3-13-861/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-861 Määruse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V.Pi kaebus pensioni arvutamise ja maksmisega seotud ettekirjutuse tegemiseks Politsei- ja Piirivalveametile. RESOLUTSIOON
2. Tagastada V.Pi kaebus.
3. Saata määrus kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 22.04.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V.P poolt Viru Maakohtu vahendusel esitatud kaebus, milles paluti tunnistada õigusvastaseks pensioni ümberarvestamine inspektori ametikohalt 20% lisatasuga ning kohustada Politsei ja Piirivalve Ametit pensioni ümber vormistamisele, puuduvate aastate eest kompensatsioon väljamaksmisele ja Õiguskantsleri 09.04.2007 määruse seisukoha selgitamiseks. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras teatas kaebaja, et tal pole pretensioone pensioni ümberarvestuse teostanud Põhja Pensioniametile ning selgitas, et soovib Politsei- ja Piirivalveameti kohustamist kompenseerida õiguskantsleri määruse jõustumise momendist tekkinud kahjum. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. V.P on vormistanud oma kaebuse Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud kohustamisnõudena ning selle väidetest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on tema eesmärgiks saavutada, et jälitustegevuse eest makstud lisandit sisaldavast töötasust alates 13.12.2010 ümberarvutatud politseiametniku pensioni makstaks tagasiulatuvalt alates 09.04.
6. Seega on kohtul vaja lahendada küsimus, kas niisuguse nõude esitamiseks vajalikud eeldused on olemas või tuleb kaebus tagastada.
7. Politsei ja piirivalve seaduse § 99 lg-s 2 kehtestatust tulenevalt kohaldatakse politseiametniku pensionikindlustuses riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid. Põhimõtteliselt sama tulenes ka varem kehtinud politseiteenistuse seadus ja selle alusel siseministri 08.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra“ § 9 lg
8. Selle korra § 5 lg-s 1 oli kehtestatud, et politseiametniku pension arvutatakse vastava isiku enda poolt valitud perioodi ametipalga alusel. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtuvalt arvutati V.Pile alates 01.01.2003 määratud politseiametniku pension ta enda poolt valitult niisuguse töötasu järgi, mis ei sisaldanud jälitustegevusega seotud lisandit. 19.11.2010 väljastati kaebajale tema taotlusel uus pensioniteatis ja alates 13.12.2010 teostati selle alusel ümberarvutus seda lisandit sisaldava ametipalga alusel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25 lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud pension selle suurendamist tingivate asjaolude tekkimise korral ümber vastava avalduse esitamise päevast, kui see on koos dokumentidega esitatud ühe kuu jooksul asjaolude tekkimisest arvates. Seaduseandja pole ette näinud pensioni tagasiulatuvat ümberarvestamist. Sama seaduse § 32 lg 1 ja § 36 lg 1 kohaselt toimub pensioni määramine, ümberarvutamine ja maksmine pensioniameti poolt. Kaebusele lisatud dokumendid kinnitavad, et kaebaja pension ongi määratud ja ümber arvutatud Põhja Pensioniameti poolt. Politsei ja Piirivalveametile ei ole seaduseandja vastavat õigust andnud, halduskohus ei saa teha sellele ametile pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmisega seotud ettekirjutusi ning seetõttu ei ole V.Pil võimalik esitatud kaebuse abil oma eesmärki saavutada.
9. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt saab isik nõuda avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega talle tekitatud kahju hüvitamist, kuid üksnes siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil ning varalise kahju rahas hüvitamine tähendab seda, et hüvitisega luuakse olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi poleks rikutud. Halduskohtusse pöördumise tähtajad on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 46 ning näevad punktis neli ette võimaluse esitada hüvastamiskaebut kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust või selle põhjustanud isikust. Kaebuses väidab V.P, et kõrgemat pensioni võimaldav seadus sai teatavaks juba aastal 2008, kuid politseiprefektuur keeldus kõrgemat pensioni välja maksmast. Seda väidet ei ole ta millegagi tõendanud. Samas nähtub kaebusele lisatud dokumentidest, et väidetud seaduse puhul oli tegemist hoopis Õiguskantsleri poolt Lõuna Prefektuurile 09.04.2007 adresseeritud märgukirjas toodud tõlgendusega. 26.01.2009 on Politseiamet andnud kaebajale pensioni arvutamise aluseks oleva töötasu kindlaks määramist käsitleva selgituse ja soovitanud pöörduda pensioni arvutamise aluse muutmise küsimuse lahendamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole. Vastava avalduse on V.P esitanud siiski alles 13.12.
10. Neist asjaoludest tulenevalt ei võimaldaks ka kohustamisnõude muutmine hüvitamisnõudeks kaebuse eesmärki saavutada ning kohtul puudub vajadus teha kaebajale vastavat ettepanekut.
11. Eeltoodud põhjustel ei ole V.Pil võimalik esitatud kaebusega oma eesmärki saavutada ning Tartu Halduskohus võib tema kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik