TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2077 Otsuse kuupäev 28.02.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Besok kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.06.2012 maksuotsusele nr. 12.2-3/2238-30 Asja läbivaatamise kuupäev 06.02.2013, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja OÜ Besok lepinguline esindaja Ivo Raudjärv OÜ Besok juhatuse liige Meelis Uleksin Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindaja Karin Kask Resolutsioon Jätta OÜ Besok kaebus haldusasjas 3-12-2077 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 28.03.
- Asjaolude kirjeldus OÜ Besok lepinguline esindaja on esitanud Tartu Halduskohtule 01.10.2012 kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse maksuotsust 15.06.2012 nr. 12.23/2238-
- Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur korralduse 23.05.2011 nr. 12.2-3/2238-1 alusel alustanud OÜ Besok kontrollimist, mis hõlmab käibe- ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsuse kontrollimist perioodil 01.05.2010 kuni 31.12.
- Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur kontrolli käigus tuvastanud, et OÜ Besok raamatupidamises olevatel OÜ Regalstop ja OÜ Karlaplan rekvisiitidega arvetel näidatud tehinguid ei ole toimunud, mistõttu ei ole arvetel olevad andmed õiged ja tehingu teine pool ei ole identifitseeritav ning OÜ Besok OÜ-le Regalstop ja OÜ Karlaplan tehtud väljamaksete kohta olemasolevad raamatupidamisdokumendid ei vasta Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et OÜ Besok maksuarvestuses kajastatud OÜ Regalstop ja OÜ Karlaplan rekvisiitidega arved ei kajasta tegelikke tehinguid, mistõttu ei ole õige nende majanduslik sisu. Seega ei vasta arved algdokumentide esitatavatele nõuetele. Maksuhaldur on märkinud, et betoonisilurid on olemas ja arvestab nimetatud kauba soetamisel arvele märgitud tegelike soetuskuludega, mistõttu puudub vajadus hinnata kauba maksumust. Sisendkäibemaksu puhul ei ole hindamine võimalik. Kui algdokument on vale, siis sisendkäibemaksu arvesse ei saa võtta. Kokkuvõtlikult on maksuhaldur teinud kindlaks, et tehinguid reaalselt OÜ Besok OÜ-de Regalstop ja Karlaplan vahel toimunud ei ole. Maksuhaldur on kohustanud kaevatava maksuotsusega OÜ Besok ´il tasuma käibemaksu 7 306,06 eurot ja tulumaksu 16 730,02 eurot, kokku 24 036,08 eurot. Kaebaja on esitanud vaide maksuotsusele nr. 12.2-3/2238-30 ning vaideotsusega 30.08.2012 nr. 6-1/960-2 on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja on pöördunud kaebusega kohtu poole ning 12.10.2012 kohtumäärusega on kaebus menetlusse võetud ning kohtumäärusega 28.11.2012 on määratud asjas kohtuistungi ajaks 06.02.
- Kohtuistungil on üle mindud kirjalikule menetlusele ning kohus on määranud pooltele lõplikeks seisukohtade avaldamise ajaks 15.02.2013 ja määranud kohtuotsuse kuulutamise aja. Kaebaja taotlused ja põhjendused OÜ Besok lepinguline esindaja on esitanud Tartu Halduskohtule 01.10.2012 kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse maksuotsust 15.06.2012 nr. 12.23/2238-30 haldusakti tühistamise nõudes. Kaebaja on märkinud, et vaidlust ei ole selles, et kaubad ja teenused on saadud ning vaidlust ei ole ka selles, et raha kaupade ja teenuste eest on tasutud just neile äriühingutele, kes on arved kauba eest väljastanud. Kaebaja on märkinud, et mõlema äriühingu juhatuse liikmed on kinnitanud tehingu toimumist. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-18-10 ning leiab, et maksuotsus on nimetatud lahendis toodud põhimõtetega vastuolus. Kaebaja arvates ei saa tugineda maksuhaldur hoolsuskohustuse rikkumisele, kuna kaup või teenus on saadud ning selle eest on tasutud ja pooled kinnitavad tehingu toimumist. Kaebaja eitab maksupettust ning on seisukohal, et maksuhaldur peab kohtumenetluses selgitama milles seisnes seotus maksupettusega, millele maksuhaldur maksu määramisel tugineb. Kaebaja leiab, et maksuhalduril tuleb asjas esitada andmed OÜ-de Regalstop ja Karlaplan poolt maksude deklareerimise ja tasumise kohta vaatlusalusel perioodil. Kaebaja leiab, et on olemas piisavalt tõendeid selle kohta, et OÜ Regalstop on antud asjas vaadeldaval ajavahemikul teenuseid osutanud või kaupu müünud teatud äriühingutele. Samuti leiab kaebaja, et maksuhaldur on jätnud tähelepanuta , et pangakontolt nähtub lisaks tehingutele kaebuse esitajaga ka teisi tehinguid, mida tuleb lugeda ettevõtlusega tegelemiseks OÜ Karlaplani poolt. Ülekandeid OÜ Karlaplan poolt osutatud teenuste või müüdud kauba eest on tehtud teistele äriühingutele. Kokkuvõttes leiab kaebaja, et maksuotsus on nii käibemaksu kui ka tulumaksu määramise osas vastuoluline ja arvestatud ei ole Riigikohtu seisukohtadega. 15.02.2013 on OÜ Besok esindaja esitanud lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirja, milles leiab, et kohus oleks pidanud kaebaja poolt taotletavad tunnistajad üle kuulama ning taotleb välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 766,08 euro väljamaksmist. 2 Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele, mis käesolevas vaidluses ei ole asjakohased. Samuti on vastustaja seisukohal, et maksuotsus on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega tulumaksu määramise osas. Nagu kaebaja õigesti märgib, on maksuhaldur arvesse võtnud betoonisilurite ostuarvel tehtud väljamakse ning kõigilt ülejäänud vaatlusalustelt arvetelt tehtud väljamaksetelt on määratud tulumaks. Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kõik arved, millega seoses on maksuhaldur pidanud vajalikuks määrata tehtud väljamaksetelt tulumaksu, puudutavad teenuse osutamist, mitte kauba müüki, nagu betoonisilurite puhul. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-60-11 tehtud kohtuotsuse punktis 36 märkinud järgmist: „Kui äriühing on soetanud kaupa isikult, kes pole tegelik müüja ja äriühing pidi sellest teadma, kuid samas on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ja selle eest on makstud, siis on hindamise eesmärk selgitada välja, kui palju pidi äriühing maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest. Hindamine on vajalik eelkõige selliste kaupade puhul, mille osas on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise valmistanud ega tasuta saanud. Kui hindamise teel arvestatud summa on väiksem kui äriühingu raamatupidamises kajastatud väljamakse, siis tuleb vahe lugeda ettevõtlusest väljaviiduks ja maksustada tulumaksuga. Maksuhaldur on asunud oma vastuses seisukohale, et OÜ-d Regalstop ja Karlaplan ei ole teenuse osutajad ning tegelik tööde tegija ei ole tuvastatav. Samas on maksuhaldur õigesti jätnud määramata tulumaksu soetatud kaubalt (betoonisilurid), mille hinda ta kahtluse alla ei sea. Vastustaja märgib selgituseks, et käibemaksu määramisel on oluline ennekõike see, kas tegelik müüja on käibemaksukohustuslane või mitte. Kuna on tuvastatud, et OÜ Regalstop ei olnud tegelik müüja ning maksuhalduril ei ole õnnestunud tegelikku müüjat kindlaks teha, siis ei ole OÜ-l Besok võimalik arvestada ka arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna olenemata sellest, et maksuhaldur loeb betoonisilurite hinna OÜ Regalstop arvel näidatule vastavaks. Vastustaja leiab, et maksuhaldur on toiminud vastavalt Riigikohtu juhistele, ning peab võimalikuks viidata otsusele haldusasjas nr 3-3-1-50-04, mille punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale, et käibemaksukohustuse osas on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Käesolevas vaidluses ei ole maksuhalduril õnnestunud kindlaks teha, kellelt OÜ Besok betoonisilurid soetas, seega ei ole ka võimalik kindlaks teha, kas nimetatud isik oli käibemaksukohustuslane või mitte. Sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatus ei olene seega asjaolust, kas maksuhaldur aktsepteerib OÜ Besok soetatud betoonisilurite hinda või mitte, vaid sellest, et ei ole teada, kas tegelik müüja oli käibemaksukohustuslane. Seega loeb maksuhaldur toimingut õigeks jättes OÜ Regalstop arvel näidatud käibemaksu arvesse võtmata. 15.02.2013 on maksuhaldur esitanud lõplikud seisukohad asja kohta ning märkinud, et kohus on põhjendatult jätnud üle kuulamata tunnistajad, kes juba maksumenetluses on oma selgitused andnud ning kaebaja poolt tunnistajatena väljatoodud isikuid Igor Zarinit ja Vladilen Kudrjakovi ei ole kaebaja maksumenetluses välja toonud ei eriarvamuses ega vaidemenetluses ning seega ei ole kaebaja ise pidanud nimetatud isikuid menetluses vajalikuks, samas ei saa nimetatud isikud anda põhjalikumat teavet OÜ Besok ja OÜ-de Regalstop ja Karlaplan vaheliste tehingute kohta 3 kui seda on teinud äriühingute esindajad. Samas varasemalt on maksuhaldur märkinud, et Vladilen Kudrjakov ei ole olnud OÜ Besok töötaja vaidlusalusel perioodil. Kokkuvõttes asja sisu kohta on vastustaja endiselt seisukohal, et OÜ-d Karlaplan ja Regalstop on varifirmad ning nende puhul ei ole tegemist tegelike müüjatega, millest ka kaebuse esitaja teadlik oli ning poolte vahel vormistatud arved on fiktiivsed. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukohad , põhjendused ja otsustus
- Selgitused menetlusnormide kohta. Kohus on kohtumäärusega 12.10.2012 asja menetlusse võtnud ning nõudnud vastustajalt kirjaliku vastuse ja materjalide esitamist hiljemalt 20.11.
- Kohtumäärusega 28.11.2012 on kohus vastavalt kaebaja soovile määranud asja arutamiseks kohtuistungi, mille ajaks on määratud 06.02.
- Kaebaja pool on taotlenud kohtuistungil üle kuulata tunnistajatena Madis Osbergi, Roman Sokolovi, Elmo Kääriku ja Vladilen Kudrjakovi. Lisaks on taotletud OÜ Besoki juhatuse liikme Margus Uleksini vande all ülekuulamist ning hilisemalt on esitatud taotlus tunnistaja Igor Zarini tunnistajana ülekuulamiseks ning kaebaja pidas menetlusnormide rikkumiseks asjaolu, et kohus kaebuse esitaja taotlust ei rahuldanud. Kohus on asunud seisukohale, et Madis Osbergi, Roman Sokolovi ja Elmo Käärikut on maksumenetluses üle kuulatud, kes on oma seletused ka andnud ning täiendavalt samade isikute kohtuistungil ülekuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, kuna TsMS § 251 lg 2 kohaselt on võimalik kasutada haldusmenetluses kogutud tõendeid ning kohus ei pea menetlusnormide rikkumiseks asjaolu, kui kohtuistungil tunnistajate ülekuulamistaotlus jäi rahuldamata. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks Vladilen Kudrjakovi ja Igor Zarini ülekuulamist kohtuistungil. Kohus on kohtuistungi protokollis kajastanud ka tunnistajate mitteülekuulamise põhjendusi. Kohus on asunud seisukohale, et kohus saab kujundada otsustust olemasoleva materjali põhjal, samas on võetud asja juurde kõik maksumenetluses kogutud tõendid ning ükski vajalik tõend ei jää tähelepanuta. Tulenevalt HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Lisatõendite kogumisel ei ole asjas tähtsust juhul kui asjaolud on kohtu arvates piisavalt tõendatud. Samas ei ole kohtul alust arvata, et juba maksumenetluses ülekuulatud isikutel oleks midagi olulist lisada oma senistele seletustele, mis annaks aluse maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järelduste ümberhindamiseks, samas on sündmusest möödunud kolm aastat ning kohtuistungile taotletavad tunnistajad ei pruugi mäletada
- aastal toimunud tehingute erisusi. Kohtu ülesanne on kontrollida, et maksumenetluses kogutud tõendeid on kogutud õiguspäraselt. Taotluse osas - kuulata vande all üle juhatuse liige Margus Uleksin - ei saanud kohus seisukohta võtta, kuna kohtuistungile oli ilmunud koos OÜ Besok lepingulise esindajaga teine juhatuse liige Meelis Uleksin, kelle ülekuulamist vande all ei taotletud. Meelis Uleksin ei ole maksuhaldurile varasemalt omapoolseid selgitusi andnud ega andnud selgitusi ka kohtuistungil.
- Kohtulahend asja sisu kohta. Kohus asub seisukohale, et OÜ Besok kaebus jääb rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel. Maksuhaldur on viinud läbi OÜ-s Besok perioodil 01.05.2010 kuni 31.12.2010 käibe- ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsuse kontrollimise. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et OÜ-de Regalstop ja Karlaplan rekvisiitidega arvetel objektide kohta fikseeritud 4 andmed on puudulikud ja vastuolulised ning arved ei vasta nõuetele. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et OÜ Besok raamatupidamises olevatel OÜ Regalstop ja OÜ Karlaplan rekvisiitidega arvetele näidatud tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Kohus peab asjakohaseks maksuhalduri poolt kogutud tõendeid, sealhulgas ülekuulatud isikute selgitusi ja kogutud dokumentaalseid tõendeid. Üle on kuulatud maksuhalduri poolt mõlema äriühingu juhatuse liikmed ja äriühingute volitatud esindajad, kelle vahel OÜ-l Besok tehingud toimusid ning neljal korral on üle kuulatud ka OÜ Besok juhatuse liige Margus Uleksin. Asja materjalide kohaselt on OÜ Regalstop registreeritud käibemaksukohustuslaseks 29.06.2009 kuni 04.01.2011 ning OÜ Karlaplan oli registreeritud käibemaksukohustuslaseks perioodil 28.11.2007 kuni 30.06.
- Kuna äriühingud ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist, siis arvati äriühingud käibemaksukohustuslaste registrist välja. OÜ Regalstop on esitanud OÜ-le Besok järgnevad arved: arve nr. 9 10.05.2010 objekt Sangaste; arve nr.23 04.08.2010 objekt Rakvere lasteaed; arve nr. 35 25.08.2010 objekt Lubja 7; arve 46-3 07.09.2010 , millel objekt puudub; arve nr. 57-4 15.10.2010 objekt Nõmme polikliinik ja Tallinna külmkamber ja arve nr. 46-4 09.09.2010 kauba nimetuseks betoonisilurid. Nimetatud arvetel on märgitud tööde maht ja märge arve tasumise kohta. OÜ Karlaplan on esitanud OÜ-le Besok järgmised arved: 100510 10.05.2010 objekt Kohtla; arve 050610 05.06.2010 objekt Jõhvi lasteaed; arve 150710 15.07.2010 objekt Jõhvi lasteaed; arve nr. 200710 20.07.2010 objektiks Kure laut; arve 230710 23.07.2010 objekt Silsteve; arve nr. 020810 02.09.2010 objekt Kure laut; arve nr. 040810 07.09.2010 objekt Räpina, Viljandi, Jõhvi; arve nr. 101110 10.11.2010 objekt Kalvi; arve nr, 131110 13.11.2010 objektiks mitmesugused objektid; arve nr. 161110 16.11.2010 objektiks Läike tee; arve nr. 171110 17.11.2010 objekti nimetus puudub; arve nr. 211210 21.12.2010 objekti nimetus puudub. Arvetel on märgitud teostatud tööde maht ja märge arve tasumise kohta. OÜ Besok juhatuse liikme Margus Uleksini seletuste kohaselt on OÜ Besoki tegevuseks betoonpõrandate valamine ning äriühing on tegutsenud üle Eesti ning töid on teostatud alltöövõtjana. M. Uleksin ei ole suutnud maksuhaldurile selgitada, millistest töödest koosnesid kokkulepped, mis kajastuvad OÜ –te Karlaplani ja Regalstop arvetel. M. Uleksin on ka avaldanud, et teda ei huvitanud asjaolu, kes tegelikult tegid OÜ-de Regalstop ja Karlaplan nimel tööd. Maksumenetluses võetud kirjalike seletuste kohaselt ei olnud OÜ-de Regalstop juhatuse liige Madis Osberg ja OÜ Karlaplani juhatuse liige Roman Sokolov teadlikud OÜ Besok objektide asukohtadest, kaupadest, materjali tarnimisest, objektidel tööd teinud töölistest ja muust ehitustegevusega seonduvast. OÜ Besok ei ole täitnud ehitusseadusega sätestatud tehnilise dokumentide vormistamise nõuet ega nõudnud dokumentide vormistamist väidetavate alltöövõtjate OÜ Karlaplan ja OÜ Regalstop poolt. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Besok on näidanud ette viis betoonisilurit ning ettenäidatud betoonisilureid ei saa seostada OÜ Regalstop arvele märgitud betoonisiluritega. Betoonisilurite andmed on märkinud arvele OÜ Besok, mitte OÜ Regalstop, kes arved koostas. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Regalstop raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole dokumente, mis kinnitavad OÜ Regalstop poolt betoonisilurite soetamist ja müüki OÜ-le Besok. Arvele 46-4 märkis betoonisilurite numbrid M. Uleksin projektijuhilt Elmo Käärikult saadud andmete alusel ning M. Uleksin ei tea, kust saadi betoonisilurite numbrid ning samuti ta ei tea kust saadi betoonisilurid, mida väidetavalt OÜ Regalstop müüs kaebajale. Seega on maksuhaldur asunud seisukohale, et OÜ Besok ei ole soetanud betoonisilureid OÜ-lt Regalstop. 5 Margus Uleksini seletuste kohaselt teostas OÜ Regalstop töid mitmetele objektidel, mille kohta on arved, kuid ei ole esitatud arvete kohta tööde teostamise akte ega ehitustööde päevikuid, v.a. Jõhvi lasteaia ehituse kohta esitatud ehituspäevikud. OÜga Regalstop on sõlmitud suuline kokkulepe tööde teostamise kohta ning arved anti käest-kätte ning M. Uleksin ei ole osanud nimetada ühtki aadressi, mis OÜ Regalstop arvetel on märgitud. Maksuhaldur on välja selgitanud, et M. Uleksin ei osanud OÜ Karlaplan arve 171110 kohta selgitusi anda ega teadnud kes on objekti juht. Objekti juht Läike tee objektil (kajastub arvel 161110) oli projektijuht Elmo Käärik, E. Käärik ei ole osanud maksuhaldurile vastata, kes nimeliselt on OÜ Karlaplan nimel tööd teinud. E. Käärik on kinnitanud, et tema valduses ei ole dokumente OÜ Karlaplan ja OÜ Regalstop poolt teostatud tööde ega tööliste kohta. Samuti ei ole osanud maksuhaldurile M. Uleksin selgitada, kuidas äriühingud oma töid OÜ-le Besok teostasid. Maksuhaldur on märkinud, et M. Uleksin on andnud teada, et tal ei ole nimetatud äriühingute kohta midagi tõenduseks esitada peale arvete. Madis Osbergi (juhatuse liige OÜ-s Regalstop) sõnutsi on ta kõik ehitustööd OÜ Regalstop nimel teinud üksi ning nimetab, et on tehtud Lubja tänava hooldekogus põrandate ettevalmistustööd, kuid ei oska öelda maksuhaldurile mis hinna eest ta OÜ-le Besok töid teostas. Samas ei oska ta maksuhaldurile nimetada teisi objekte, mille kohta ta OÜ-le Besok on arved esitanud. Madis Osbergi sõnutsi on OÜ-le Besok müüdud kaks silurit, mis oli soetatud Lätist, kuid soetamishinda M. Osberg ei mäletanud. Roman Sokolov (juhatuse liige OÜ-s Karlaplan) on viidanud OÜ Karlaplan arvetele ning märgib, et teostati pinnase ettevalmistustöid, mis olid vajalikud enne betoneerimist. R. Sokolov on märkinud, et tehti suulisi kokkuleppeid M. Uleksiniga teostatavate tööde kohta. R. Sokolov kinnitab, et OÜ-st Besok saadud raha eest tasus ta oma võlausaldajatele, kelle nime ta keeldus avaldamast. R. Sokolov ei osanud maksuhaldurile nimetada ka ühtegi firmat, kellelt ta oli ostnud liiva ja killustikku. Samuti ei mäleta R. Sokolov, mis töid teostas OÜ Karlaplan Jõhvi lasteaias, samuti on R. Sokolov märkinud, et vormistatud on ainult arved ning muud dokumendid puuduvad. R. Sokolovi ütluste kohaselt teostas ta lasteaias töid mitme abilisega, kelle nimesid R. Sokolov ei nimetanud. R. Sokolov on märkinud, et lõuna piirkonnas teostas töid suvine brigaad Võrumaalt, kuid ei mäleta tööd tegeva firma nime ega isikute nimesid, kes töid teostasid. Samuti ei teadnud R. Sokolov nimetada karjalautade asukohti, kus betoonitöid teostati. Arvel 101110 on märgitud objektiks „Kalvi“ , kuid R. Sokolov ei osanud maksuhaldurile selgitada kus selline objekt asub. R. Sokolov ei mäletanud, kas OÜ Karlaplan teostas OÜ-le Besok transporditööd materjali kohaleviimiseks. Arvel 161110 märgitud objekt „Läike tee“ kohta ei osanud samuti R. Sokolov selgitust anda, kuna ta ei tea, mis objekt see oli, R. Sokolov ei tea ütlusi anda tehingute üksikasjaolude kohta. Kohus asub seisukohale, et puudub vajadus analüüsida kõiki arveid, kuna need ainukese dokumendina ei tõesta tehingute toimumist. Objektide kohta puuduvad täielikult ehitusseaduses sätestatud dokumendid. Tõendeid kogumis hinnates on maksuhaldur asunud järeldusele, et OÜ Regalstop on äriühing, milline ei oma kontrollitaval perioodil ettevõtlusega tegelevale äriühingule omaseid tunnuseid ning alates 2010 maikuust ei ole OÜ Karlaplan deklareerinud maksustatavat käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu ning sisendkäibemaksu ja 30.06.2010 on OÜ Karlaplan välja arvatud käibemaksukohustuslaste registrist. Täielikult puuduvad dokumendid ehitustööde tarbeks soetatud materjalide, betoonisilurite ja muude OÜ Regalstop müügiarvetel näidatud kaupade ja teenuste soetamise kohta. OÜ Regalstop ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid. Rahad, mis on laekunud pangaarvetele, on võetud sularahaautomaadi kaudu välja. 6 Kokkuvõttes ei ole OÜ Besok esitanud maksuhaldurile dokumente alltöövõtjate OÜ-de Karlaplan ja Regalstop nimel tööd teostanud isikute kohta ning kumbki äriühingu juhatuse liige ei osanud konkretiseerida OÜ Besok objekte ja teostatud töid, kuigi kinnitasid, et suusõnalised kokkulepped olid olemas tööde tegemiseks. Nimetatud äriühingutelt ei ole saadud ka andmeid ehituspäevikute ja tehtud tööde aktide vormistamise kohta. Samuti ei osanud OÜ Besok juhatuse liige ja projektijuht maksuhaldurile seletada, kuidas toimus OÜ-de Karlaplan ja Regalstop nimel tööde tegemine erinevatel objektidel. Maksuhaldur on teinud kindlaks kolmandatelt isikutelt kogutud andmete põhjal, et tööde teostajad objektidel ei olnud OÜ-d Regalstop ja Karlaplan, töid võis teostada OÜ Besok ise. Maksuhaldur on kogutud tõendite põhjal asunud seisukohale, et OÜ Besok ei ole saanud kaupu ja ehitusteenuseid OÜ-delt Regalstop ja Karlaplan. Maksuhaldur on kontrolli käigus tuvastanud, et OÜ Besok raamatupidamises olevatel OÜ Regalstop ja OÜ Karlaplan rekvisiitidega arvetel näidatud tehinguid ei ole toimunud ning tehingu teine pool ei ole identifitseeritav, seega OÜ Besok poolt OÜ-le Regalstop ja OÜ Karlaplan tehtud väljamaksete kohta olemasolevad raamatupidamisdokumendid ei vasta Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 sätestatud nõuetele. Kuna OÜ Besok maksuarvestuses on kasutatud OÜ Regalstop ja OÜ Karlaplan rekvisiitidega arveid, ei ole need arved tõesed ega kajasta tegelikku majandussisu, arvetel puudub tegelik kaupade ja teenuste müüja. Maksuhaldur on kokkvõttes tuvastanud, et kaebuse esitaja ei ole saanud OÜ Regalstop ja OÜ Karlaplan maksumenetluse dokumentides kajastatud arvetel nimetatud kaupa, ehitusmaterjali ja ehitusteenust. Maksuhaldur on arvestanud asjaoluga, et kuna OÜ-l Besok olid betoonisilurid olemas, on maksuhaldur arvesse võtnud betoonisilurite ostuarvel tehtud väljamakse ning kõigilt ülejäänud vaadeldud arvetelt tehtud väljamaksetelt on määratud tulumaks. Vastustaja on pidanud vajalikuks märkida, et kõik arved, millega seoses on maksuhaldur pidanud vajalikuks määrata tehtud väljamaksetelt tulumaksu, puudutavad teenuse osutamist, mitte kauba müüki, nagu betoonisilurite puhul. Vastustaja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-60-11 ning on õigesti asunud seisukohale, et hindamine on vajalik eelkõige selliste kaupade puhul, mille osas on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise valmistanud ega tasuta saanud. Samas lahendis on märgitud, et maksustamise seisukohalt on oluline, kas ostja teadis või pidi teadma, et arvel märgitud isik on variisik, kes tegelikult ei saanud kaupa müüa. Käibemaksu seisukohalt on oluline see, kas tegelik müüja on käibemaksukohustuslane või mitte. Kuna on tuvastatud, et arvel märgitud isik ei olnud tegelik müüja ning maksuhalduril ei ole õnnestunud kindlaks teha tegelik müüja, siis ei ole OÜ-l Besok võimalik arvestada ka arvel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna olenemata sellest, et maksuhaldur on lugenud betoonisilurite hinna OÜ Regalstop arvel näidatule vastavaks. Tulenevalt Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p. 2 on maksuhalduril õigus määrata tasumisele kuuluv maksusumma maksumaksjale, kelle kohta on maksuhalduril andmeid, et maksumaksja on esitanud deklaratsioonides valeandmed, mille tagajärjel tema poolt maksudeklaratsioonis näidatud summa on väiksem maksusummast, mis tuleks tasuda. Maksuhaldur ei ole saanud õigeks lugeda OÜ Besok poolt esitatud dokumente, kuna äriühing on esitanud dokumente, millistel näidatud tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud , seega ei ole õiged OÜ Besok raamatupidamisarvestused ja maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonid. Kuna OÜ Besok ei ole OÜ-de Regalstop ja Karlaplan rekvisiitidega arvetel nimetatud kaupu ja teenuseid tegelikkuses saanud, on OÜ Besok oma sisendkäibemaksuna näidatud käibemaksu summad arvesse võtnud ebaseaduslikult ja äriühingutele tehtud väljamaksete summad (välja arvatud betoonisilurite eest makstud summad) tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning tuleb maksustada tulumaksuga. OÜ Besok ei ole tõendanud maksuhaldurile 7 maksumenetluse käigus ka seda, et mille eest on tegelikult tehtud väljamakseid OÜ-le Regalstop ja Karlaplan. Tulenevalt Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p. 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvestatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise ja teenuse saamise korral KMS § 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. KMS § 37 kohaselt kui arve on korrektselt vormistatud, kuid selle sisu ei vasta tegelikule majandustehingule, ei saa pidada arvet nõuetekohaseks. Kaebaja soov on saada tagasi sisendkäibemaksu tehingute arvel, mida ei ole toimunud ning millest ta oli teadlik. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-50-04, mille kohaselt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et käibemaksukohustuslase osas on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, ei saa ostja käibemaksu maha arvata. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised ning TuMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed ning TuMS § 4 lg 1 kohaselt on tulumaksumäär 21%. TuMS § 51 lg 2 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulud väljamaksed, mille kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, milleks on arve ning nendelt kuludelt peab äriühing maksma tulumaksu. Seega kui väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulu, tuleb sellelt tasuda tulumaksu. Kokkuvõttes teeb kohus järelduse, et maksuhaldur on õiguspäraselt toiminud, järginud uurimisprintsiipi , kogunud hulganisti tõendusmaterjali ja võtnud arvesse kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ning teinud motiveeritud maksuotsuse, mis käsitleb kõiki maksumääramise aluseks olevaid asjaolusid, samuti on õiguspäraselt juhindutud Riigikohtu lahenditest. Kaebaja poolt väljatoodud asjaolud maksuotsuse tühistamiseks on asjakohatud ja otsitud põhjustel. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud poolte kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 8