3-13-1085/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1085 Otsuse kuupäev 30.09.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 99 eurot nõudes seonduvalt vangla poolt kaebaja jalanõude – plätude äravõtmisega 18 päevaks. Asja läbivaatamise kuupäev ja 16.09.2013, viis kohtuistung menetluskonverentsina. Kohtuistungil osalejad: Kaebuse esitaja V.J.; Tartu Vangla esindaja - Tartu Vangla jurist Mattias Jõgi Resolutsioon Jätta V.J. kaebus haldusasjas 3-13-1085 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.10.2013 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus V.J. on esitanud Tartu Halduskohtule 22.05.2013 kaebuse, milles taotleb välja mõista Tartu Vanglalt 99 eurot hüvitist, kuna 20.01.2013 võeti kaebajalt läbiotsimise käigus ära plätud (jalanõud) ning kaebaja pidi olema 18 päeva ilma nendeta. Nimetatud vanglaametnike toiming on tekitanud kaebaja väidete kohaselt talle kannatusi ning alandatud tema inimväärikust, rikutud on kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 41 sätteid. V.J. on esitanud kahju nõude vanglale, vangla on jätnud otsustusega 13.05.2013 nr. 1-13/43-1 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlused ja põhjendused V.J. taotleb kohtul Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitist 99 eurot seonduvalt 20.01.2013 kaebajalt läbiotsimise käigus äravõetud plätudega 18 päevaks. Kaebaja on väitnud, et talle on plätude äravõtmisega tekitatud kahju, kuna talle on sellega põhjustatud kannatusi, kaebaja pidi olema 18 päeva ilma plätudeta. Kaebaja väidete kohaselt on talle vangla tekitatud rohkem kannatusi kui seda näeb ette VangS § 41, samuti on rikutud kaebaja väidete kohaselt tema õigust omandile ja tekitatud sellega vaimset, moraalset kui ka varalist kahju Kaebaja märgib täiendavalt, et äravõetud plätude puudumise tõttu oli kaebaja sunnitud kandma oma teisi, eest kinnise ninaga siniseid plätusid, mis hõõrusid jalgu. Kaebaja märgib, et sinised plätud kandsid küll firmamärki Nike , kuid olid vanamoodsad ja ebamugavad Kaebaja märgib, et plätud on ebaseaduslikult ära võetud ning seega on takistatud omandi kasutamist. Kohtuistungil märgib kaebaja, et teda mõnitati kaaskinnipeetavate poolt nende vanamoodsate plätude tõttu, mis tekitas pingeid ja kaebaja on olnud sunnitud pöörduma juriidilise nõustaja poole konsultatsiooni saamiseks ning on kulutanud oma aega ja kirjatarbeid oma õiguste kaitseks. Kaebaja on märkinud, et ta põeb epilepsiat ning ta tundis hirmu ja kartust vanglatöötajate ähvarduste tagajärjel kui ta oli sunnitud loobuma oma plätudest. Tartu Vangla taotlused ja põhjendused Tartu Vangla on seisukohal, et kaebuse saab läbi vaadata ulatuses, mis puudutab V. J. kahju hüvitamise taotlust seonduvalt ilma plätude olemisega alandatud inimväärikusega tulenevalt kaebaja viitest VangS §

1. Vangla on märkinud, et mis puudutab kaebust tervisekahjustuse tekkimisega seonduvalt teiste plätude kandmisega, ei ole kaebaja vaidemenetlust läbinud. Tartu Vangla on märkinud, et iga vangla eksimus ei muuda inimväärikust alandavaks. Vangla märgib, et vaidlust ei ole selles, et V. J. võeti ära 20.01.2013 musta värvi plätud ning tagastati 07.02.
2. Vangla on tunnistanud eksimust plätude äravõtmisel, kuid seab kahtluse alla, kas plätude äravõtmisega sai alandada isiku inimväärikust ning samas ei saanud plätude äravõtmine tekitada ka kaebajale kannatusi. Vangla märgib, et tegemist on sisejalanõudega ning eriti talvisel ajal nende äravõtmine ei saanud ka kuidagi piirata kaebaja liikumisvabadust. Kohtuistungil jääb vangla esindaja esitatud seisukohtade juurde ning märgib täiendavalt, et vanglal ei lasu süüd selles osas, kui kaaskinnipeetavad kaebajat on mõnitanud seonduvalt vanamoodsate plätude kandmisega ning sellega seonduvalt kannatuste tekitamisega. Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Antud asjas on vangla tunnistanud, et V. J. on musta värvi plätud Nike ära võetud 20.01.2013 ning tagasi antud 07.02.2013 ning vangla on omaks võtnud eksimuse plätude äravõtmisel, seega tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on plätude äravõtmine tekitanud kaebaja suhtes sellist riivet, mis tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Tulenevalt VangS § 41 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all pidamine ei põhjusta rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Seega tuleb kohtul anda hinnang, kas plätude äravõtmine kaebuse esitajalt on kaebajale põhjustanud suuremaid kannatusi kui seda näeb ette eelnimetatud säte. Kaebaja on märkinud, et tema inimväärikust on alandatud seoses plätude ära võtmisega, teotatud on tema au ja head nime ning seoses plätude äravõtmisega oli ta sunnitud kandma teisi plätusid 2 (siniseid), mille väljanägemine oli vanamoodne ning mis hõõrusid jalgu. Kaebaja on märkinud, et ta tundis tõsist närvilisust ja pingeid vangla toimingu tõttu seonduvalt plätude äravõtmisega ning ta keeldus plätusid vanglaametnikele andmast. Asja materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud vangla poole avaldusega 14.03.2013 (kompromissi avaldus), et vangla on rikkunud tema suhtes VangS § 41 sätteid ning talle on põhjustatud plätude äravõtmisega kannatusi rohkem kui tuleneb otseselt kinnipidamisest, mistõttu tuleb hüvitada kahju iga päeva (18 päeva) kohta 5 eurot ja 50 eurosenti, kokku 99 eurot. Seega on kaebaja läbinud kahjunõude 99 euro osas vaidemenetluse , mis puudutab kaebaja väidetavaid kannatusi ning inimväärikuse alandamist seonduvalt plätude äravõtmisega tulenevalt kaebaja viitest VangS §
3. . Mis puudutab kaaskinnipeetavate poolt kaebaja mõnitamist seonduvalt vanade plätude kandmisega ning vaevusi teiste plätude kandmise tõttu jalgadele tekkinud villidest, ei ole kaebaja vaidemenetluses välja toonud, mistõttu jätab kohus nimetatud väited tähelepanuta. Samuti ei saa tegemist olla omandiõiguse riivega, kuna plätud on kaebajale tagastatud ning ka selles osas ei ole kaebaja vaidemenetluses oma põhistusi esitanud, jätab kohus ka selle väite tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad juriidilise nõustaja poole pöördumist ning kaebaja aja- ja kirjatarvete kulu seoses kaebuse koostamisega oma õiguste kaitseks. Eelnimetatud väited on välja toodud alles kohtuistungil ning pole seost käesoleva kahjunõudega. Samuti ei ole käesolevas haldusasjas vaidlusesemeks kaebaja väited oma tervisliku seisundi ning tekkinud emotsioonide kohta. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt on kannatanul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist rahas nimetatud normis ammendatud õigushüvede järgmiste rikkumiste korral: väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse rikkumine, sõnumi saladuse rikkumine ning au ja hea nime teotamine. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hingelisteks kannatusteks on kohtupraktikas loetud alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu, stress või närveerimine. Riigikohtu senises kohtupraktikas on loetletud isiku väärikuse alandamiseks kinnipeetava kartserisse paigutamist ilma õigusliku aluseta, kinnipeetava kartseris hoidmist pärast distsiplinaarkaristuse ärakandmist, millega kaasnevad hingelised kannatused. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on küll vangla kinnitanud, et ekslikult on kaebajalt tema mustad plätud 18 päevaks ära võetud, kuid tegemist ei ole nii suure kaebaja õiguste riivega, millele järgneks mittevaralise kahju hüvitamine - plätude äravõtmine vangla poolt ei ole kaebajale saanud luua niisuguseid kannatusi ega põhjustanud väärikuse alandamist, mis õigustaks hüvitise välja mõistmist. Kohus märgib, et isikuõiguste rikkumisest ei tulene automaatselt, et tekkinud on moraalne kahju. Samas ei pea moraalset kahju hüvitama rahas, moraalse kahju hüvitamine võib toimuda ka vabanduse näol. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes ka VangS § 41 sätteid, kaebaja ei ole pidanud taluma plätude äravõtmisega seonduvalt rohkem kannatusi ja ebameeldivusi kui need, mis kaasnesid paratamatult vanglas kinnipidamisega. Kaebajal on olnud mustade plätude asemel teised jalanõud - võimalik, et välimuselt kehvemad plätud (sinised), kuid kaebaja sai neid siiski kasutada ning kaebajal on olnud võimalus kanda ka teisi jalanõusid ning seega kaebaja liikumis- ja tegutsemisvabadus ei olnud piiratud. Kohtu hinnangul ei ole vangla plätude äravõtmisega 20.01.2013 kuni 07.02.2013 alandanud ka kaebaja inimväärikust. Inimväärika kohtlemise nõue kinnipidamiskohas on leidnud käsitlemist ka Euroopa Inimõiguste 3 Kohtu praktikas. EIÕK artikli 3 kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda. Vangla ei ole kaebaja suhtes eeltoodud rikkumist toime pannud. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 4