Obsah (9)

§ 54§ 6§ 12§ 5§ 7§ 41§ 55§ 2§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1645 Haldusasi Menetlusosalised

) § 54 lg-le 4. Sellise viite märkimine haldusaktis ei ole haldusakti nõuetekohane põhjendamine, kuna

§ 54

lg 4 sisaldab 6 erinevat alapunkti, mis kõik sätestavad õigusliku aluse erinevate turujärelevalve meetmete rakendamiseks. Kuna ilmselgelt ei ole TJA ettekirjutusega rakendanud kõiki

§ 54

lg-s 4 sätestatud meetmeid, jääb Ecostock OÜ-l üle vaid oletada, millisel konkreetsel õiguslikul alusel ettekirjutus on antud. Selline põhjendamiskohustuse rikkumine riivab Ecostock OÜ õigusi oluliselt, kuna Ecostock OÜ-l pole võimalik selgelt hinnata ning kohtul pole võimalik kontrollida seda, kas haldusorgani tegevus on olnud kooskõlas õigusaktidega. Tegemist on sellise vorminõuete ja menetlusliku rikkumisega, mis võis mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse, HMS, § 58). 5.5. TJA peab

§ 54

lg-s 4 nimetatud meetmete rakendamiseks tuvastama selle, et toode on ohtlik või võib olla teatud tingimustel ohtlik. Ettekirjutusest ei nähtu, et TJA oleks selliseid asjaolusid tuvastanud. Seega pole ettekirjutuses välja toodud selle tegemise faktilist alust, mistõttu on ettekirjutus selles osas põhjendamata ja õigusvastane. Asjaoludest, et ettekirjutuses nimetatud tooted ei vasta survetugevuse omadustelt ja pakendite tähistuselt harmoneeritud Euroopa standardi EVS-EN 13163:2008 nõuetele, ei saa automaatselt ega vältimatult järeldada, et tegemist oleks ohtliku tootega.

§ 6

, millele TJA nimetatud järelduse tegemisel tugineb, ei võimalda sellist järeldust teha. Euroopa Liidu tooteohutuse alane regulatsioon viitab hoopis sellele, et nõuetele mittevastavusest ei saa automaatselt järeldada toote ohtlikkust, kuna nõuetele mittevastavust ja toote ohtlikkust

-is käsitletakse eraldi kategooriatena (nt

§ 12lg 1 p-d 1 ja 2, § 17 lg 3, § 54 lg 1).

Selline vahetegemine on vältimatu, kuna toodetele võidakse kehtestada nõudeid mitte ainult ohutuse tagamise eesmärgil, vaid ka nt ühilduvuse tagamise eesmärgil või ühtse klassifikatsiooni kehtestamise eesmärgil. Seega, kui tugineda toote ohtlikkusele, tuleb seda eraldi ja sisuliselt tuvastada. 5.

1. Kuigi põhimõtteliselt võivad erinevad standardid või tehnilised normid sätestada toodete ohutuskriteeriume, siis EPS plaatidele kohalduv standard EVSEN 13163:2008 selliseid kriteeriume ei sätesta. Standard ei spetsifitseeri toote omaduse nõutavat taset, mille saavutamine näitaks toote sobivust konkreetseks kasutusotstarbeks, vaid annab pelgalt toote klassifitseerimise alused. Standardi 3 eeltoodud eesmärk on ka igati loogiline, arvestades EPS plaatide omadusi ja eripära (EPS plaadid ongi erineva survetugevuse omadustega). Seega ei ole põhimõtteliselt võimalik väita, et mingi teatud survetugevusega EPS plaat on ohtlik – need tuleb lihtsalt klassifitseerida vastavalt. 5.
2. Ettekirjutus on õigusvastane, kuna selle põhjendustest nähtuvalt ei ole TJA arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega Ecostock OÜ põhjendatud huvidega, mistõttu on ettekirjutuse andmisel tehtud kaalutlusviga. Nimelt ei ole TJA arvestanud Ecostock OÜ poolt esitatud katselabori Tursons SIA ning Vilniuse Gediminase Tehnilise Ülikooli Soojustuse Teadusinstituudi katseprotokollidega. Katseprotokollid kinnitavad seda, et isegi, kui Tallinna Tehnikaülikooli katsetulemusi pidada usaldusväärseks, on tegemist ühekordse probleemiga, mis ei saa anda alust kogu toodangu müügi keelustamiseks. Ka ei ole TJA arvestanud asjaoluga, et ettekirjutuse tegemine ja selle kohta teate avaldamine tekitab Ecostock OÜ-le kahju. TJA oleks pidanud hindama, kas toodete müügi peatamine ettekirjutuse vormis kaalub üles Ecostock OÜ õigused selles aspektis. Nimetatud asjaolude kaalumist nõuab sõnaselgelt ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 765/2008 (Määrus) art 21 lg
3. 5.
4. Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Ettekirjutuses kohaldatud meede (toodete müügi peatamine) on küll põhimõtteliselt sobiv, sest sellega on võimalik saavutada ettekirjutuse eesmärk, kuid see pole vajalik ega mõõdukas. Nimelt testis TJA SIA TEGO poolt toodetud „Tegoterm“ nimelist toodet. Samas ei ole ettekirjutus tehtud mitte vaid konkreetselt testitud toote kohta, vaid abstraktselt kõigi SIA TEGO poolt toodetud EPS 80 ja EPS 120 vahtpolüstüreenplaatide kohta. Kaebaja on seisukohal, et puudub vajadus piirata abstraktselt kõigi EPS 80 ja EPS 120 plaatide müüki. Ettekirjutuses tehtud järeldus selle kohta, et kuni tootja pole tõendanud, et puudus piirdus vaid ühe konkreetse partiiga, tuleb kogu toodangut käsitleda probleemsena, ei tugine ühelegi õiguslikule alusele. TJA etteheited, et partiid ei ole võimalik tuvastada, on alusetud ja pahatahtlikud. Kui Ecostock OÜ-l oleks antud võimalus anda selle kohta selgitusi, oleks saanud ettekirjutuses märgitud meetmete ülemäärasust vältida. Ka ei ole TJA kaalunud seda, miks ei piisaks käesoleval juhul hoiatusest, et SIA TEGO poolt toodetud EPS 80 ja EPS 120 plaatide survetugevus jääb teatud määral alla deklareeritud väärtuse. 5.
5. TJA on rikkunud ärakuulamiskohustust. TJA 14.06.2013 teate kohaselt oli järelevalvemenetlus teate saatmise ajaks kestnud ca 2 kuud. Samal ajal andis TJA Ecostock OÜ-le selgituste esitamiseks aega kõigest 4 tööpäeva, mis on esiteks vastuolus Määrusega ning teiseks arvestades asjaolu, et järelevalvemenetluse esemeks olevate plaatide tootja on välismaine äriühing, ka selgelt ebapiisav. Kuna menetlus oli juba kestnud üle 2 kuu, ei olnud selline kiirustamine millegagi põhjendatud. Ettekirjutuse tegemiseks kulus TJA-l pärast Ecostock OÜ selgituste saamist veel 12 päeva, kusjuures haldusasja toimiku materjalide kohaselt ei tehtud selle aja jooksul ühtegi täiendavat menetlustoimingut. TJA oleks pidanud andma Ecostock OÜ-le vähemalt 10 päeva oma seisukohtade esitamiseks. Toodete märgistuse kohta tehtud etteheidete osas ei ole kaebajale üldse võimaldatud ärakuulamisõiguse kasutamist. 5.
6. TJA poolt teate „Teavitus TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turustamise keelustamisest“ avaldamine oma kodulehel 12.07.2013 ei ole kooskõlas õigusaktidega, see on ebavajalik ja ebaproportsionaalne ning rikub Ecostock OÜ õigusi. TJA ei ole võimaldanud Ecostock OÜ-le ärakuulamist enne toimingu sooritamist. Teate avaldamine ei arvesta Ecostock OÜ õigustatud huvidega ning teates avaldatud informatsioon on ühekülgne ja ebatäielik. Teates ei ole märgitud seda, et Ecostock OÜ on TJA-le esitanud sisulise vastuväite ning nõuetekohasust kinnitavaid tõendeid. Ecostock OÜ leiab, et puudus õiguslik alus nimetatud teate avaldamiseks TJA kodulehel.

ei näe ette sellise teabe avalikustamist, mis puudutab nõuetele mittevastavat toodet, mille osas pole ohtlikkust tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt puudub TJA toimingu õiguslik alus ning teabe avaldamine tuleb lõpetada. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. 4 Vastustaja vastulause 6. TJA 02.07.2013 ettekirjutus on õiguspärane, kuivõrd on antud õiguslikul alusel, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne ning vastustaja on järginud menetlus- ja vorminõudeid. Vaidlustatud ettekirjutuse materiaalõiguslikuks aluseks oli eelkõige

§ 54lg 4.

Tegemist on volitusnormiga, mis andis vastustajale õiguse peatada kaebaja poolt turustatavate toodete turustamine. Selle normi kohaldamiseks on abinormid toodud samuti ettekirjutuses. 6.1. Vaidlusaluste toodete puhul on tegemist harmoneeritud valdkonna ehitustoodetega. Riikliku järelevalve raames tuvastas vastustaja, et vaidlusaluste toodete näol on tegemist nõuetele mittevastavate toodetega, mida on keelatud turule lasta või kasutusele võtta (

§ 5lg 2).

Kontrollitud SIA TEGO tooted vahtpolüstüreenplaadid EPS 80 ja EPS 120 ei vastanud standardis 13163 toodud survetugevuse omadustele, milles igasugused kõrvalekalded on lubamatud. Vastustaja tellis akrediteeritud katselaborilt (TTÜ Mehaanika ja Metroloogia katselabor) katsetused, kontrollimaks toodete nõuetelevastavust. Katsetuste tulemusel selgus, et ükski viiest EPS 80 ega EPS 120 katsekehast ei rahuldanud klassifitseerimisnõuet. Järelikult ei täitnud tooted sellistele toodetele ettenähtud nõudeid, mistõttu ei saa neid klassifitseerida EPS 80-ks ja EPS 120-ks. Tegemist on usaldusväärsete andmetega, kuivõrd katsed viis läbi akrediteeritud katselabor, järgides EVS-EN standardi 13172 nõudeid. Lisaks tuvastas vastustaja järelevalve käigus, et tooted ei olnud nõuetekohaselt märgistatud, kuigi vastav kohustus on pandud nii tootjale (Määruse art 11 lg 4) kui ka levitajale (Määruse art 14 lg 2). Toodetel ja nende pakenditel puudus informatsioon tootmiskuupäevade kohta, kuigi vastav lahter on toote pakendil olemas. Samuti puudusid partiid identifitseerivad tähistused. See on vastuolus standardi 13163 p-ga 8 ning viitab tootja hooletusele toodete märgistamisel, isegi kui tootmiskuupäev oleks kantud mujale tootele. Kaebaja esitatud fotod ei tõenda, et kontrollimiseks võetud tooted vastasid märgistuse poolest nõuetele. Esitatud fotod tõendavad üksnes asjaolu, et sel ajal, mil fotod tehti, oli pildile jäänud toode fotolt nähtaval viisil märgistatud. 6.2. Kui tooted ei vasta õigusaktides neile sätestatud nõuetele, on tegemist ohtlike toodetega (

§ 7

lg 4; Direktiivi 2001/95/EÜ art 2 punkt c) ning esineb õiguslik alus nende turustamise keelamiseks

§ 54lg 4 p 5 kohaselt.

Toote ohutust tuleb eeldada, kui toode vastab

§ 41

lg-s 1 nimetatud harmoneeritud standardiga kaetud nõuele (

§ 6lg 2).

Ohtlik on iga toode, mis ei vasta ohutu toote määratlusele. Käesoleval juhul ei saanud toote ohutust eeldada, kuivõrd toodete tegelik survetugevuse omaduse väärtus ei vastanud nõuetele. Nii ei olnud tagatud toodete deklareeritud otstarbel kasutamisel toote toimivus. Sellisele nõuetele mittevastava ehitustoote sihtotstarbeline kasutamine võib hiljem tuua kaasa ehitise mittevastavuse ehitusseaduse § 3 nõuetele. Ohtliku toote tuvastamisel on riiklik järelevalve asutus kohustatud rakendama järelevalve meetmeid, et kõrvaldada rikkumine. Seda toetab ka Määruse art 16 lg 2. Materiaalõiguslik alus meetmete kohaldamiseks on

§ 54lg 4 p 5, millele peamiselt tugineb ka vaidlustatud ettekirjutus.

6.

1. Ettekirjutusega kohaldatud meede on proportsionaalne, kuivõrd see tagab avalikkuse kaitse, et turule ei ole lastud nõuetele mittevastavaid tooteid. Teisest küljest aga puudub sama eesmärki täitev leebem meede, kuivõrd ainult partii osas turustamise keelamine ei ole võimalik, sest kaebaja ei ole tõendanud, et puudused olid üksnes konkreetse partii põhised. Vastustaja ei ole kohaldanud meedet ainult „Tegoterm“ nimeliste toodete osas, kuivõrd vastustajale teadaolevalt ainult selliseid tooteid SIA TEGO ettekirjutuse ajal tootiski. Meede on proportsionaalne ka seetõttu, et piirang on seatud sõltuvusse kaebaja enda tegevusest esitada nõuetekohased dokumendid ja tõendid vastustajale. Vastustaja arvestas avaliku huviga (tarbijakaitse), mis prevaleerib kaebaja subjektiivsete õiguste ees. Tegemist on kaebaja teistkordse samasisulise rikkumisega. Läti vastavushindamisasutus A/S Inspecta Latvia on tühistanud SIA TEGO sertifikaadi, mis kinnitas toodete vastavust standardile
2. 5 Lisaks on tootja käesolevaks ajaks tagasi kutsunud vanad tooted omal algatusel ning peatanud vanade toodete tootmise. Eeltoodu kinnitab puudusi tootmisohjes ja annab alust kahelda toodete nõuetelevastavuses, mistõttu on rakendatud meede proportsionaalne. 6.
3. Ettekirjutus on kaalutlusvigadeta. Vastustaja on arvestanud olulisi asjaolusid ning esitanud ettekirjutuses asjakohased kaalutlused, miks kaebaja poolt esitatud katseprotokolle ei arvestatud toodete turustamise keelamise otsustamisel. Ettekirjutus on ka piisavalt motiveeritud. Kaebaja on ettekirjutust mõistnud. Isegi juhul, kui oletada, et vastustaja oleks pidanud viitama õiguslikule alusele punkti täpsusega, siis oleks sellisel juhul tegemist vormiveaga, mis ei tooks kaasa haldusakti tühistamist. 6.
4. Vastustaja on järginud menetlusnõudeid, sh võimaldanud kaebajal teostada ärakuulamisõigust, tutvuda peale ettekirjutuse andmist selle aluseks olnud dokumentidega ning abistanud kaebajat TTÜ Mehaanika ja Metroloogia katselaboriga kontakteerumisel. Ärakuulamisõiguse teostamiseks antud 10päevasest lühem tähtaeg oli tingitud avalikest huvidest (tarbijakaitse; suvel ehitustegevuse tippaeg) ja võrdsest kohtlemisest (Goldvender OÜ-le tehti ettekirjutus 13.06.2013). Ärakuulamisõiguse teostamiseks antud tähtaeg ei ole takistanud kaebajal oma menetlusõiguse teostamast. Samuti oleks kaebaja saanud taotleda tähtaja pikendust, mida ta aga ei teinud. 6.
5. Vastustaja on kohustatud avaldama riikliku järelevalve tulemuste kohta teabe oma veebilehel (

§ 55lg 1).

Teave on avaldatud avalikes huvides. Kaebaja erahuvid ei kaalu üles tarbijate kaitset nõuetele mittevastava ja ohtliku toote olemasolu eest. Veebilehel avaldatud teabe sisu on piisav, selle koostamisel on vastustaja lähtunud

§ 55

lg 1 eesmärgist ning

§ 55lg 3 piirangutest.

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TJA on haldusmenetluse läbiviimisel rikkunud jämedalt menetlusnõudeid, mis on võinud viia sisult õigusvastase haldusakti andmisele. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 7. Puuduliku ärakuulamisõiguse võimaldamine kaebajale võis kohtu hinnangul tuua kaasa ebaproportsionaalse ettekirjutuse andmise.

§ 2

lg 6 kohaselt kohaldatakse

-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid

-is sätestatud erisustega.

§ 58

lg 1 sätestab, et enne ettekirjutuse tegemist toote turult kõrvaldamise või tarbijalt tagasinõudmise kohta või enne vastava toimingu tegemist tuleb ettevõtjat teavitada võimalusest esitada vastuväiteid. Ettevõtjale ei pea andma võimalust vastuväidete esitamiseks, kui turujärelevalveasutus on kohustatud rakendama meetmeid viivitamata. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Määruse art 21 lg 3 sätestab, et enne lõikes 1 osutatud meetme võtmist antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus saada ära kuulatud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kümme päeva, välja arvatud juhul, kui selline konsulteerimine ei ole võimalik võetava meetme kiireloomulisuse tõttu, mis on õigustatud seoses tervise- või ohutusnõuete või muude põhjustega, mis seonduvad asjakohaste ühenduse ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud avalike huvidega. TJA tegi Goldvender OÜ-le 13.06.2013 ettekirjutuse SIA TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turul kättesaadavaks tegemise peatamiseks. 14.06.2013 kirjaga (tl 17) teavitas TJA OÜ-d Ecostock, et on kavandamas ettekirjutust TEGO vahtpolüstüreenplaatide turustajatele turustamise 6 peatamiseks ning viitas TTÜ Mehaanika ja Metroloogia katselabori kontrollkatsetuste tulemusele, mille kohaselt ei vasta EPS 80 ja EPS 120 plaadid neile esitatud kvalifitseerimisnõuetele. TJA andis Ecostock OÜ-le aega kuni 20.06.2013 arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. TJA 02.07.2013 ettekirjutusest (tl 19-21) nähtuvalt asus TJA lisaks EPS 80 ja EPS 120 plaatide mittenõuetekohasuse argumendile seisukohale, et toodetel ja nende pakenditel puudus informatsioon tootmiskuupäevade kohta ning puudusid ka partiid identifitseerivad tähistused. Sellest järeldas TJA, et tootja tehase tootmisohje ei toimi ning tootja tehase tootmisohjealast tegevus ei saa lugeda piisavaks toote tehnilisele kirjeldusele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks. Eeltoodust nähtuvalt andis TJA kaebuse esitajale põhjendamatult lühema tähtaja vastuväidete esitamiseks, kui Määruse art 21 lg 3 ette nägi – arvestades, et vaidlusalune ettekirjutus anti alles 02.07.2013, ei ole TJA argumendid meetme kiireloomulisusest tõsiseltvõetavad. Selline menetlusnormi rikkumine iseenesest aga ei saanud kaasa tuua õigusvastase ettekirjutuse andmist. Eelnevast olulisem on küsimus, mille suhtes anti kaebajale võimalus oma vastuväidete esitamiseks. TJA 14.06.2013 kirjast kaebajale nähtub, et arvamust ja vastuväiteid paluti üksnes EPS 80 ja EPS 120 plaatide nõuetelevastavusega seoses. Toodete märgistuse puudustele ei viidatud. Nii tulid TJA etteheited toote märgistusele kaebajale üllatuslikult ning kaebaja poolt kohtule esitatud fotolt (II kd tl 5) nähtuvalt ei pruugi TJA poolt ettekirjutuses tehtud viited sellele, et toodete puhul ei olnud võimalik tuvastada ei tootmiskuupäevi ega partiid, vastata tegelikkusele. Kaebuse esitaja väitel nähtub viidatult fotolt märgistus, millelt on võimalik tuvastada partii ning selle tootmise aeg. Et fotol nähtav märgistus TTÜ katselaboris asuval plaadil tõepoolest oli ning märgitusega plaat kuulus plaatide pakki, millest võeti katsekehad, on kohtu arvates nii foto, kaebaja esindajate seletuse kui ka Tallinna notar Ülle-Riin Raja tõendiga (II kd tl 2-3) piisavalt tõendatud. Selline minetus ärakuulamisõiguse andmisel võis viia ebaproportsionaalse ja õigusvastase ettekirjutuse tegemiseni, kuna TJA põhjendus kohtumenetluses, miks otsustati peatada kõikide SIA TEGO EPS 80 ja EPS 120 vahtpolüstüreenplaatide kättesaadavaks tegemine, on olnud just asjaolu, et nõuetele mitte-vastavat partiid ei olnud tootemärgistuse puuduste tõttu võimalik identifitseerida. TJA esindaja möönis kohtuistungil, et TJA ei pruukinud osata otsida märgistust plaatidelt sealt, kus see tegelikkuses oli. Kui TJA oleks kaebajale andnud võimaluse esitada oma vastuväited ka tootemärgistuse osas, oleks TJA seisukoht tootemärgistuse puudustest võinud olla erinev ning vastavate selgituste valguses oleks tootepartiid võinud olla TJA jaoks eristavad. Viimane asjaolu võinuks viia kaebaja õigusi vähempiirava sisuga ettekirjutuse andmisele. 8. Veelgi olulisem eelnevast on aga asjaolu, et lisaks ülaltoodule on kaevatud ettekirjutus kaalutlusveaga (TJA on lähtunud valest eeldusest) ning asjas tähtsustomavas osas põhjendamata. Kaevatud ettekirjutuses puudub korrektne (punkti täpsusega) viide, millise õigusnormi alusel ettekirjutus on antud. TJA poolt kohtumenetluses esitatud selgituste kohaselt anti ettekirjutus

§ 54

lg 4 p 5 alusel, mis sätestab, et turujärelevalveasutusel on õigus nõuda või korraldada ohtliku toote viivitamatu turult kõrvaldamine ja hoiatada tarbijaid toote ohtudest. Ettekirjutusest nähtuvalt luges TJA EPS 80 ja EPS 120 plaadid

§ 6alusel ohtlikeks, kuna tooted ei vastanud asjaomasele tootestandardile.

Kohtumenetluses on TJA jooksvalt olnud positsioonil, et toote ohtlikkust saab eeldada, kui toode ei vasta standardile. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 54lg 4 p 5 seab toote turult kõrvaldamise üheks eelduseks toote ohtlikkuse.

Ettekirjutuses ei ole toote ohtlikkust üldse analüüsitud. Standardile mittevastav toode ei ole automaatselt ohtlik. Kõik toote omadused ei pruugi olla seotud toote ohutusega. Ka Määruse art 16 lg 2 opereerib mõistetega nagu „kasutajate tervise või ohutuse kahjustamine“ ning art 20 mõistega „tõsist ohtu kujutavad tooted“. Art 20 lg 2 annab ka juhised toote ohu kindlakstegemiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011 opereerib turujärelevalve meetmete kasutamisel mõistetega nagu „toote deklareeritud toimivus“ ja „risk määrusega hõlmatud ehitistele esitatavate põhinõuete täitmisel“ (art 56). Määruse art 21 lg 1 nõuab, et turujärelevalve meetme kohaldamisel, mis seisneb toote turul 7 kättesaadavaks tegemise keelamises või piiramises, tuleb esitada täpsed põhjused, millele meede tugineb. Arvestades eelnevalt toodud mõisteid, peab vastav põhjendus hõlmama järelikult ka toote ohtlikkuse analüüsi. Toote ohutuse eeldamist, hindamist ja kindlaksmääramist reguleerivad

§d 6 ja 7 ning ka nendest sätetest ei saa teha järeldust, et iga nõuetele mittevastav toode on ohtlik, vastasel juhul osutuksid juhised toote ohutuse hindamiseks ja kindlaksmääramiseks üleliigseteks. Nii ei saa standardile mittevastavat toodet pidada automaatselt ohtlikuks, nagu on vääralt eeldanud TJA. Hinnang ja analüüs, miks vaidlusalused tooted on nii ohtlikud, et toovad kaasa

§ 54

lg 4 p 5 kohaldamise, ettekirjutuses puudub ning seda seetõttu, et TJA ei pidanud tulenevalt oma väärast eeldusest vastava analüüsi läbiviimist vajalikuks. Seega on väärast eeldusest lähtumine TJA poolt toonud kaasa kaalutlusvea – vastavat kaalumist, kas ja kui ohtlikud on nõuetele mittevastavad EPS 80 ja EPS 120 plaadid, ning milliseid erinevaid turujärelevalve meetmeid (

§ 54lg 4) kasutada saaks, läbi viidud ei ole.

Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on kaalutlusviga, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise. 9. Määruse art 21 lg 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et iga vastavalt asjakohastele ühenduse ühtlustamise õigusaktidele võetud meetme korral, mis on mõeldud toote turul kättesaadavaks tegemise keelamiseks või piiramiseks, toote turult kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks, on meede proportsionaalne ja on lisatud täpsed põhjused, millele meede tugineb. Kohtu poolt ülalkirjeldatud menetluslikud ja sisulised minetused TJA poolt võisid viia asjas ebaproportsionaalse meetme kohaldamiseni. Arvestades, et: • kaebaja poolt TJA-le ja kohtule esitatud katseprotokollidest (tl 23 ja 53-57) nähtuvalt ei pruugi probleem esineda kõigi SIA TEGO EPS 80 ja EPS 120 plaatidega (TJA kohtuistungil esitatud vastuse alusel on kaebuse esitaja poolt esitatud testid tehtud akrediteeritud ja kõigile nõuetele vastavates laborites); • plaatide partii ja valmistamiskuupäev võis iga paki pealt olla tuvastatav; • puuduvad andmed, et probleeme esineks peale „Tegoterm“ plaatide teiste SIA TEGO EPS 80 ja EPS 120 plaatidega (väidetavalt on SIA TEGO lõpetanud „Tegoterm“ plaatide tootmise); ei pruugi

§ 54

lg 4 p 5 alusel kohaldatud meede (isegi eeldusel, et toode võib olla ohtlik) olla mõõdukas saavutatava eesmärgi suhtes.

§ 54

lg 4 näeb ette ka leebemate meetmete kohaldamise võimaluse nagu näiteks toote teistsugune märgistamine (näiteks kohustada probleemsed EPS 120 plaadid tähistama ja müüma EPS 100-na) või konkreetse partii turustamise keelamine.

1. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et TJA 02.07.2013 ettekirjutus tuleb tühistada kui õigusvastane. TJA rikkus menetlust läbi viies menetlusnõudeid ja diskretsioonireegleid, mille tulemusena anti välja õigusvastane haldusakt. Õigusvastane ettekirjutus tuleb tühistada. Kohtul tuleb rahuldada ka kohustamisnõue ja kohustada TJA-d eemaldama veebilehelt www.tja.ee 12.07.2013 avaldatud teade „Teavitus TEGO vahtpolüstüreenplaatide EPS 80 ja EPS 120 turustamise keelustamisest“, kuna vastav teade avaldati õigusvastase ettekirjutuse alusel. Menetlusosaliste ülejäänud väidetele ei pea kohus vajalikuks hinnangut anda, kuna need ei saa oluliselt mõjutada asjas tehtavat lahendit.
2. Et kohus rahuldab esitatud kaebuse, jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt vastustaja enda kanda. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul 8 pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 25.09.2013 ja 30.09.2013 esitas kaebaja kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 6955,20 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ 31.07.2013 arve nr 1307029 summas 1184,50 eurot, 31.08.2013 arve nr 1308028 summas 3508,36 eurot, 24.09.2013 arve nr 1309010 summas 1658,30 eurot ja 25.09.2013 arve nr 1309011 summas 644 eurot koos kulude aruannetega ning arvete tasumist tõendava konto väljavõttega ja maksekorraldusega. Olles tutvunud kohtule esitatud arvetega ning õigusabiteenuse kulude aruannetega, on kohus seisukohal, et käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole kaebaja menetluskulud osaliselt põhjendatud ega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus möönab, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse koostamiseks läbitöötamist vajavad materjalid võisid advokaatide jaoks olla mahukad ning vaidlus oli oma sisult küllaltki spetsiifiline. Eelöeldust olenemata leiab kohus, et kulude aruandes toodud ajamahud ei ole täielikult põhjendatud. Näiteks on kaebaja esindajad kulutanud kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku ca 10 tundi 40 minutit, millest kohtuistungi kestvus moodustas 2 tundi 20 minutit. Ka määruskaebuse koostamisele on kulunud kaebajal väidetavalt 10 tundi 45 minutit. Arvestades, et kaebajal kulus kaebuse koostamiseks 9 tundi 12 minutit, jäävad kohtule arusaamatuks edasised sedavõrd suured ajakulutused erinevate menetlusdokumentide koostamiseks, milles paljuski sisuliselt korratakse juba esitatud seisukohti. Ka ei olnud õiguslikult vaidlus sellises mastaabis, mis nõudnuks kahe advokaadi töölerakendamist. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 9