3-12-1219/46

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1219 Otsuse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V.Ši kaebus Viru Vangla poolt arstiabi mittevõimaldamise ja haigena kartserisse paigutamisega tekitatud 100 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Kohtuistung 14.03.2013 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: V.Š Vastustaja: Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta V.Ši kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 29.04.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 11.11.2011 kanti kinnipeetav V.Ši tervisekaarti (tl 149-201) andmed, et kell 13.20 toimunud väljakutsel tuvastati pindmise marrastusega turse silma all, parema näopoole punetus, parema ja vasaku lõualuu paistetus ning röntgeniülesvõttelt nähtub ninalõualuu vasaku nurga täielik ristmurd (tl 150-151). Samal päeval vormistati SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas Kohtla-Järvel patsiendikaart nr R370095 (tl 189-190) selle kohta, et kell 15.23 saabus patsient V.Š, kellel diagnoositi kolju- ja näoluude murrud, manustati ravimit, tehti fikseeritud side, anti soovitused suu loputamiseks, valuvaigistite kasutamiseks ning edasiseks raviks stomatoloogi juures. 06.03.2012 vastusega nr 6-10/2860-1 (tl 8) selgitas Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja V.Šile, et hambakirurgi vastuvõttu tuli kuni 18.11.2011 oodata seetõttu, et 11.11.2011 ei peetud SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas vajalikuks kohest hambakirurgi vastuvõtule suunamist. 04.04.2012 vormistas sama osakonna juhataja ülesandeid täitnud spetsialistvanemõde meditsiinilise õiendi (tl 198) selle kohta, et 11.11.2011 toimunud trauma järgne ravi kestis V.Šil kuni 27.12.2011, tööst vabastamist pole talle antud ning kartseris viibimine pole tema tervist kahjustanud. 16.11.2011, 22.12.2011 ja 18.01.2012 koostati Viru Vanglas käskkirjad nr 6.3/2087-D (tl 67-68), nr 6-3/2294-D (tl 120-121) ja nr 6-3/75-D (tl 112-113), milledega karistati V.Šit vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise vastavalt 25, 30, 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 30.11.2011 paigutati V.Š esimesena nimetatud käskkirja alusel kartserisse ning sealt vabanes ta 04.03.2012 peale viimase käskkirja alusel määratud karistuse ärakandmist (tl 11, 119 ja 12). 23.01.2012 esitas V.Š Viru Vanglale kaebuse ning palus tema suhtes tehtud käskkirjad kehtetuks tunnistada ja hüvitada 55 ööpäevaks kartserisse paigutamisega tekitatud 5000 euro suurune kahju (tl 128-129). 05.04.2012 koostatud otsusega nr 6-16/28-5 (tl 132-135) tagastas Viru Vangla käskkirja nr 6-3/2087-D osas vaide ning jättis kaebaja taotlused teiste käskkirjade ja kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata. V.Š on nende käskkirjade ja 5000 euro suuruse kahju suhtes esitanud kaebuse 09.05.2012 ja see on Tartu Halduskohtu menetluses haldusasjana nr 3-12-
4. 22.03.2012 esitas V.Š Viru Vanglale kaebuse 100 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks (tl 136). 04.06.2012 koostatud otsusega nr 6-16/87-3 (tl 137-138) jäeti ka see rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 13.06.2012 edastas V.Š Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-3), milles palus arstiabi mittevõimaldamise ja haigena kartserisse paigutamise läbi enda tervisele ja inimväärikusele tekitatud 100 000 euro suuruse kahju hüvitamist. Kaebuses ja sellele 24.07.2012 edastatud täienduses (tl 37-40) märkis kaebaja, et sai 11.11.2011 vanglas trauma, vastavat abi osutamata paigutati ta niisuguses seisundis üksikkambrisse ega osutatud seitsme päeva jooksul vangla administratsiooni korraldusel mingisugust abi, hoiti näljas ja minestanud seisukorras, saadeti seejärel linnahaiglasse, kus murti juba kokku kasvada jõudnud lõualuu lahti, paigutati naasmisel vangla statsionaari asemel kartserisse ja sunniti sellises seisundis töötama. Ta kirjeldas põhjalikult oma kannatusi ning kinnitas, et kõik pretensioonid on tal vangla teenistujate suhtes, meedikute vastu ta neid ei oma. Veel märkis kaebaja ära, et 05.04.2012 otsusega rikuti seadusega kahjunõudele vastamiseks kehtestatud tähtaega ning väitis, et vastust talle ei tõlgitud.
6. Viru Vangla vastuses (tl 101-103) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et kuna kaebaja kohta antud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju pole tühistatud, oli nende alusel karistuse kandmine õiguspärane ega saanud tema inimväärikust alandada. Veel märgiti, et kaebaja kandis karistust samas kambris, kus ta juba pikka aega viibib, tingimused on seal head ja tervishoiuteenuse osutamine oli talle tagatud. Kaebaja väiteid meditsiinilise abi osutamata jätmise kohta ei peetud tõesteks, märgiti tema tervisekaardi andmetele osundades, et talle osutati koheselt esmaabi, kartserirežiimil olles sai ta igapäevaselt meditsiinilist abi, lõualuu ravi SA Ida-Viru Keskhaigla hambakirurgi juures kestis kuni 27.12.2011 ning lisati, et kahjunõudele vastati küll mõnepäevase hilinemisega, kuid ei peetud seda oluliseks rikkumiseks ega nõustutud ka vastuse tõlkimata jätmise kohta esitatud väitega.
7. Kohtuistungil jäi V.Š kaebuses esitatud väidete ja taotluste juurde (tl 199-200). Täiendavalt selgitas ta, et peab kaebusega silmas asjaolu, et vangla oleks pidanud viima ta Tallinnasse või Tartusse või panema statsionaari ja hiljemalt kolme päeva jooksul haiglasse operatsioonile viima, kuid seda ei tehtud, vanglaametnikud unustasid ta ära ning nädal aega tuli söömata ja joomata kambris lamada ja valu kannatada. Seejuures ta möönis, et sai valu vaigistavaid süste ega oma meditsiinitöötajate suhtes pretensioone, kuid jäi samas ka selle juurde, et seitsme päeva jooksul ei võimaldatud talle piisavat arstiabi ning väitis, et kui temaga oleks korralikult käitutud ja ta koheselt operatsioonile viidud, oleks lõug korras ja poleks mingeid probleeme tekkinud. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud, palus vastavas taotluses (tl 205) asja ilma tema esindajata arutada ning väitis, et jääb kirjalikult esitatu juurde. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
8. V.Š kinnitab, et tervishoiutöötajatele tal pretensioone pole ning Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-6910 seisukohtadest tulenevalt ei saakski nende tegevuse õiguspärasuse kontrollimine olla halduskohtu pädevuses. Kolm kaebuses nimetatud distsiplinaarkorras karistamise käskkirja ja nende täitmisega põhjustatud 5000 euro suuruse kahju suhtes oli ta juba enne käesoleva kaebuse edastamist esitanud eraldi kaebuse. Seetõttu tuleb haigena tööle asumise kohta antud korralduste, niisuguses seisundis kartserisse paigutamise ja kohtueelses menetluses toimunu õiguspärasust hinnata vastavas haldusasjas nr 3-12-
9. Käesolevas kaebuses on vaja lahendada üksnes küsimus, kas Viru Vangla on takistanud V.Šil 11.11.2011 toimunud trauma järgselt arstiabi saamist ja põhjustanud seeläbi tekitatud kannatustega talle süüliselt kaebuses soovitud suurusega mittevaralise kahju.
10. Vangistusseaduse § 53 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab vangla tagama kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavuse ning juhul, kui kinnipeetav vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunama ta arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Sätestatust tuleneb seega, et vanglas puuduva eriarstiabi vajaduse ja vastava spetsialist juurde suunamise vajaduse üle saab otsustada üksnes arst. Vastav otsustus on vanglas eraõiguslikus korras osutatava tervishoiuteenuse osaks ning ei saa seetõttu olla halduskohtus vaidlustatav. V.Ši kohta SA Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas koostatud patsiendikaart, Viru Vanglas peetav tervisekaart ja vangla meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja õiend kinnitavad, et nimetatud kinnipeetav toimetati koheselt peale 11.11.2011 toimunud trauma tagajärgede fikseerimist Kohtla-Järvel asuvasse erakorralise meditsiini osakonda, viidi 18.11.2011, 25.11.2011, 02.12.2011, 09.12.2011 ja 27.12.2011 selle haigla hambapolikliinikusse ambulatoorse ravi saamiseks ning pidevalt anti valu vaigistamises seisnevat abi ka vangla tervishoiutöötajate poolt. Seega pole kaebajal mingit alust väita, et administratsiooni korraldusel või mistahes muul põhjusel ei osutatud talle mingisugust abi ja jäeti üksi valusid kannatama. Kuna tervisekaardi kannete kohaselt on kaebajale tehtud 12.11.2011, 14.11.2011 meditsiiniline üldläbivaatus, mille tulemusel määrati või jätkati valuvaigistite manustamist vangla tervishoiutöötaja poolt, ei saa tõele vastata ka väide, et 18.11.2011 toimus hambakirurgi vastuvõtt ainult seetõttu, et varem unustasid ametnikud ta lihtsalt ära. Eelnevalt juba viidatud vangistusseaduse § 53 lg 2 kohaselt saab eriarsti juurde saatmise vajaduse üle otsustada ainult arst. Antud juhul selgub, et kaebaja on tema poolt väidetud kolme päeva jooksul peale trauma toimumist läbinud kahel korral meditsiinilise läbivaatuse. Samas ei nähtu aga, et seejuures oleks tema seisund tinginud eriarsti juurde saatmise otsuse, milline jäi vanglateenistuse ametnikel täitmata. Meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja poolt V.Ši järelepärimise peale saadetud vastuse väidetel oli 18.11.2011 toimunud hambakirurgi vastuvõtt ette plaanitud. On üldteada, et eriarstide juurde on järjekorrad ning reeglina ei olegi koheselt võimalik arsti vastuvõtule pääseda.
11. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg-s
12. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s
13. Selle kohaselt saab süüliselt väärikuse alandamise või tervise kahjustamise korral küll nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, kuid käesoleval juhul ei kinnita miski kohtule esitatust, et vanglateenistujad oleks jätnud V.Ši ilma abita kannatama ja tekitanud seeläbi tema inimväärikusele ja tervisele rahas hüvitatava mittevaralise kahju. Niisugust kahju ei saanud kuidagi tekitada ka kohtueelsele kahjunõudele vastamiseks kehtestatud tähtaja ületamine või kaebaja poolt väidetud vastuse tõlkimata jätmine On ilmselge, et kolju- ja näoluude murruga inimesel tuleb peale vastavate vigastuste saamist taluda kannatusi ning seda ka siis, kui talle osutatakse koheselt asjakohast arstiabi. Seetõttu ei saa kaebaja 3 süüdistada vanglateenistuse ametnikke selles, et tal tuli saadud trauma järgselt kannatada nii valude kui söömisel ja joomisel tekkida võivate probleemide tõttu. See, milline ravi on mingi konkreetse haiguse või vigastuse puhul vajalik ja kus täpselt peab toimuma, on vastava tervishoiutöötaja otsustuspädevuses ning kuulub seetõttu halduskohtu kontrolliõigusele mittealluva tervishoiuteenuse hulka. Kaebaja enda poolt kohtuistungil väidetu kohaselt toimus saadud vigastuste ravimine hambakirurgi juures ambulatoorselt. See, et edasine ravi peab toimuma just stomatoloogi juures, on märgitud ka erakorralise meditsiini osakonnas koostatud patsiendikaarti. Kohtuistungil kaebaja poolt väidetud vanglateenistuse ametnike poolt täitmata jäetud kohustust paigutada ta vangla statsionaari, ei nähtu ka tervisekaardist ja nii selle andmed kui 04.04.2012 väljastatud meditsiiniline õiend kinnitavad, et ambulatoorselt teostatud ravi pidi olema edukas, sest lõppes juba 27.12.
15. Eeltoodud järeldustel jääb V.Ši kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 750 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 4