rakendussätetes (§ 40 lg 1) on sätestatud, et enne
jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama sama
Nendeks nõueteks on: inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda ja inimesi on võimalik ehitisest evakueerida. Kõik Päästeameti Ida päästekeskuse poolt ettekirjutuses nr 7.2-6.3/ 31-8 esitatud nõuded ongi seotud võimalusega evakueerida ja evakueeruda. Evakuatsioonitee on ehitise põranda mis tahes punktist algav ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee. Evakuatsiooniteel olev evakuatsioonivalgustuse tabloo peab tagama, et ohu korral on väljumistee ja väljapääs üheselt äratuntav ja valgustatud nii, et oleks võimalik turvaline liikumine ohutusse kohta või selle suunas. Seega on valgustuse eesmärgiks isikute ohutu väljapääsu võimaldamine sobivate visuaalsete tingimuste loomise ja suunanäidu kaudu evakuatsiooniteel ja evakuatsioonipääsu tähistamine. Evakuatsiooni täpsemalt reguleerib juba nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" neljas peatükk.
sätestab et evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja – pääse. Nimetatud teed ja pääsed ongi objekti omanik ja kaebuse esitaja ise oma skemaatilisel plaanil konkreetselt määranud. Evakuatsioonipääsu märgistamist reguleerib
ning konkreetselt selle lõige 5 sätestab, et evakuatsioonipääs peab olema märgistatud, välja arvatud I kasutusviisiga ehitiste ruumides, mis ei ole avalikus kasutuses.
lg 3 sätestades nõuded evakuatsiooniteele, ütleb, et see 1) peab olema kergesti identifitseeritav, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav; 2) seina-, lae- ja põrandakatted ei tohi ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral; 3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni; 4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral.
lg 1 sätestades nõuded evakuatsiooniteel paiknevale uksele, sätestab et uks peab: 1) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon; 2) olema laiusega, mis vastab ettenähtud maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule; 3) avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uks; 4) olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled.
lg 1 sätestab evakuatsioonitee laiuse ning määrab, et evakuatsioonitee laius on üldjuhul vähemalt 1200 mm ja kuni kahekorruselises elamus vähemalt 900 mm. Sama § lg 2 kohaselt võib evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 mm laiune. 4 Kõik ülalnimetatud õiguslikud alused on ettekirjutuses eraldi ja iga konkreetse ettekirjutusega pandud kohustuse osas nimetatud ja lisaks veel ka täiendavalt iga nõude sisu ja aluseid selgitatud. Seega pole vastustaja rikkunud ka selgitamiskohustust. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Tuleohutuse seaduse § 40 lg 1 sätestades riikliku järelevalvet teostava ametniku õigused, määrab, et ametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles: 1) esitab nõude tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks; 2) esitab ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, nõude ehitise kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamiseks; 3) kohustab tegema tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks või päästesündmuse ennetamiseks vajalikke toiminguid. Käesoleval juhul valis Päästeameti Ida päästekeskuse peainspektor võimalikest meetmetest leebeima, nimelt tegi ettekirjutuse tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide, et eesmärgi oleks võinud saavutada tunduvalt vähem koormava meetmega. Valitud meede on ka igati kohane ja proportsionaalne saavutamaks ettekirjutuse eesmärki, milliseks on tagada ohutu evakuatsioon Kangelaste 2 hoonest Narva linnas. Samuti on kaebuse esitajale ettekirjutuse punktide 6 ja 7 osas antud võimalus ise otsustada, kuidas neid täita ja
nõuetele vastavus saavutada ning vastustaja on kirjeldanud alternatiivseid täitmise võimalusi, et kaebuse esitaja saaks valida endale sobivaima ja vähem koormavama (lk 9-10). Konkreetselt evakuatsiooniuste suluste osas sätestab Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 § 27, et need peavad olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Ettekirjutusega on kaebuse esitajalt nõutud, et uks oleks avatav korruse poolt ilma abivahendita ehk ilma võtmeta, seega on ka siin jäetud kaebuse esitajale võimalus ettekirjutuse täitmiseks ise valida erinevate suluste (väändenupp ehk liblik, link, paanikalatt) vahel ja leida just talle hinna ja kvaliteedi ja muu poolest sobiv. Kaebuse esitaja poolt nimetatu, et haldusaktiga piiratakse kolmandate isikute huve, ei vasta tõele ja on paljasõnaline. Vastupidi – haldusakt on kõikide majas tegutsevate rentnike ja neid külastavate klientide huvides, et vajadusel tagada nende ohutu evakuatsioon. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajale on antud igati mõistlik aeg ettekirjutusega pandud kohustuste täitmiseks. Arvestades, et ettekirjutusega esitati nõue viie ukse avatavuse osas, kolme evakuatsioonipääsu tähistamise osas ja mööbli ümber paigutamise osas, siis on vastustaja seisukohal, et kõikide nimetatud nõuete täitmiseks kulub reaalselt aega vähem kui üks tööpäev. Seega olid ettekirjutuses antud tähtajad 30.06.2012 ja 30.07.2012 igati mõistlikud. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmine ei ole ka rahaliselt liigselt koormav, ustele vajalike suluste hinnaklassid on äärmiselt erinevad, odavaimad isegi alates 10 eurost (ASSA lukkudele) ning ustel ei tule vahetada kogu lukku vaid ainult selle suluse osa. Seega võiks minimaalseks kuluks olla viiele sulusele umbes 50 eurot ja midagi tuleks kaebajal ilmselt tasuda töömehele, kes sulused vahetab. Evakuatsioonipääsu tähistavate valgustite hinnad on vahemikus 30 - 40 eurot, seega kuluks neile umbes 100 eurot ning ka see ei ole vastustaja arvates liigselt koormav. Ettekirjutuse punktis 6 pandud kohustuse, kui töömahukaima, täitmise tähtaeg on 30.09.2012, mis on vastustaja arvates samuti piisav ja mõistlik (lk 9). Tuleohutuse seaduse § 40 lg 2 sätestab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve asutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud 5 korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]. Kirjeldatu alusel vastav vaidlustatud ettekirjutus tuleohutuse seaduse §-is 40 loetletud nõuetele, sest selles on kirjas tegemise aeg ja koht, koostaja ja kohustatud subjekti andmed, ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja õiguslikud viited, kohustatud subjekti kohustused ja nende täitmise tähtajad, viide punktis 7 ette nähtud kohustuste täitmata jätmisel kohaldatava konkreetse suurusega sunnivahendi rakendamise võimalusele, viide ettekirjutuse vaidlustamise korrale ja tähtajale ning ettekirjutus on selle koostaja poolt ka digitaalselt allkirjastatud. Kaebajale on õigesti rakendatud hoiatusena sunnivahendi- sunniraha 300 € iga täitmata jäetud punkti eest, kokku 2100 €, juhul kui riikliku tuleohutusjärelevalve vaidlustatud ettekirjutuse punkte 1-7 ei täideta määratud tähtajaks (lk.10). Halduskohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Päästeameti Ida päästekeskuse 22.05.2012 antud ettekirjutus nr 7.2-6.3/ 31-8 tühistamata. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja OÜ M-Nar Kinnisvara kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.