KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasja number 1-12-

§ 199lg 2 p 9 järgi käskmenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav M.K.

Isikukood: XXXX; elukoht: XXXX Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 253 p-st 3, kohus määras: 1. Keelduda käskmenetlusest ja tagastada kriminaaltoimik M.K. i süüdistuses KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi Lõuna Ringkonnaprokuratuurile.

1. Kohtumääruse koopia saata M.K. le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 15 kohaselt ei ole prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus edasikaevatav ja jõustub selle tegemisest. Asjaolud ja süüdistuse sisu 05.12.
2. a saabus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja kriminaalasi M.K. i süüdistuses KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi käskmenetluses. M.K. le on esitatud süüdistus Kar

S § 25 lg 1, lg

§ 199

lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 05.06.2012. a kella 12.50 paiku üritas Tartus Riia 79 asuvast ABC Supermarkets AS-i Comarket Ümera kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte šokolaadi Kismet 55 g väärtusega 0,49 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse töötaja sekkumise tõttu. Prokurör nõuab KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p-s 9 ette nähtud kuriteo toimepanemise eest M.K.le rahalist karistust 60 päevamäära, s.o 222 eurot. Kr

MS § 202 lg 6 ja KarS § 69 lg 6 alusel arvestada karitusest kantuks M.K. i poolt sooritatud 40 tundi üldkasulikku tööd, mis võrdub 20 päeva vangitusega, mis KarS § 68 lg 1 alusel vastab 60 rahalise karistuse päevamäärale, mistõttu lugeda M.K. le mõistetav rahaline karistus täielikult ärakantuks. Kohtu seisukoht KrMS § 253 lg 1 kohaselt on kohtul kriminaalasja käskmenetluses kohtusse saabumisel õigus see lahendada kirjalikus menetluses mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Süüdistusakt käskmenetluses on M.K. le saadetud 05.12.2012. a (tl 38). Kaitsja on süüdistusakti kätte saanud 06.12.2012. a. Kohus on seisukohal, et käesolevat asja ei ole võimalik lahendada käskmenetluses ning kriminaaltoimik M.K. i süüdistuses KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 järgi tuleb tagastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega. M.K. le etteheidetav tegu ei vasta KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud süstemaatilise varguse koosseisule. Süstemaatilise varguse mõistet on Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlenud 20.04.

1. a otsus nr 3-1-1-87-08, öeldes järgmist: „Kehtivas õiguses ei ole süstemaatilise varguse mõistet määratletud. Kõnesolevast seletuskirjast (karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõue 225 SE) nähtub, et süstemaatilisusena soovitakse käsitada vähemalt kolme süüteo toimepanemist, mida iseloomustab järjekindel, pidevalt korduv tegevus. /…./ Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. /…./ Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline.“ Seega peab esiteks tuvastama, et isik oleks toime pannud vähemalt kolm vargust. See nõue on käesoleval juhul täidetud, kuna M.K. on eelnevalt 06.09.
2. a ning 29.03.
3. a toime pannud vargused väheväärtusliku asja vastu ja teda on kahel korral karistatud KarS § 218 lg 1 järgi. Käesoleva käskmenetluse aluseks olev tegu on kolmas varguse katse väheväärtusliku asja vastu. Teiseks peab lisaks vähemalt kolme süüteo olemasolule tuvastama nende tegude sisulise seotuse – nad peavad moodustama loogilise ning sarnasest motiivist ajendatud üksiktegude süsteemi. Eespool viidatud Riigikohtu otsuse kohaselt on tegemist omavahel seotud süütegudega ennekõike siis kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Samuti on Tartu Ringkonnakohus 17.08.
4. a määruses kriminaalasjas nr 1-11-11324 rõhutanud, et need kolm vargust peavad olema omavahel seotud, s.o moodustama teatud sisulise süsteemi: „Kolm vargust on üksnes eelduseks, mille alusel hakata edasiselt kontrollima süstematiseeritust isiku käitumises; eraldivõetult ei ütle süütegude toimepanemise kolm fakti veel midagi. /…/ Käsitledes süstemaatilist vargust kui eluviisisüüd võib seega järeldada, et kui pole tegemist just sissekujunenud harjumuse või siis kleptomaaniaga varguste toimepanemisel, peab nende varguste pidev toimepanek kujutama isikule teatud kindla 2 kestuse ja ulatusega sissetulekuallikat või teisisõnu – elustiililiselt välja kujunenud ja täideviija poolt omaks võetud alternatiivi kaupade eest tasumisele.“ (määruse p 6.2). Käesoleval juhul ei moodusta M.K. i poolt 05.06.
5. a toimepandud varguse katse väheväärtusliku asja vastu kahe eelmise süüteoga sellise kvaliteediga sidet, mille pinnalt annaks väita, et M.K. pani toime süstemaatilise varguse katse. Esmalt tuleb märkida, et kohtu hinnangul ei saa rääkida varguste tehiolude pinnalt, et varguste toimepanemine oleks muutunud M.K. i püsivaks sissetulekuallikaks. M.K. le heidetakse ühel korral ette ühe šokolaadi väärtusega 0,49 eurot varastamist ning sellele eelnevalt kahel korral ühe pudel õlle varastamist. Seda enam, et ülekuulamisel väitis M.K. , et tal oli šokolaadi varastamise ajal raha, kuid ta ei tea, miks ta varastas. Eespool viidatud Tartu Ringkonnakohtu määruses väljendas kolleegium seisukohta, et ajaline kriteerium omab tähendust kindlasti juhul, kui toimepandud vargus oleks eraldivõetuna kvalifitseeritav vaid KarS § 218 järgi väärteona, kuna raske on rääkida varavastase süüteo toimepanemisest, mis on enda olemuselt isikule elatiseks või alaliseks/püsivaks sissetulekuallikaks, kui isik tabatakse ühe aasta jooksul kolmel korral vähem kui 64 eurot maksva vallasasja varguselt. Maakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole alust öelda, et varastamine oleks saanud M.K. le harjumuseks ja elustiiliks. Etteheidetavad varavastased süüteod on toime pandud 06.09.2011, 29.03.2012 ja 05.06.
6. a. Seega oli esimese ja teise episoodi vahel üle 6 kuu ning teise ja kolmanda episoodi vahel peaaegu 3 kuud ning M.K. pani need teod toime 9-kuulise perioodi jooksul. Seega ei ole osategude vahelist ajalist kriteeriumit arvestades võimalik väita, et poest varastamine oleks M.K. le saanud süstemaatiliseks harjumuseks ning tavapäraseks käitumiseks. Eeltoodud alusel leiab kohus, et käskmenetlusest tuleb keelduda ning M.K. i kriminaaltoimik tuleb tagastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Käesoleval juhul tuleb M.K. i poolt toime pandud süütegu kvalifitseerida väärteona KarS § 218 lg 1 järgi, sest toimepandud teos puuduvad süstemaatilise varguse katse koosseisulised tunnused. Ingeri Tamm Kohtunik 3