Obsah (10)

§ 76§ 111§ 100§ 101§ 108§ 635§ 637§ 643§ 644§ 113

2-13-14833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-13-14833 Tsiviilasja numb

§ 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 ja 2, § 113 lg 1, § 637 lg 3 ja 4, § 638.

1. Hageja märgib, et: • kostja ei ole hagejale 7 päeva jooksul arvates 24.07.2012 saadetud tööde üleandmise aktist pretensioone esitanud, mistõttu tuleb töö lugeda vastuvõetuks ja tasu nõue on muutunud sissenõutavaks; • kostja reageeris valminud töö osas alles septembris 2012 kui nõuti tasu; • hageja ei olnud süüdi paviljoni kokkuvajumises, projekt puudulik, hageja juhtis kostja tähelepanu sellele; • seadus ega poolte töövõtuleping koos 13.01.2012 lisakokkuleppega ei seostanud tasu tasumist täitedokumentatsiooni üleandmise kohustusega; • tööd hilinesid seoses ilmastikuoludega. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda.
3. Kostja märgib, et: • tasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna tööd ei ole üleantud; • üleandmine oleks pidanud toimuma sarnasel viisil 22.12.2011 üleandmisega; 2 2-13-14833 • • • kostja ei ole töid vastu võtnud, kuna tööd ei ole lõpetatud nõuetekohaselt ja üleandmata on täitedokumentatsioon; kostja teavitas hagejat puudustest telefoni teel; kostja keeldub oma kohustuste täitmisest

§ 111alusel. Kohtuotsuse põhjendus 9. Kohus lahendab antud asja tulenevalt Ts

MS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.

1. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustele.
2. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
3. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning lõike 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lõike 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

§-st 638 tulenevalt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 643

kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 644

lg-st 1 tulenevalt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lõike 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama ning lõike 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

1. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 07.10.2011 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille punkti 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama lepingus märgitud 3 2-13-14833 tähtpäevaks kostja ülesandel puitpaviljonide (2 tk) ehitus- ja paigaldustööd XXX puhkealal, vastavalt XXX projektile. töö nr.F1107 PP (tl 67-72). Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma töö eest kokku 14 500 eurot (koos käibemaksuga) arvates töö üleandmisest kostjale ja õigusaktidele vastava arve väljastamisest. Punkti 4.2 kohaselt kohustus kostja ettemaksuna hagejale tasuma töö
2. etapi eest 10% lepingu hinnast 1 450 eurot (koos käibemaksuga) 7 päeva jooksul arvates õigusaktidele vastava arve väljastamisest. Punkti 6.2 kohaselt kohustus kostja kokkulepitud tingimustele vastava töö üleandmisel üle vaatama ja vastu võtma 7 päeva jooksul pärast üleandmis-vastuvõtmise akti esitamist. Kostjal oli punktist 6.2 tulenevalt õigus kontrollida ja üle vaadata töö teostamist tööde teostamise käigus. Kui kostja ei olnud 7 päeva jooksul pärast üleandmis-vastuvõtmise akti kättesaamisest oma seisukohta esitanud, loeti tööd kostjale üle antuks. 22.12.2011 sõlmisid hageja ja kostja ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega hageja andis üle ja kostja võttis vastu XXX puhkekeskuse paviljonide ehitustööd. Akti punktis 2 leppisid pooled kokku, et viimistlustööd männitõrvaõliga teostatakse kevadel kui puitkonstruktsioonid on kuivad, esimesel võimalusel, kuid mitte hiljemalt kui 01.05.
3. Kostjal jäi akti punkti 2 kohaselt tasuda vaegtööde katteks 500 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt seitsme päeva jooksul tööde üleandmisest ja arve esitamises (tl 20). Seoses lepingu objektil suure puitpaviljoniga juhtunud õnnetusega 26.12.2011 (tl 73), sõlmisid pooled 13.01.2012 täiendava kokkuleppe, mille punkti 1 kohaselt nõustus hageja ehitama paviljoni uuesti üles ja andma kostjale üle hiljemalt 01.05.
4. Punkti 3 kohaselt kohustus hageja esitama hiljemalt tööde üleandmise päevaks kostjale tööde täitedokumentatsiooni, ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktid koos fotodega. Punkti 4 kohaselt seoses punktis 1 teostatavate töödega kohustus kostja tasuma hagejale 7 kalendripäeva jooksul pärast punktis 1 toodud tööde vastuvõtmist 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning punkti 5 kohaselt kohustus kostja tasuma tasumata arved: arve nr 118, 01.12.2011 summas 4 350 eurot, arve nr 134 summast 6 200 eurot hiljemalt 17.01.2012 ning ülejääv osa 2 000 eurot tuli tasuda peale punktis 1 nimetatud tööde lõpetamist ja üleandmist kostjale (tl 24). 06.07.2012 saatis hageja e-maili teel kostjale tutvumiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 (tl 61, 74). 24.07.2012 saatis hageja kostjale e-maili teel lõpliku tööde üleandmise akti (tl 9-10). Hageja on kostjale esitanud 22.12.2011 arve nr 134 summas 8 200 eurot, millest on käesolevaks ajaks tasumata 2 000 eurot (tl 12), tasumata on ka 01.08.2012 arve nr 60 summas 1 200 eurot (tl 11) ja 25.03.2013 arve nr 23 summas 500 eurot (tl 13).
5. Poolte vahel on vaidlus, kas töö on vastu võetud ning kas hageja tasunõue on sellest tulenevalt sissenõutavaks muutunud. Lisaks on vaidlus tasu suuruse üle.
6. Hageja ja kostja vaheline suhe on käsitatav töövõtulepingust tuleneva suhtena

§ 635lg 1 mõistes.

Töövõtulepingu alusel oli hagejal lepingujärgse töö valmistamise kohustus ja kostjal tasu maksmise kohustus. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kohus on seisukohal, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks kostja poolt, mistõttu hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kui hageja saatis kostjale 24.07.2012 tööde üleandmise akti ning teatas, et kõik tööd on lõpetatud (tl 9-10), oli kostjal tulenevalt

§-st 643 ja lepingu punktist 6.2 kohustus töö 7 päeva jooksul üle vaadata. Kostja ei ole eitanud hageja poolt 24.07.2012 saadetud akti kättesaamist. Kohtuistungil tunnistas kostja seaduslik esindaja, et käis 28.07.2012 objektil, kuid kuna hageja kohale ei ilmunud ja paviljonil esinesid puudused, siis akt jäi allkirjastamata (tl 124). Kohus leiab, et kostjal puudusid takistused asja ülevaatamiseks ning puuduste korral sellest hagejat tähtaegselt teavitamast. Seadusest ega lepingust ei tulene, et asja ülevaatamine või töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine peab toimuma mõlema lepingupoole kohalolul. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja teavitas hagejat töö suhtes esinevatest puudustest telefoni teel. Toimikus olevatest materjalidest nähtub, et kostja on tuginenud töö puudustele 20.09.2012 ja 01.10.2012 saadetud e-kirjades (tl 60 ja 62). Lähtuvalt lepingu punktist 6.2 tuli puudustest teatada 7 päeva jooksul 4 2-13-14833 arvates üleandmis-vastuvõtmise akti kättesaamisest. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu tuleb töö lugeda kostjale üleantuks. 16.

§ 111

lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et hageja on oma kohustuse täitnud osas, mis on seotud puitpaviljonide (2 tk) ehitus- ja paigaldustöödega XXX puhkealal. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised on need lepingu objektil olevad ehituslikud puudused, mis takistasid asja vastuvõtmist või mille tõttu töö ei ole valmis. Kohtuistungil kostja selgitustes selgus, et lepingu objektiks olevaid puitpaviljone kasutab kostja käesoleval ajal ja on kasutanud juba üle aasta. Seega puitpaviljonid ehitistena on valmis ja kasutuses. Kohtuistungil antud poolte selgituste ja tunnistaja Sulev Saks ütlustega on tõendatud, et kostja viibis 05.07.2012 objektil ning palus viimistlustööd edasi lükata seoses seal toimuva üritusega, kuivõrd viimistlusvahendil on spetsiifiline lõhn (tl 125 ja 128). Tunnistaja ütlustega on tõendatud (tl 128) ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud, et viimistlustööd lõpetati 2012.a juuli lõpus. Samas nõustub kohus kostjaga, et hageja ei ole 13.01.2012 kokkuleppe punktis 3 sätestatud täitedokumentatsiooni üleandmise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjale üle andnud tööde täitedokumentatsiooni, ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktid koos fotodega. Kohus nõustub kostjaga, et 05.10.2012 allkirjastatud kaetud tööde akte (tl 63-64) ei saa pidada nõuetekohaseks ning on usutav, et vastavad aktid koostati tagantjärgi, võttes arvesse nende allkirjastamise kuupäeva. Hageja ei osanud kohtuistungil anda selgitusi, miks täitedokumentatsiooni tähtaegselt üle ei antud ega vaielnud vastu selle kohustuse täitmata jätmisele. Kohus möönab, et täitedokumentatsiooni saamine oli kostja jaoks oluline, võttes arvesse 26.12.2011 suure puitpaviljoni kokku kukkumist tormi tuultes. Samas ei saanud täitedokumentatsiooni esitamata jätmine tähendada seda, et töö ei olnud valmis. Kohtuistungil poolte selgitustest ja tunnistaja ütlustest selgus, et tegemist oli tehases valmistatud palkmajaga ning hageja kohustuseks oli üksnes palkmaja montaaži teostamine (tl 128). Seega ehitise projektdokumentatsioon pidi olema kostjale eelnevalt kättesaadav. Kohtuistungil selgus, et kostja oli ise palkmaja ehitaja, seega kostjal oli ehitise projektdokumentatsioon olemas, muidu ei oleks saanud palkmaja osadena valmistada. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja ei ole täitedokumentatsiooni kostjale üle andnud, ei anna see kostjale alust keelduda tööde vastuvõtmisest ega tasu maksmisest, kuna tegemist ei ole rikkumisega, mis vabastaks kostja tasu maksmisest. Seadus ega poolte poolt sõlmitud töövõtuleping koos 13.01.2012 lisakokkuleppega ei seostanud tasu maksmise kohustust täitedokumentatsiooni üleandmise kohustusega. 13.01.2012 kokkuleppe punktis 3 on kokku lepitud üksnes tähtaeg, millal tuleb täitedokumentatsioon üle anda. Kohus leiab, et kostjal puudub alus tasu maksmisest keelduda ka põhjusel, et töid ei lõpetatud hiljemalt 01.05.2012 nagu 13.01.2012 kokkuleppe punktis 1 sätestati. Väliobjektide ehitustööd on paratamatult sõltuvad ilmastikust. Seda, et ligipääs objektile ning ehitustegevus oli ilmastikuolude tõttu takistatud, tõendavad kohtule esitatud poolte e-kirjavahetus ja fotod (tl 108110). Kohtu hinnangul ei ole võimalik ilmastikuolusid alati ette näha, võttes arvesse Eesti kliima heitlikkust. Kohtu hinnangul on ligi kahekuuline ehitustööde valmimise hilinemine tulenevalt ilmastikuoludest 2012. aastal vabandatav. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 637

lg-st 3,

§-st 638 ning lepingu punktidest 4 ja 6.2 leiab kohus, et tuleb töö lugeda vastuvõetuks, seega ka hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud. 17. Poolte vahel on vaidlus tasu suuruse üle, ehk 25.03.2013 arve nr 23 summas 500 euro tasumise osas. 5 2-13-14833 Kostja on leidnud, et 22.12.2011 üleandmise-vastuvõtmise aktis sõlmitud kokkulepe viimistlustööde eest 500 eurot tasumise kohta ei ole pärast suure puitpaviljoni kokkukukkumist ja 13.01.2012 kokkuleppe sõlmimist pooltele siduv. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. 22.12.2011 akti punkti 2 kohaselt tuli viimistlustööd teostada kevadel, kui puitkonstruktsioonid on kuivad ning kostjal jäi selle eest tasuda 500 eurot (tl 20). 13.01.2012 kokkuleppe punkti 1 kohaselt oli hagejal seoses suure puitpaviljoni kokkukukkumisega kohustus demonteerida ja üles ehitada ümber kukkunud puitpaviljon ning punkti 4 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda punktis 1 sätestatud lisatööde eest 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 24). 13.01.2012 kokkuleppes puudus märge viimistlustööde kohta, mis olid kokkuleppe sõlmimise ajaks teostamata ning mis tuli teostada kevadel. Kohtu hinnangul ei hõlmanud 13.01.2012 punktis 1 sätestatud lisatööd ja punktis 4 kokkulepitud lisatasu viimistlustöid, vaid tegemist oli lisakokkuleppega tulenevalt paviljoni ümberkukkumisest. Viimistlustööd tuli teostada sõltumata sellest, kas paviljon kukkus vahepeal ümber või mitte. Tulenevalt lepingu punktist 4.1 oli lepingu maksumuseks 14 500 eurot (tl 67). Puudub vaidlus, et kostja on antud hetkeks tasunud kokku 12 000 eurot, so ettemaksu 1 450 eurot, arve nr 118 summas 4 350 eurot ja arvest nr 134 summa 6 200 eurot. Seega on kostjal lepingujärgselt tasumata 2 500 eurot, millest 2 000 eurot on arve nr 134 tasumata osa ning 500 eurot viimistlustööd. Lisaks on pooled 13.01.2012 kokkuleppe punktis 4 leppinud kokku lisatööde tasu summas 1 200 eurot. Kuna kohus leidis, tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning tasunõue on sissenõutavaks muutunud, on kostjal kohustus hagejale vastavad arved summas 3 700 eurot tasuda. 18.

§ 113

kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja küsib lepingujärgse tasu maksmisega viivitamise eest viivist 1 450 eurot (tl 98). Kohus on seisukohal, et viivisenõude osas hagi põhjendatud ei ole. Hageja on rikkunud poolte vahel 13.01.2012 sõlmitud kokkuleppe punkti 3, kuna ei ole hiljemalt tööde üleandmise päevaks esitanud kostjale tööde täitedokumentatsiooni. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja vastavat kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Tegemist ei ole hea usu põhimõtte kohase käitumisega, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hagi viivisenõude osas rahuldamata.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg summas 3 700 eurot ja nõue viivise osas jätta rahuldamata. Menetluskulud
2. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja enda kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 6