3-12-1498/113

3-12-1498 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-1498 Haldusasi OÜ Rannamäe Puhkeküla kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 juhatuse otsus nr 1.81; - tühistada MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 21.05.2012 vaideotsus; - kohustada MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu uuesti läbivaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus ning kinnitatud projektitaotlus edastada PRIA-le. Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2013 Menetlusosalised Kaebaja Rannamäe Puhkeküla OÜ esindaja Reet Rattur. Vastustaja MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu esindajad juhtatuse esimees R. T, tegevjuht M. M, vandeadvokaat Eha Lillsaar. Arvamuse andaja PRIA esindaja Madli Ilves. RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt Rannamäe Puhkeküla OÜ kaebus haldusasjas nr 3-12-
3. 1 3-12-1498 Tühistada MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse: - 24.03.2012 otsus nr 1.81; - 21.05.2012 otsus. Kohustada vastustajat uuesti läbivaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kohustada vastustajat edastama kinnitatud projektitaotlus PRIA-le. Välja mõista MTÜ-lt Pärnu Lahe Partnerluskogu (reg. kood 80194047 asuk. Audru alevik Ringi 1a Pärnumaa 88301) 400 (nelisada) eurot Rannamäe Puhkeküla OÜ (reg. kood 12194713 asuk. Liivaku Lemsi küla Kihnu vald Pärnumaa 88001) kasuks asjas kantud menetluskulude katteks. Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt 11.02.2013 esitatud e-kirjad. Võtta asja materjalide juurde vastustaja poolt 14.03.2013; 02.04.2013; 17.06.2013 esitatud tõendid. Jätta rahuldamata vastustaja 18.06.2013 taotlus võtta teistkordselt toimikusse vastustaja poolt 14.03.2013 esitatud tõendid. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus U. A tunnistajana ülekuulamiseks. Jätta rahuldamata kaebaja 19.03.2012 taotlus haldusasja nr 3-12-1502 protokolli juurde võtmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. juunil
5. 2 3-12-1498 ASJAOLUD 23.04.2012 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu otsusega nr 1.81 jäeti kinnitamata kaebaja projekt „Rannamäe Puhkeküla OÜ“, kuna projekt ei saanud hindamisel kinnitamiseks vajalikku kogust hindepunkte (tl 12-13). 21.05.2012 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu vaideotsusega jäeti rahuldamata kaebaja vaie vastustaja 23.04.2012 otsusele (tl 36). 17.07.2012 esitas kaebaja kohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuste ning meede 4 ja 5 raames kõigi hindamisetulemuste ja paremusjärjestuse tühistamiseks koos nõudega kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 03.02.2012 taotlus ning meede 5 raames esitatud projektitaotlused (tl 5-9). 17.08.2012 esitas kaebaja kaebuse täiendused (tl 56-58). 12.10.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 68-73). 30.10.2012 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andjana PRIA (tl 100102). 23.11.2012 esitas PRIA arvamuse kaebuses (tl 111-112). 11.02.2013 esitas vastustaja täiendavad vastuväited kaebusele (tl 129-130). 11.02.2013 esitas vastustaja taotluse tõendite juurde võtmiseks (tl 133-134). 28.02.2013 esitas kaebaja täiendava seisukoha asjas (tl 140-141). 11.03.2013 esitas vastustaja täiendava seisukoha (tl 148-149). 13.03.2013 täpsustas kaebaja nõudeid, mille kohaselt ei soovi enam kõigi meede 5 osas tehtud otsuste tühistamist ja uuesti hindamist (tl 173-174). 14.03.2013 esitas vastustaja taotluse tõendite juurde võtmiseks (tl 177). 14.03.2013 toimus asjas kohtuistung (tl 222-225). 19.03.2013 esitas kaebaja seisukoha vastustaja poolt esitatud tõendite osas ja õiguslikud põhjendused nõude täpsustamise taotlusele (tl 228, 230-233). 01.04.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebaja nõude täpsustamise taotlusele (tl II kd 23-25). 02.04.2013 esitas PRIA arvamuse kaebaja nõude täpsustamisele (tl 28-29). 02.04.2013 esitas vastustaja taotluse tõendite juurde võtmiseks (tl 32-34). 15.05.2013 esitas kaebaja lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja (tl 44-45). 12.06.2013 määrusega keelduti menetlusse võtmast kaebaja 13.03.2013 taotluses esitatud nõudeid; tagastati kõigi meede 4 osas esitatud kaebaja nõuded; jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ennistada tähtaeg kõigi meede 5 osas vastuvõetud otsuste tühistamiseks ja meede 5 osas esitatud kohustamisnõuete osas (tl 59-66). 17.06.2013 esitas vastustaja taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja lõplikud seisukohad asjas ning menetluskulude nimekirja (tl 69, 71-77, 85-87). 18.06.2013 esitas vastustaja taotluse tõendite vastuvõtmiseks (tl 96). 3 3-12-1498 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja ei nõustu vastustaja põhjendusega vaidlustatud otsustes, mille kohaselt on projekti teostatavus reaalselt liiga madal hindamiskriteeriumi nr 2 alusel. Projekt on teostatav, selle koostamisel lähtuti eelmise kolme aasta näitajatest, mille andmed põhinevad Kihnu valla arengukavas toodud arvudel. Kaebaja hinnangul on projekti eelarve tase 10 punkti vääriline, kuid hindamiskomisjoni liikmed on projekti hinnanud põhjendamatult madalalt. Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga kriteeriumile nr 6, mille hindamisel ei antud kaebajale ühtegi punkti, kuigi projekt nägi ette seitsme töökoha loomise vastavalt projektitaotluse p 30.6, mistõttu oleks kaebaja pidanud saama hindamiskriteeriumi järgi 20 punkti. Kaebaja sai 39, 55 punkti, kinnitamiseks jäi puudu 0,54 hindepunkti. Vastustaja andis kaebaja projektile alusetult liiga vähe punkte ning just seetõttu sai projekt all 40% hindepunktide maksimummäärast. Kui vastustaja oleks hindamiskriteeriumite alusel kaebaja projekti nõuetekohaselt hinnanud, oleks kaebaja saanud projekti kinnitamiseks vajaliku hulga hindepunkte. Kaebajale kuulub katastriüksus Kihnu vallas, mis toetab projekti elluviimist. Vastustaja oleks pidanud ebaõige hindamise osas saatma kaebaja projekti uuesti hindamisele, mitte kinnitama ebaõiged hindepunktid oma otsusega. 23.04.2012 otsus on õigusvastane, kuna kaebaja projekti hindamiskriteeriumide miinimumnõuded on täidetud. Samadel põhjustel on õigusvastane ka vastustaja 21.05.2012 otsus, millega vastustaja jättis kaebaja vaide rahuldamata. Vastustaja ei leidnud vaide lahendamisel üles kõiki projektitaotlusele lisatud materjale, vastustaja küsis neid ka veel vaidemenetluses. Mistõttu võis kaebaja arvates tekkida olukord, kus hindamiskomisjoni liikmed ei saanud hindamisel tutvuda kõigi projektitaotluste materjalidega, mis omakorda võis kaasa tuua ebaõige hindamise. Tegemist on töökorra rikkumisega. Kaebaja omafinantseering oli üle 69% eelarvest. Kihnu saar on oluline turismiobjekt, kuid sellel puuduvad heatasemelised majutusasutused ning on arusaamatu, mis projekt sai eelarve hindamisel niivõrd vähe punkte. Kaevatavaid otsuseid ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebajale ei ole arusaadav, kuidas hindepunktid kujunesid. Kui vastustaja ei pidanud töökohtade loomist realistlikuks, oleks ta pidanud küsima kaebajalt täiendavaid selgitusi enne otsuse tegemist. Puhkekompleksi ei saa rajada ilma töötajateta. Vastustaja ei ole viidanud õiguslikule alusele, mille alusel oli tal õigus jätta kaebaja taotlus kinnitamata. Projektikohaste töökohtade loomise reaalsuse osas märgib kaebaja, et tööfondi tasu suuruses on tehtud viga arvu 4 500 asemel oleks pidanud olema 14 500, mis oleks jagunenud 7 töötaja vahel. Viga oleks avastatud enne, kui kaebajale oleks antud võimalus sobivas vormis oma arvamus esitada. Vastustaja ei ole põhjendanud kriteeriumis 6 hinnete andmata jätmist töötasufondi suurusega. 4 3-12-1498 Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Otsus nr 1.81 on seaduslik ja põhjendatud. Projekti hindamine on toimunud nõuetekohaselt. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad projekte individuaalselt hindamiskriteeriumide alusel koostades hindamise kohta vastava hinnetelehe. Hindamispunktide alusel arvutatakse iga hindamiskriteeriumi aritmeetiline keskmine hinne ning kõikide hindamiskriteeriumide aritmeetiliste keskmiste hinnete liitmisel moodustub projektile antav hindepunktide summa. Projektidele antavate hindepunktide alusel moodustatakse projektide paremusjärjestus. Kinnitamiseks peab projekt saama vähemalt 40 punkti. Kaebaja projekti hindepunktide summaks kujunes 39,55 punkti, mistõttu ei vastanud projekt nõuetele. Juhatus ei saa sekkuda hindamiskomisjoni töösse. Hindamiskriteeriumi osas hinnati kaebaja taotlust nõuetekohaselt. Komisjoni hinnang kujuneb välja töö käigus, kui hinnatakse teisi projekte. Kaebaja sai teise kriteeriumi järgi kokku 38 punkti, mis on see summa, mida hindajad on pidanud õigeks projektile anda. Antud juhul leidis komisjon, et kaebaja eelarve reaalsus on vähene. Juhatusel ei jäänud märkamata, et projektile lisatud hinnapakkumised olid ühenäolised, milles esines arvutus- ja loogika vigu. Õige on, et kaebaja ei ole hindamiskriteeriumi nr 6 järgi saanud ühtegi punkti mitte üheltki komisjoni liikmelt. Seega on hindamiskomisjon projektitaotluse investeeringuga pidanud töökohtade loomist ebareaalseks. Kaebaja kinnitab seitsme töökoha loomist, kuid samas lisatud tegevuskava eelarve järgi on planeeritud töötasufondi 4 500 eurot. Ainuüksi ühe töötaja tööjõukulu aastas miinimumpalga juures oleks 4 620 eurot. Seega ei näinud kaebaja oma eelarves ette vahendeid isegi mitte ühe töökoha loomiseks. Taotluses märgitakse, et väljaspool hooaega töötab 3 töötajat, kuid eelarve kohaselt tulusid 2013 aastal väljaspool hooaega oktoobrist-aprillini ettenähtud ei ole. Seetõttu oli projekti eelarve ebareaalsus ja tööjõu palkamise võimalused nähtavad hindajatele. Toetatakse neid plaane, mille rakendumisvõimalus on suurem. Kuna kaebaja projekt jäi
6. kohale, siis eelpool olevate projektide kinnitamisega ammendati meetme 5 raames 2012 eraldatud rahalised vahendid, mistõttu ei saanud kaebaja taotlust kinnitada ka seetõttu, et rakenduskavas puudusid selleks vahendid. Iga hindamiskomisjoni liikme poolt projektitaotlusele hinde andmisega toimus kõikide sama projektitaotluste ühtne ja ühetaoline hindamine. Hinnete summa alusel kujunes järeldus, kas projektitaotlus vastas nõuetele või mitte. Kaevatav otsus on piisavalt põhjendatud. Juhatus on kaalutusõigust teostades arvestanud kõiki asjaolusid ja huve. Otsuses on osundatud projektitaotluste hindamise alustele ning tulemustele ehk põhjustele, mille tõttu sai kaebaja teistega võrreldes väiksema punktide summa. Vastustaja hinnangul ei ole vaideotsus iseseisvalt vaidlustatav. Kaebajale on täiendavalt selgitatud otsust vaideotsusega. Vastustaja on vaidemenetluses kontrollinud kaevatavat otsust. Vaideotsus on kooskõlas HMS § 82 lg 1, lg 2 nõuetega. Vaide läbivaatamisel juhatuse koosolekul osales kaebaja juhatuse liige kes kinnitas, et osaühingul 5 3-12-1498 majandustegevust ei toimu ning palgalist tööjõudu ei ole. Kaebaja menetlusõigusi vaidemenetluses rikutud ei ole. Hindamiskomisjoni liikmed on hinnanud kaebaja taotlust kõigi kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud taotlusele lisatud dokumente, vaid pakkumiskutse lisasid – tehnilisi spetsifikatsioone. Neid ei nõutud taotluse esitamisel, kuid neid küsiti juurde täiendava teabe saamiseks. Nimetatud dokumendid esitati vaidemenetluses, kuid need ei andnud sellist teavet, mille alusel oleks tulnud muuta vaidlustatud otsust. Otsus nr 1.81 põhjendatud, selle lisaks oli hindamiskomisjoni koondhinnete leht. Kui otsuse aluseks on hindamine, võib haldusakti andmisel aluseks võtta hindamistulemused. Kaebaja sai juhatuse otsusest teada kinnitamata jätmise põhjuse, mis sisaldus otsuses. Kaebaja taotlus sai 39.55 punkti. Samuti on otsuses välja toodud õiguslikud alused, millest otsuse tegemisel juhinduti. Kaebajale edastati lisaks otsusele ka hindamiskomisjoni protokoll, millest selguvad hindamiskriteeriumide kaupa projektitaotlusele antud hinded. Samuti lisati väljavõte 23.04.2012 protokollist. Haldusakti põhjendused võidakse esitada menetlusosalisele ka kättesaadavaks tehtud dokumendis, mis on haldusaktile lisatud. Otsus nr 1.81 tugineb hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktidel, mis anti eelnevalt avalikustatud hindamiskriteeriumide alusel. Kuna kaebaja taotlus ei saanud nõutaval hulgal hindepunkte, ei saanud seda kinnitada. Kaebusest endast nähtub, et kaebaja sai otsusest aru. Kaebaja ei ole ühtegi menetluskorra rikkumist esile toonud. Kaebaja selgitus arvulise vea tööjõukulu kohta eelarves ei ole ustav. Kaebaja bilansis olid planeeritavad tulud 71 048 eurot ning kulud koos kasumiga moodustavad tasakaalu. Juhul, kui töötasufond on tegelikult 14 500 eurot, on bilanss tasakaalust väljas, mis ei ole raamatupidamislikult võimalik. Seega ei saanud vastustaja kaebaja poolt kirjeldatud viga märgata. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et tegelikult ei mõeldud aasta kulusid, vaid arvestus toodi kuude lõikes, mis on vastuolus kaebaja poolt esitatud kirjalike seisukohtadega. Eeltoodud kinnitab hindamiskomisjoni hinnete usaldusväärsust. Samuti on vastustaja tuginenud ka projektitaotluse lisades esinenud puudustel ja vasturääkivustel. 0 punkti andmine ei tähenda hindamata jätmist. Hindamiskriteeriumi nr 6 järgi antakse hindepunkte 0-
7. Kaevatava haldusakti põhjendused on toodud haldusaktis ning vastustaja ei ole esitanud põhjendusi tagantjärele. Vastustaja selgitused hinnete osas olid vajalikud selleks, et veenda kohut selles, et vastustaja lähtus nendest põhjendustest haldusakti andmisel. Hindamise alused oli avalikud ja kaebajale teada. Arvamuse andja selgituste kohaselt ei hinda PRIA projektitaotluse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. Paremusjärjestuse osas lähtub PRIA tegevusgrupi otsustest. PRIA hinnangul on otsuses nr 1.81 küll eraldi vormistatud, kuid selles ei ole välja toodud asjaolusid, mis tingisid alla miinimumi hinnete andmise ning seetõttu ei vasta otsus HMS nõuetele. Sisuline 6 3-12-1498 põhjendus hindamise asjaolude kohta esitati alles kohtule. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi väiteid vastustaja poolt töökorra nõuete eiramise kohta. Kaebaja õiguste tagamine on võimalik ka üksnes tema suhtes vastuvõetud otsuse nr 1.81 tühistamisega. Kui uue hindamise tulemusel ületavad antud hinded miinimumlävendi tuleb vastustajal leida oma eelarves vahendid kaebaja projektile toetuse maksmiseks. Arvamuse andja selgituste kohaselt vastustaja poolt projekti uuesti hindamine ja kinnitamise otsuse tegemine ei anna kaebajale õigust toetust nõuda, vaid üksnes õiguse vastav avaldus PRIA-le esitada. Vastustajat ei ole võimalik kohustada taotlema PRIA-lt rahalisi vahendeid, sest PRIA-l puudub tegevusgruppide eelarvete üle otsustamiseks õiguslik alus. Kui ettenähtud eelarvelistest vahenditest osa üle jääb, teeb tegevusgrupp otsuse paremusjärjestuses järgmise taotluse rahastamiseks või otsuse jätta vahendid jaotamata. Projektitaotluse rahuldamise otsus ei tähenda toetuse reaalset ülekandmist. Toetuse tegelik välja maksmine on seotud kohustusega täita kõik Leadermeetme määruses sätestatud nõuded. Kui taotleja on esitanud tehtud investeeringute kohta kuludokumendid, kontrollib PRIA nende vastavust nõuetele ning teeb otsuse toetuse välja maksmiseks. Välja maksmiseks vajalikud vahendid tuleb tagada tegevusgrupil, sest PRIA-l ei ole võimalik teha toetuse määramise otsust, kuid puuduvad vahendid toetuse välja maksmiseks. Kõik kohalikud tegevusgrupid vastutavad oma tegevuse õiguspärasuse eest ning neil tuleb kanda sellega kaasnevad kulud ja kahjud. KOHTU PÕHJENDUSED MTÜ PLPK 2012 I taotlusvoorus hinnati meede 5 „Turismi edendamise meede Romantiline Rannatee“ raames esitatud projektitaotluseid. Kaebaja esitas meede 5 raames projekti „Rannamäe Puhkeküla OÜ“ (tl 18-19). MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 juhatuse koosoleku otsusega nr 1.81 jäeti kaebaja projekt kinnitamata (tl 12-13). Vastustaja 21.05.2012 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie otsusele nr 1.81 rahuldamata (tl 36). Haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. Otsuse nr 1.81 aluseks on põllumajandusministri 27.09.2010 määrus nr 92 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“; MTÜ PLPK 21.06.2010 üldkoosoleku otsus nr 2 „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu strateegia muutmise kinnitamine; MTÜ PLPK 28.10.2009 otsus nr 9 „2010.a. rakenduskava kinnitamine“; MTÜ PLPK 12.01.2010 juhatuse otsus nr 1 „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu hindamiskriteeriumid“. Vaideotsuse andmisel on lisaks eelpool nimetatud alustele tuginetud põllumajandusministri 27.09.2010 7 3-12-1498 määruse nr 92 seletuskirjale, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 61 lg c, MTÜ PLPK strateegiale, HMS-le, kaebaja esindaja seletusele. Ainuüksi otsuste vastuvõtmise aluseks olnud põllumajandusministri 27.09.2010 määrusega nr 92 kinnitatud korras on 41 paragrahvi, HMS-s on 112 paragrahvi. Samuti on otsuse vastuvõtmise aluseks märgitud MTÜ PLPK erinevate otsustega kinnitatud nõuded, kuid otsuses ei ole viidatud ühelegi konkreetsele sättele. Lähtudes eeltoodust ei ole vastustaja haldusakti põhjendamise kohustust täitnud nõuetekohaselt. Kaebuses leiab kaebaja, et hindamiskomisjon on ebaõigesti andnud projektile hinded kriteeriumi nr 6 järgi. Kaebaja hinnangul oleks ta pidanud kriteeriumi nr 6 alusel saama 20 hindepunkti, sest vastavalt kaebaja projektitaotluse p 30.6 kaasneb projekti elluviimisega 7 täiskohaga töökoha loomine. Juhul, kui 20 hindepunkti oleks lisandunud olemasolevale 39,55 punktile oleks punktide kogusumma olnud 59,55 punkti, mis ületab rahastamiseks vajaliku 40% hindepunktide summast (tl 7). MTÜ PLPK hindamiskriteeriumi alusel peab esitatud projekt vastama PLPK meetme eesmärkidele ning projekti rahastamiseks on vajalik vähemalt 40% hindepunktide summast (tl 76). Hindamiskriteerium 6 järgi hinnatakse taotluses uute töökohtade lisandumist PLPK tegevuspiirkonda (tl 76). Taseme selgituse kohaselt tuleb kriteeriumi hindamisel arvestada investeeringuga uute töökohtade loomist. Kusjuures 0,1 töökohta annab 1 punkti ning kaks ja enam töökohta maksimaalselt 20 punkti. Juhul, kui investeering ei loo töökohta, loetakse kriteeriumi tase puudulikuks ning antakse 0 punkti. Kriteeriumi taseme kirjelduseks on märgitud „ väga kõrge“ (tl 76 pöördel). Seega on tegemist olulise kriteeriumiga taotluste hindamisel, mille eest võib saada kuni 20 punkti. Tulenevalt hindamiskriteeriumi nr 6 taseme ja hindepunktide andmise kirjeldusest ei ole kohtu arvates täpne kaebaja arvestus selle kohta, et ta oleks pidanud hindamiskriteeriumi 6 alusel saama 20 hindepunkti ning kokku 59,55 hindepunkti. Kuuenda kriteeriumi taseme kirjelduse kohaselt annab kaks ja enam töökohta maksimaalselt 20 punkti ning arvestades seda, et ka hindepunktide andmisel on märgitud antavate hindepunktide arvuks kuni 20 punkti, on komisjoniliikmetel võimalik töökohtade loomise kohta esitatud andmete osas kaaluda hindepunktide andmist kuni 20 punkti ulatuses. Arvestades eeltoodut ei saa kindlalt väita, et vastustaja oleks pidanud projektiga uute töökohtade lisandumise eest igal juhul andma 20 punkti. Kaebaja väidetel ei leidnud vastustaja vaide menetlemisel üles kõiki kaebaja poolt projektitaotlusele lisatud dokumente ning küsis neid meili teel uuesti, mis seab kaebaja hinnangul kahtluse alla vastustaja poolt kõigi dokumentide edastamise komisjonile. Tegemist on töökorra rikkumisega, kuna hindamiskomisjon ei saanud projekti hindamisel tutvuda kõigi projektile lisatud dokumentidega (tl 133 pöördel). 8 3-12-1498 Kaebaja on esitanud oma väidete tõendamiseks e-kirjad, mis tuleb võtta asja materjalide juurde (tl 133-137). Vastustaja väidetel edastati kaebaja poolt projektitaotlusele lisatud dokumendid sh hinnapakkumised hindamiskomisjonile. Kaebajalt ei küsitud tema poolt eelnevalt projektile lisatud dokumente, vaid vaidemenetluses täiendava teabe saamiseks hinnapakkumiste lisasid (II kd tl 5, 5 pöördel). Vastutaja on 14.03.2013 esitanud oma väidete tõendamiseks projekti taotluse menetluskorra, kaebaja poolt projektitaotlusele lisatud dokumendid, dokumentide registreerimislehe, 02.04.2013 esitas vastustaja e-kirjavahetuse ja 17.06.2013 hindamiskomisjoni õiendi kaebaja poolt vastuvõetud dokumentide kohta. Nimetatud dokumendid tuleb võtta asja materjalide juurde (tl 177, 179-121, II kd tl 36-39, tl 79). Vastustaja 18.06.2013 taotlus tõendite toimikusse võtmiseks ei ole põhjendatud, kuna vastustaja kinnitusel on ta need dokumendid juba kohtule ja menetlusosalistele esitanud ning need on ka kohtusse kohale jõudnud 14.03.2013 ( II kd tl 70, tl 177 pöördel). Arvestades eeltoodut kuuluvad vastustaja poolt teistkordselt 18.06.2012 esitatud dokumendid II kd tl 97-165 toimikust väljaarvamisele. Esitatud e-kirjade kohaselt on PLPK tegevjuht on küsinud vaide menetlemiseks projektitoetuse pakkumiskutsete lisasid, tehnilisi spetsifikatsioone. Kaebaja edastas vastustajale dokumendid, mille kättesaamist vastustaja kinnitas. Järgnevast PLPK kirjast selgub, et kaebaja saatis hinnapakkumised, mitte küsitud tehnilisi spetsifikatsioone. Samuti selgub kaebaja kirjast, et kaebajale jääb arusaamatuks lisadokumentide küsimise vajadus vaidemenetluses ning edastatud manuste pealkirjadest võib järeldada, et kaebaja edastas vastustajale uuesti hinnapakkumised (tl 136, 136 pöördel, 137). Esitatud tõenditest selgub, et kaebaja projekti taotlusele olid lisatud erinevad pakkumiskutsed, hinnapakkumised, katastriüksuse õiend. Pakkumiskutsete lõpus on märkus – nõutav tehniline spetsifikatsioon. Kaebaja poolt esitatud dokumentide nimekirjas tehnilise spetsifikatsiooni kohta koostatud dokumentide edastamist ei kajastu (tl 216). Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja lisas projektitaotluse lisadena märgitud hinnapakkumistele tehnilised spetsifikatsioonid. Lähtudes eeltoodust ei ole leidnud kinnitust kaebaja väited selle kohta, et vastustaja küsis vaidemenetluses kaebaja poolt juba projektitaotlusele lisatud dokumente. Kaebaja hinnangul on vastustaja oma otsusega kinnitanud hindamiskomisjoni ebaõige hinnangu kaebaja eelarvele ja projektiga loodavatele töökohtadele. PLPK 23.04.2012 otsusega nr 1.81 on jäetud kinnitamata Rannamäe Puhkeküla projekt „Rannamäe Puhkeküla OÜ“. Otsuse põhjenduste kohaselt oli projektitaotluste paremusjärjestuse kinnitamiseks nõutav vähemalt 40% hindepunktide summast. Kuna kaebaja projekt kogus 39,55 hindepunkti jäeti taotlus kinnitamata. Otsuse kohaselt on projekti taotluse eelarve reaalsus, 9 3-12-1498 kogukonna ja sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine, jätkusuutlikkus vähene. Ka vaideotsuses on põhjendatud kaebaja projekti kinnitamata jätmist eelarve vähese reaalsusega ning on märgitud, et komisjon ei ole andnud kaebaja projektile punkte seoses töökohtade loomisega. Hinnates PLPK hindamiskriteeriume oli kaebaja poolt vaidlustatud kriteeriumide puhul tegemist kriteeriumitega nr 2 ja nr 6 (tl 76, 76 pöördel). Kaevatavates otsustes ega hindamiskriteeriumides ei ole mõistet „vähene“ iseseisvalt sisustatud. Arvestades seda, et vastustaja väidetel arvutatakse komisjoni liikmete poolt esitatud hindepunktide alusel taotluse osas iga hindamiskriteeriumi aritmeetiline keskmine hinne, on kohtu hinnangul võimalik kaebaja projektitaotluse eelarve reaalsust hinnata vastava kriteeriumi aritmeetilise keskmise hinde alusel. Projektieelarve reaalsusele anti hinnang kriteeriumis
8. Antud taseme kirjelduse kohaselt tuleb põhjendamata eelarvet hinnata 1 punkiga, vahepealset eelarvet 5 punktiga ning hästi läbi mõeldud eelarvet 10 punktiga. Kaebaja taotlust hinnati komisjoni liikmete poolt teises kriteeriumis punktidega vahemikus 1-
9. Punktide kogusumma oli 38, mis teeb keskmiseks punktide summaks 4,
10. Kriteeriumi taseme kirjelduse kohaselt ei saa antud punktisummat lugeda heaks ega kõrgeks eelarve reaalsuse näitajaks (tl 76, 77, 77 pöördel). Kaebaja hinnangul on projekti eelarve tase kõrge ehk 10 punkti vääriline. Kaebaja ei ole mingil moel oma väidet põhistanud. Samas on kaebaja kohtumenetluses selgitanud töötasufondi kujunemise alused – kaebaja väidetel ei ole töötasu fondi kulusid tegelikult näidatud aasta lõikes, vaid arvestus esitati kuude lõikes (tl 224 pöördel). Seejärel esitas kaebaja kohtule selgitused, mille kohaselt on töötasufondi suuruse märkimisel eelarvesse numbri 4 500 eest ära jäänud „1“, õige number oleks pidanud olema 14 500 (II kd tl 44 pöördel). Arvestades eeltoodut on kaebaja andnud eelarve kujunemise osas erinevaid selgitusi. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja järeldusi kaebaja poolt esile toodud paranduse eelarvesse kandmisel (II kd tl 75). Vastustaja väidetel tooks kaebaja poolt kirjeldatud töötasufondi osas paranduse eelarvesse märkimine kaasa märgatava muutuse eelarves. Seega esitas kaebaja vastustajale puudustega eelarve. Eelnevat arvestades ei saa lugeda kaebaja eelarvet hästi läbimõeldud ja põhjendatud eelarveks, mis vääriks 10 hindepunkti. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades seda, et asjas ei leidnud kinnitust vastustaja poolt töökorra rikkumine kaebaja projektitaotluse läbivaatamisel, on alusetud kaebaja väited selle kohta, et vastustaja on oma otsusega kinnitanud hindamiskomisjoni ebaõige hinnangu kaebaja eelarvele. Vastustaja väidetel peavad hindajad suhtuma töötajate arvu näitajatesse täie tõsidusega, kuna tegemist on selliste seirenäitajatega, mida hiljem ei 10 3-12-1498 kontrollita ja mille täitmata jätmine ei mõjuta toetusraha võimalikku tagasinõudmist (II kd tl 75). Oluline on siinkohal märkida, et hinnang uute töökohtade lisandumisele tuli anda kriteeriumi 6 alusel, kuid nimetatud kriteeriumi ei ole otsuses nr 1.81 käsitletud. Arvestades hindamiskriteeriumi nr 6 osas antavate võimalike hindepunktide summat (kuni 20 punkti) ja vastustaja väiteid kriteeriumi olulisuse osas, jääb kohtule arusaamatuks, millistel põhjustel on otsuses nr 1.81 jäänud niivõrd oluline kriteerium käsitlemata. Otsuses on viidatud üksnes kriteeriumitele nr 2, nr 3, nr 4, nr 5, nr
11. Vaideotsuses on selgitatud, et PLPK juhatuse 23.04.2012 otsuse nr 1.81 selgitavas osas on viidatud kaebaja projekti puhul projektitaotluse eelarve reaalsuse, kogukonna ning sihtrühmade kaasamise, innovaatilisuse, uute teenuste ja toodete lisandumise, jätkusuutlikkuse vähesusele. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hindamiskomisjoni liikmed andnud kaebaja projektile hindepunkti kriteeriumi nr 6 alusel, kuna kaebaja taotluses p 30 real töökohtadega seonduvat olevat teksti tõlgendati komisjoni poolt. Vaideotsuses põhjenduse kohaselt selgitati juhatuse koosolekul kaebaja esindajale, et kriteeriumi nr 6 alusel antakse hindepunkte lähtudes hindamiskomisjoni poolsest tõlgendamisest (tl 36). Seega vaideotsuse sisu kohaselt tegi vastustaja endale selgeks kaebaja projekti p 30 tegeliku sisu ja mõtte. Samas ei ole vaideotsuses põhjendatud, millist teavet ning mil moel tõlgendati. Kuna hindamiskriteeriumi nr 6 ei ole otsuses nr 1.81 käsitletud, on arusaamatu millistel kaalutlustel leiti vaideotsuses, et hindamiskomisjoni liikmed ei andnud hindepunkte hindamiskriteeriumis nr 6 kaebaja taotluse p 30 tõlgendusest tulenevalt. Arvestades eeltoodut ei ole kontrollitav vastustaja poolt kaebaja projektitaotluse hindamine kriteeriumi nr 6 järgi. Vastustaja väidetel võeti otsuste vastuvõtmisel arvesse kõik kaebaja poolt projektitaotlusele lisatud dokumendid ning otsuste tegemisel tugineti projektitaotluse lisades esinenud puudustele ja vastuoludele. Vastustaja toob esile hinnapakkumiste arvutusvead; märgib, et erinevad pakkumised tööde mahtudes olid identsed vaatamata sellele, et pakkumiskutsetes tööde mahtusid esile ei toodud; tööühiku hindadele oli lähenetud loominguliselt; pakkumistest selgus hoonete sesoonne kasutamine (II kd tl 75 pöördel). Vastustaja väidetest ei selgu, mil moel kajastuvad eelpool nimetatud puudused ja vastuolud vaidlustatud otsuses, nende lisadest ja/või mil moel on võimalik nimetatud põhjendusi siduda konkreetse kriteeriumi või selle taseme kirjeldusega. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ei kujunenud kohtul veendumust sellest, et vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendused olid samad, millest vaidlustatud otsuste tegemisel tegelikult lähtuti. 11 3-12-1498 Lähtudes HKMS § 45 lg 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Järelikult võib vaideotsust igal juhul vaidlustada koos vaideesemeks olnud haldusakti või toiminguga. Käesoleval juhul ongi kaebaja vaidlustanud vaideesemeks olnud otsuse koos vaideotsusega. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid puuduvad vaideotsuses asjakohased põhjendused vaideotsuses toodud järeldusele jõudmise osas, mistõttu jääb selgusetuks, milliste kaalutluste alusel jõudis vastustaja vaideotsuses järeldusele, et otsuses nr 1.81 on käsitletud/hinnatud kriteeriumi
12. Seega ei vasta vaideotsus HMS § 86 lg 2 nõuetele. Kaebaja väidetel oleks kaebajale tulnud enne 23.04.2012 juhatuse otsus nr 1.81 vastuvõtmist anda võimalus sobivas vormis oma arvamus esitada. Vastavalt HMS § 40 lg 3 võib haldusmenetlust läbi viia ilma menetlusosalise ärakuulamiseta, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning kui pole vajadust täiendavate andmete saamiseks. Kaebaja ei ole esitanud asjas väiteid ega tõendeid selle kohta, et vastustaja on projektitaotluse hindamisel kaldunud kõrvale kaebaja poolt esitatud andmetest. Vastustaja on korduvalt taotlenud tunnistajana üle kuulata PLPK hindamiskomisjoni esimees U. A. Kohus on taotluse lahendanud 01.03.2013 määrusega (tl 143-144). Nimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist on vastustaja taotlenud ka peale 01.03.2013 määrust. Kohus jääb vastustaja taotluste osas eelpool märgitud määruses toodud seisukohtade juurde ning märgib lisaks, et ei ole põhjendatud tunnistaja üle kuulamine oletuslikul alusel „… et tunnistaja võib … selgitada neid põhjusi, mis võisid mõju avaldada … projektitaotluste taotluse hinnetele “… (II kd tl 34 pöördel). Kaebaja esitas 19.03.2012 taotluse võtta juurde haldusasja nr 3-12-1502 protokoll, millega kaebaja soovib tõendada, et tema nõuete täpsustamine seisneb ühe hüve asendamises teise hüvega, mitte ühe nõude asendamises teise nõudega. Kuna kohus on 12.06.2013 lahendanud kaebaja taotluse nõuete täpsustamiseks, ei kuulu kaebaja taotlus rahuldamisele. Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid rikkus vastustaja kaebaja projekti menetlemisel menetlus- ja vorminõudeid. Lähtudes HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asjas ei ole menetlusosaliste poolt vaidlust selle üle, et kaebaja taotluse hindamisel jäi miinimum kriteeriumist puudu 0,45 punkti. 12 3-12-1498 Vastustaja väidetel on otsuste tegemisel tuginenud ka projektitaotluse lisades esinenud puudustel ja vasturääkivustel, kuid vaidlustatud otsustest ega nende lisadest nimetatud kaalutlusi ei ilme. Vastutaja selgituste kohaselt jäi kaebaja projekt
13. kohale ning eelpool olevate projektide kinnitamisega ammendati meetme 5 raames 2012 eraldatud rahalised vahendid, mistõttu ei saanud kaebaja taotlust kinnitada ka seetõttu, et rakenduskavas puudusid selleks vahendid. Vaidlustatud otsuste kohaselt ei ole kaebaja projektitaotluse kinnitamata jätmist põhjendatud eelarveliste vahendite puudumisega. Samuti ei selgu otsusest nr 1.81, vaideotsusest ega nende lisadest töökohtade mittearvestamise põhjused/komisjoni tõlgendused. Arvestades eeltoodut ning seda, et kriteeriumi nr 6 järgi oli võimalik saada kuni 20 hindepunkti, võisid eelpool tuvastatud menetlus- ja vorminõuete rikkumised mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud kaebaja taotlused otsuse nr 1.81 ja 21.05.2012 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus. „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra“ § 2 lg 3 p 3 alusel on projektitaotluse hindamine, sealhulgas projektitaotluste paremusjärjestuse koostamine kohaliku tegevusgrupi ülesanne. Nimetatud korra § 11 lg 3 p 7, 10 alusel tagab kohalik tegevusgrupp, et projektitaotlus vaadatakse läbi ning asjakohase otsuse tegemisel järgitakse haldusmenetluse seaduse nõudeid, strateegiat ja rakenduskava ning esitab PRIA-le ärakirja projektitaotluste hindamise protokollist, kahe nädala jooksul arvates projektitaotluse kinnitamise otsuse tegemisest. Seega on projektile hinnangu andmine ja kinnitamine ainuüksi vastustaja pädevuses ning taotluse edastamine saab toimuda alles peale projektitaotluse hindamise tulemuste selgumist, mistõttu ei ole kohtul käesolevas haldusasjas tehtud kohtuotsusega võimalik kohustada vastustajat kaebaja taotlust kinnitama ja edastama PRIA-le. Pooled taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. PRIA vastavat taotlust esitanud ei ole. Kaebuses esitatud nõuetest tagastati 12.06.2013 määrusega kõigi meede 4 osas esitatud kaebaja taotlused ning jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ennistada tähtaeg kõigi meede 5 osas vastuvõetud otsuste tühistamiseks ja meede 5 raames esitatud kohustamisnõuete osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub kaebus menetlusse jäänud nõuete osas rahuldamisele osaliselt. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. 13 3-12-1498 Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulusid kogusummas 1728.75 euro (II kd tl 47 pöördel). Vastustaja on kandnud õigusabi tasumisega seotud kulusid kogusummas 970.20 eurot (II kd tl 87). Lähtudes HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajale on osutatud õigusabi kokku 22,5 tundi. Vastustajale on osutatud õigusabi kokku 10.3 tundi. Ei saa küll eeldada, et menetlusosalistele antakse haldusasja menetluse raames õigusabi samas ajamahus, kuid erinevust õigusabi osutamise ajakulus rohkem kui üle kahe korra, ei saa pidada põhjendatuks. Hinnates vaidlusaluse asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, on kohtu hinnangul kaebaja poolt kantud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 400 euro ulatuses. Eelpool käsitletud õigusaktide sätete kohaselt on vaidlusaluste toimingute teostamine ja otsuste vastuvõtmine vastustaja põhiline ülesanne, mis eeldab, et neid ülesandeid täitvatel isikutel on olemas vajalik kvalifikatsioon seadusega vastustajale pandud ülesannete täitmiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid seejuures tuleb arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Arvestades seda, et kaebaja on vaidlustanud vastustaja põhitegevuse täitmisel vastuvõetud otsused, puudus kohtu hinnangul vastustajal vajadus välise õigusabi järele ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele vastustaja taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON
14. Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebus rahuldamata ja 3-12Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 otsus kohtuasjas nr 3 12-1498 muutmata. muutmata.
15. Parandada Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 otsuse haldusasjas nr 33-12121498 resolutsiooni sõnastust asendades lauseosa „24.03.2012 otsus nr otsus 1.81“ lauseosaga „23.04.2012 ot sus nr 1.81“. 14 3-12-1498
16. Mõista MTÜMTÜ-lt Pärnu Lahe Partnerluskogu OÜ Rannamäe Puhkeküla menetluskulud kasuks välja menetluskulu d summas 510 (viissada kümme) eurot.
17. Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu menetluskulud tema enda kanda. Riigikohtu Riigikohtu 06.11.2014 määruse RESOLUTSIOON: Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon alusell riigituludesse. arvata HKMS § 107 lg 4 aluse 15