, on põhjendamatu. Kaebaja nimetas maksuhaldurile L.T.it kui oma ammust tuttavat. Siinkohal ei ole tegelikult oluline, kui pikaaegne või lähedane tutvus kaebaja ja L.T.i vahel oli. Mõlemad neist on maksuhaldurile antud seletuste kinnitanud, et tundsid teineteist ning suhtlesid omavahel vaidlusaluste tehingutega seoses. Ülaltoodud põhjustel leidsin, et vaidlusaluseid tehinguid ei 19 toimunud ning tehingute kohta vormistati üksnes fiktiivsed arved. Fiktiivsete arvete kasutamine käibemaksuarvestuses ning nende alusel väljamaksete tegemine saab olla üksnes tahtlik tegevus. Kaebaja tahtluse välistamiseks peaksid esinema asjaolud, mis kinnitaksid, et kaebaja, olles OÜ Libra Üks tegevjuhtimisega tegelenud juhatuse liige, tegelikult siiralt uskus, et arvetel näidatud tehingud on seal näidatud isikutega toimunud. See oleks võimalik juhul, kui oleks tuvastatud, et vähemalt esemelises mõttes arvetel kajastatud tehingud aset leidsid (arvetel näidatud kaubad ja teenused tegelikult saadi). Käesoleval juhul on esemelises mõttes tehingute toimumine tuvastatav üksnes OÜ-lt Classic Servis kaupade soetamise osas. Muus osas on leidnud tuvastamist, et arvetel näidatud teenuseid pole üldse saadud. Kuivõrd OÜ-lt Classic Servis kaupade soetamisel pidi kaebaja teadma, kust kaubad pärinesid (sest kaebaja korraldas nende transporti Tallinna), ei ole sellegi tehingu osas võimalik, et kaebaja siiralt uskus, et kauba müüjaks on OÜ Classic Servis. Eeltoodust tulenevalt oli J.M. teadlik arvete fiktiivsusest ehk sellest, et eelnimetatud äriühingute arvete alusel tegelikult mingit kaupa ei soetatud ja ta pidi endale teadvustama, et äriühingu raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides sellise kauba soetuse kajastamine ning väljamaksete tegemine isikutele, kellelt ei ole arvel näidatud vastusooritust saadud, põhjustab maksuvõla.
3. Ühelgi juhul ei saaks kaebaja vastutuskohustusest vabaneda väites, et tema täitis üksnes I.T.i käske. Juriidilise isiku juhatuse liikme pädevus ja ülesanded tulevad seadusest ning juhatuse liikmel on kohustus neid täita iseseisvalt ning parimal võimalikul viisil. Antud juhul ei ole esiteks mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et suhtlemise L.T.iga ja viimasega seotud äriühingutega olek kaebajale peale surunud I.T.. Vastupidi – esitatud tõendid kinnitavad, et OÜ Libra Üks suhted fiktiivseid arveid esitanud äriühingute ja nende nimel toimetanud L.T.iga toimusid just kaebaja kaudu. Ent isegi juhul kui kaebaja suutnuks tõendada, et täitis üksnes teise juhatuse liikme käske, tuleks tema käitumine, mis seisnes arvetel kajastatud tehingute tegelike asjaolude välja selgitamata jätmises ning sellele vaatamata nende arvete aktsepteerimises ja nende alusel väljamaksete tegemises, kvalifitseerida tahtliku tegevusetusena, millisel juhul on süü vormiks siiski tahtlus ning mille kaasneb vastutuskohustus.
4. Isiku süü vormi kohta esineb harva otseseid kirjalikke või isikute ütlustel põhinevaid tõendeid ning seetõttu tuleb süü hindamisel lähtuda enamasti tõendite kogumist, nende pinnalt tuvastatud asjaoludest ning elulise usutavuse kriteeriumist. Elulise usutavuse kriteerium tähendab siinkohal seda, et vaidluse korral süü vormi üle ning otseste tõendite puudumisel tuleb muude tuvastatud asjaolude põhjal hinnata seda, kas eluliselt on usutavam, et isik käitus tahtlikult või on pigem usutav, et isik oli hooletu. Antud juhul puudub igasugune põhjus eeldada kaebaja hooletust. 59.

§ 8

lg 1 hõlmab juhatuse liikme kohustust deklareerida nõuetekohaselt esindatava maksukohustused ning keeldu mõnesid maksukohustusi deklareerimata jätta või deklareerimisel ebaõigetest andmetest lähtuda. Sisuliselt on selle näol tegemist kohustusega esitada maksuhaldurile õige ja täielik teave esindatava maksukohustuste aluseks olevate asjaolude kohta. Leian, et juhul, kui leiab tuvastamist, et selle kohustuse kandjaks olev juhatuse liige on esitanud maksuhaldurile vastavad andmed, ilma, et ta oleks nende õigsust kontrollinud, ent samas puudus tal mistahes mõistlik põhjus nende andmete õigsust eeldada, tuleb juhatuse liikme tegevuses eeldada tahtlust ning see on võimalik kvalifitseerida tahtliku tegevusetusena

§ 8lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel.

Selline tegevusetus on hõlmatud VÕS § 104 lõikes 5 sätestatud tahtluse mõistega, sest isik pidi aru saama, et sellise tegevusetuse korral ei suuda ta tagada maksuhaldurile edastatavate 20 andmete õigsust ning samas soovis, et vaatamata võimalusele, et andmed ei ole õiged, määrataks maksukohustus kindlaks nendest andmetest lähtudes. Seega on tegemist olukorraga, kus isik saab aru, et õigusvastase tagajärje saabumine (st. esitatavate andmete põhjal tekkiv tasumisele kuuluva maksusumma väärarvestus) on tema tegevusetuse korral võimalik ja tõenäoline ning soovib sellele vaatamata sellise tagajärje saabumist. Tagajärje soovimine VÕS § 104 lg 5 mõistes ei ole emotsionaalne kategooria ning seega ei saa tahtluse esinemist pareerida paljasõnalise väitega, et isik tegelikult negatiivse tagajärje saabumist ei soovinud või et see polnud tema eesmärk. Kui isikul on kohustus esitada tõesed andmed siis ka suvaliste andmete esitamine, ilma et nende esitamiseks olnuks mingi loogiline põhjus, on tahtlik tegevus. Sellises olukorras oleks hooletusest võimalik rääkida juhul, kui oleks võimalik tuvastada mingisugused asjaolud, mis veenaksid selles, et isik ei saanud aru õigusvastase tagajärje saabumise võimalikkusest või et tal oli mingi mõistlik põhjust arvata, et tema esitatud andmed on õiged ning sellepärast ei asunud ta nende õigsust enne maksudeklaratsioonides kajastamist kontrollima. Käesoleval juhul hooletusele viitavaid asjaolusid ei esine ning maksuhaldur on kaebaja käitumise õigustatult tahtlikuna kvalifitseerinud. 60. Kuivõrd leidis tuvastamist, et J.M.i tegevus fiktiivsete arvete OÜ Libra Üks raamatupidamis- ja maksuarvestuses oli tahtlik, on vastutusotsuse tegemisel õigustatud ka kuueaastase aegumistähtaja kohaldamine vastavalt

§ 98lõikele 1.

1. Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti leidnud, et tehinguid ühelt poolt OÜ Libra Üks ning teiselt poolt OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis vahel ei toimunud, nende tehingute kohta OÜ Libra Üks raamatupidamises olevad arved ei kajasta tehingute tegelikku sisu ning fiktiivsete arvete esitamine ning maksuarvestuses kasutamine, samuti OÜ-st Libra Üks ettevõtlusega mitte seotud väljamaksete tegemine ning neilt väljamaksetelt tulumaksu mittearvestamine sai toimuda vaid kaebaja tahtliku tegevuse tõttu. Seetõttu on vastutusotsus õiguspärane ning esitatud kaebus tuleb rahuldamata jätta.
2. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.
3. Kaebaja kasutas käesolevas kohtumenetluses riigi õigusabi. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise vormistan eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 21