lg 5 p-dest 2 ja 3 tulenevalt peab kohalik omavalitsus kaks nädalat enne detailplaneeringu avalikku väljapaneku algust teatama väljapaneku aja ja koha puudutatud isikutele ja isikutele, kelle vastuväiteid planeeringu koostamise ajal ei arvestatud. Sama seaduse § 20 lg 2 aga kohustab teda nelja nädala jooksul peale avaliku väljapaneku lõppemist teatama tähtkirjaga oma põhjendatud seisukoha ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha isikutele, kes saatsid avaliku 3 väljapaneku ajal posti teel ettepanekuid või vastuväiteid. B.H ja F.H on isikud, keda vaidlusalune detailplaneering puudutab, esimene neist teatas 07.05.2009 planeeringu juurdepääsuteid käsitleva osaga mittenõustumisest ning teine esitas avaliku väljapaneku esimesel päeval 14.01.2010 kirjaliku vastuväite mitme küsimuse osas. Detailplaneeringu materjalidest selgub, et teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta koostati 05.01.2010, seega vähem kui kaks nädalat enne väljapanekut ning ei selgu, et Alajõe valla haldusorganid oleks selle teate ja oma vastuse vastuväidetele tähitult kaebajatele saatnud või teatanud
Seega on detailplaneeringu menetlemiseks kehtestatud korda oluliselt rikutud ning kuna rikkumised on otseselt seotud vastuväiteid esitanud isikutega, saab neid lugeda niisugusteks, mis võisid mõjutada otsuse langetamist.
lg 1 võimaldab planeeringu kehtestamise otsuse kohtus vaidlustamist isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või arvab, et sellega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 9. Kaalutlusõiguse alusel antud kohaliku omavalitsuse haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on küll piiratud ja halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutluse sisulist otstarbekust, kuid ta saab ja peab kontrollima, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele.
lg 6 kohaselt tuleb selles seaduses ettenähtud menetlustele kohaldada haldusmenetluse sätteid. Seega laienevad kõik haldusmenetluse seaduse sätestatud menetlus- ja vorminõuded ka kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud detailplaneeringu kehtestamise otsusele. Alajõe Vallavolikogu 07.06.2011 otsus nr 31 neile nõuetele ei vasta, sest selles on olemas küll viited õigusaktide sätetele, kuid faktiline põhjendus on puudulik ning otsusesse pole üldse mitte midagi märgitud selle kohta, mida ja kuidas täpselt volikogu otsuse langetamisel kaebajate või teiste asjasse kaasatud isikute õiguste ja huvide osas kaalus. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 lubab haldusakti põhjenduste esitamist ka selles viidatud muus dokumendis ning vaidlusaluses otsuses on olemas viide Log&Ker OÜ tööle 2008/nr 2. Sellega aga pole kuidagi võimalik asendada üksnes kohaliku omavalitsuse pädevuses olevat kaalumisõigust. Lisaks nähtub nimetatud dokumendi seletuskirja juurdepääsuteid puudutavast osast üksnes planeeringu koostaja poolne ettepanek. Puuduvad aga andmed selle kohta, milline konkreetne lahendus ikkagi vastu võeti ning kas üldse ja kuidas täpselt arvestati naaberkinnistute omanike vastuväidetega. Niisugune põhjendusteta otsus ei saa olla arusaadav sellega puudutatud isikutele ega tekita halduskohtus veendumust, et see on
eesmärgi suhtes proportsionaalne, ei välju kaalutlusõiguse piiridest ega riku puudutatud isikute subjektiivseid õigusi, võrdse kohtlemise nõuet ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt olid mõlemad kaebajad vastu detailplaneeringu juurdepääsuteid puudutavale osale. Detailplaneeringu arutamisega seotud protokollidest nähtuvalt ei nõustunud detailplaneeringuga ka mitmed teised naaberkinnistute omanikud ja pidasid seda oma olukorra halvendamiseks. Seega tuli kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamisel kaaluda erinevaid huve ning erilise hoolega põhjendada, miks langetatakse just selline otsustus. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-16-05, nr 3-3-1-84-08 ja nr 3-3-1-87-08 järjekindlalt rõhutanud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud ning haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Need seisukohad on täiel määral kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele. 4 10. Eeltoodust tulenevalt on F.H ja B.Hi kaebus põhjendatud. See tuleb täies ulatuses rahuldada ning Alajõe Vallavolikogu 07.06.2011 otsus nr 31 tühistada. Kuna vaidlustatud otsus ei sisalda selle kontrollimiseks vajalikke põhjendusi ja kaalutlusi, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid ning piirdub üksnes eespool juba esitatuga. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1ja § 109 lg 1 sätestatu kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavate kulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb esitada enne kohtuvaidluse lõppu. Kaebajate esindaja kohtukulude hüvitamise taotlust ja kuludokumente ei esitanud, seega jäävad mõlema kaebaja kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.