3-12-83/32

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-83 Otsuse kuupäev

1. mai 2013.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi G.V (endine nimi: ) kaebus Tartu Ülikooli Narva Kolledži toimingu - mitte lubada kaebajat lõputöö kaitsmisele õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks - lubada kaebaja lõputöö kaitsmisele. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: G.Vi lepinguline esindaja Marko Tiirik Vastustaja: Tartu Ülikool ( Narva Kolledž) Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Jätta kaebus rahuldamata
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 14.05.
4. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 13.06.
5. a (k.a) (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Asjaolud ja menetluse käik
6. Kaebuse esitaja G.V (Semernja) sõlmis 07.09.2005 Tartu Ülikooli Narva Kolledžiga õppeteenuste osutamise lepingu nr 10257NC, mille kohaselt oli lepingu objektiks õppeteenuse osutamine. Vastustaja 16.11.2011 nr 7-2/NC-22519 vastuse kohaselt kaebuse esitaja 01.11.2011 avaldusele on lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilaste puhul eesti keele riikliku eksami sooritamine B2 tasemel. Kaebuse esitaja esitas 21.11.2011 avalduse lubada kaebaja lõputöö kaitsmisele 25.01.2012 või 27.01.2012 vastavalt kooli akadeemilises kalendris olevale kuupäevale. Vastustaja 14.12.2011 kirja nr 7-2/NC-25125 järgi on lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks õppekava läbimine täies mahus ning eesti keele nõuete täitmine. Vastustaja leidis, et enne 15.10.2009 Narva Kolledžis kehtinud teise direktori korralduse p 3 kohaselt pidi koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilastel olema neljanda semestri alguseks sooritatud eesti keele kesktaseme eksam vähemalt 75 punktile. 21.01.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli Narva Kolledži toimingu- mitte lubada kaebajat lõputöö kaitsmisele- õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks-lubada kaebaja lõputöö kaitsmisele. Menetlusosaliste seisukohad ja taotlused
7. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja toiming, mille kohaselt vastustaja keeldub teda lõputöö kaitsmisele lubamast, on ebaseaduslik, ei ole põhjendatud ja ei vasta seadusele. Kaebuse esitaja märgib, et Narva Kolledži direktori 15.10.2009 korraldusega nr 320 NC kinnitatud „Eesti keele oskuse nõuete kinnitamine“ p-s 3 kohaselt on koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilastel peab erialapraktikale minekuks olema sooritatud eesti keele riiklik eksam tasemele B
8. Kaebaja väitel oli erialapraktika kaebajal läbitud enne nimetatud akti kinnitamist, seega ei anna viidatud punkt alust keelduda kaebuse esitajat lubamast diplomitöö kaitsmisele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja viidatud enne 15.10.2009 kehtinud direktori korraldus, ei saa olla lõputöö kaitsmisele mittelubamise aluseks, kuna nimetatud akt on kehtetu. Kaebaja juhib tähelepanu, et Narva Kolledži nõukogus 28.01.2003 kinnitatud „Narva kolledži lõputööde kaitsmisel korra ja kaitsmiskomisjoni koosseisule esitavate nõuete kehtestamine“ ja ka Narva Kolledži õppekorralduseeskirja p-d 117-123 ei sätesta lõputööde kaitsmisele lubamiseks mingeid täiendavaid eesti keele oskuse nõudeid. Kaebaja on seisukohal, et pooltevahelisi suhteid reguleerib õppeteenuse osutamise leping. Kaebaja väidab, et kaebaja on õppetöö sooritatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul, õppeteenustasu on makstud, seega täiendavate ning ilma seaduslike alusteta nõuete eesti keel riikliku eksami sooritamine B2 tasemel, lõputöö kaitsmisele lubamiseks, on õigusvastane. Kaebaja leiab, et vastustaja on oma tegevusega rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Kaebaja märgib, et vastustaja ühegi õigusakti või tegevusega ei olnud kaebajal ettenähtav, et eesti keele B2 taseme eksami sooritamine seotakse täiendavalt lõputöö kaitsmisele lubamisega pärast ettenähtud õppeprogrammi lubamist.
9. Vastustaja palub kaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Tartu Ülikool on seisukohal, et kaebaja mittelubamine lõputöö kaitsmisele on õiguspärane. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et lähtuda tuleks vaid õppeteenuse osutamise lepingust. Vastustaja juhib kaebaja tähelepanu sellele, et ka õppeteenuse osutamise lepingus punktis 3.5 kohaselt, et üliõpilane kohustub järgima Tartu Ülikooli põhikirja, õppekorralduseeskirja ja teisi ülikoolisiseseid õigusakte. Vastustaja märgib, et eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded on riiklikult kehtestatud keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.06.
10. a määrusega nr 84 „Avaliku teenistuja, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Nimetatud määruse § 8 kehtestab isikute loetelu, kellelt nõutakse vähemalt B2 tasemel keeleoskust. Punkti 6 kohaselt kuuluvad sellesse nimekirja pedagoogid. Keeleseaduse § 26 sätestab eesti keele oskuse tõendamise erisused. Seaduse kohaselt ei pea tasemeeksamit sooritama isik, kes on omandanud hariduse eesti keeles. Sellest tulenevalt peavad kõrgkoolid ja ka teised seaduses märgitud tasemetel haridust andvad haridusasutused tagama eesti keeles hariduse omandanud isikute riiklikele õigusaktidele vastava keeleoskuse taseme. Vastustaja märgib, et kaebaja suhtes kehtis kuni 15.10.2009 kolledži direktori 31.08.
11. a korraldus nr 164NC „Eesti keele oskuse nõuete kinnitamine“ ja alates 15.10.
12. a korralduse andmisest korraldus nr 320NC „Eesti keele oskuse nõuete kinnitamine“. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja oleks pidanud sooritama eesti keele kesktaseme riikliku eksami vähemalt 75 punktile neljanda semestri alguseks või eesti keele riikliku eksami tasemele B2 erialapraktikale minekuks. 2 Vastustaja selgitab, et juhul, kui üliõpilase eesti keele oskus ei vasta tasemele B2, on ta kohustatud õppima süvendatult riigikeelt õppekorralduseeskirja punkti 153 kohaselt. Süvendatud keeleõppest vabanemiseks on vajalik tõestada keeleoskuse tase tasemel B
13. Kuni kaebaja ei ole sooritanud eesti keele eksamit tasemel B2, on ta kohustatud eesti keelt täiendavalt juurde õppima ja seega ei ole õppekava läbitud.
14. 11.04.2012 esitas kaebaja esindaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse keelata vastustajal kaebaja üliõpilaste seast väljaarvamine (eksmatrikuleerimine) enne käesoleva haldusasjas kohtulahendi jõustumist. 13.04.2012 esitas vastustaja seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas. Vastustaja leiab, et kaebaja taotleb kohtult abinõu kohaldamist, mida ei ole sätestanud HKMS § 251 lg
15. Vastustaja palus jätta kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 16.04.2012 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
16. 03.05.2012 toimunud kohtuistungil palusid pooled täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus määras pooltele aega kompromissi sõlmimiseks kuni 25.07.
17. 06.08.2012 esitas kaebaja esindaja kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks kompromissi sõlmimiseks kuni 25.10.2012 seoses eesti keele eksami tegemise võimalusega 23.09.
18. Otsuse eksami sooritamise kohta saab kaebuse esitaja teada 24.10.
19. 08.11.2012 esitas kaebaja esindaja kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks kompromissi sõlmimiseks kuni 10.03.2013 seoses eesti keele eksami sooritamisega veebruaris
20. Pooled kompromissi ei sõlminud. KOHTU PÕHJENDUSED
21. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Tartu Ülikooli Narva Kolledži toimingu- mitte lubada kaebajat lõputöö kaitsmisele- õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks-lubada kaebaja lõputöö kaitsmisele. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja toiming, mille kohaselt vastustaja keeldub teda lõputöö kaitsmisele lubamast, on ebaseaduslik, ei ole põhjendatud ja ei vasta seadusele. Vastustaja Tartu Ülikool on seisukohal, et kaebaja mittelubamine lõputöö kaitsmisele on õiguspärane põhjendusel, et kaebaja oleks pidanud sooritama eesti keele kesktaseme riikliku eksami vähemalt 75 punktile neljanda semestri alguseks või eesti keele riikliku eksami tasemele B2 erialapraktikale minekuks. Vastustaja leiab, et kuni kaebaja ei ole sooritanud eesti keele eksamit tasemel B2, on ta kohustatud eesti keelt täiendavalt juurde õppima ja seega ei ole õppekava läbitud.
22. Seega pooled on eri meelt selles, kas lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilaste puhul on eesti keele riikliku eksami sooritamine B2 tasemel.
23. 07.09.2005 on poolte vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise leping nr 10257NC (tl 7-10). Nimetatud õppeteenuse osutamise lepingus punkti 3.5 kohaselt, et üliõpilane kohustub järgima Tartu Ülikooli põhikirja, õppekorralduseeskirja ja teisi ülikoolisiseseid õigusakte.
24. Kohus on seisukohal, et kaebaja viide, et Narva Kolledži nõukogus 28.01.2003 kinnitatud „Narva kolledži lõputööde kaitsmisel korra ja kaitsmiskomisjoni koosseisule esitavate nõuete kehtestamine“ (tl 11-12) ei sätesta lõputööde kaitsmisele lubamiseks mingeid täiendavaid eesti keele oskuse nõudeid, ei ole asjakohane. Kaebaja on kaebuses märkinud, et Narva Kolledži direktori 15.10.2009 korraldusega nr 320 NC kinnitatud „Eesti keele oskuse nõuete kinnitamine“ p-s 3 (tl 13-14) kohaselt on koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala üliõpilastel peab erialapraktikale minekuks olema sooritatud eesti keele riiklik eksam tasemele B
25. Kaebaja väitel oli erialapraktika kaebajal läbitud enne nimetatud akti kinnitamist, seega ei anna viidatud punkt alust keelduda kaebuse esitajat lubamast diplomitöö kaitsmisele. Keeleseaduse § 23 lg 4 kohaselt avaliku teenistuja, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise 3 nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.06.
26. a määrusega nr
27. Eelnimetatud määruse § 8 p 6 kohaselt vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse ka pedagoogidelt. Õppekorralduseeskirja punkt 153 kohaselt kui eesti keele oskuse tase on madalam B1 tasemest, peab üliõpilane õppima süvendatult eesti keelt 60 EAP mahus. Kui eesti keele oskuse tase on madalam B2 tasemest, kuid vähemalt B1 tasemel, peab üliõpilane õppima süvendatult eesti keelt 30 EAP mahus. Kui eesti keele oskuse tase on B2 või kõrgem, ei ole üliõpilasel täiendava eesti keele õppimise kohustust ja eesti keelt on võimalus õppida vabaainena.
28. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja ei ole sooritanud eesti keele riikliku eksami B2 tasemel.
29. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud tõendi (tl 69) kohaselt on kaebaja sooritanud 05.02.2012 üksnes eesti keele B1 taseme eksami ning kaebajale on selle kohta väljastatud eesti keele tasemetunnistus nr 512-12023201405-
30. Kohus on seisukohal, et tõendist õppetulemuste kohta 27.08.2010 (tl 15-16) ei nähtu, et kaebaja on nõutud mahus süvendatult riigikeelt õppinud. Järelikult kaebaja ei ole täitnud õppekorralduseeskirja punktist 153 sätestatud nõuet, kui eesti keele oskuse tase on madalam B2 tasemest, kuid vähemalt B1 tasemel, peab üliõpilane õppima süvendatult eesti keelt 30 EAP mahus. Õppekorralduseeskirja punkt 117 esimese lause kohasel lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine, kui õppekavas ei ole määratud teisiti. Kuna kohus tuvastas, et kaebaja ei ole täitnud õppekorralduseeskirja punkt 153 sätestatud nõuet, siis tulenevalt õppekorralduseeskirja punkt 117 sätestatud lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus ei ole antud juhul täidetud.
31. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja on ka oma käitumisega tunnistanud eesti keele riikliku eksami B2 taseme sooristamise vajalikkust. Kaebaja poolt esitatud tõendi „eesti keele tasemeeksami andmete vaatamine“ (tl 70) kohaselt on kaebaja korduvalt eesti keele B2 taseme eksamil osalenud (01.03.2009, 26.09.2009, 28.02.2009, 30.05.2010, 26.09.2010, 20.02.2011, 29.05.2011, 25.09.2011). Samuti on kaebaja esindaja esitanud korduvalt nii 03.05.2012 kohtuistungil (tl 71), kui ka 06.08.2012 (tl 73) ja 08.11.2012 (tl 76) taotluse tähtaja pikendamiseks kompromissi sõlmiseks seoses kaebaja sooviga sooritada eesti keele B2 taseme eksam. Vaatamata eeltoodule ei ole kaebaja nõutud eksamit edukalt sooritanud ning eesti keele riikliku eksami B2 tasemel sooritamise kohta tõendit esitanud.
32. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja Tartu Ülikooli Narva Kolledži toiming, mitte lubada kaebajat lõputöö kaitsmisele, on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
33. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4