← Eesti

3-13-747/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-747 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Põllumajand

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 20) alusel toetus Valgjärve vallas asuva hoone rekonstrueerimiseks tapapunktiks summas 97 281,39 eurot. Toetus maksti välja summas 32 292,99 eurot, välja maksmata on 64 988,40 eurot. Taotluse rahuldamise otsus tehti 09.02.2010, seega oleks investeering pidanud olema täies mahus tehtud ja selle tegemist tõendavad dokumendid esitatud 09.02.

  1. 1
  2. 10.01.2012 esitas XXX OÜ PRIA-le avalduse investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks (tl 5). 16.02.2012 teavitas PRIA, et pikendas avalduse nr 13-1/971 alusel investeeringu teostamise tähtaega kuni 09.08.2012 (tl 5 pöördel).
  3. 07.07.2012 esitas XXX OÜ uue taotluse investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks kuue kuu võrra (tl 6). 06.08.2012 teatas PRIA e-kirjaga investeeringu teostamise ja investeeringu teostamist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja pikendamisest kuni 31.12.2012 (tl 44).
  4. 30.12.2012 esitas XXX OÜ PRIA-le kolmanda taotluse investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks kuue kuu võrra kuni 30.06.2013 (tl 8), mille PRIA jättis 28.01.2013 teavituskirjaga nr 13-1/18562-1 rahuldamata, kuna XXX OÜ-l on kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest teostatud ainult 33,20% ning kokku on investeeringu tegemise tähtaega pikendatud 10 kuud (tl 15).
  5. 07.02.2013 tegi PRIA otsuse nr 13-6/251, mille kohaselt otsustas nõuda XXX OÜ-lt tagasi toetuse summas 32 292,99 eurot ja jätta välja maksmata toetuse summas 64 988,40 eurot, kuna käesolevaks ajaks teostatud investeering ei võimalda investeeringuobjekti sihipärast kasutamist vastavalt äriplaanile. Samuti ei esine vääramatu jõu asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda (tl 30-31).
  6. 08.03.2013 esitas XXX OÜ PRIA-le vaide (tl 17), mille PRIA oma 15.04.2013 vaideotsusega nr 13-4/163 rahuldamata jättis (tl 35-36).
  7. 05.04.2013 esitas XXX OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 07.02.2013 otsus nr 13-6/251 ja esialgse õiguskaitse abinõuna peatada nimetatud otsuse kehtivus.
  8. Tartu Halduskohus võttis 15.04.2013 määrusega XXX OÜ kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. KAEBAJA VÄITED
  9. Kaebaja palub PRIA 07.02.2013 otsus nr 13-6/251 tühistada ja vastustajalt välja mõista kaebuse rahuldamise korral menetluskulud. Kaebaja väitel on ta toetusraha kasutanud sihipäraselt. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatav PRIA 07.02.2013 otsus nr 13-6/251 ei ole õiguspärane, kuna see ei ole kooskõlas andmise hetkel kehtinud õigusega. Kaebaja väidete kohaselt kaotas Määrus nr 20 kehtivuse 31.12.2010, seega 07.02.2013 nimetatud määrus ei kehtinud. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et PRIA kohaldas põhjendamatult põllumajandusministri 22.12.2010 määrusega nr 119 vastu võetud „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 18 lg
  10. Kaebaja leiab, et antud juhul oli PRIA-l võimalik toetuse taotleja taotlus rahuldada 22.12.2012 määrusega nr 119 kehtestatud korra § 18 lg 8 alusel, kuna esinesid põhjendused, mis võimaldasid tähtaega pikendada ka juhul, kui investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähem kui 50% kogu investeeringu abikõlbulikust maksumusest. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  11. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt pikendas ta vastavalt toetuse saaja avaldusele investeeringu tegemise tähtaegu kahel korral, kuid jättis kolmanda pikendamisavalduse rahuldamata, kuna kaebajal oli kogu investeeringu abikõlbulikust maksumusest teostatud ainult 33,20% ning kokku oli investeeringu tegemise tähtaega pikendatud 10 kuud. Kõigi kolme pikendamisavalduse kohaselt oli investeeringuobjekt ühes ja samas seisus – teostatud oli investeeringut summas 1 010 551,20 EEK (km-ta), kogu 10-kuulise lisaaja jooksul ei olnud toetuse saaja investeeringuobjektil üldse mingeid töid teostanud ning objekt oli samas seisus nagu esimese pikendamistaotluse ajal. Vastustaja leiab, et kui toetuse saaja ei suutnud peaaegu kolme aasta jooksul investeeringut ellu viia, siis pole tal mingit garantiid, et 70% investeeringust viiakse ellu järgneva 6 kuu jooksul.

§ 14

lg 2 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma. Vastustaja on seisukohal, et kuna käesolevaks ajaks teostatud investeering ei võimalda investeeringuobjekti sihipärast kasutamist vastavalt äriplaanile ja tehtud tööde tulemusena ei ole võimalik kasutada hoonet tapapunktina, siis on toetusraha tagasinõudmine põhjendatud ja seaduslik. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

  1. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused, hinnanud kõiki asjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et XXX OÜ kaebus on põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele.
  2. Asjas ei ole vaidlust selles, et PRIA peadirektori 09.02.2010 käskkirjaga nr 13-6/260 määrati kaebajale toetust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 3.
  3. alusel „olemasoleva hoone rekonstrueerimine tapapunktiks“ summas 1 522 123 krooni (tl 4). Toetuse taotlemise ja toetuse määramise ajal kehtis põllumajandusministri 12.03.2008 määrus nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord.“

§ 14

lg 1 näeb ette, et toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Määrus nr 20 mingit investeeringu tegemise ja kuludokumentide esitamise tähtaja pikendamise võimalust üldse ette ei näinud.

  1. Põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 119, asendab alates 01.01.2011 samasisulist Määrust nr 20) § 18 lg 6 näeb ette, et lõikes 5 nimetatud toetuse saaja (s.o. enne
  2. aastat toetust taotlenud toetuse saaja), kelle kavandatavast investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 50% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest, võib üks kord ühe taotluse kohta taotleda § 14 lõikes 1 sätestatud investeeringu tegemise kaheaastase tähtaja pikendamist kuni kuue kuu võrra, kuid mitte rohkem kui
  3. detsembrini
  4. aastal, kui investeeringu tähtaegset tegemist takistab toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu, millest on PRIA-t viivitamata teavitatud ning investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaja pikendamine ei kahjusta investeeringu eesmärki ega investeeringuobjekti sihipärast 3 kasutusele võtmist. Kohus nõustub vastustajaga, et Määruse nr 119 rakendussäte § 18 lg 6 kehtib nende taotlejate kohta, kes on taotlenud toetust enne
  5. aastat.
  6. Asja materjalidest nähtuvalt pikendas vastustaja vastavalt toetuse saaja avaldustele investeeringu tegemise tähtaegu kahel korral kokku 10 kuud, vaatamata asjaolule, et kaebajal oli ettenähtud tähtajaks investeeringust tehtud vaid 33,20%. Kolmandal korral vastustaja investeeringu tähtaega ei pikendanud, kuna kõigi kolme pikendamisavalduse kohaselt oli investeeringuobjekt ühes ja samas seisus – teostatud oli investeeringut summas 1 010 551,20 EEK (km-ta), seega kogu 10- kuulise lisaaja jooksul ei olnud toetuse saaja investeeringuobjektil üldse mingeid töid teostanud ning objekt oli samas seisus nagu esimese pikendamistaotluse ajal. Ajaks, mil objekt pidi olema täielikult valminud, st
  7. veebruariks 2012, oli investeeringust tehtud vaid 33,20%.
  8. Kaebaja leiab, et PRIA-l oleks olnud võimalik Määruse nr 119 § 18 lg 8 alusel tähtaega kolmandat korda pikendada. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa. Määruse nr 119 § 18 lg 8 kohaselt võib PRIA põhjendatud juhul nõustuda tähtaja pikendamisega, kui investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähem kui 50% kogu investeeringu abikõlbulikust maksumusest. Vastustaja ei saanud lugeda järjekordset pikendamistaotlust enam põhjendatuks, kuna investeeringu teostamiseks ettenähtud tähtaja jooksul oli investeeringust tehtud vaid 33,20%. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevaks ajaks tehtud tööde tulemusena võimalik kasutada hoonet tapapunktina, milleks toetust taotleti, vaid tegemist on lihtsalt pooleli oleva ehitisega. Valminud on poolik ehitusobjekt, mida ei ole võimalik sihipäraselt vastavalt äriplaanile kasutada. Seega käesoleval juhul ei oldud investeeringut nõutavas mahus ellu viidud, et pikendust üldse anda saaks. Investeeringu tegemine kaheaastase tähtaja jooksul on toetuse saaja kohustus, mida kaebaja ei suutnud ka vaatamata kahel korral antud tähtaja pikendustele täita. Kui kaebaja ei suutnud peaaegu kolme aasta jooksul investeeringut ellu viia, siis pole vastustajal garantiid, et 70% investeeringust viiakse ellu järgneva 6 kuu jooksul.
  9. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kuna finantseeritaval objektil ehitustöid teostanud firma Kental Ehitus OÜ on sattunud keerulisse majandusseisu, siis annab see kaebaja arvates aluse Määruse nr 119 § 18 lg 8 kohaldamiseks ja investeeringu tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab, et tööde teostaja valik on toetuse saaja valik ja investeeringu elluviimise eest vastutab toetuse saaja. Juhul, kui taotuse saaja nägi, et ettenähtud kaheaastase tähtaja jooksul ei suuda ehitaja investeeringut teostada, oleks tulnud tööde teostajat vahetada juba varasemalt, kuid kaebaja jättis selle tegemata. 17.

§ 14

lg 2 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusraha väljamaksmisest ning p 3 kohaselt võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet. Sama määruse § 14 lg 2 p 2 näeb ette, et toetuse saaja on kohustatud saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis PRIA oma 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 kaebajalt tagasi toetuse summas 32 292,99 eurot ja jättis välja maksmata toetuse summas 64 988,40 eurot, kuna käesolevaks ajaks teostatud investeering ei võimalda investeeringuobjekti sihipärast kasutamist vastavalt äriplaanile. Kohtu arvates on nimetatud otsus põhjendatud ja vastab kehtivale seadusele, sest sihtotstarbeta kasutuseta hoone ehitamiseks toetust ei anta. Samuti ei esine vääramatu jõu asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda. 4 18. Eelnevast tulenevalt jätab kohus XXX OÜ kaebuse rahuldamata. 19. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.