MS § 172 lg 1, § 434436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada täielikult M.V. hagi H.J. vastu võlgnevuse nõudes ja välja mõista H.J.elt M.V. kasuks põhivõlgnevus 5315,28 € (viis tuhat kolmsada viisteist eurot 28 senti) ja viivised 886,56 € (kaheksasada kaheksakümmend kuus eurot ja 56 senti). Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. 1. mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 5315,28 €; 2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis886,56 € ; 3. jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse faktilised asjaolud ja asjaolusid kinnitavad tõendid. 2-09-50930 Hagi tugineb poolte vahel 27.08.07 sõlmitud võlatunnistuse kokkuleppele, käesolevas asjas nimetatud aktiks. Hageja on antud kokkuleppes nimetatud kuupäevast kuni 27.09.09 arvestanud ka viivist
Võlgnevus koosneb hageja väitel hageja tehtud kulutustest ja laenust. Kostja vastuväited hageja nõudele. Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab küll, et võlatunnistuse ta allkirjastas (tl. 141), kuid ei saanud aru millele ta alla kirjutas. Põhiliseks kostja vastuväiteeks on, et tegemist on rahatu kokkuleppega /lepinguga/, raha ta hagejalt saanud pole. Teiseks põhiliseks kostja vastuväiteks on see, et hageja on teostanud kostja korteris ebakvaliteetse remondi ja kostja soovib tagasi saada makstud ettemaksu ja tahab, et hageja hüvitaks temale ebakvaliteetse korteri remondiga tekitatud kahju. Kostja palub kohtul jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohtu poolt kohaldatud seadus. TsÜS § 90 lg. 1 järgi on tehingu, mis on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 92 lg. 1 järgi on eksimusebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 95 järgi on tehingu poolel teatamiskohustus.
1-2 kohaselt on võlatunnistus leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu ja kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama seaduse sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning neid tõendavad tõendid. Kohus lähtub asja lahendamisel poolte vahel 27.08.07 sõlmitud kokkuleppest, mida käesolevas asjas nimetatud aktiks (tl. 32). Kohus käsitleb nimetatud dokumenti võlatunnistusena
1 mõttes. Analüüsides antud dokumenti sisuliselt nähtub. et dokumenti on kantud, et hageja on andnud kostjale laenu, hageja on teinud kostja vara remontimisel kulutusi ja toodud välja võlgnevuse kogusumma. Dokumendis toodut kinnitab kostja oma allkirjaga. Kohus tegi asja arutamisel kostjale otsese ettepaneku selgitada kohtule kirjalikult dokumendis toodud asjaolusid. Kostja seda ei teinud. Ka kohus ei tuvastanud, et poolte vaheline kokkulepe oleks tühistatud TsÜS § 90 lg. 1, § 92 lg. 1, § 95 sätete kohaselt. Kuna kohus lähtub asja lahendamisel kostja võlatunnistusest jätab kohus kõrvale kostja vastuväited nõudele, mis tulenevad laenu rahatusest ja hageja poolt tehtud remondi ebakvaliteetsusest ning korteri mittekasutamisest kui põhjendamata, põhistamata ja tõendamata ning kostja võlatunnistusega vastuolus olevatega. Nagu nähtub kogutud tõenditest, tekkisid nimetatud kostja vastuväited mitte sündmuste toimumise ajal või mõistliku aja jooksul, mis oli sündmustest möödunud, vaid peale hagi esitamist. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.