Obsah (18)

§ 106§ 643§ 644§ 118§ 635§ 657§ 638§ 637§ 76§ 641§ 116§ 188§ 114§ 189§ 101§ 115§ 127§ 128

2-12-9982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-9982 Tsiviilasi X

§ 106

mõttes, mis sätestab, et tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Hilisemate nõuete välistamine on hageja suhtes ebamõistlik, eriti arvestades asjaolu, et hageja on eraisik ning kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Kokkulepe, millega töö tellija ei tohiks ühelegi puudustele tugineda pärast töö üleandmist, on tühine ning seetõttu ei oma õiguslikult olulist tähendust, millal lugeda töö üleantuks. Hageja ei nõustu, nagu saaks küttesüsteemi paigaldamise töövõttu käsitleda hageja poolt majanduskutsetegevuse raames lepingu sõlmimisena. Hageja ega lepingut sõlminud isiku majandus6 2-12-9982 kutsetegevuseks ei olnud selliste lepingute sõlmimine. Lepingut sõlminud isik töötas vandeadvokaadina advokaadibüroos. Asjaolu, et hagejal oli projekteerija ja omanikujärelvalve, ei muuda hagejat majandus-kutsetegevuses raames tegutsevaks. Leping on sõlmitud tarbija poolt, kellel puudusid eriteadmised lepingu esemeks olevate tööde osas. Isegi kui töövõttu ei saa lugeda tarbijatöövõtuks, ei tähenda see ühelgi viisil, et hagejale oleks kohaldunud töö ülevaatamiskohustus. Hageja puhul piisas, kui hageja teavitas puudustest, s.o, et kostja töö ei anna soovitud tulemust. Selline nõue kehtib üksnes majandus-kutsetegevuses tegutsevatele lepinguosalistele. Hageja ei pidanud tööd ülevaadetes avastama seadmes varjatud puudusi, seda enam, et näiteks maakontuuri paigaldamisel ülevaatust ei võimaldatud ning ülejäänud küttesüsteemi puhul on ülevaatlusega võimatu leida puudusi, mis hageja on korduvalt üles loetlenud. Hageja on seisukohal, et tegemist on varjatud puudustega, millele ei rakendu poolte vahelises lepingus sätestatud puudusest teatamise tähtaeg. Kostja vastuväited 20. Kostja hagiavaldust ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 21. Kostja leidis algses vastuses, et hagi on põhjendamatu juba põhjusel, et hageja ei ole tasunud kogu töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluvat tasu. Hiljem on kostja hagejaga nõustunud, et kogu töövõtulepingust tulenev tasu on tasutud 11.03.2009. 22. Kostja on seisukohal, et töös ei ole esinenud puuduseid ning hageja on minetanud õiguse lepingust taganemiseks. 23. Kostja teostas töid vastavalt projektile, mille koostas hageja tellimusel OÜ XXX. Küttesüsteemi parameetrid, s.h. küttesüsteemi võimsus, alternatiivsete küttevõimaluste kasutus, seadmete omadused, jmt, tulenesid ehitusprojektist. Eksperdiarvamusest nähtub, et peamiseks puuduseks küttesüsteemi töö tagamisel on kaks asjaolu:

1. a)maakontuur on elamu soojakadu arvestades ebapiisav, ning
2. b)kütteseadmed ei funktsioneeri täisvõimsusel seetõttu, et neid ei ole korrapäraselt hooldatud ning seetõttu on seadmete funktsionaalsus minetatud. Maakontuuri ebapiisavus tähendab, et maapinda paigaldatud torustik, milles ringleva piirituslahuse kaudu soojusvaheti soojust ammutab, on liialt lühike. Maakontuuri pikkuseks nägi projekt ette 600 meetrit ja täpselt sellises ulatuses kostja selle paigaldas. Ei ole mõeldav, et kostja oleks saanud projektis ettenähtud tingimusi eirates paigaldada pinnasesse 50% pikema torustiku, nagu ekspertarvamus vajalikuks peab. Krundil puudub ka pikema maakontuuri paigaldamiseks vajalik pindala. Kütte-seadmete korralisi hooldustöid käis kostja kahel korral teostamas, kuid loobus edasistest hooldustöödest seetõttu, et hageja ei olnud nõus hooldustööde eest tasuma. 24. Kostjale teadaolevalt oli eramu küttesüsteemi projekteerimisel lähtutud põhimõttest, et eramu kütmiseks kasutatakse samaaegselt erinevaid kütteliike, paralleelselt tuli kasutada maakütet, küttekaminat ning lisavõimsusena projekteeritud elektrikütteseadmeid. Ainult maaküttega kütmiseks puudus kinnistul piisav pindala. Eramu küttesüsteemide projekteerimise faasis arvestas hageja kostjale teadaolevalt muuhulgas asjaoluga, et eramu ehitatakse kaasaegsena A energiaklassile vastavaks, millisel juhul on võimalik, et hoone kütmiseks oleks suurema osa aasta vältel piisanud ka lühikesest maakontuurist. Kostja peab võimalikuks, et hoone küttesüsteemide projekteerimisel lähtuti samast eeldusest. Kostjal puuduvad täpsed andmed selle kohta, milline on eramu energiaklass. Ehitisregistri andmetele on vaidlusalune eramu veel ehitusjärgus, mistõttu ei ole selge, kas kõrgeima energiaklassi saavutamiseks on kõik vajalikud meetmed ehitustööde raames juba rakendatud või on osa töödest lõpetamata. Eksperthinnangus esitatud faktide põhjal kahtleb kostja, et hoone vastab A energiaklassile. Seega hoone normaalseks kütmiseks ei olnud hoonele projekteeritud ja paigaldatud maakütte kontuur piisav. Sellele vaatamata on hageja üritanud järjekindlalt hoonet ainult maakütteseadme abil kütta, mille tõttu töötas süsteem pidevalt ülevõimusel ja kasutas ära kogu pinnasese akumuleeruva soojusenergia, mille tagajärjel purunesid küttesüsteemi osad. Kostja vahetas kolmel korral välja paigaldatud ringluspumbad. On võimalik, et pideval ülevõimsusel töötamise tulemusena on kahjustada saanud ka soojuspumba soojusvaheti. Kostja selgitas hagejale korduvalt, et hoone 7 2-12-9982 kütmisel tuleb lisaks maaküttele kasutada ka küttekaminat. Hageja ei paigaldanud ka kostja poolt väljaehitatud küttesüsteemi toetavat automaatika- ja nõrkvoolusüsteemi, mis on süsteemi optimaalseks käitamiseks vajalik. Hageja püüdis süsteemi reguleerida manuaalselt, milleks kostja andis hagejale vastavad juhised. Manuaalse reguleerimisega aga ei ole võimalik tagada süsteemi planeeritud funktsionaalsust. Kostja on seisukohal, et võimalikud probleemid hagejale kuuluva eramu kütmisel on oma tegevusega põhjustanud hageja ise. Kostja ehitas küttesüsteemi välja ja paigaldas kütteseadmed vastavalt selleks koostatud projektile. Hagejal saavad tekkida kostja vastu nõuded vaid seonduvalt puudustega kostja poolt teostatud töödes või puudustega kostja poolt paigaldatud materjalides või seadmetes. 25. Kostja ei ole paigaldanud puudustega maasoojuspumpa. Kostja paigaldas vastava seadme 2007 kevadel, kõik tööd ja seadmed anti lõplikult üle 2007 septembris, sh nii maasoojuspumba kasutusjuhendi kui ka ringluspumpade sertifikaadid. Muid dokumente süsteemi paigaldatud seadmete juurde ei kuulu. Väidetava puuduva dokumentatsiooni kohta ei ole hageja enne 2011 detsembrit pretensioone esitanud. Sellele järgnevalt on kostja kahe aasta vältel teostanud korduvalt hagejale kuuluva eramu küttesüsteemi hooldustöid ning käinud kohapeal selgitamas küttesüsteemi käitlemisega seonduvaid asjaolusid. Kogu selle perioodi jooksul töötas maasoojuspump nõuetekohaselt. Kostja on teinud hagejale ettepaneku vastava ala spetsialisti kaasabil välja selgitada kas pumbal esinevad puudused, millised need puudused on, millal puudused tekkisid ja millised olid puuduste tekkimise võimalikud põhjused. Hageja ei ole soovinud ekspertiisi läbiviimist ning on leidnud, et seadme puudused on tõenditega juba tuvastatud. Toimikus ei ole ühtegi dokumenti, mis käsitleks maasoojuspumba omadusi või puudusi. Hageja esitatud ekspertarvamus käsitleb maasoojuspumba omadusi punktis 4, kus ekspert märgib, et soojuspumba reaalset soojusvõimsust ei ole ekspertiisi läbiviimise tingimustes võimalik mõõta. Ühtegi järeldust või seisukohta, mis viitaks maasoojuspumba puudustele, ekspertarvamuses ei sisaldu. Hageja nõue seoses maasoojuspumbal esinenud puudustega on tõendamata ja seega ka põhjendamata isegi, kui täidetud oleksid muud formaalsed eeldused sellise nõude esitamiseks nagu tähtaegselt esitatud pretensioon. 26. Kostja leiab, et hageja 28.10.2011 esitatud lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv. Puuduvad õiguslikud alused ning täitmata on materiaalsed ja formaalsed eeldused. Hageja ei ole puuduseid esile toonud varem ega ka hagiavalduses. Ekspertarvamusest nähtub, et peaasjalikult seisnesid väidetavad puudused paigaldatud maakontuuri pikkuses ja seadmete hooldamisega seonduvates asjaoludes, mille eest ei saa vastutada kostja. Seega puudub lepingust taganemiseks materiaalne eeldus – töövõtulepingu oluline rikkumine. Täitmata on ka formaalsed eeldused. Kostja lõpetas ehitustööd objektil 2007 aprillikuus, mille järgselt andis kostja hagejale üle kõik paigaldatud seadmete juurde kuuluvad dokumendid ja juhised. Kuigi hiljem on hageja palunud kostjal mõningaid seadmeid täiendavalt reguleerida, teostada hooldustöid ja ka purunenud seadmeid välja vahetada, ei ole hageja kuni 2011 lõpuni kostjale kordagi esitanud pretensioone teostatud tööde puuduste osas. 27. Hageja on kostjaga töövõtulepingu sõlminud teenuse osutamiseks hageja kinnisasjale, siis ei ole käesoleval juhul tegemist tarbijatöövõtulepinguga, mis tõttu kuulub kohaldamisele ehituse töövõtulepingu sätted, kus peab järgima majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud isikule pandud kohustusi. Vastavalt

§ 643

peab tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab tellija töövõtjat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitama ning teates puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 ei saa tellija eelmiste tingimuste täitmata jätmise korral töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Nimetatud on fikseeritud ka töövõtulepingu punktides 4.5. ja 4.6., kus pooled on kokku leppinud, et mõistlik aeg puudustest teavitamiseks on 7 kalendripäeva arvates tööde lõpetamise teate saamisest. Kostja esitas hagejale tööde teostamise lõppakti arve nr 7133/akt nr Sääre tee 6, 03.09.2007. Poolte kirjavahetuses kinnitab hageja 25.09.2007, et on vastava dokumendi kätte saanud. Seega on kostja teostanud töövõtulepingu alusel tööd kogu ulatuses hiljemalt 03.09.2007. Hageja on 25.09.2007 e-kirjaga teatanud, et on arve/lõppakti kätte saanud, kuid on otsustanud selle tasuda siis kui süsteem lõplikult toimib. Koos vastava kirjaga toob hageja välja 8 2-12-9982 kaks teostatud töödes esinevat puudust -

1. a)II korruse vannitoa põrand ei lähe soojaks ja
2. b)ventilatsioonisüsteemi kaudu jõuab hoone II korrusele saunast tulev lõhn. 09.10.2007 edastatud ekirjast nähtub, et mõlemad kirjeldatud probleemid on lahendatud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-le 4.4. teatab töövõtja tellijale tööde valmimisest kirjalikult. Kostja on vastava teate 03.09.2007 edastanud ning hageja on teate kättesaamist 25.09.2007 kinnitanud. Pretensioonile on pooled seega sätestanud kirjaliku vormi nõude mida hageja järginud ei ole. Seega hageja võttis tööd vastu 25.09.2007. Isegi kui lugeda, et vorminõuete täitmine pretensiooni esitamisel on käesoleval juhul ebaoluline, tuleb tööd vastavalt lepingu punktile 4.7. lugeda vastuvõetuks hiljemalt 09.10.2007, kui hageja kinnitab e-kirjaga, et hageja poolt viidatud puudused on kõrvaldatud. 31.10.2008 on hageja kinnitanud kostja poolt väljastatud saldoteatisel oma täitmata rahalisi kohustusi ning 11.03.2009 kinnitab kostja samal dokumendil, et kõik rahalised kohustused on täidetud. Pärast seda on hageja pöördunud kostja poole 31.08.2010 seoses häiretega ringluspumba töös. Täiendavalt on hageja 03.09.2010 esitanud küsimusi seoses küttesüsteemi omadustega ning teatab, et üks seinaandur on lakanud töötamast. Ühtegi sisulist pretensiooni seoses küttesüsteemi või konkreetse seadme puudustega hageja ei esita. Esmakordselt esitas hageja kostjale kokkulepitud vormis teate töölepingu alusel tehtud tööde väidetavate puuduste kohta 19.10.2011, s.o. enam kui 4 aastat pärast tööde üleandmist. Tulenevalt

§ 643

lg-st 3 ei saa hageja tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuivõrd hageja ei ole puudustest teatanud lepingus kokku lepitud aja jooksul. Hageja on tulenevalt

§ 118

lg 1 p-st 1 minetanud õiguse lepingust taganemiseks, mistõttu on hageja 28.10.2011 avaldus lepingust taganemiseks tühine.

1. Kahju nõue on põhjendamata. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik jõuda järeldusele. Et hageja poolt 2012 jaanuaris paigaldatud uus soojuspump võimaldab hageja eramut kütta väiksemate kuludega. Eksitav on hageja poolt koos tõenditega esitatud eeldus, mille kohaselt on tema elektrienergia tarbimine väljaspool hoone küttekulusid jäänud samaks. Tegelikkuses on hageja energiatarbimine väljaspool küttekulusid hageja poolt esitatud arvete kohaselt 2012 oluliselt vähenenud, millest saab järeldada, et 2012 on küttekulude protsentuaalne osa elektrienergiale tehtud kulutustest omakorda oluliselt kasvanud. Esitatud ei ole ühtegi põhjendatud arvestust, millelt nähtuks missuguses osas kasutas hageja võrdlusperioodil elektrienergiat elamu kütteks ning, millises osas muuks tarbeks. Hageja esitatud arvutused ja selle alused jäävad arusaamatuks ning esitatud andmed on ebakorrektsed. Arvestuse esimeses pooles tehtud arvutuste aluseks võetud hageja elektrienergia kogutarbimine 2011 on 36098,67 kWh, dokumendi alumises pooles aga 33261 kWh., mis vastab ka arvetel näidatud tegelikule kogusele. Meelevaldne on hageja seisukoht, et elektrienergia arvetest moodustab stabiilselt 43% küttekulu. Selline eeldus on eksitav ja ei saa olla arvestuse aluseks. Kostja esitab enda arvestused. Väljaspool kütteperioodi, s.o 01.
2. – 31.08 on hageja energiatarve olnud: 2009 4815 kWh, 2010 7411 kWh, 2011 6645 kWh, 2012 3608 kWh. Hageja tarbis 2011 elektrienergiat ilma küttekuludeta keskmiselt 1661,25 kWh elektrit kalendrikuus (6645/4 = 1661,25). Aastas tarbis hageja järelikult ilma küttekuludeta elektrienergiat hinnanguliselt 19935 kWh (1661,25*12=19935). Hageja kogutarbimine oli 2011 vastavalt esitatud arvetele 33261 kWh, seega küttele tarbis hageja elektrienergiat 2011 eelduslikult kokku 13326 kWh. Samasugune arvutus näitab, et 2010 tarbis hageja eramu kütmiseks elektrienergiat (7411/4*12=22233) ning (36559-22233 = 14326) kokku 14326 kWh. 2009 oli tarbimine küttekuludele analoogse arvutuse põhjal 24031 kWh. Võrdlusperioodil, s.o. 2012.a. on hageja tarbinud elektrienergiat suvekuudel, s.o. ilma küttekuludeta keskmiselt 902 kWh kalendrikuus. Selle põhjal oli hageja aastane elektritarbimine 2012 ilma küttekuludeta 10 824 kWh (902*12=10 824). Kokku tarbis hageja 2012 elektrienergiat 27 557 kWh, millest küttele kulus järelikult 16 733 kWh. Eelnevast nähtub, et hageja poolt kütteks kasutatud elektri tarbimine on uue maasoojuspumbaga võrreldes 2010 ja 2011 hoopis kasvanud, mistõttu on hageja väide küttekulude ülekulu osas varasemate perioodide lõikes ilmselgelt põhjendamata ka hageja poolt aluseks võetud võrdlusbaasi puhul. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja energiakasutus ilma küttekuluta vähenes 2012 võrreldes eelnevate aastatega ligikaudu poole võrra. Kostja ei näe ühtegi põhjust, miks ei saa väljaspool kütteperioodi arvestatud kuluarvestust kohaldada ka aasta ülejäänud kuudele. Hageja poolt tõenditena esitatud elektriarved ei tõenda hageja väidet, mille kohaselt on hageja perioodil 2008-2011 kütteks 9 2-12-9982 kasutatud elektrienergia tarbimine olnud suurem kui see oli pärast kütteseadme vahetust
3. Hageja poolt suuremate küttekuludega kaasneva kahju tõendamiseks esitatud arvetest nähtub, et hageja energiatarve on näidatud perioodil olnud ka ülimalt ebastabiilne, mistõttu ei ole esitatud tõendite põhjal kuidagi võimalik adekvaatselt hinnata hoone kütmiseks kulunud elektrienergia osakaalu. Nii näiteks on ka ülalnäidatud arvestus aastate lõikes väljaspool kütteperioodi olnud väga suurte (peaaegu 100%) kõikumistega. Samuti esineb arvete hulgas selliseid, kus ühe kuu kulu on ebatavaliselt kõrge vaatamata asjaolule, et küttekulud ei saanud vastaval perioodil olla suured. Nii näiteks on arvestuse aluseks võetud perioodil pärast ehituse valmimist konkurentsitult kõige suurem kuine tarbimine olnud 2009 septembris (09.10.2009 arve summas 8023,52 krooni, kogutarbimine 6631 kWh), mis ei saa kindlasti olla seotud küttekuludega, kuivõrd septembrikuus on küttekulud üldjuhul klimaatilisi tingimusi arvestades veel suhteliselt madalad. Hageja poolt 2008 kohta esitatud arvestus on täiesti meelevaldne. Tõenditena esitatud arvetelt nähtub, et perioodil 05.09.2008 kuni 28.10.2008 tarbis hageja 1,5 kalendrikuu vältel 60 183 kWh elektrienergiat, mis on võrdne ligikaudu kahe aasta kogutarbimisega hilisematel perioodidel. Kostja hinnangul ei ole mõeldav, et selline kulu oleks kuidagi seotud küttekuludega. 2008 kohta on arved sealjuures esitatud vaid osaliselt, mistõttu puudub nimetatud aasta kohta üldse terviklik ülevaade. Eelnevast tulenevalt on hageja taotluses välja toodud hinnanguline kulu 2008 osas täiesti meelevaldne, ega põhine ka formaalselt mingisugusel kontrollitaval alusel. Lisaks eelnevale on hageja ise kinnitanud, et 2008 käisid alles aktiivsed eramu ehitustööd, mistõttu ei ole kuidagi põhjendatud hageja väide, et tavatarbimise mahu arvestamisel tuleb lähtuda järgnevate aastate kulust. Asjaolule, et 2008 oli maja alles ehitusjärgus, on pooled korduvalt viidanud ka varasemas menetluses. Seega ei ole vastava perioodi võrdlus kohane isegi, kui hageja oleks tõendanud küttele kulutatud elektrienergia osa elektriarvetes. Käesoleval juhul ei ole hageja poolt esitatud tõendite põhjal võimalik üldse tuvastada kahju olemasolu, mitte üksnes selle suurust. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, mille põhjal oleks võimalik jõuda järeldusele, et hageja poolt küttele tehtud kulutused oleksid olnud ebamõistlikult suured. Seega puudub kohtul võimalus kahjunõuet hinnanguliselt rahuldada, kuivõrd kahjunõude rahuldamise esmane ja põhiline eeldus – kahju olemasolu – on tõendamata.
4. Põhjendamata on ka õigusabikulude nõude, kui kahju nõue. Hagejal puudus igasugune vajadus õigusabi kulutuste tegemiseks. Hageja ei ole oma nõudega ligemale viie aasta jooksul kordagi kostja poole pöördunud. Antud olukorras oleks piisanud ka hageja isiklikust pöördumisest, kuivõrd hagejale olid kõik asja aluseks olevad faktilised asjaolud teada. Hagejal puudus vajadus pöörduda nõude esitamiseks advokaadi poole. Otsus kasutada nõude esitamisel advokaati oli hageja enda valikuotsustus ning sellega kaasnev kulutus ei ole käsitletav otsese kahjuna. Seega ei oleks vastav kulu kahju koosseisus aktsepteeritav isegi juhul, kui hageja nõue oleks materiaalselt põhjendatud. Hageja ei ole ka kostjat advokaadikulu näol tekkivatest kulutustest eelnevalt hoiatanud.
5. Kuivõrd soojuspumba puudused on tõendamata, ei saa olla põhjendatud ka asendustäitmisest ja hinnaalandamisest tulenev nõue. Kostja ei pea tõendama puuduse mitteesinemist, kui hageja ei ole esitanud tõendeid puuduse esinemise kohta. Hageja viitab hagiavalduses pigem puudustele kavandatud küttesüsteemi mittevastavuses hageja poolt soovitule, mille eest saab vastutada hoone ja küttesüsteemide projekteerija. Maakohtu otsuse põhjendused
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistaja XXX , ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8. Pooled ei vaidle, et: 10 2-12-9982 • XXX ja kostja sõlmisid 25.12.2006 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja objektile XXX, Viimsi rajama ventilatsiooni ja maaküttesüsteemi (I kd, tl 19-22), • leping on vastavalt pärimisseaduse järgi üle läinud hagejale, • hageja on lepingust tuleneva tasu kostjale täielikult tasunud 11.03.2009 (I kd, tl 98), • töö projekti koostas OÜ XXX.
9. Pooled vaidlevad, kas: • tegemist on tarbijatöövõtulepinguga või mitte, • tööd on hagejale üle antud, • tööd vastasid lepingutingimustele, • hagejal oli õigus lepingust taganeda ning, kas lepingust taganemine on kehtiv.
10. Esmalt annab kohus hinnangu, mis lepinguga on tegemist 25.12.2006 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu näol. Võlaõigusseadus (

) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 635

lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Riigikohus on märkinud, et

§ 635

lg 4 mõttes loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks

§ 635lg 4 mõttes.

Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka

§ 657

lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile. Töövõtulepingu regulatsioon võlaõigusseaduses on selle seaduse § 5 kohaselt üldiselt dispositiivne (vt Riigikohutu 28.10.2008 otsus kohtuasjas 3-2-1-80-08, p 15). Poolte vahel 25.12.2006 sõlmitud töövõtulepingu alusel kohustus kostja rajama hageja kinnisasjale asukohaga XXX, Viimsi ventilatsiooni ja maaküttesüsteemi. Seega ei ole 25.12.2006 sõlmitud töövõtuleping tarbijatöövõtuleping

§ 635lg 4 tähenduses.

Kohus märgib, et vaidlusalune töövõtuleping on sõlmitud tarbija poolt, kellel puudusid eriteadmised lepingu esemeks olevate tööde osas. Isegi kui töövõttu ei saa lugeda tarbijatöövõtuks, ei tähenda see ühelgi viisil, et hagejale oleks kohaldunud töö ülevaatamiskohustus. Hageja puhul piisas, kui hageja teavitas puudustest, s.o, et kostja töö ei anna soovitud tulemust. Selline nõue kehtib üksnes majanduskutsetegevuses tegutsevatele lepinguosalistele. Hageja ei pidanud tööd ülevaadetes avastama seadmes varjatud puudusi, seda enam, et näiteks maakontuuri paigaldamisel ülevaatust ei võimaldatud ning ülejäänud küttesüsteemi puhul on ülevaatlusega võimatu leida puudusi, mis hageja on korduvalt üles loetlenud. Kohus on seisukohal, et tegemist on varjatud puudustega, millele ei rakendu poolte vahelises lepingus sätestatud puudusest teatamise tähtaeg. 36. Edasi annab kohus hinnangu, kas 25.12.2006 sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud tööd on üle antud.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled on töövõtulepingu punktis

1. leppinud kokku tehtud töö vastuvõtmise korra. Töövõtulepingu punkti 4.
2. alusel tööde valmimisest teatab töövõtja tellijale kirjalikult e-maili, faksi või posti teel. Punkti 4.
3. alusel tellijal on õigus töö üle vaadata ning esitada töös esinevate puuduste kohta kirjalikke pretensioone (edaspidi nimetatud vastuväiteid) 7 kalendripäeva jooksul arvates punktis 4.
4. nimetatud teate saamisest. Punkti 4.
5. kohaselt töö loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui tellija ei ole esitanud vastuväiteid punktist 4.
6. nimetatud tähtaja jooksul. Pooled võivad koostada töö üleandmiseks-vastuvõtmiseks kirjaliku akti. Punkti 4.
7. alusel juhul, kui tellija esitab oma vastuväited, peab töövõtja tegema töös vastavad parandused tellija määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse töö vastu võetuks, kui töövõtja on teinud töös parandused ja tellijal ei ole enam 11 2-12-9982 vastuväiteid. Seega on pooled tööde vastuvõtmiseks seadnud tingimuse, et tööd võetakse vastu, siis, kui tööd on tehtud vastavalt lepingule ja töös esinenud puudused on parandatud ja tellijal ei ole enam vastuväiteid.
8. Puudub vaidlus, et kostja esitas 03.09.2007 hagejale tööde teostamise arve nr 7133/akt Nr Sääre tee 6 (I kd, tl 97), mida kostja peab lõppaktiks ja millise arve kättesaamist hageja kinnitab nii posti kui ka e-posti teel 25.09.2007 e-kirjaga (I kd, tl 110). Samas kirjas teavitab hageja kostjat, et otsustas arve maksta pärast seda, kui süsteem tegelikult reaalselt toimib, sest senini ei ole kütte- ega ka ventilatsioonisüsteem vajalikul tasemel toiminud ning samas loetleb ka esinevad puudused (I kd, tl 110). Kuna hageja sai akti kätte 25.09.2007 ning teavitas samal päeval, et tasu makstakse alles siis, kui süsteem toimib, siis leiab kohus, et hageja on õigeaegselt tulenevalt lepingu punktist 4.
9. esitanud tööle pretensiooni. Edasi on hageja korduvalt juhtinud kostja tähelepanu süsteemis olevatele puudustele (26.09.2007, 28.09.2007, 09.10.2007, 16.10.2007, 04.02.2008, 14.08.2008, 05.03.2008, 07.08.2008) ning 09.07.2008 on pooled saavutanud kokkuleppe, et tasud tasutakse, siis kui süsteem töötab (II kd, tl 30-31). Seega on ka kostja ise tunnistanud, et süsteem ei tööta, kuna kostjale on sobinud, et hageja tasub arve, kui süsteem töötab. Seega tulenevalt lepingu punktist 4.
10. ei ole tööd vastu võetud, kuna tellijal on olnud vastuväiteid ka pärast kostja poolseid parandusi töös. Puudub vaidlus, et töövõtutasu on hageja kostjale lõplikult tasunud 11.03.2009 (I kd, tl 98). Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Seega leiab kohus, et töö saab lugeda vastuvõetuks 11.03.2009, kui hageja tasus lõplikult töövõtutasu, mis aga ei võta hagejalt õigust tugineda ka edaspidi töös esinevatele puudustele. 37. Riigikohus on leidnud, et töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsust kohtuasjas 3-2-1-80-08, p 21). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest hageja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab hageja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada (vt sama Riigikohtu lahend p 31). Kuna hageja leiab, et kostja poolt tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, siis peab hageja tõendama puudustega tööde lepingutingimustele mittevastavuse. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644

lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Töövõtulepingu punktis 2.

1. on sätestatud, et lepingu objektiks on XXX, Viimsis asuvale eramule töö teostamine vastavalt tellija poolt esitatud pakkumistele. Vastavalt lepingu punktile 2.
2. kuuluvad tööde teostamise hulka töövõtja poolt tööde teostamiseks vajalike materjalide ning töövahendite hankimine ning paigaldamine, samuti töövõtja poolt kindlustatava tööjõu muretsemine. Vastavalt

§ 635

lg kohustub töövõtja saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse ehk käesoleval juhul oli selleks toimiva küttesüsteemi saavutamine, mille üheks osaks on ka seda tagavad seadmed ja aparatuur.

1. Töövõtulepingu kohaselt pidi kostja saavutama kokkulepitud tulemuse, s.o kvaliteetse, töötava, nõuetekohase ja eesmärki täitva kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamise ja paigaldamise. Kohtule esitatud kirjavahetusega (I kd, tl 94-95, 99-114; II kd, tl 19-48) on tõendatud, et hageja on kostjat korduvalt ja järjepidevalt teavitanud puudustest töös. Hageja on teavitanud kostjat süsteemiga seotud puudustest e-kirja teel esmakordselt juba septembris
2. Samas nähtub, et 12 2-12-9982 hageja on kostjat puudustest juba varasemalt teavitatud, kuna 25.09.2007 e-kirjas on hageja juhtinud kostja tähelepanu, et endiselt ei lähe soojaks II korruse ühe vannitoa põrand, ei toimi ventilatsioon, sauna tegemisel on II korrusel lõhn nagu oleks leiliruumis ehk õhukvaliteediandurid ei tööta. 28.09.2007 teavitab hageja, et ei ole saanud instruktsiooni, milline kohustus tulenes lepingu punktist 6.1.4., mille kohaselt kostja oli kohustatud tagama süsteemi käsitluse väljaõppe teenindavale personalile ja andma üle süsteemi paigaldamise ning ekspluatatsiooni juhised. Seega on alusetud kostja väited, et kõik dokumentatsioon on hagejale üle antud. Kohtule vastavasisulisi tõendeid esitatud ei ole. 09.10.2007 on hageja teavitanud, et katlamajas olev süsteem annan veateate 43 (rõhu probleem), katlamaja läheb kuumaks ning üks aparaatidest teeb hirmsat häält, mistõttu tuli süsteem välja lülitada, mille tagajärjel läks ruum jahedaks. 16.10.2007 e-kirjas teavitab hageja, et küttesüsteem ei võta pidevalt vett juurde ja küttesüsteemis ringleb vesi, mis on filtreeritud. 04.02.2008 teavitab hageja järjekordselt kostjat kütteprobleemidest ja asjaolust, et maja on jahe ning katel ei anna piisavalt sooja. 14.02.2008 on hageja kostjat teavitanud, et põrandakütet ringivedav pump ei tööta ning paigaldatud pumbavõimsusest ei piisa kogu maja põrandakütteks mineva vee ringluse korraldamiseks ja see peaks olema võimsam. 05.03.2008 e-kirjas soovib hageja teada, kuidas töötab ventilatsioon, mis näitab veelgi, et kostja ei ole dokumentatsiooni ja kasutusjuhendeid hagejale üle andnud. 07.08.2008 e-kirjas on hageja teavitanud, et tööde lõpetamises lepitakse kokku XXX ning, et jahutussüsteem ei tooda külma õhku suures magamistoas. 09.07.2008 e-kirjas märgib hageja, et süsteem ei tööta nagu vaja ning, et suures magamistoas ei puhu ikka külma õhku. 05.08.2008 on hageja selgitanud, mis tähendab hageja jaoks toimiv süsteem, et maja küte ja jahutus peaks toimima nii, et suvel saaksid jahutatavad toad jahedaks (ca 21-22 kraadi) ja kütteperioodil maja soojaks (ca 24 kraadi). Samas on jahutamise osas probleeme II korruse suures magamistoas ning kütteperioodil oli probleemiks see, et süsteem/katel ei jõudnud varustada soojaga mõlemat, nii põrandakütet kui ka õhkkütet, milline probleem ilmnes ka mittekütteperioodil külmade ilmadega. Hageja soovis toimivat süsteemi, sellist, millise hageja ostis. 08.08.2008 on hageja teavitanud järjekordsest probleemist, et boiler lükkab ennast tagant ära. 29.08.2008 on hageja teavitanud, et katel piiksub ja annab ikka veateadet nr
3. 02.10.2008 on hageja märkinud, et maasoojuspump ei püsi jätkuvalt töös ja pidevalt annab veakoodi 43 ehk küttesüsteem ei ole siiani toimima saanudki ning toad on jahedad, mille peale selgus kostja 02.10.2008 vastusest, et pump tuleb välja vahetada ja lisada kontsentraati küttesüsteemi (I kd, tl 100).
4. 12.11.2008 teavitab hageja, et boiler ei tööta ikka ning maakütte katel ei püsi üldse sees ja katlamajas undab pidevalt. 13.11.2008 teavitab hageja kostjat järjekordselt häirest
5. 19.01.200931.01.2009 on hageja märkinud, et arved on suured ehk süsteem ei säästa. 31.08.2010, 03.09.2010 ja 08.09.2010 e-kirjas arutab hageja uue järjekordse pumba ostmisest (alates 2007 kolmanda pumba) ning teavitab probleemis II korruse seinaanduriga. 19.12.2010 ja 24.12.2010 teavitab hageja kostjat, et on arutanud küttesüsteemi probleemidest erinevate inimestega ja tellinud lahenduse leidmiseks hinnangu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ning palub kostjal kõrvaldada esinevad puudused, et vältida kahjustusi majale seoses külmaperioodiga ning tubades oleva jahedusega. 31.01.2011 on hageja teavitanud, et maakütte ja jahutussüsteem ei tööta algusest peale käesoleva ajani korrektselt ka peale kostja poolt tehtud parandustöid ning on edastanud kostjale eksperthinnangu ja palunud teatada, millal kostja saab puudused kõrvaldada (II kd, tl 28). 03.02.2011 ekirjas on hageja soovinud puudused fikseerida, et saaks need kõrvaldada. 15.02.2011 on hageja teavitanud, et probleemid ei saa olla tekkinud hageja süül, kuna tegemist on kinnise süsteemiga. Seega on tõendatud, et hageja on kostjat alates 2007 aasta septembrist vähemalt 2011 aasta veebruarini järjepidevalt ja korduvalt teavitanud puudustest kostja poolt paigaldatud süsteemis. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja pidi tööd koheselt üle vaatama ja puuduseid detailselt kirjeldama. Riigikohus on leidnud, et kuna hageja ei sõlminud lepingut oma majandus- või kutsetegevuses, ei saa temalt nõuda ka puuduste detailset kirjeldamist

§ 644lg 2 järgi.

Samal põhjusel ei pidanud hageja ka tööd

§ 643

kohaselt viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsus kohtuasjas 3-2-1-80-08, p 27). Kuna käesoleval juhul on lepingu sõlminud isik (Aldo Kaljurand) ja hageja tarbijad ning ei ole sõlminud töövõtulepingut oma 13 2-12-9982 majandus- või kutsetegevuses, siis ei pidanud hageja ka

§ 643

kohaselt töid viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ega tulenevalt

§ 644lg 2 detailselt puuduseid kirjeldama.

Hagejalt, kes ei ole ehitusega seotud, ei saa oodata puuduste detailset kirjeldamist. Kohus leiab, et kuna pooltel oli tavaks esitada teateid jne, e-kirjade teel, siis tuleb lugeda hageja poolt edastatud pretensioonid e-kirja teel piisavaks.

1. Hageja kostja töö lepingu, standardite ja seaduse nõuetele vastavuse tuvastamiseks tellinud tehnilise ekspertuuringu arvamuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt XXX , kes on oma eksperthinnangus (I kd, tl 30-43) leidnud, et:
2. maakütte soojuspumba tootlikkust piirab lubamatult suur rõhukadu külmakandja kontuuris. Vastavalt ei ole võimalik määrata ka maakontuuride maksimaalset saavutatavat võimsust. Tagatud ei ole tehase poolt deklareeritud rõhukadu arvutuslikult vooluhulgal (ca 1,2 l/s) alla 40 kPa.
3. Mõõdetud tegeliku vooluhulga 0,38 l/s ja keskmise mõõdetud maakontuuri külmakandja temperatuuri tõusu ∆t=4,6C korral saavutatakse soojusvõimsuseks on 7,4 kuni 7,8 kW.
4. Olemasolev maakontuur on elamu arvutuslike soojakadude 19,6 kW kompenseerimiseks eeldatavalt ebapiisav. Analüüsi põhjal peaks selleks antud geotehnilistes tingimustes pikendama maakontuuri ca 300 jm võrra.
5. Teostatud tööde osas puudub igasugune projektdokumentatsioon, mistõttu jääb selgusetuks seadmete dimensioneerimist ja valikut puudutav, maakollektori tegelik paigutus ja selle pikkus.
6. Süsteemi rõhukaod on lubamatult kõrged (kuni 300 kPa), mis ei võimalda luua nõutavat külmakandja vooluhulka soojuspumba toiteks.
7. Lubamatult suured rõhukaod põhjustavad vooluhulga languse üle kolme korra, mis toob kaasa soojuspumba väljundivõimsuseks ainult 7,5 kW. Seejuures tuleb arvestada, et hoone summaarne soojuskadu on 19,6 kW. Eelnimetatud tehnilise ekspertuuringu arvamuses (I kd, tl 30-43) esitatud seisukohad on eksperdina tegutsenud Tallinna Tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli emeriitprofessor XXX kinnitanud ka tunnistajana vande all ütluste andmise ajal (II kd, tl 55a-61).
8. Tehnilise ekspertuuringu arvamuse ja tunnistaja XXX’e ütlustega on tõendatud, et kostja teostatud töös on olulised ja põhimõttelised puudujäägid ja, et töö ei vasta esitatud tingimustele, omadustele ja ootustele. Maakontuur on eeldatavasti elamu soojakadude kompenseerimiseks ebapiisav. Kostja tarnitud soojuspump ei vasta nimivõimsusele ja maja soojatarbele, seadme võimsus ei vasta lubatule ning ei ole piisav soojusvajaduse rahuldamiseks. Paigaldatud on vale ringluspump, nö „märg pump,“ mis ei sobinud madala temperatuuriga keskkonna pumpamiseks ning, mis viis ringluspumpade purunemiseni.
9. Kostja väited, et kostja ei vastuta selle eest, et maakontuur on elamu soojakadu arvestades ebapiisav, kuna projekti on koostanud OÜ XXX ning kostja on paigaldanud maasoojupumba vastavalt projektile, on alusetud. Töövõtja vabaneb vastutusest tellija juhistest, materjalist või eeltöödest tingitud lepingu mittevastavuse eest

§ 641lg 3 järgi üksnes siis, kui ta neid eelnevalt piisavalt kontrollis.

Riigikohus on märkinud, et

§ 641

lg 3 järgi tuleb töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida ( Riigikohtu 12.04.2012 otsus kohtuasjas 3-2-1-32-12, p 13). Kostja näol on tegemist oma ala spetsialistiga, kes pidi kontrollima projekti ja paigaldatava maasoojuspumba sobivust ning selle mittesobimisel hagejat teavitama. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks hagejat nimetatud asjaoludest teavitanud, seega ei saa kostja ka vabaneda vastutusest. Asjakohatud on kostja väited, et hageja kinnistu maa-alale ei oleks saanud paigaldada pikemat pumpa, hagejale kuuluva maa-ala suuruseks on 6000m

1. Lisaks nähtub hageja 12.01.2007 e-kirjast, et isegi hageja omanikujärelvalvel ei olnud võimalik jälgida maaküttekontuuri maha panemist ega teha sellest ülesvõtteid (I kd, tl 99). Tõendamata on kostja väited, et kütteseadmed ei funktsioneeri, kuna neid ei ole korrapäraselt hooldatud. Kütteseadmed, nähtuvalt poolte kirjavahetusest, ei ole funktsioneerinud 14 2-12-9982 nende paigaldamisest alates 2007 aastast vähemalt 2011 aasta veebruarini. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pidi lisaks maasoojuspumbale kasutama ka teisi kütteallikaid.
2. Tarnitud soojuspumba reaalne soojusvõimsus on 7,4 ka 7,78kW vahel, samas kui lubatud nimivõimsus on 21kW, mistõttu ei vasta tarnitus soojuspump lepingutingimustele. Maasoojuspumba etiketil on seadme nimivõimsuseks 21kW, samas kasutusjuhendis oli võimsuseks 0-kraadise ümbritseva keskkonna õhutemperatuuri juurde märgitud 13,29kW. Ekspertuuringu arvamuse kohaselt ja tunnistaja XXX’e ütluste kohaselt oli soojusvõimsus aga ligikaudu 7,5kW ehk seadme soojusvõimsus ei vastanud lubatule ( I kd, tl 31-43; II kd tl 58-61). Projekti kohaselt oli maja soojatarve 19,6kW, seega kostja oli teadlik, milline peab olema soojuspumba võimsus. Kostja väited, et küttesüsteemi osad purunesid, kuna süsteem töötas pidevalt ülevõimsusel, on alusetud. Ekspertuuringu arvamuse kohaselt on maakütte soojuspumba madal tootlikkus põhjustatud lubamatult suurest rõhukaost külmakandja kontuuris ehk selle eest vastutab kostja. Lepingu punkti 2.
3. kohaselt kuulus tööde hulka vajalike materjalide ja töövahendite hankimine ja paigaldamine. Soojuspump on olulise tähtsusega küttesüsteemi osa, ilma milleta süsteem ei töötaks. Kostja vastutab toote omaduste eest.
4. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ringluspumpade purunemine ei ole seotud hageja käitumisest ja küttesüsteemi vähesest hooldamisest, vaid asjaolust, et kostja on paigaldanud vale pumba, mis ei sobinud madala temperatuuriga keskkonnas pumpamiseks, milline asjaolu nähtub ka ekspertuuringu arvamusest. Hageja on kostjat korduvalt 12.11.2008, 13.11.2008 ja 31.08.2010 e-kirjadega teavitanud ringluspumba purunemisest, kuid kostja ei ole soovitanud hagejale midagi hageja tegevuses muuta. Seega on ebaõige, et ringluspumpade korduv purunemine on tingitud hageja poolsest käitumisest. Hageja on ka 16.10.2007 e-kirjas teavitanud, et küttesüsteem ei võta pidevalt vett juurde ning küttesüsteemis ringleb vesi, mis on filtreeritud. Ka eksperdiarvamusest nähtub, et normaalse külmakanda (vesiglükoosi lahus) valmistamisel kasutatakse avatud reservuaari, kuhu vedelike voolamisel tekib oksüdatsioon ja seejärel kolmevalentse raua sadestumine. Seadmete suunamist maakontuuri sai kostja vältida, mida kostja ei teinud, seega rikkus kostja töövõtulepingut. Kostja on korduvalt hageja kulul paigaldanud hagejale vale võimsusega ringluspumba.
5. Kostja ei ole hagejale üle andnud ka töö juurde kuuluvat dokumentatsiooni, peale maasoojuspumba SSR/C20 kasutusjuhendi. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks hagejale teostatud tööde dokumentatsiooni üle andnud. 28.09.2007 e-kirjast nähtub, et kostja ei ole hagejale andnud mingisugust instruktsiooni süsteemi käitlemiseks. Puudulikule dokumentatsioonile viitab ka ekspertuuringu arvamus.

§ 641

lg 1 teise lause alusel lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. 46. Eeltooduga on tõendatud, et kostja poolt paigaldatud kütte süsteem ei vastanud lepingutingimustele, millest hageja kostjat on korduvalt teavitanud. 47.

§ 116

lg 1 alusel lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 alusel olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 188

lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega tuleb taganemisavaldus teha mõistliku aja jooksul, kui võlausaldaja sai olulisest lepingurikkumisest teada ja mõistliku aja jooksul, mil on möödunud

§ 114kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

15 2-12-9982 24.01.2011 tehtud tehnilise ekspertuuringu arvamusega (I kd, tl 30-43) sai hageja teada täpsed puudused kostja poolt lepingu töövõtulepingu alusel teostatud töödes, millest teavitas kostjat ekirjaga 31.01.2011 (II kd, tl 28), kuid kuna kostja ei soovinud puuduseid üle vaadata ja neid parandada, siis hageja on kostjale edastanud 19.10.2011 (I kd, tl 23-28) kirjaliku lepingu täitmise nõude puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava tähtaja andmiseks ning kahju hüvitamiseks. Kostja hageja antud täiendava tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud, teatades 24.10.2011 (I kd, tl 6869), et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja lõplikult. 28.10.2011 edastas hageja kostjale lepingust taganemisavalduse (I kd, tl 44-45). Samuti on hageja teavitanud kostjat 16.12.2012, et 20.12.2011 toimub XXX, Viimsi asuvas eramus kostja poolt paigaldatud küttesüsteemi demonteerimine, millise hageja on kostjale valmis tagastama. Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on minetanud mõistliku tähtaja taganemisavalduse esitamiseks. Hageja on perioodil 2007 september kuni 2011 veebruarini korduvalt pöördunud pretensioonidega kostja poole. Kostja ei saanud hagejalt oodata detailset kirjeldamist, samuti ei saanud hagejalt oodata, et hageja teab täpselt, mis kütte süsteemil viga on. Kirjavahetusest nähtub, et hageja on korduvalt üritanud probleeme lahendada ning kõige viimaks on hageja pöördunud vigade teada saamiseks eksperdi poole ning peale täpsete vigade teada saamist on hageja koheselt sellest teavitanud kostjat ja soovinud vead fikseerida ning andnud tähtajad puuduste kõrvaldamiseks, mida kostja ei soovinud kõrvaldada. Seega leiab kohus, et hageja on esitanud taganemisavalduse mõistliku tähtaja jooksul. Samuti on hageja tõendanud olulise lepingurikkumise, et kostja poolt paigaldatud maakütte ja ventilatsioonisüsteem ei vasta hageja poolt tellitule ja ei saavuta eesmärki, samuti on üleandmata dokumentatsioon ning hagejat ei ole koolitatud süsteemi käitlema. Seega on taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud. 48.

§ 189

lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Hageja on teostanud kostjale lepingust tulenevad maksed, hageja on lepingust taganenud ja lepingust taganemise tulemusena pakkunud kostjale lepingu alusel üle antud seadme „XXX SSR/C20“ lepingujärgse hinnaga 112 100 krooni (7165 eurot) tagastamist, seega on hagejal kostja eest nõue soojuspumba eest makstud tasu näol summas 7165 eurot. Tagastamiskohustus on muutunud sissenõutavaks lepingu taganemise hetkest. Eeltulenevale tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7165 eurot. 49.

§ 101

lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on esitanud kahju nõude seoses temale tekkinud kahjuga täiendava küttekulu näol. Seoses kostja tehtud töö ja selle osaks olevate seadmete mittenõuetekohase töötamisega, sh seadmete lubatust väiksema võimsuse ja süsteemi madalama võimekusega, on hageja pidanud kandma täiendavaid kulutusi küttele eramu normaaltemperatuurile kütmiseks. Hageja on ilma jäänud maasoojusküttele omasest küttekulu säästust. Selline kulu oleks olnud olemata, kui kostja töö ja seadmed oleks vastanud lepingulistele tingimustele. Alates 01.01.2008 - 21.12.2011 on hageja olnud sunnitud 48 kuud kasutama alternatiivseid küttesüsteeme, sest kostja poolt paigaldatud soojuspump, mis oleks pidanud vastama võimsusele 21 kW vastas tegelikkuses keskmisele võimsusele 7,5 kW-d, samuti on esinenud probleemid maakontuuriga ning teostatud töö kui tervikuga. Kahju pidi olema ettenähtav ka kostjale, sest kostja, kes on pikka aega oma majandustegevuse raames tegelenud küttesüsteemide paigaldamisega, saab mõistlikult eeldada, et ebarahuldava küttesüsteemi paigaldamisel tekib töö 16 2-12-9982 tellijale kahju, st kui küttesüsteem ei vasta lubatud võimsusele ega elamu tegelikele vajadustele, on lisakulutused vajalikud, ei säilitada ikkagi elamiseks vajalik temperatuur. Hageja on esitanud küttekulude kohta tõendid (II kd, tl -134) ja arvestused enammakstud küttekulude osas perioodil 01.01.2008 –21.12. 2011 võrreldes 2012, mille kohaselt hageja kahjud kokku on 1799,69 eurot. Kostja vaidles esitatud arvestustele vastu põhjendusega, et hageja eelnimetatud kahjunõue on tõendamata ja põhjendamata. Tuginedes hageja esitatud tõenditele ja arvestustele, kohus asub seisukohale, et hageja kahjunõue summas 1799,69 eurot tuleb rahuldada ja eelnimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. 50.

§ 128

lg 3 alusel lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Õigusabi kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p 22). Hagejale on tekkinud seoses kohtuväliste nõuete esitamise ja õiguste maksmapanekuga Advokaadibüroo Varul ees õigusabikulusid summas 2688 eurot, millest on kostjat teavitatud 19.10.2011 avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Kulude hüvitamise määramisel on otsustava tähtsusega, kas hagejalt sai oodata, et hageja koostaks isiklikult näiteks täiendava tähtaja andmise avalduse ning taganemisavalduse ja hagi. Kostja vaidleb vastu hageja õigusabi kulude nõudele, sest hagejal puudus igasugune vajadus õigusabi kulutuste tegemiseks kuna hageja ei ole oma nõudega ligemale viie aasta jooksul kordagi kostja poole pöördunud. Antud olukorras oleks piisanud ka hageja isiklikust pöördumisest, kuivõrd hagejale olid kõik asja aluseks olevad faktilised asjaolud teada. Hagejal puudus vajadus pöörduda nõude esitamiseks advokaadi poole. Hageja ei ole ka kostjat advokaadikulu näol tekkivatest kulutustest eelnevalt hoiatanud. Hageja 19.10.2011 esitatud avalduses „lepingu täitmise nõue puuduste kõrvaldamiseks, täiendava tähtaja andmine ja kahju hüvitamine“ kostjale on kostjat teavitanud ka oma õigusabikuludest (I kd, tl 27). Hageja vajadus pöörduda õigusabi saamiseks on küll piisavalt tõendatud käesoleva kohtumenetluse materjalidega, kuid hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid nimetatud õigusabi eest tasumiseks, mistõttu kohus asub seisukohale, et hageja nõue õigusabi kulude osas tuleb jätta rahuldamata. 51. Kuna kohus rahuldas hagi põhinõuded ,väljaarvatud hageja kohtueelsed menetluskulud, , siis sellest tulenevalt jätab kohus hageja alternatiivnõuded rahuldamata. Menetluskulud 52. Kooskõlas TsMS §-ga 163 jätab kohus poolte menetluskulud80 % ulatuses kostja kanda ja 20 % ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Käesoleva tsiviilasja hind on hagi esitamise aja seisuga TsMS § 124 ja § 133 lg 1 ja 2 alusel 12 853 eurot (7165 + 5688). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 17