KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2013 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-714 Haldusasi V.P, A.T, A.T, A.L, V.L ja M.V kaebus Jõhvi Va

§ 25

lõike 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallasekretärile. Kaebajad oleksid võinud vallasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada

§ 22

lõike 5 alusel kaebuse halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata

§ 4lõige 3 ja § 22 lõige 3 nende vastuolu tõttu põhiseadusega.

1. Jõhvi Vallavalitsus märgib, et kaebuse nõuete menetlusse võtmine ei ole lubatav, ei saa algatada ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma rikutud õiguste kaitseks. Sama seadustiku § 121 lg lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse esitajad V.P, A.T, A.T, A.L, V.L ja M.V on esitanud kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse 21.03.2013 otsustuse nr 3-3/1417-1 tühistamiseks ja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks (kaebajate kandmiseks valijate nimekirja) ning algata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Seega kaebajad on esitanud kohtule nii tühistamis-, tuvastamis- ja kohustamiskaebuse ning taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
3. Tühistamiskaebus Tühistamiskaebuse esemeks on Jõhvi Vallavalitsuse 21.03.2013 vastus nr 3-3/1417-
4. Tulenevalt HKMS § 5 sätestatu võimaldab tühistamisnõude esitada ainult haldusakti peale. HKMS § 6 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. HMS § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kaebajate poolt vaidlustatud Jõhvi Vallavalitsuse 21.03.2013 vastus nr 33/1417-1 ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, vaid on vaadeldav toiminguna. Jõhvi Vallavalitsuse 21.03.2013 nr 3-3/1417-1 kirja puhul on tegemist vallasekretäri vastusega avalduse esitajate 06.03.2013 avaldusele. Nimetatud vastusega teatati avalduse esitajatele, et nad on kantud rahvastikuregistrisse ja avalduse esitajatele selgitati, millistel eeldustel kantakse valija valijate nimekirja ning millal on võimalik 2 teha muudatusi. Ühtlasi teavitati avalduse esitajaid, et vallasekretäril puudub vastamise hetkel pädevus registriandmete muutmiseks avaldajate poolt soovitud viisil rahvastikuregistri valijaregistri osas.
5. Kohustamiskaebus ettekirjutuse tegemiseks Kaebuse esitajad on kaebuses palunud kohtul teha vastav ettekirjutus valijate nimekirja kandmiseks. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajad erinevates kriminaalasjade süüdi mõistetud ja neile on määratud vastavad karistused ning kannavad vangistust Viru Vanglas.

§ 22

lg 3 valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust.

§ 22

lg 2, KOVVS § 27 lg 2 ja EPVS § 24 lg 2 kohaselt valijate nimekirja koostamise aluseks on rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva

1. päeva seisuga. Seega kaebuse esitamise hetkel kehtivat valijate nimekirja ei ole koostatud, mistõttu ei ole kohtumenetluse käigus võimalik kontrollida kaebuse esitajate väiteid, et neid ei ole kantud valijate nimekirja. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kohustamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
2. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine Kaebuse esitajad on kaebuses palunud tuvastada toimingu õigusvastasus, mille kohaselt ei ole kaebuse esitajatel võimaldatud võtta osa ühestki hääletamisest pärast süüdi mõistmist. HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 25

lg 1 p 1 kohaselt valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.

§ 25

lg 5 kohaselt kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. Kaebusest ei tulene, et kaebuse esitajad oleksid eelnevalt vaidlustanud neile hääletamisel osalemise võimaldamata jätmise. Kaebajatel oli võimalik eelnevate valimiste ajal tulenevalt

§ 25

lg 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks ning kaebajate avalduse rahuldamata jätmise peale esitada

§ 22lg 5 alusel kaebus halduskohtule.

Seega kohus selgitab, et kaebajatel leidub oma õiguse kaitseks tõhusamaid vahendeid, mistõttu tuvastamiskaebus ei ole käesoleval juhul lubatav. 11. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Kaebajad on esitanud kaebuses taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlus ja jätta kohaldamata

§ 4

lg 3 ja § 22 lg 3, EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 ja KOVVS § 5 lg 4 ja § 27 lg 3 sätted ning tunnistada nimetatud sätted ja normid põhiseadusevastaseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.01.2013 lahendi nr 3-4-1-2612 punktis 31 on kohus asunud seisukohale, et hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks tuleb kolleegiumi hinnangul pidada võimalust vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist. Kaebajal oleks olnud võimalik 2011. aasta 3 Riigikogu valimiste ajal ja on võimalus esitada enne 2015. aasta Riigikogu valimisi

§ 25

lõike 2 alusel avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallavõi linnasekretärile.

§ 25

lõike 1 punkti 1 järgi tehakse valijate nimekirjas muudatusi, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel Riigikogu valimise seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta. Kuigi

§ 22

lõike 3 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks kaebuse esitaja võinud valla-või linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada

§ 22

lõike 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata

§ 4lõige 3 ja § 22 lõige 3 nende vastuolu tõttu põhiseadusega.

Sama lahendi punktis 32 märgib riigikohus, et

§ 25

lõike 2 alusel avalduse esitamine eeldab valijate nimekirja olemasolu.

§ 22

lõike 2 järgi koostatakse valijate nimekiri rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Seega on

§ 25

lõike 2 alusel võimalik avaldust valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitada kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist. Kui kaebaja esitab

§ 25

lõike 2 alusel 30 päeva enne valimisi valla- või linnasekretärile avalduse valimisnimekirjas muudatuse tegemiseks, peab viimane vastama kaebajale viivitamatult. Kaebajal on

§ 25

lõike 5 alusel õigus edastada avalduse rahuldamata jätmise peale kaebus halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse kohtule 24 tunni jooksul. Kohus peab sama sätte lõike 6 järgi lahendama kaebuse kolme tööpäeva jooksul. PS § 15 lõike 2 järgi on halduskohtul õigus tunnistada

§ 4

lõige 3 ja § 22 lõige 3 põhiseadusvastaseks ning seeläbi

§ 25

lõike 7 punkti 2 järgi kaebus rahuldada ja teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid. Seega kaebuse esitajatel oli tulenevalt

§-s 25 tagatud tõhus võimalus oma PS §ga 57 sätestatud põhiõiguse kaitsmiseks.

§-s 25 sätestatud õiguskaitsevahendit saavad kaebuse esitajad kasutada vajadusel ka järgmistel valimistel. Seetõttu kaebajate praegune kaebus ei ole selles osas lubatav. 12. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolev kaebus ei ole lubatav ning kaebusega ei ole võimalik saavutada käesoleva kaebuse eesmärke, mistõttu kuulub V. P, A.T, A.T, A.L, V.L ja M.V kaebus haldusasjas 3-13-714 HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel tagastamisele. Kohus märgib, et riigilõivu tasumisest on vabastatud füüsiline isik valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel (RLS § 22 lg 2 p 3). (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4