HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-11-45044 Otsuse kuupäev 29. oktoober 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamiseks ning XXXvastuhagi XXXvastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 1696,29 eurot 3500 eurot Vastuhagi hind Kohtuistungi toimumise aeg 24. september 2013.a Menetlusosalised Hageja/vastuhagis kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja/vastuhagis kostja esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, Tallinn 10115; e-post nata@olab.
- ee)Kostja/vastuhagis hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja/vastuhagis hageja esindaja Marina Smirnova (OÜ Dorida, Tuulemäe 5-109, Tallinn 11411; e-post dorida60@mail.
- ru)Kohtuistungil osalesid Hageja/vastuhagis kostja esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja/vastuhagis hageja XXX Kostja/vastuhagis hageja esindaja Marina Smirnova Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Vastuhagi rahuldada osaliselt. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1.Jätta XXX ainuomandisse: 1 1.1. jalgratas väärtusega 90,75 eurot; 1.2. TV-laud/kummut väärtusega 20 eurot; 1.3. 2 diivanit (2-ne ja 3-
- ne)väärtusega 200 eurot 1.4. köögimööbli 4 tooli väärtusega 20 eurot 1.5. Tallinnas XXX/XXXasuva kinnistuga müüdud vallasasjade (sh köögimööbel koos tehnikaga väärtusega 3355,37 eurot, söögilaud ja 4 köögimööbli tooli väärtusega 626,18 eurot, külmkapp väärtusega 233,80 eurot, pesumasin väärtusega 129,78 eurot, dušilift väärtusega 284,64 eurot, mullivann väärtusega 437,93 eurot, magamistoa komplekt väärtusega 194,04 eurot, poisi ja tüdruku toa lükandustega kapid väärtusega 182,53 eurot ja 189,39 eurot, kirjutuslauad poisi ja tüdruku toas väärtusega 1,35 eurot ja 14,19 eurot, väike diivan väärtusega 25,55 eurot, poisi toa lauaarvuti komplekt väärtusega 766,94 eurot, tüdruku toa voodi väärtusega 55,93 eurot, panipaiga riiulid väärtusega 6,14 eurot, pesuruumi kummut väärtusega 10,91 eurot, aiamööbli komplekt väärtusega 14,19 eurot, aia kiik väärtusega 34,59 eurot, aia grill väärtusega 14,19 eurot, aiatööriistade komplekt 21,96 eurot ja käsitööriistad väärtusega 40,33 eurot, vaibad kardinad valgustid kokku 640,38 eurot, teler Samsung 39,70 eurot) koguväärtus rahas, so summas 7 320,01 eurot 2.Jätta XXXainuomandisse XXX/XXXasuvast majast ära viidud vallasasjade (sh teler väärtusega 3834,60 eurot, muusikakeskus „Technikcs“ väärtusega 109,17 eurot, tolmuimeja „Rainbow“ väärtusega 1065,19 eurot, kohvimasin „Philips“ väärtusega 64,20 eurot, teekann „Philips“ väärtusega 41,01 eurot, elektritriikraud väärtusega 14.48 eurot, videokaamera SONY väärtusega 162,92 eurot, muruniiduk väärtusega 191,53 eurot, sülearvuti väärtusega 217,30 eurot, sülearvuti väärtusega 786,12 eurot, arvuti väärtusega 1091,82 eurot, survepesur „KÄRCHER“ väärtusega 254,05 eurot, videomagnetofon väärtusega 63,37 eurot) koguväärtus rahas, so summas 7895,76 eurot; 3. Välja mõista XXX XXX kasuks hüvitis summas 122,50 eurot enamsaadud ühisvara arvelt. Menetluskulude jaotamine Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda 2 riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1. Hageja nõue ja asjaolud 22.09.2011 esitas XXX(edaspidi ka hageja) hagiavalduse XXX(edaspidi ka kostja) vastu hüvitisele õiguse tuvastamiseks ja õiglase hüvitise saamiseks summas 16962,91 eurot ning alternatiivselt mõista kostjalt välja alusetu rikastumisena saadu 16962,91 eurot. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 21. aprillil 1999.a. ja lahutatud 10. veebruaril 2009.a. 23.12.2008 sõlmiti poolte vahel ühisvara osalise jagamise leping, milles lepiti kokku, et poolte ühisvaraks olev kinnistu asukohaga Tallinnas XXX/XXX(katastritunnusega XXX) jääb kostja lahusvaraks. Hageja väitel jäi pooltel peale abielu lahutamist jagamata Tallinnas XXX/XXX asuvas majas olnud vallasasjad. 07.04.2009 toimus vallasasjade akti koostamine kahe isiku XXX ning XXX juuresolekul. Peale akti koostamist sai hagejale teatavaks, et kostja oli juba enne akti koostamist, so 24.03.2009, müünud Tallinnas XXX/XXXasuva maja koos ühisvaraks olevate vallasasjadega oma uuele abikaasale hinnaga 2 000 000,00 krooni. Hageja leiab, et kuna poolte ühisvaraks olevad vallasajad on kostja poolt võõrandatud ja hageja on jäänud ilma oma hüvitise osast, siis tuleb hagejale maksta tema osa rahas, so hüvitis omandi kaotamise ees. Hageja väitel oli Tallinnas XXX/XXX asuvas majas alljärgnev vallasvara alltoodud maksumusega: Vara nimetus I KORRUS Köök Itaalia köögimööbel koos tehnikaga Itaalia täispuidust söögilaud Itaalia täispuidust nikerdustega toolid Külmkapp AEG Elutuba Itaalia kummut täispuidust Itaalia diivan 3 Itaalia diivan 2 Teler Samsung 14 tolli Pesuruum saun Pesumasin BOSCH Dushilift koos segistiga messingust Mullivann Aquator, valge Kabinet Kirjutuslaud nikerdustega Vitriinkapp suur Vitriinkapp väike II KORRUS Magamistuba Itaalia magamistoa komplekt Kogus Ühiku hind Hind kokku 1 tk 1 tk 8 tk 1 tk 120000 krooni 38600 krooni 2300 krooni 12500 krooni 120000 krooni 38600 krooni 18400 krooni 12500 krooni 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 20000 krooni 13400 krooni 8600 krooni 3500 krooni 20000 krooni 13400 krooni 8600 krooni 3500 krooni 1 tk 1 tk 1 tk 6400 krooni 10200 krooni 28640 krooni 6400 krooni 10200 krooni 28640 krooni 2 tk 1 tk 1 tk 9800 krooni 14600 krooni 8400 krooni 9800 krooni 14600 krooni 8400 krooni 1 tk 24600 krooni 24600 krooni 3 Poisi tuba Lükandustega kapp Voodi Kirjutuslaud Diivan väike Lauaarvuti komplekt Tüdruku tuba Voodi Kirjutuslaud Lükandustega kapp KIRENA Panipaik Riiulite komplekt Vesiimur Pesuruum Rotang kummut Muu vara Vaibad Valgustid Rotang aiamööbli komplekt Kardinad Aia kiige Aia grill Kardinad Aiatööriistade komplekt Uisud Bauer Supreme 90 Jalgratas Aiakäru alumiinium Käsitööriistad Varad kokku 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 6840 krooni 3200 krooni 740 krooni 2100 krooni 12000 krooni 6840 krooni 3200 krooni 740 krooni 2100 krooni 12000 krooni 1 tk 1 tk 1 tk 4800 krooni 2400 krooni 48600 krooni 4800 krooni 2400 krooni 48600 krooni 1 tk 1 tk 2140 krooni 1100 krooni 2140 krooni 1100 krooni 1 tk 1800 krooni 1800 krooni 6 tk 1 komplekt 1 komplekt 1 komplekt 1 tk 1 tk 1 komplekt 1 tk 1 tk 1 tk 1 tk 1 komplekt 1000 krooni 24500 krooni 2600 krooni 35000 krooni 1500 krooni 500 krooni 7500 krooni 6400 krooni 6000 krooni 1420 krooni 620 krooni 5400 krooni 6000 krooni 24500 krooni 2600 krooni 35000 krooni 1500 krooni 500 krooni 7500 krooni 6400 krooni 6000 krooni 1420 krooni 620 krooni 5400 krooni 530600 krooni Hagiavalduse kohaselt moodustab ühisvara hulka kuuluvate ja võõrandatud vallasasjade maksumus seisuga 07.04.2009 pandimaja juhataja XXX hindamisakti alusel 530000 krooni ehk 33925,83 eurot ning seega on hageja osa hüvitisest 16962,91 eurot (33925,83/2). Nimetatud summa palub hageja kohtul enda kasuks kostjalt välja mõista. Täiendavas seisukohas võttis hageja ühisvara koosseisust maha uisud Bauer Supreme 90 ning jääb muus osas esitatud nimekirja juurde. 2. Kostja vastuväited hagile Kostja väitel ei ole hageja esitatud vara nimekiri täielik ning hagis märgitud vara maksumus ei vasta tõele. Kuigi alates 23.12.2008 kuulus maja asukohaga XXX/XXX, Tallinn lahusvarana kostjale, oli maja perioodil 12.02.2009-01.04.2009 hageja ainukasutuses, kuna kostja oli sunnitud lahkuma majast koos lastega. Kostja väitel viis hageja nimetatud perioodil majast ära järgmise vara kogumaksumusega 13085,60 eurot: Vara nimetus 2009 jaanuaris ostetud teler 2005 ostetud muusikakeskus „Tehnikcs“ 2005 ostetud tolmuimeja „Rainbow“ 2006 ostetud kohvimasin „Philips“ 2006 ostetud teekann „Philips“ 2005 ostetud elektritriikraud 2005 ostetud videokaamera SONY 2006 ostetud muruniiduk Maksumus 3834,60 eurot 223,96 eurot 2236,91 eurot 1150,41 eurot 70,30 eurot 51,13 eurot 575 eurot 396,25 4 2005 ostetud sülearvuti 2007 ostetud sülearvuti 2007 ostetud arvuti 2008 ostetud KÄRCHER 2005 ostetud videomagnetofon 2006 ostetud pesukuivati voodipesu Uisud Bauer Supreme 90 766,94 eurot 1150,41 eurot 1597,79 eurot 287,60 eurot 223,69 eurot 41,54 eurot 95,87 eurot 383,47 eurot Kostja leiab, et kuna hageja viis osa ühisvarast majast minema, siis jäi 07.04.2009 seisuga majja see osa varast, mis kuulub kostjale. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusega esitatud 07.04.2009 vallasvara akt ei vasta tõele, kuna 01.04.2009 kl 12 vahetati XXXOÜ poolt XXX/XXX maja ustel kõik lukud ning seetõttu puudus 07.04.2009 hagejal võimalus majja sisenemiseks ja vallasvara akti koostamiseks. Kostja lisab, et vastav akt ei ole kellegi poolt allkirjastatud ning alates 03.04.2009 oli maja vastavalt valveteenuste lepingule valve all (signalisatsiooni all). Kostja väitel on mööbel soetatud peamiselt 2006. aastal, mil pooled majja kolisid, kauplusest JYSK ning osa varast on toodud XXX korterist. Vara maksumus on hageja poolt oluliselt suurendatud. Lisaks märgib kostja, et paljud asjad olid selles majas poolte poolt ise tehtud. Kardinad olid õmmeldud kostja poolt kauplustest Rondill, Filikor ja JYSK ostetud materjalidest, mille eest tasuti kokku 5653,10 krooni, mis võrdub 361,30 euroga. Kostja hinnangul ei kuulu osa varast ühisvara hulka, kuna need olid maja lahutamatuks osaks – nt sisseehitatud mööbel, sisseehitatud köögimööbel (hinnaga 4473,82 eurot) koos sinna kuuluva tehnikaga, sisseehitatud riiulid panipaigas (ostuhinnaga 7,86 eurot ja 6,14 eurot), mullivann Aquator ja dušilift koos segistiga (tegeliku ostuhinnaga 7800 krooni ehk 498,51 eurot) ning sisseehitatud lükandustega kapid poja ja tütre tubades (hinnaga 520,88 eurot). Kostja väidete kohaselt ei kuulu hagis märgitud kabineti mööbel, sh nikerdustega kirjutuslaud ja vitriinkapid (suur ja väike), üldhinnaga 2306,44 eurot, ühisvara hulka, kuna need on soetatud OÜ XXX poolt. Samuti osutab kostja, et poja autokujuline voodi müüdi maha juba novembris 2008, kuna see muutus väikeseks. Kostja hinnangul kuulub poolte ühisvara hulka alljärgnev vara alljärgneva maksumusega: Vara nimetus 1) Köögimööbel söögilaud (XXXon lisanud selle vara juurde märkuse, mille kohaselt 01.01.2009 XXXolles alkoholijoobes lõi šampuse pudeliga vastu lauda ja selle tagajärjel tekkis auk, millega seoses laua pealispind sai kahjustada) 8 toolid 2) Külmkapp Elektrolux AG 3) Elutoa mööbel Tv laud/kummut Diivan 3,diivan 2 4) Magamistoa komplekt (XXX on lisanud selle vara juurde märkuse, mille kohaselt madrats oli rikutud XXX poolt, seoses millega muutus see täiesti kasutuskõlbmatuks 2009. veebruari kuuks. Samuti oli XXX poolt löödud puruks peegel) 5) Poisi toa mööbel kirjutuslaud Väike diivan 6) Tüdruku toa mööbel Ostu aeg Ostuhind eurodes Vara väärtus veebruari kuu seisuga (eurodes) 27.12.2006 844,08 592,63 27.12.2006 2005 98,68 479 57,55 233,80 27.12.2006 12.2006 2003 186,94 1273,82 958,67 131,30 743,07 194,04 01.02.2003 01.06.2002 13,29 85,18 1,35 0,00 5 Voodi Kirjutuslaud 7) Pesuruum Rotang kummut 8) Teler Samsung 14 tolli 9) teler 10) pesumasin BOSCH 11) muusikakeskus „Tehnikcs“ 12) tolmuimeja „Rainbow“ 13) kohvimasin „Philips“ 14) teekann „Philips“ 15) elektritriikraud 16) muruniiduk 17) sülearvuti 18) sülearvuti 19) arvuti 20) videokaamera SONY 21) KÄRCHER 22) videomagnetofon 23) pesukuivati 24) voodipesu 25) valgustid 1 komplekt 26) valgustid 1 komplekt 27) Rotang aiamööbli komplekt 28) Aia kiige 29) Aia grill 30) Aiatööriistade komplekt 31) Uisud Bauer Supreme 32) jalgratas 33) käsitööriistad 34) vaip 300x400 35) vaip 200x300 36) kardinad 37) kardinad 38) kardinad 39) kardinad 40) kardinad 12.2006 02.09.2006 95,87 27,48 55,93 14,19 27.12.2006 2004 01.2009 16.01.2002 2005 2005 2006 2006 2005 2006 2005 2007 2007 2005 2008 2005 2006 02.2007 22.11.2006 24.11.2006 23.11.2006 04.05.2007 12.2005 27.12.2005 15,98 115,04 3834,60 432,59 223,69 2236,91 1150,41 70,30 51,13 396,25 766,94 1150,41 1597,79 575 287,60 223,69 41,54 185,34 372,61 148,72 51,07 83,02 37 57,26 383,47 35,15 63,91 160 153,38 41,89 99,70 40,25 31,37 54,58 10,91 39,70 3834,60 0,00 109,17 1065,19 671,08 41,01 14,48 191,53 217,30 786,12 1091,82 162,92 254,05 63,37 20,08 134,59 211,15 84,28 14,19 34,59 0,00 21,96 383,47 0,00 40,33 15,24 120,55 24,43 66,46 23,48 18,37 43,66 2003 2006 09.2002 07.2007 29.12.2006 22.05.2007 29.12.2006 29.12.2006 29.01.2008 Vastuhagi 21.02.2013 esitas XXX(edaspidi kostja) vastuhagi. Vastuhagis kinnitab kostja , et poolte abielu sõlmiti XXXja lahutati XXX, samuti, et poolte vahel sõlmiti enne abielu lahutamist 23.12.2008 ühisvara osalise jagamise leping, mille alusel jäi kostjale kinnistu asukohaga XXX/XXX, Tallinn. Vastuhagi ja selle lõpliku täpsustuse kohaselt on kostja avaldanud, et peale maja müüki 24.03.2009 jäi majja kinnistu uuele omanikule vallasvara, mis oli poolte ühisvaraks ja mille jääkväärtus oli 5442,22 eurot. Vara oli järgmine: Vara nimetus Soetamise aeg Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 24.03.2009 (eurodes) 6 1) Köögimööbel – söögilaud ja 4 tooli 2) Tellimuse alusel sisseehitatud köök 3) Külmkapp Elektrolux AG 4) 1 diivan 5) Magamistoa komplekt 6) Poisi toa mööbel kirjutuslaud Väike diivan 7) Tüdruku toa mööbel Voodi Kirjutuslaud 8) Pesuruum Rotang kummut 9) pesumasin BOSCH 10) valgustid 1 komplekt 11) valgustid 1 komplekt 12) kardinad 13) kardinad 14) kardinad 15) kardinad 16) kardinad 17) käsitööriistad 18) vaip 300x400 19) vaip 200x300 20) Aia kiik 21) Rotang aiamööbli komplekt 22) Aiatööriistade komplekt 27.12.2006 942,76 626,18 11.08.2006 4473,82 3355,37 2005 2006 2003 479 639,91 958,67 233,80 247 194,04 01.02.2003 01.06.2002 13,29 85,18 1,35 0,00 detsember 2006 02.09.2006 95,87 27,48 55,93 14,19 suvi 2007 16.01.2002 24.11.2006 22.11.2006 29.12.2006 22.05.2007 29.12.2006 29.12.2006 29.01.2008 2006 september 2002 juuli 2007 04.05.2007 23.11.2006 27.12.2005 15,98 432,59 148,72 376,61 41,89 99,70 40,25 31,37 54,58 63,91 160 153,38 83,02 51,07 57.26 10,91 0,00 84,28 211,15 24,43 66,46 23,48 18,37 43,66 40,33 0,00 120,55 34,59 14,19 21,96 Kostja on seisukohal, et kabineti mööbel, sh nikerdustega kirjutuslaud ning kaks vitriinkappi (suur ja väike), üldhinnaga 2306,44 eurot olid soetatud OÜ XXX poolt ja ei kuulu ühisvara hulka. Samuti on kostja seisukohal, et ühisvara hulka ei kuulu ka sisseehitatud mööbel, mida ei saa eemalda ilma kahjustusteta ning see mööbel on seega kinnisasja lahutamatuks osaks, sh sisseehitatud riiulid panipaigas (soetatud 17.11.2006 hinnaga 7,86 eurot, jääkmaksumusega 6,14 eurot), mullivann Aquator ja dushilift koos segistiga (ostuhinnaga 7800 krooni ehk 498,51 eurot) ning sissehitatud lükandustega kapid poja ja tütre tubade üldhinnaga 520,88 eurot. Kostja väitel lõhkus hageja magamistoa ja tüdruku toa sisseehitatud lükandustega kappide uksed ära, mistõttu on kappide väärtus 0 eurot. Samuti lõhkus hageja 01.01.2009 öösel sööginõud ning söögilaua pealispinna. Poja toas seisnud autokujuline voodi müüdi maha 2008. aasta novembris ning seega 2009. a. veebruaris seda vara enam polnud. Kostja väitel jäi majja ühisvara väärtusega 5442,22 eurot, mistõttu on hagejal selle vara arvelt õigus hüvitisele 50% ulatuses, so 2721,11 eurot. Kostja on täpsustanud viimases seisukohas ka allesoleva ja hagi esitamise seisuga jagamata vara ja selle maksumust. Kostja väidab, et oli sunnitud majast lahkuma 12.02.2009 ning perioodil 12.02.2009-01.04.2009, kui elamu oli hageja kasutuses, viis hageja majast minema osa vara, mille jääkväärtuseks seisuga aprill 2009 oli 8590,02 eurot: Vara maksumus Vara 7 Vara nimetus 1) teler 2) Muusikakeskus „Technikcs“ 3) Tolmuimeja „Rainbow“ 4) Kohvimasin „Philips“ 5) Teekann „Philips“ 6) elektritriikraud 7) Videokaamera SONY 8) muruniiduk 9) sülearvuti 10) sülearvuti 11) arvuti 12) KÄRCHER 13) Videomagnetofon 14) pesukuivati 15) voodipesu Soetamise aeg (eurodes) jaanuar 2009 27.06.2005 3834,60 223,69 2005 detsember 2006 2006 2005 2005 2006 2005 2007 2007 2008 2005 2006 2236,91 1150,41 70,30 51,13 575 396,25 766,94 1150,41 1597,79 287,60 223,69 41,54 jääkväärtus seisuga 21.02.2013 (eurodes) 3834,60 109,17 1065,19 671,08 41,01 14,48 162,92 191,53 217,30 786,12 1091,82 254,05 63,37 20,08 67,30 Kostja hinnangul tõendab asjaolu, et hageja hagis esitatud vallasvara aktis puuduvad täielikult elektroonika seadmed, seda et hageja viis majast vara jääkväärtusega 8590,20 eurot. Kostja kinnitab, et peale majast lahkumist on kostja valdusesse jäänud alljärgnev vara jääkmaksumusega 240 eurot: Soetamise aeg Vara maksumus (eurodes) 27.12.2006 20.12.2006 27.12.2006 2004 186,94 1273,82 24,67x4= 98,68 115,04 Vara nimetus 1) TV laud/kummut 2) 2 diivanit 3) Köögimööbel: 4 tooli 4) Teler Samsung 14 Vara jääkväärtus seisuga 21.02.2013 (eurodes) 20 200 20 0 (teler põles ära novembris 2010) Kostja hinnangul on jäänud seega poolte vahel jagamata ühisvara jääkväärtusega 14272,24 eurot. Kuna hageja valdusesse jäi abielusuhete lõppemisel vara väärtusega 8590,02 eurot ning kostja valdusesse vara väärtusega 5682,22 eurot, peab hageja tasuma kostjale hüvitist summas 1453,90 eurot. 24.09.2013.a istungil täpsustas kostja, et kohvimasin Philips osteti 115 euro eest. Hageja XXX vastuväited vastuhagile Hageja väitel ei vasta tõele, et hageja elas peale lahutust XXX/XXX majas ja viis sealt minema osa vallasvara. Poolte abielu lahutati XXX ning juba kuu aega peale lahutust, so 8 XXX, sõlmis kostja abielu XXX ning 24.03.2009 müüs kostja XXX/XXX kinnistu XXX. Nimetatud 24.03.2009 müügilepingus on kostja kinnitanud, et lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana (p 1.3.8), kostja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud kulud (p 1.3.9.) ja XXX on kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise (p 1.4.2.) ning mõlemad ühiselt – kostja ja XXX- on kinnitanud, et lepingu ese on nende kaasvalduses (p 4.2). 10.04.2013 üürileping, mis on sõlmitud 01.03.2009, tõendab, et peale lahutust oli hageja sunnitud kolima teise korterisse ja kostja märgitud perioodil elas hageja juba teises kohas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et nii hagi kui vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. 1. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud XXX ja lahutatud XXX. Hagiavaldus on kohtule esitatud 22.09.2011. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: 1) XXX sõlmisid pooled abielu. 2) 23.12.2008 sõlmisid pooled ühisvara osalise jagamise lepingu, mille alusel kinnistu asukohaga XXX/XXX, Tallinn jäi lahusvarana kostjale. 3) Poolte vahel on muu vara jagamata. 4) XXX lahutasid pooled abielu. 5) 24.03.2009 müüs kostja kinnistu asukohaga XXX/XXX, Tallinn oma uuele abikaasale XXX. 6) Kostja müüs koos kinnistuga ka kinnistul asunud majas olnud vallasvara 7) Vallasasjad omandati asja materjalide juurde lisatud jääkväärtuste tabelis märgitud ajal (I kd, tlk 144). Poolte vahel on vaidlus selles, milline vallasvara koos majaga võõrandati, kas üldse ja kui, siis millise osa, varast viis hageja enne kinnistu võõrandamist sealt minema ning milline on sellest tulenevalt ühisvaraks oleva vallasvara koosseis. Samuti seisneb vaidlus ühisvara väärtuses. 2. 01.10.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 211 järgi kohaldatakse abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega tuleb järeldada, et alates 01.07.2010 tuleb ühisvara jagada kehtivas seaduse § 37 alusel. Kuna hagi on kohtule esitatud 22.09.2011 tuleb ühisvara jagada kehtiva PKS sätete järgi. Seejuures PKS § 210 lg 2 sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Seega enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb 9 kindlaks määrata enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleb abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Sellest tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada antud juhul asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi. Nagu eelnevalt märgitud, puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et vaidlusalune vara omandati ajal, mis on märgitud kostja poolt esitatud vara jääkmaksumuse arvestuse tabelis (I kd, tlk 144). Hageja on nimetatut kinnitanud 24.09.2013.a istungil (II kd, tlk 149). Nimetatud tabelist nähtub, et vara omandati perioodil 2002 – 2009. Sellel ajavahemikul kehtinud perekonnaseaduse redaktsioonide § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielusuhted lõppesid 2009.a a alguses. Seega tuleb määrata poolte ühisvara kindlaks viidatud PKS sätete järgi. 3. 3.1. Järgnevalt käsitleb kohus ühisvara koosseisuga seonduvat. Hageja on hagiavaldusele lisatud vara nimekirjas märkinud varana, mille kostja võõrandas koos majaga ja mille arvelt hageja hüvitist soovib, ka kabineti mööbli. Kostja on asja materjalide juurde esitanud tõenditena arved-saatelehed nr 000839 ja 000837 (I köide, tlk 119, 120 ja II köide, tlk 14 ja 5), millelt nähtub, et nimetatud kabineti mööbel (kirjutuslaud ja kapid) on soetatud OÜ XXX poolt. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on tõendatud, et vara ei kuulu poolte ühisvara hulka. Seetõttu ei ole neid võimalik käesolevas vaidluse raames ühisvarana jagada. Kuivõrd asjas ei ole esitatud tõendeid, et pooled ostsid äriühingult hiljem nimetatud esemed välja, siis leiab kohus, et hageja sellesisulised väited on paljasõnalised. Hageja on uiskude (uisud Bauer Supreme 90) osas selle määramisest ühisvara koosseisu loobunud 28.06.2013 seisukohas ning kostja ei ole viimases seisukohas (13.09.2013) uiske ühisvara nimekirja lisanud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et uisud ühisvara hulka ei kuulu. Asja materjalidest nähtuvalt ei osanud hageja selgitada, mida ta peab silmas vara nimekirjas märgitud „vesiimur“ all. Kostja on 24.09.2013 toimunud kohtuistungil väljendanud, et temale ei ole sellise vara olemasolu teada. Seega ei teadnud istungil kumbki pool, mis on hageja vara nimekirjas märgitud vara nimetusega vesiimur. Kohus on seisukohal, et vara, mille olemasolu kumbki pool selgitada, seda kirjeldada ei oska, ei saa kuuluda ühisvara hulka. Seega ei ole seda käesolevas asjas võimalik ka jagada. Lisaks ei loe kohus ühisvara kooseisu kuuluvaks hageja esitatud nimekirjas toodud poisi toa voodit (autokujuline voodi). Kostja väitel müüdi vastav voodi enne abielu suhete lõppemist kuna voodi jäi pojale väikeseks ning hageja ei ole sellele seisukohale veenvaid vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole oma vara nimekirjas toodud poisi toa voodi olemasolu kohta abielu suhete lõppemise ajal esitanud mistahes tõendeid. 2007.a eksperthinnangus (II kd, tlk107) vastavat voodit ei nähtu, kuigi nn poisi toast on foto tehtud. Autokujulise voodi olemasolu nähtub üksnes kostja esitatud fotolt (toimiku I köide lk 139). Fotolt ei ole aga võimalik tuvastada, et see vara oli alles ka abielusuhete lõppemise ajal. 10 Samuti ei ole tõendatud kohtu hinnangul ühisvara koosseisu kuuluvaks hageja hagile lisatud vara nimekirjas nimetatud aiakäru. Nimetatud vara olemasolu ei nähtu mistahes tõenditelt. Sellise vara olemasolu kostja eitab. Kuna vara olemasolu ei ole tõendatud, ei ole võimalik seda jagada. Kostja on 24.09.2013 istungil kinnitanud, et jalgratas, mis on nimetatud hageja hagile lisatud vara nimekirjas on lapse vanaema juures. Seega on kostja vara olemasolu kinnitanud ning ei ole vaidlustanud seejuures ka selle kuulumist ühisvara koosseisu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ühisvarana saab jagada sisseehitatud kappe, köögimööblit ja -tehnikat, mullivanni, dušilifti ja segistit ning panipaiga riiuleid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et sisseehitatud kappide, köögimööbli ja -tehnika, mullivanni, dušilifti ja segisti ning panipaiga riiulite puhul oleks tegemist sellise varaga, mida saaks lugeda ehitise oluliseks osaks TsÜS § 55 lg 1 mõttes (st et nende eraldamine tinginuks ehitise või eraldatava vallasasja olulise kahjustamise) ja seetõttu kuuluvateks kinnisasja juurde. Nimetatu ei nähtu ka asja materjalide juures olevatelt piltidelt. Seejuures ei ole kostja vastava vara olemasolu abielusuhete lõppemise ajal vaidlustanud ning selle vara olemasolu nähtub ka asja materjalide juures olevatelt piltidelt. Seetõttu oli tegemist poolte ühisvaraga. Kuna vastavaid asju ei ole enam alles (müüdi koos majaga), siis ei ole neid enam võimalik jagada asjadena ning ühisvara koosseisu kuuluvaks tuleb lugeda nende asjade väärtus. Hageja on märkinud hagile lisatud nimekirjas ühisvara koosseisu kuuluvatena 6 vaipa, 1 komplekti valgusteid ning 1 komplekti kardinaid. Seejuures ei ole hageja lisatud tõenditega ega hagi täpsustustes näidanud, milliseid kardinaid, vaipu või valgusteid hageja konkreetselt ühisvaraks loeb. Kostja toonud oma vastuhagis välja 5 komplekti kardinaid, 2 vaipa ning 2 komplekti valgusteid. Kostja on esitanud nende olemasolu tõendamiseks nii pildid kui maksekorraldused. Seetõttu on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud kostja loetelus märgitud valgustid, vaibad ja kardinad, kui ühisvara. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab seega, et hageja nimekirjas toodud muu ühisvara, va kabineti mööbel, uisud, aiakäru ja vesiimur ning kardinad, valgustid ja vaibad, tuleb lugeda ühisvara koosseisu kuulunuks, arvestades muuhulgas asjaolu, et kostja on muu vara olemasolu abielusuhete lõppemise ajal kinnitanud ning selle olemasolu on tõendatud ka muude tõenditega (pildid). 3.2 Käesoleva asja lahendamisel on oluline, et tuvastada tuleb nii poolte ühisvara koosseis abielusuhete lõppemise ajal, kui ka see kas seda vara saab jagada asjadena või tuleb arvestada asja väärtust. Eeltoodust tulenevalt kuulub poolte ühisvara koosseisu hageja esitatud nimekirjast järgmine vara või selle väärtus (tabelis on esimeses veerus märgitud täpsustusena, kas vara on arvestatud ühisvara koosseisu asjana või rahalise väärtusena; teises veerus on lisatud juurde märkus, kui esimeses veerus nimetatud vara ühtib kostja (märgitud XXX) vara nimekirjas 11 tooduga ning tabeli kolmandas veerus on märgitud viide vara olemasolu kinnitavate asjaolude kohta): Vara nimetus köögimööbel koos tehnikaga – sh nõudepesumasin, õhupuhasti, mikrolaineahi, pliit (köök) – rahaline väärtus Söögilaud (köök) – rahaline väärtus Ühtivus XXXühisvara nimekirjaga ühtib XXXvara nimekirjas tooduga ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Toolid (8
- tk)(köök) – rahaline väärtus 4 tooli osas ning 4 tooli asjadena ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Külmkapp (köök) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Tegelikult on XXXnimetanud külmkapi margina Elektrolux ja XXXkülmkapi margina AEG – asja pildimaterjalidest nähtub aga, et 1 külmkapp oli kummut (elutuba) - asjana ühtib XXXvara nimekirjas tooduga (TV-laud/kummut) diivan 3 (elutuba) - asjana ühtib XXXvara nimekirjas tooduga diivan 2 (elutuba) - asjana ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Teler Samsung 14 tolli (elutuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Pesumasin BOSCH (pesuruum) – rahaline väärtus Dušilift koos segistiga (pesuruum) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Mullivann Aquator (pesuruum) – rahaline väärtus magamistoa komplekt (magamistuba) – rahaline väärtus Lükandustega kapp (poisi tuba) – rahaline väärtus Kirjutuslaud (poisi tuba) – rahaline väärtus Diivan väike (poisi tuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga ühtib XXXvara nimekirjas tooduga ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu abielu suhete lõppemise ajal Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 31, 32, II köide lk 107 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Pildil (I köide lk 32, II köide lk 107 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, 33, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, II köide lk 107 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, 124, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, lk 124, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, lk 124, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 140) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 33, II köide lk 108) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Pildil I köide lk 29, I köide lk 33, II köide lk 108) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 33, lk 27, lk 128, II köide lk 108) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, 132 II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. 12 Lauaarvuti komplekt (poisi tuba) – rahaline väärtus Voodi (tüdruku tuba) – rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Kirjutuslaud (tüdruku rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga tuba) – Lükandustega kapp KIRENA (tüdruku tuba) – rahaline väärtus Riiulite komplekt rahaline väärtus (panipaik) – Rotang kummut rahaline väärtus (pesuruum) – ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Rotang aiamööbli rahaline väärtus komplekt - ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Aia kiige - rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Aia grill - rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Aiatööriistade komplekt - rahaline väärtus Jalgratas - asjana ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Käsitööriistad - rahaline väärtus ühtib XXXvara nimekirjas tooduga Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 129, 130 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 130 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 129 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 135 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Pildil I köide lk 33, 134 II köide lk 108 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 143, II köites lk 38 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 141, II köites lk 36 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 26 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. 3.3. Kostja palub vastuhagiga jagada ka vara, mille hageja kostja väidete kohaselt viis majast minema peale abielusuhete lõppemist ja enne maja lukkude vahetamist 01.04.2009. Hageja on osaliselt vastava vara olemasolu abielu suhete lõppemise ajal tunnistanud istungil 24.09.2013. Täpsemalt on hageja esindaja kinnitanud, et majas oli muusikakeskus „ Technics“, 2 telerit ja kohvimasin „Philips“. Sellega loeb kohus tõendatuks, et vastav vara oli majas olemas ja kuulub seega ühisvara koosseisu. Arvutite kohta on hageja 24.09.2013 istungil öelnud, et arvutid olid soetatud ettevõtte nimele. Sellega loeb kohus tõendatuks, et kostja nimekirjas nimetatud arvutid olid olemas abielu suhete lõppemise ajal. Kuna hageja ei ole tõendanud oma väidet, et arvutid soetati ettevõtte nimele, loeb kohus selle vara ühisvara koosseisu. Tunnistaja XXX ütlustega on samuti tõendatud, et majas oli olemas suur televiisor, selle all samuti tehnika, lauaarvuti (arvuti tüdruku toas nähtub ka II kd, tlk 108), kohvimasin, veekeetja. Tunnistaja XXX ütlustega on samuti tõendatud, et vastav vara sh arvuti tüdruku toast oli majast puudu, kui XXX käis koos kostjaga 2009.a algul majas, sest kostja kartis üksi majja minna, kuid soovis saada kätte oma isiklikke asju. XXX andis 24.09.2013 istungil ütlusi 13 ka selle kohta, mida ta vahetult kostjalt majas olles kuulis, kui kostja loetles, mis majast on minema viidud. Tunnistaja loetles vastavalt kostja nimetatud varana kaamera, tolmuimeja, triikraud ja muud pisiasjad. Samuti on XXX ütlustega tõendatud, et pooltel oli survepesur KÄRCHER, muruniiduk, tööriistad, kuid 2009.a poolte kodu külastades neid seal enam ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda XXX ütluste usaldusvääruses, kuna tegemist on perekonna tuttavaga, kes on korduvalt perel majas külas käinud ja tunneb pooli aastaid. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et perel oli kasutada kaks autot, sh hageja isiklikus kasutuses 1 auto. Seega oli hagejal kasutada auto, millega vastavat vara ära viia. Asjaolu, et hageja elas 01.03.2009 üürikorteris, ei tähenda, et hagejal poleks olnud võimalust vara ära viia. XXX antud ütlused ei tõenda antud juhul veenvalt, et hageja rohkem kui tunnistajaga majas ei käinud või et tal puudus selleks võimalus. Lisaks osundab kohus, et hageja on 24.09.2013 istungil kinnitanud, et asja materjalide juures olev ja kostja poolt esitatud vara jääkmaksumuse arvestuse tabelis (toimiku I köide lk 144) toodud varade soetamise aastad võivad õiged olla. Sellega on hageja kohtu hinnangul kaudselt aktsepteerinud ka, et vastavas varade arvestuse tabelis nimetatud vara oli olemas. 24.03.2009.a kinnistu müügilepingus on küll kostja ja kinnistu ostja kinnitanud kinnistu valduse olemasolu, kuid see ei tõenda, et valdus oli neil poolte abielusuhete lõppemisest või abielu lahutamisest. Seega kostja nimetatud vara äraviimist hageja poolt tõendavad järgmised asjaolud kogumis: 1) hageja ei ole vastavat vara oma nimekirjas välja toonud; 2) hagejal oli võimalus kostja nimetatud vara ära viia 3) hageja on osaliselt vara olemasolu abielusuhete lõppemise ajal kinnitanud (muusikakeskus, televiisorid, kohvimasin); 4) Osaliselt nähtub vara, so muruniiduki, muusikakeskuse, arvuti, sülearvuti, teleri, elektritriikraua, olemasolu asja juurde esitatud piltidelt, samuti maksekorraldustelt vara soetamise kohta (teekann, elektritriikraud); 5) hageja on 24.09.2013 istungil kinnitanud, et asja materjalide juures olev ja kostja poolt esitatud vara jääkmaksumuse arvestuse tabelis toodud varade soetamise aastad võivad õiged olla. 6) Tunnistaja XXX ütlused, et pooltel oli suur televiisor ja selle all muu tehnika, lauaarvuti (tüdruku toas), kohvimasin, veekeetja survepesur KÄRCHER, muruniiduk, tööriistad; 7) Tunnistaja XXX ütlused, et p-s 6 nimetatud vara majas ei olnud, kui XXX käis majas koos kostjaga peale kostja majast välja kolimist; 8) XXX ütlused selle kohta, mida ta vahetult kostjalt majas olles kuulis, kui kostja loetles, mis majast on minema viidud. Tunnistaja loetles vastavalt kostja nimetatud varana kaamera, tolmuimeja, triikraud ja muud pisiasjad. Asjaolu, et hageja ei ole kostja nimetatud vara jagamist taotlenud tõendab kohtu hinnangul eelnimetatud asjaoludest kõige veenvamalt, et hageja vastava vara oma valdusesse võttis. Hageja ei ole vastuhagis nimetatud vara jagamist taotlenud, kuid selle vara olemasolu eitanud ka ei ole. Osaliselt nähtub tehnika olemasolu ka fotodelt. Hageja ei suutnud veenvalt selgitada, miks ta seda vara jagada ei taha. Seega leiab kohus, et poolte ühisvaraks oli ka vastuhagis märgitud vara, mille olemasolu on mõlemad pooled möönnud, mis nähtub asja materjalidele lisatud dokumentaalsetest tõenditest ja tunnistaja ütlustest. Kuna hageja ei ole aga esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et vastav vara on alles, ei saa ka seda vara jagada asjadena. Jagamisele kuulub nende asjade väärtus rahas. Eeltoodust tulenevalt kuulub poolte ühisvara koosseisu Kostja esitatud nimekirjast alljärgneva vara (teises veerus on toodud märkus, kui vara olemasolu kohta on olemas fotod): 14 Vara nimetus Muusikakeskus „Technics“ Telerid Tolmuimeja „Rainbow“ Kohvimasin „Philips“ Teekann „Philips“ Elektritriikraud Videokaamera SONY Muruniiduk Sülearvuti sülearvuti Arvuti KÄRCHER survepesur Videomagnetofon Pildid vara olemasolu kohta Nähtub muuhulgas piltidelt I köide lk 125 ja II köide lk 20 Nähtub muuhulgas piltidelt I köide lk 32, 107, 125, 140 Pilt – II köide lk 107 Pilt – II köide lk 107 Nähtub muuhulgas pildilt toimiku I köites lk 128 ja II köites lk 23 Nähtub muuhulgas pildilt I köide lk 140, II köide lk 35 nähtub pildilt – II köide lk 35 Nähtub muuhulgas pildilt toimiku I köites lk 130 ja II köites lk 25 Nähtub pildilt (II köide, tlk 107), teleri all Lisaks eelnimetatule kuulub ühisvara koosseisu ka kostja 13.09.2013 seisukohas ühisvara kooseisus märgitud ja koos majaga müüdud diivan, mille olemasolu nähtub piltidelt toimiku I köites lk 33 ja II köites lk 108 ning väidetavalt koos majaga müüdud kostja nimekirjas märgitud kardinate (5 komplekti), valgustite (2 komplekti) ning 2 vaiba väärtus. Selle kohta, et see vara oli olemas, on kostja esitanud fotod ja maksekorraldused (valgustid - toimiku II köide lk 28; kardinad – toimiku II köide lk 32-33; vaibad - toimiku II köide lk 34: Lisaks on asja materjalide juures mitmeid pilte kardinate kohta - toimiku I köide lk 31, lk 32, lk 33, II köide lk 107,108). 4. Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 65, mille kohaselt loetakse üldjuhul eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seejuures on oluline määrata aeg, millise seisuga tuleb eseme väärtus kindlaks määrata. Korteriomandi väärtuse kindlaksmääramise küsimuses on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-1506 leidnud, et ühisvara jagamisel vara kohtuotsusega jätmine ühele abikaasadest, riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu leidis Riigikohus, et omandist ilma jäänud abikaasale tuleb tema soovi korral tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Ka antud juhul on tuvastanud kohus, et hageja on kaotanud omandi asjadele, mille kostja võõrandas koos majaga ning kostja asjadele, mille hageja viis majast minema peale abielusuhete lõppemist. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et poolte ühisvara väärtus määratakse kindlaks omandi kaotamise aja seisuga (Riigikohtu 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15 ning 9. veebruaril 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 , p 9). Nimetatud otsustest 15 nähtub, et omandi kaotamise ajaks tuleb üldjuhul lugeda abikaasade ühisvara muutumist lahusvaraks (jagamise tulemusel). Seejuures on Riigikohus selgitanud tsiviilasjas 3-2-1-14109, et olukorras, kus nõutakse hüvitist asjade eest, mida ei ole vara jagamise ajal enam alles, ei ole rakendatav eelviidatud seisukoht. Kohus on seisukohal, et ka antud juhul ei saa rakendada üldist seisukohta omandi kaotamise aja hetke kohta ning selle vara osas, mille kostja võõrandas koos majaga, tuleb omandi kaotamise aja hetkeks lugeda kinnisasja müümise aeg. Kostja on ka kohtuistungil 14.05.2013 kinnitanud, et XXX/XXX kinnistul asuvas majas olevad vallasasjad müüdi suulise müügilepingu alusel koos majaga. Kuna hagiavaldusele lisatud kinnistu võõrandamislepinguga on tõendamist leidnud, et Tallinnas XXX/XXXasunud kinnistu müüdi 24.03.2009, tuleb kohtu hinnangul koos kinnistuga müüdud vallasasjade väärtus määrata kindlaks nimetatud kuupäeva seisuga. Käesoleva kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus tuvastanud, et koos kinnisasjaga müüdud vallasasjadeks on köögimööbel koos tehnikaga (sh nõudepesumasin, õhupuhasti, mikrolaineahi, pliit), söögilaud, 4 köögimööbli tooli, külmkapp, pesumasin, dušilift, mullivann, magamistoa komplekt, poisi ja tüdruku toa lükandustega kapid, kirjutuslauad poisi ja tüdruku toas, väike diivan, lauaarvuti komplekt poisi toas, tüdruku toa voodi, panipaiga riiulid, pesuruumi kummut, aiamööbli komplekt, aia kiik, aia gill, aiatööriistade komplekt ja käsitööriistad. Kuna kohus on lugenud veenvamalt tõendatuks, et vastuhagis märgitud suurem osa varast on hageja poolt minema viidud ning puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et vara oleks vara jagamise seisuga olemas, tuleb selle vara väärtus määrata kindlaks selle aja seisuga, mil hageja vara majast ära viis. Käesolevast asjast nähtuvalt viis hageja vara majast ära perioodil 02.2009 – 03.2009. Seega tuleb selle vara osas lugeda omandi kaotamise ajaks kevad 2009. Kohtuotsuse eelnevatest põhjendustest nähtuvalt on kohus tuvastanud, et hageja viis majast ära järgmised ühisvaraks olnud vallasasjad – muusikakeskus „Technics“, suur teler, tolmuimeja „Rainbow“, kohvimasin „Philips“, teekann „Philips“, elektritriikraud, videokaamera SONY, muruniiduk, 2 sülearvutit, arvuti, survepesur „KÄRCHER“, videomagnetofon. Kostja on kinnitanud, et tema valduses on ühisvara jagamise ajal järgmine vara – jalgratas (lapse vanaema juures), TV-laud/kummut, 2 diivanit (3-ne ja 2-
- ne)ning köögimööblist 4 tooli. Selle vara väärtus tuleb õiglase hüvitise määramiseks kindlaks teha võimalikult täpselt vara jagamise seisuga. Kohus loeb tõendatuks kostja esitatud andmed ühisvara soetusmaksumuse kohta. Hageja on vaidlustanud küll toimiku I köites lk 144 kostja poolt esitatud tabelis toodud vara soetusmaksumused, kuid ei ole seejuures esitanud ise mistahes tõendeid ühisvara soetusmaksumuse tõendamiseks. Seejuures on oluline, et hageja on asjas ise väitnud, et tegelikult ta asjade soetusmaksumust ei tea kuna ostutehingud tegi kostja. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavaldusega esitatud LUKO OÜ hinnang vara maksumuse kohta ei ole usaldusväärne ega veenev, kuna sellest ei nähtu vara soetusmaksumus, amortisatsiooni arvestamine ning väärtuse kindlakstegemisel arvesse võetud muud asjaolud, samuti vara kirjeldus ja/või pildid. Seejuures ilmestab hinnangu mitteusaldusväärsust ka asjaolu, et 07.04.2009 dokumendist endast nähtub, et vara on hinnatud lähtuvalt tellija poolt esitatud informatsioonist, kuid sellist informatsiooni ei ole hindamisakti juures kajastatud. Ka näitab hinnangu mitteusaldusväärsust asjaolu, et see on koostatud sellel märgitu kohaselt 29.08.2011, kuid istungil on hageja esindaja väitnud, et akt on koostatud seisuga veebruar 2009, kui hageja kolis majast ära. Lisaks osundab kohus, et ilmselgelt on hageja esitatud aktis 16 toodud vara väärtus ebamõistlikult suur. Näiteks nähtub kostja esitatud maksekorralduselt toimiku I köites lk 124, et diivanid (2-ne ja 3-
- ne)soetati maksumusega 19931 krooni, so 1273,82 eurot, kuid hageja esitatud vara aktis on selle vara väärtuseks märgitud kokku 1406,06 eurot ( 13400 EEK+8600 EEK). Sarnaselt on hageja esitatud hindamisaktis märgitud TV laua/kummuti hinnaks 20000 krooni, so 1278,23 eurot, kuid kostja esitatud maksekorralduselt toimiku I köites lk 125 nähtub, et nimetatud vara maksis 2925 EEK, so 186,94 eurot. Samuti on toimiku I köites lk 131 maksekorraldus, millelt nähtub, et poisi toa väike diivan on soetatud 01.06.2002 hinnaga 1332,90 EEK-i, so 85,149 eurot, kuid hageja esitatud vara aktis on vara maksumuseks märgitud 2100 EEK-i, so 134,21 eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda asjade väärtust ka hageja poolt kohtule esitatud väidetav KST Baltic hinnapakkumine. Mitteveenvaks muudab selle hinnapakkumise tervikuna eelkõige asjaolu, et kasutatud mööbli eest pakutakse suuremat hinda kui oli uue mööbli ostuhind näiteks (diivanid), kummut jne, sh kummuti hinnaks pakutakse ligi 8 korda kõrgemat hinda. Kohtu hinnangul, ei ole ka nimetatud hinnapakkumises arvestatud asjade soetamishinnaga ja asjaoluga, et kodusisustuse kasutamisel üldiselt teadaolevalt nende väärtus langeb. Kostja on vara väärtuse tõendamiseks esitanud vara soetusmaksumuse kohta maksekorraldused ning arvestanud vastuhagis märgitud nimekirjas ka vara kulumisega. Kohtu hinnangul on vara väärtuse kindlakstegemisel selle loomuliku kulumisega arvestamine põhjendatud, kuna on ilmne, et aja jooksul vara kulub ning seetõttu ka vara väärtus väheneb. Kostja esitatud tabelis on arvestatud asjade amortisatsiooniga kohtu hinnangul mõistlikus määras. Seejuures ei ole hageja vaidlustanud kostja tabelis märgitud amortisatsiooni koefitsiente. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks ja õigeks kostja märgitud koefitsiendid vara amortiseerumise kohta. Kostja on aia grilli, poisi toa diivani, pesumasina, vaiba ning televiisori Samsung väärtuseks märkinud 0 eurot. Kohtu hinnangul ei saa asi olla väärtusetu, st asjal ikkagi on mingi väärtus. Kui tegemist on nt asjaga, mis jäi peale abielusuhete lõppemist ühe poole valdusesse, kuid hiljem hävis, siis, tuleb selle eest õiglase hüvitise määramiseks teha kindlaks selle asja väärtus omandi kaotamise, so asja hävimise aja seisuga. Nii arvestab kohus vastavalt kostja esitatud tabelile, et 2004 soetatud ja 2010 novembris hävinenud teleri (Samsung 14 tolli) väärtus oli hävimise ajal 39,70 eurot. 2002. aastal soetatud diivan, vaip ja pesumasin ning 2005 a soetatud aiagrill olid kostja andmete kohaselt täielikult amortiseerunud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja väited, et asjad olid amortiseerunud. Kuivõrd need olid kasutuses poolte elukohas, siis oli neil ka väärtus. Kostja ei ole väitnud näiteks, et asjad olid ladustatud utiliseerimiseks. Kohus leiab, et diivani, vaiba ja pesumasina väärtuse väljaselgitamiseks tuleb rakendada amortisatsiooni koefitsienti 70 % so keskmiselt 10 % iga aasta kohta, kuivõrd nimetatud vara oli poolte kasutuses olnud kõige pikemat aega. Aia grill soetati 2005 ja arvestada tuleb tabelis samal ajal soetatud aiatööriistadele rakendatud amortisatsiooni koefitsienti 61,65. Seega loeb kohus aia grilli väärtuseks 14,19 eurot, diivani väärtuseks 25,55 eurot, vaiba väärtuseks 48 eurot ja pesumasina väärtuseks 129,78 eurot. Muus osas loeb kohus vastuhagis esitatud andmed vara soetusmaksumuse ja jääkväärtuse kohta õigeks. Kuigi kardinate puhul on kostja arvestanud väärtust eelkõige soetatud materjalide järgi, leiab kohus, et kardinate väärtus on märgitud õiglaselt. Arvestada tuleb lisaks esemete vananemisele ka selle asjaoluga, et kardinad valmistati mõõtudelt spetsiaalselt sellele kodule.. Mullivanni maksumuse kohta on kostja andnud istungil ütlused, mille kohaselt soetati vann 2006. aastal hinnaga 12000 krooni, so 766,94 eurot. Seejuures hageja istungil nimetatud asjaolu ei vaidlustanud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et vanni ostutehingu tegi 17 kostja. Seega loeb kohus tõendatuks, et mullivann soetati hinnaga 12000 krooni. Kuna hageja esitatud hindamisaktis ületab märgitud vanni maksumus (so 28640,00 krooni) soetusmaksumust, ei saa kohus nimetatud aktis märgitud hinnaga vanni väärtuse kindlakstegemisel arvestada. Kuna ka kostja ei ole esitanud omapoolset seisukohta vanni väärtuse kohta, tuleb kohtul vanni väärtus määrata arvestades poolte esitatud andmeid. Arvestades kulumist koefitsiendiga 14,3% aastas (so kõige väiksem koefitsiendi protsent kostja esitatud tabelis), oli vanni väärtus maja võõrandamisel 437,93 eurot. Lükandustega kappide ning duši-lifti maksumuse kohta on kostja esitanud andmed vastuhagis. Lükandustega kappide soetusmaksumust ja amortisatsiooni koefitsienti (14,3%aastas) arvestades, oli kappide väärtus nende võõrandamise ajal vastavalt poisi toa kapp 182,53 eurot ning tüdruku toa kapp 189,39 eurot. Sarnaselt loeb kohus dušilifti väärtuseks selle võõrandamise ajal 284,64 eurot. Kohus ei loe tõendatuks kostja väiteid, et hageja lõhkus kapi uksed tüdruku toas. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et kappide uksed olid lõhutud magamistoas. Seejuures ka asja materjalidest nähtub, et lükandustega kapid asusid ka magamistoas, mida aga ei ole kumbki pool vara nimekirjas märkinud. Hageja ei ole esitanud andmeid hagile lisatud aktis märgitud jalgratta ja lauaarvuti maksumuse kohta. Ka kostja ei ole esitanud andmeid jalgratta ja lauaarvuti maksumuse ega ka väärtuse kohta. Kuna kostja ei ole konkreetselt jalgratta ja lauaarvuti väärtust vaidlustanud, siis loeb kohus jalgratta ja lauaarvuti komplekti väärtuseks hageja märgitud väärtuse, so jalgratta väärtuseks 1420 krooni ehk 90,75 eurot ja lauaarvuti väärtuseks 12000 krooni ehk 766,94 eurot. Seega loeb kohus asjade soetusmaksumuse ja väärtuse tõendatuks järgmises tabelis esitatud suurustes: Vara nimetus Soetamise aeg Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 24.03.2009 (eurodes) 626,18 3355,37 233,80 1) Köögimööbel – söögilaud ja 4 tooli 2) Tellimuse alusel sisseehitatud köök 3) Külmkapp Elektrolux AG 27.12.2006 11.08.2006 2005 942,76 4473,82 479 4) Magamistoa komplekt 5) TV laud/kummut 6) Poisi toa kirjutuslaud 7) Poisi toa väike diivan 8) Poisi toa lükandustega kapp 9) Lauaarvuti komplekt 10) Tüdruku toa voodi 11) Tüdruku toa kirjutuslaud 12) Tüdruku toa lükandustega kapp KIRENA 13) Panipaiga riiulite komplekt 14) Pesuruumi Rotang kummut 15) pesumasin BOSCH 16) dušilift koos segistiga 17) mullivann Aquator 18) valgustid 1 komplekt 19) valgustid 1 komplekt 20) kardinad 21) kardinad 2003 12.27.2006 01.02.2003 01.06.2002 11.06.2007 958,67 186,94 13,29 85,18 255,65 detsember 2006 02.09.2006 95,87 27,48 194,04 131,30 1,35 25,55 182,53 766,94 55,93 14,19 16.05.2007 17.11.2006 suvi 2007 16.01.2002 2006 2006 24.11.2006 22.11.2006 29.12.2006 22.05.2007 265,23 7,86 15,98 432,59 498,51 766,94 148,72 372,61 41,89 99,70 189,39 6,14 10,91 129,78 284,64 437,93 84,28 211,15 24,43 66,46 18 22) kardinad 23) kardinad 24) kardinad 25) käsitööriistad 26) vaip 300x400 27) vaip 200x300 28) Aia kiik 29) Rotang aiamööbli komplekt 30) Aia grill 31) Aiatööriistade komplekt Vara nimetus 1) teler 2) Muusikakeskus „Technikcs“ 3) Tolmuimeja „Rainbow“ 4) Kohvimasin „Philips“ 5) Teekann „Philips“ 6) elektritriikraud 7) Videokaamera SONY 8) muruniiduk 9) sülearvuti 10) sülearvuti 11) arvuti 12) KÄRCHER 13) Videomagnetofon Vara nimetus 5) 6) 7) 8) TV laud/kummut 2 diivanit Köögimööbel: 4 tooli Jalgratas Vara nimetus 9) Teler Samsung 14 29.12.2006 29.12.2006 29.01.2008 2006 september 2002 juuli 2007 04.05.2007 23.11.2006 12.2005 27.12.2005 Soetamise aeg jaanuar 2009 27.06.2005 2005 detsember 2006 2006 2005 2005 2006 2005 2007 2007 2008 2005 Soetamise aeg 27.12.2006 20.12.2006 27.12.2006 Soetamise aeg 2004 40,25 31,37 54,58 63,91 160 153,38 83,02 51,07 37 57,26 23,48 18,37 43,66 40,33 48 120,55 34,59 14,19 14,19 21,96 Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga kevad 2009 (eurodes) 3834,60 109,17 1065,19 64,20 41,01 14,48 162,92 191,53 217,30 786,12 1091,82 254,05 63,37 3834,60 223,69 2236,91 115 70,30 51,13 575 396,25 766,94 1150,41 1597,79 287,60 223,69 Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 21.02.2013 (eurodes) 186,94 1273,82 24,67x4= 98,68 20 200 20 90,75 Vara maksumus (eurodes) Vara jääkväärtus seisuga 2010 (eurodes) 39,70 115,04 5. Eelnevast nähtub, et kohus on tuvastanud, et ühisvara tuleb antud juhul jagada kehtiva PkS sätete alusel. Kehtiva PkS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtus kaasomandi lõpetamise korral saab kohus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätetele hageja nõudel jagada asju kaasomanike vahel reaalosades, anda asju üle ühele kaasomanikule, pannes talle 19 kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Nagu kaasomandi lõpetamisel tuleb ka ühisomandi lõpetamisel arvestada ühisomanike huve võimalikult suures ulatuses ja ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. Kohtu hinnangul tuleb jagada kostja omandisse vara, mis on kostja valduses vara jagamise ajal, so jalgratas väärtusega 90,75 eurot, TV-laud/kummut väärtusega 20 eurot, 2 diivanit väärtusega 200 eurot ja köögimööbli 4 tooli väärtusega 20 eurot (arvestades seejuures, et kostja on seni vastavaid asju hoidnud oma valduses ja neid kasutanud), so asjad koguväärtusega 330,75 eurot. Samuti tuleb kostja omandisse jagada ka selle vara rahaline väärtus, mille kostja võõrandas koos XXX/XXX kinnistuga, kuna kohtu hinnangul ei saa jagada asjadena vara, mida enam ei ole alles. Nimetatud varaks on köögimööbel koos tehnikaga (sh nõudepesumasin, õhupuhasti, mikrolaineahi, pliit) väärtusega 3355,37 eurot, söögilaud ja 4 köögimööbli tooli väärtusega 626,18 eurot, külmkapp väärtusega 233,80 eurot, pesumasin väärtusega 129,78 eurot, dušilift väärtusega 284,64 eurot, mullivann väärtusega 437,93 eurot, magamistoa komplekt väärtusega 194,04 eurot, poisi ja tüdruku toa lükandustega kapid väärtusega 182,53 eurot ja 189,39 eurot, kirjutuslauad poisi ja tüdruku toas väärtusega 1,35 eurot ja 14,19 eurot, väike diivan väärtusega 25,55 euro, lauaarvuti komplekt väärtusega 766,94 eurot, tüdruku toa voodi väärtusega 55,93 eurot, panipaiga riiulid väärtusega 6,14 eurot, pesuruumi kummut väärtusega 10,91 eurot, aiamööbli komplekt väärtusega 14,19, aia kiik väärtusega 34,59 eurot, aia grill väärtusega 14,19 eurot, aiatööriistade komplekt 21,96 eurot, käsitööriistad väärtusega 40,33 eurot, vaibad, kardinad ja valgustid kokku summas 640,38 eurot, televiisor Samsung 39,70 eurot. Kokku vara rahalise väärtusega kogusummas eurot. Seega jagab kohus kostja omandisse lisaks asjadele väärtusega 330,75 eurot ka majaga müüdud vallasasjade varalise väärtuse kogusummas 7320,01 eurot. Hageja valdusesse tuleb kohtu hinnangul jagada nende vallasasjade rahaline väärtus, mille osas kohus on lugenud tõendatuks nende äraviimise hageja poolt perioodil 02.2009 – 03.2009. Nendeks asjadeks on teler väärtusega 3834,60 eurot, muusikakeskus „Technikcs“ väärtusega 109,17 eurot, tolmuimeja „Rainbow“ väärtusega 1065,19 eurot, kohvimasin „Philips“ väärtusega 64,20 eurot, teekann „Philips“ väärtusega 41,01 eurot, elektritriikraud väärtusega 14.48 eurot, videokaamera SONY väärtusega 162,92 eurot, muruniiduk väärtusega 191,53 eurot, sülearvuti väärtusega 217,30 eurot, sülearvuti väärtusega 786,12 eurot, arvuti väärtusega 1091,82 eurot, survepesur „KÄRCHER“ väärtusega 254,05 eurot, videomagnetofon väärtusega 63,37 eurot. Hageja omandisse jagatavate vallasasjade varaline väärtus on kokku 7895,76 eurot Sellest tulenevalt on hageja. omandisse jagatud asjade rahaline väärtus 7895,76 eurot ning kostja omandisse jagatud asjade väärtus ja majaga võõrandatud vallasasjade väärtus kokku 7650,76 eurot. Seega peaks hageja tasuma kostjale seoses omandist ilmajäämisega hüvitist summas 3 947,88 eurot ning kostja peaks tasuma hagejale hüvitist summas 3 825,38 eurot. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu mõista hagejalt kostja kasuks enam saadud vara (väärtuse) arvelt välja hüvitis summas 122,50 eurot (3947,88-3825,38) Menetluskulude jaotamine. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Tsiviilasja hind. 20 Juhindudes hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 126 lg-st 21, on käesoleva tsiviilasja hind 1696,29 eurot (530 600.- krooni). Juhindudes vastuhagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg-st 11 ja lg 4 p-st 5 on vastuhagi hind 3500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 21