3-12-2611/32

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2611 Otsuse kuupäev

1. november 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ekso Calves Trading OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
2. septembri
3. a otsuse nr 136/1978 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Menetlusosalised Kaebaja – Ekso Calves Trading OÜ, seaduslik esindaja Egrit Viitkin, nõustaja Eero Mikenberg Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, lepinguline esindaja Veiko Bergmann Kohtuistungid
4. märts 2013,
5. mai 2013,
6. oktoober
7. a Resolutsioon Edasikaebamise kord
8. Jätta kaebus rahuldamata.
9. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
10. detsembrini
11. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
12. Ekso Calves Trading OÜ esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 171012780036 (tlk 21-27) meetme põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamiseks tootearenduseks: õllerabast loomasööda töötlemiseks.
13. PRIA 13.09.
14. a otsusega nr 13-6/1978 (tlk 33-35) jäeti Ekso Calves Trading OÜ taotlus rahuldamata. Ekso Calves Trading OÜ 12.10.
15. a kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses esitatud vaie jäeti PRIA 14.11.
16. a vaideotsusega nr 13-4/302 rahuldamata.
17. 14.12.
18. a esitas Ekso Calves Trading OÜ kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA ülalnimetatud otsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks menetleda taotlust ettenähtud korras ja viisil. Kaebuse põhjendused ja taotlused
19. Kaebaja on seisukohal, et tema taotluse menetlemisel ei ole järgitud HMS § 15 lg 2 ja § 40 sätestatut. Samuti Põllumajandusministri 16.03.
20. a määruse nr 29 “Põllumajandusja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” (määrus nr 29) § 11 (taotluse hindamiskomisjonile edastamata jätmine) ja § 12 (taotlusele antud hindepunktide alusel pidi taotluse rahuldama) ning määruse seletuskirjas toodut (teadusprojekti puhul pole täpse maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik). Vastustaja oleks pidanud taotluse käiguta jätma ja andma kaebajale võimaluse taotluse kohta sisulise lisainformatsiooni andmiseks. Kaebajale anti ainult formaalselt võimalus lisainformatsiooni andmiseks.
21. PRIA poolt kaasatud ekspert ei ole välja toonud ühtegi vastuolu määruse nõuetega. Eksperdile PRIA poolt esitatud küsimused on hinnangulised ning nendele antud vastused omavad ehk tähtsust konkureerivate taotluste omavahelisel võrdlemisel ja hindamisel, kuid kindlasti ei võimalda eksperdi vastused väita, et esitatud taotlus ei vasta määruse nr 29 nõuetele ning kuulub automaatselt rahuldamata jätmisele. Taotleja Ekso Calves Trading OÜ taotlus vastab kõigile määruses nr 29 ja selle lisades toodud nõuetele tootearenduse kohta. PRIA peadirektoril puudus õigus ja pädevus otsustada taotluse üle ilma seda hindamiskomisjoni saatmata. Hindamiskomisjon, mis koostatakse PRIA peadirektori poolt põllumajandusspetsialistidest ja teadusekspertidest on määruse nr 29 järgi see organ, mis peab hindama taotlust sisuliselt, hindepunkte andes.
22. Neil asjaoludel taotleb kaebaja PRIA otsuse tühistamist ning PRIA kohustamist menetleda Ekso Calves Trading OÜ taotlust PRIAle määruses ettenähtud korras ja viisil. Vastustaja vastuväited
23. Kaebaja väited, et PRIA on rikkunud HMS § 15 lg 2 sätteid, on alusetud, sest PRIA 17.04.2012 kirjaga anti Ekso Calves Trading OÜ-le võimalus puuduste kõrvaldamiseks esitatud taotluses. Taotlejalt küsiti taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruande ärakirja ja teisi nõutud dokumente. Peale vastavate dokumentide saamist jätkati taotluse menetlemist. Dokumentide mitteesitamisel oleks taotlus jäetud läbi vaatamata.
24. Kaebaja väited, et PRIA on rikkunud HMS § 40 toodud ärakuulamise põhimõtet, on alusetud, kuna investeeringutoetuse taotlused olid oma sisult väga spetsiifilised, võttis PRIA taotluste menetlusel abiks vastava eriala eksperdid. PRIA edastas ekspertarvamuse 2 Ekso Calves Trading OÜ-le 23.08.2012, millele taotleja esitas oma seisukohad ja vastuväited 28.08.
25. Lisaks eeltoodule on PRIA kaebajaga suhelnud menetluse käigus ka varasemalt. 26.06.2012 ja 11.07.2012 saadeti PRIA poolt Ekso Calves Trading OÜ-le järelepärimised, milles küsiti selgitusi esitatud taotluse kohta ning kaebajal oli võimalus neile vastata. Antud juhul ei ole tegemist kaebajale formaalse lisainformatsiooni andmise võimaldamisega nagu ekslikult väidab kaebaja.
26. Vastavalt määruse nr 29 § 10 lg 1 kohaselt teostas PRIA kõigi vastu võetud taotluste kontrolli nende nõuetele vastavuse osas ning Ekso Calves Trading OÜ taotlus jäeti rahuldamata, kuna see ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Seega ei saanudki PRIA Ekso Calves Trading OÜ taotlust määruse nr 29 § 12 alusel menetleda, kuna taotlus ei vastanud toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Lähtudes eeltoodust on kaebaja väide, et PRIA on rikkunud määruse nr 29 § 11 ja § 12 sätteid, alusetu. Vastavalt vaidlustatud haldusaktile oli üheks Ekso Calves Trading OÜ taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks asjaolu, et taotlus ei vastanud määruse nr 29 § 5 lg 2 nõuetele, mille kohaselt abikõlbulikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. PRIA ei nõustu kaebaja väitega, et tema poolt taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse ainult määruses nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimisega. Võrdlevate hinnapakkumiste küsimine taotleja poolt ei välista haldusorgani poolt teiste kontrollimehhanismide kasutamise võimalust määruse nr 29 § 5 lg 2 toodud nõuete kontrollimiseks vajalike tõendite hankimisel ning üheks selliseks võimaluseks on ka ekspertiisi teostamine. Käesoleval juhul ei ole kaebaja ei oma vaides ega ka kaebuses halduskohtule esitanud mingisuguseid sisulisi vastuväiteid eksperdi väitele kulude majandusliku otstarbekuse kohta. Vastavalt eksperthinnangule on taotluses esitatud projekti eelarve ebareaalne ning sisaldab kulusid, mis ei ole põhjendatud projekti eesmärkide saavutamiseks ning on majanduslikult ebaotstarbekad. Projektiplaanis esitatud eesmärk on õlleraba töötlemine kuivatamise ja sileerimise läbi, kuid projekti etapiviisilises ülesehituses on teaduspartneri tegevustena välja toodud tegevused, mis on seotud toote lisaainete rikastamisega. Kuna planeeritud tegevused ei ole seotud projekti eesmärgiga, siis ei ole planeeritavad kulutused vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Eksperthinnangus on välja toodud, et põhjendamata on kulutused konsultatsioonifirma kaasamiseks, kuna konsultatsioonifirma on planeeritud teostama tegevusi, mis kuuluvad teaduspartneri tööülesannete hulka. Samuti ei ole põhjendatud valideerimisega interpreteerimisega seotud kulutused, millised tegevused on samuti teaduspartneri tööülesanded. Tulenevalt määruse nr 29 § 10 lg 7 kohaselt teeb PRIA kindlaks taotleja ja taotluse vastavuse kehtestatud nõuetele ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui kavandatav projekt saab eksperdilt negatiivse hinnangu põhjustel, et planeeritud tegevused ja kulutused erinevad projekti eesmärgist, kaasatud kaadri kvalifikatsioon ei ole piisav projekti teostamiseks vajalike valdkondade katmiseks, eelarve sisaldab mitmeid kulusid, mis ei ole projekti teostamise seisukohast põhjendatud ja majanduslikult otstarbekad, esitatud info on puudulik ning projektiplaan on läbimõtlemata ning pealiskaudne, siis selline projekt ei saa olla abikõlbulik. 3
27. Vaidlustatud otsuse tegemise üheks aluseks oli käesoleval juhul vaieldamatult eksperthinnang. Asjaolu, et ekspert ei ole oma eksperthinnangus välja toonud taotluse vastuolusid määruse nr 29 nõuetega ei oma sisulist tähendust, sest põhistatud haldusotsuse tegemise õigus ja kohustus on PRIA-l. Kohtu seisukoht
28. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus vaidlustatud otsuse (tlk 33-35) tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja taotluse suhtes uue otsuse tegemiseks (HKMS § 5 lg 1 p-d 1 ja 5).
29. Kaebaja leiab kaebuses, et vastustaja peadirektor on oma pädevust ületades andnud kaebajale koormava haldusakti, jättes kaebaja taotluse alusetult edastamata vastavale hindamiskomisjonile. Kohus märgib esmalt vastuseks kaebajale, et käeolevas asjas ei ole vastustaja peadirektor andnud käskkirja, nagu kaebaja märgib ekslikult kohtule esitatud kaebuses. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on käesolevas asjas tegelikuks vaidlusaluseks haldusaktiks PRIA Arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja otsus (tlk 33-35).
30. Kohus ei saa kaebaja seisukohaga nõustuda ka sisuliselt. Kohtute infosüsteemi andmetel oli poolte vahel haldusasjas nr 3-11-2838 vaidlus analoogse haldusakti üle, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus „Õlleraba kasutusvõimaluste mitmekesistamine loomakasvatuses“. Selles asjas jõustus Tartu Halduskohtu 22.02.
31. a otsus Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2013 otsusega. Apellatsioonikohus on kohtuotsuse punktides 9-12 põhjalikult käsitlenud, miks vastustaja ei pea määruse nr 29 kohase taotluse nõuetele vastavuseks moodustama hindamiskomisjoni. Ka käesolevas asjas ei ole kaebaja taotlust samadel asjaoludel hindamiskomisjonile edastanud. Halduskohus nõustub siinjuures täielikult ringkonnakohtu seisukohtadega ja leiab, et samadel asjaoludel ei pidanud ka käesolevas asjas vastustaja moodustama hindamiskomisjoni kaebaja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja selle üle otsustamiseks. Kuna käesolevas asjas on menetlusosalised samad, mis kohtuasjas nr 3-11-2838, ei pea halduskohus vajalikuks käesolevas asjas täiendavalt osundada ja käsitleda EL-i alusdokumente ja määruse nr 29 sätteid, millele tuginedes ei ole vastustaja kohustatud hindamiskomisjoni moodustamiseks juba taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus. Seega ei ole PRIA Arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja ületanud oma pädevust ja andnud haldusakti küsimuses, mille andmine kuuluks hoopis hindamiskomisjoni pädevusse. Hindamiskomisjon on ainupädev otsustamiseks menetlusstaadiumides, mis järgnevad taotluse nõuetele vastavuse hindamisele. Kohtu seisukoht tuleneb määruse nr 29 § 10 lg-st 7, mille kohaselt kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 4
32. Kuna vastustaja poolt taotluse menetlemisel tuleb eristada määruse nr 29 § 10 toodud taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist ning § 11 toodud taotluste hindamist ja paremusjärjestuse koostamist, siis ei saa vaidlustatud otsus olla vastuolus ka määruse nr 29 §-dega 11 ja 12, nagu väidab alusetult kaebaja. Kuna vastustaja peab hindamiskomisjoni moodustama nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestuse koostamiseks, siis ei saa käesoleval juhul nõuetele mittevastava taotluse suhtes kaebajat koormava otsuse tegemine olla vastuolus ka määruse nr 29 §-dega 11 ja 12 ning määruse seletuskirjas tooduga. (vrdl Tartu Ringkonnakohtu 14.05.
33. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-11-2838 p 12)
34. HMS § 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluses muuhulgas tõendiks olla eksperdi arvamus. Ka apellatsioonikohtute kohtupraktikas on tunnustatud PRIA õigust eksperdi kasutamiseks analoogsetes haldusmenetlustes (vt Tartu Ringkonnakohtu haldusasja nr 310-445 otsuse p 10 ja Tartu Ringkonnakohtu haldusasja nr 3-11-2838 otsuse p 13).
35. Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et kuna vastustaja poolt kaasatud ekspertide arvamustes ei ole välja toodud ühtegi vastuolu määruse nr 29 nõuetega, siis on vaidlustatud otsus õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv. Kohus selgitab esmalt vastuseks kaebajale, et ekspertiis korraldatakse ja ekspert kaasatakse menetlusse, kui haldusorganil või kohtul on tarvis asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks välja selgitada eksperdi arvamus mingis spetsiifilises valdkonnas. Reeglina ei või eksperdile ekspertiisi korraldamise aluspõhimõtetest lähtuvalt esitada õiguslikke küsimusi. Kohus nõustub vastustajaga, et vastav pädevus on PRIA-l kui haldusorganil ehk vastustaja peab haldusmenetluste resultaadina antavates haldusaktides, siduma asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud asjakohaste õigusaktide sätetega. Käesolevas asjas ei ole vastustaja eksperti kaasanud ka väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse õige kohaldamise väljaselgitamiseks, mida on erandkorras lubatud nt TsMS § 293 lg 1 lauses 2 seoses õiguslike küsimustega. Seega ei pidanud ega saanudki vastustaja poolt korraldatud ekspertiisi raames eksperdid välja tuua kaebaja taotluse vastuolu määruse nr 29 nõuetega, mistõttu ei saa vaidlustatud otsus kaebaja õigusi rikkuda ka sel motiivil. Vastustaja poolt kaasatud ekspertide arvamus kaebaja taotluse lubatavusele on üheselt eitav ning arvamusi on ka piisavalt põhjendatud.
36. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit kummutamaks vastustaja tõenditega tõendatud asjaolusid, siis tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna kaebaja ei ole järginud HKMS § 59 lg 1 kohast tõendamiskoormust oma väidete osas, siis nõustub kohus vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses (tlk 31-32) toodud tõendite analüüsiga ja ei pea vajalikuks seda korrata.
37. Kohus ei toeta kaebajat ka selles, et vastustaja oleks kaebaja taotluse menetlemisel eiranud haldusmenetluse aluspõhimõtteid. HMS § 15 lg-te 1 ja 2 kohaselt on vastustajal taotluse nn käiguta jätmise kohustus olukorras, kus taotlus ei vasta formaalsetele nõuetele. Käesoleval juhul ongi vastustaja HMS § 15 sätestatud korras ka toiminud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et olukorras kus kaebaja taotlus ei vastanud määruse nr 29 § 10 lg-le 7 sisuliselt ehk materiaalselt, oleks vastustaja pidanud andma kaebajale võimaluse taotluse sisulise puuduse kõrvaldamiseks. Vastustaja on vaidlustatud otsuses viidatud õiguslikel asjaoludel teinud õiguspärase otsuse taotluse rahuldamata jätmiseks.
38. Kaebus ei kuulu rahuldamisele ka menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamata jätmise motiivil. Vastupidi, vastustaja on tõendatud, et kaebajal on vähemalt 5 kolmel korral olnud haldusmenetluse kestel võimalus oma arvamuse esitamiseks. Kohus ei tähelda, et tegemist oleks formaalse menetlusosalise ärakuulamise ja vastuväidete esitamise õiguse võimaldamisega vastustaja poolt.
39. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja ei ole kummutanud vaidlustatud otsuses (tlk 34 viimane lõik) ja vaideotsuses (tlk 32 kolmas lõik) toodud PRIA seisukohta, mille kohaselt on tuvastatud sarnasused kaebaja taotluse ja Fundus Agro OÜ poolt PRIA-le esitatud taotlusega. Kuna Fundus Agro OÜ taotluse materjale ei ole tõendina kohtule esitatud, piirdub kohus PRIA-t toetava konstateeringuga ning osundab veelkord kaebaja väidete paljasõnalisusele.
40. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole aga vastavat taotlust ja kuludokumente esitanud jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 6