3-12-1362/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1362 Otsuse kuupäev

1. november 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebus Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni 11.05.2012 ettekirjutuse nr 3.1-1/3915-5 osaliseks tühistamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ /registrikood 10186158/, Vastustaja: Tööinspektsioon /registrikood 70001969/, Resolutsioon
2. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta kaebaja poolt kantud menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 17.12.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
5. 11.05.2012 koostati Tööinspektsiooni Ida inspektsioonis ettekirjutus nr 3.1-1/3915-5 (tl 8-9), mille punktides 2 ja 3 kohustati Kiviõli Keemiatööstuse OÜ töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 ja § 6 lg 6 tuginedes esitama hiljemalt 15.06.2012 töötajatele kirjalikus töölepingus andmed makstava lisatasu kohta ning teavitama töötajaid töölepingu kirjalikus dokumendis tööajast, rakendatavast tööaja summeerimisperioodist ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustest. 31.05.2012 koostatud vaideotsusega nr 6-4.1/489-1 (tl 10) jättis Tööinspektsioon ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 29.06.2012 edastas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2-4), palus tema suhtes tehtud ettekirjutuse punktid 2 ja 3 tühistada ning esitas oma seisukohad kummagi vaidlustatud punkti suhtes. Ettekirjutuse punkt 2 osas selgitas kaebaja osaühingus rakendatavat lisatasude maksmise korda ning märkis, et Tööinspektsiooni pädevus piirdub ainult töölepingu seaduse § 115 lg 1 toodud normidest kinnipidamise üle riikliku järelevalve teostamisega, tehingute täitmisest ja majandustulemustelt makstava tasu üle aga pole seda võimalik teostada. Ta leidis, et töölepingutes on lisatasude maksmise andmed määratud ning lisas, et lisatasu maksmise tingimused ei ole töölepingu kohustuslikuks osaks olukorras, kus tööandja vastavas kohustuses pole kokku lepitud vaid on üksnes antud võimalus soovi korral neid vabatahtlikult maksta. Ettekirjutuse punkt 3 osas kirjeldati tööaja arvestamise ja tööaja graafikute koostamise korda märgiti samuti, et Tööinspektsioonil ei ole võimalik töölepingu seaduse § 6 lg 6 kohaldamise üle riiklikku järelevalvet teostada ning leiti, et selle seaduse § 5 lg 1 p 7 kohaselt on töölepingus nõutav üksnes aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ja antud juhul on see nõue täidetud, kuna töölepingutes sisaldub kokkulepe vahetustega töötamiseks vastavalt kinnitatud graafikutele, töötajad on sellest teadlikud ja nende suhtes rakendatakse summeeritud tööaja arvestust arvestusperioodiga üks kuu.
7. Tööinspektsioon vaidles oma 12.07.2012 edastatud vastuses (tl 27-31) kaebusele vastu, palus seda mitte rahuldada ja esitas kummagi vaidlustatud punkti kohta oma seisukohad. Ettekirjutuse punkt 2 osas leiti, et see on tehtud töölepingu seaduse § 115 antud järelevalve pädevuse piirides, viidati Kiviõli Keemiatööstuse OÜ töötajate korduvatele pöördumistele tasu maksmise põhimõtete suhtes ja Euroopa Liidu direktiivile 91/533/EMÜ ning leiti, et nii selle kui töölepingu seaduse § 5 eesmärk on töötaja teavitamine töösuhte olulistest aspektidest viisil, mis võimaldavad tal kontrollida kokku lepitud tingimuste täitmist tööandja poolt. Seejuures märgiti, et kuna kontrollimise käigus tööinspektorile esitatud palgalehtede kohaselt makstakse lisatasu igakuiselt ja see moodustab sageli suurema osa tasust, on kaebaja käsitlus vastuolus seaduse mõttega, et töölepingu tingimused peavad olema selged ja arusaadavad ning kaebusele lisatud töölepingu punktiga 5.1, mille kohaselt lepiti kokku põhitöötasust ja lisatasudest koosnev töötasu. Ettekirjutuse punkt 3 osas ei nõustutud samuti kaebaja käsitlusega ning märgiti, et kuna töölepingu seaduse § 6 üle riikliku järelevalve sätestamine expressis verbis ei ole võimalik, tuleb selles osas vaadata järelevalve eesmärki laiemalt ja arvestada ka siin direktiivist 91/533/EMÜ tulenevat teavitamiskohustust, selle täitmisele ongi ettekirjutuse punkt 3 töölepingu seaduse § 5 lg 1 alusel suunatud. Veel märgiti, et kaebuse esitaja ja töötajate vahel puudub kirjalik kokkulepe summeeritud tööaja rakendamiseks, kuid pooled olid kokkuleppeid täitma asunud ning sellega pikenes automaatselt töölepingu seaduse § 5 lg 1 toodud riiklikku järelevalvet võimaldav loetelu. Vee lisati, et kaebaja ei erista vahetustega töö ja summeeritud tööajaarvestuse õiguslikku erinevust, esimene ei tähenda veel teist ja vastavat teavitamiskohustus ei saa lugeda täidetuks asjaoluga, et töölepingu kohaselt toimub töö vahetustega vastavalt kehtestatud graafikule. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Tööinspektsiooni õigus teostada järelevalvet töölepingu seaduse täitmise üle on reguleeritud selle seaduse § 115, kus on täpselt ära määratud, milliste nõuete täitmise üle võib tööinspektor riiklikku järelevalvet teostada ning on nimetatud muuhulgas ära ka töölepingu seaduse § 5 lg 1 sätestatud nõuded. Selles on käsitletud tööandja teavitamiskohustust ning kehtestatud, millised andmed peavad töölepingu kirjalikus dokumendis kindlasti sisalduma.
9. Käesoleva vaidluse põhjuseks oleva ettekirjutuse punktis 2 (tl 8) on Tööinspektsioon töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 tuginedes heitnud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ette seda, et ta pole töötajatele heauskselt, selgelt ja arusaadavalt esitanud andmeid igakuiselt makstava lisatasu kohta ning on teinud ettekirjutuse esitada need töötajatele kirjalikus töölepingus. Viidatud seadusesäte kohustab märkima töölepingu kirjalikku dokumenti lisaks kokkulepitud töötasule ka selle arvutamise viisi ja maksmise korra. Sama paragrahvi teine lõige nõuab, et andmed oleks esitatud heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Ettekirjutuse punkt 2 väidetel sisaldub töölepingutes lisatasude osas üksnes märge, et neid võib töötajale töötulemustest lähtudes maksta tööandja otsuse, kollektiivlepingu ja muude dokumentide alusel. Kaebaja ei ole seda väidet ümber 2 lükanud ja tema poolt kohtule näidisena edastatud töölepingu (tl 13-15) punkti 5 alapunkt 5 kinnitab etteheite tõesust. Sama töölepingu punkti 5 alapunktides 1 ja 2 on sätestatud, et makstav töötasu koosneb põhitöötasust ja lisatasudest, täpsustatud on aga ainult põhitöötasu suurus ning andmed töötasu arvutamise viisi kohta üldse puuduvad. Seega jääb arusaamatuks, millest täpselt töötasu ikkagi koosneb ja kuidas toimub selle arvutamine. Seda eriti olukorras, kus tegelikkuses makstakse tööinspektsiooni tuvastatu kohaselt töötajatele igakuiselt lisatasusid, milliste suurus on kas lähedane põhitöötasu suurusele või ületab seda olulisel määral (tl 32).
10. Ettekirjutuse punktis 3 (tl 8 pöördel) on Tööinspektsioon töölepingu seaduse § 5 lg 1 ja § 6 lg 6 tuginedes kohustanud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ teavitama töölepingu kirjalikus dokumendis töötajaid tööajast, rakendatavast tööaja summeerimisperioodist ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustest ning märkinud seejuures, et autojuhid, mäemeistrid, laadurijuhid, kombainimasinistid töötavad 12-tunnistes töövahetustes, kuid töötajatega puudub kokkulepe tööaja summeerimises, tööandja pole ühegi dokumendiga teatanud neile rakendatava summeerimisperioodi pikkust ja üheselt arusaadavat tööajakava esitamise aega. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 7 ja 11 kohustavad töölepingu kirjalikku dokumenti märkima muuhulgas aja, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaja) ning viite tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitele. Sama seaduse § 6 lg 6 on kehtestatud, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks sama seaduse § 5 nimetatule teatama töötajale ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Kaebaja on märkinud enda poolt ettekirjutuse selle osa suhtes esitatud väidete juurde esitatud töölepingu punkti 4.3 (tl 13 pöördel), et töö on vahetustega vastavalt kinnitatud graafikule ja peab sellega vastavat nõuet täidetuks (tl 3 pöördel). Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta, et mõisted „vahetustega töö“ ja „summeeritud tööaeg“ ei ole kattuvad. Esimene tähendab seda, et töötajad vahetuvad ühel ja samal tööl vastavalt mingile kindlale korrale ega eelda tingimata töölepingu seaduse § 43 lg 2 sätestatud kaheksast tunnist pikemat tööpäeva, teine aga rakendub üksnes siis, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. Näidisena viidatud töölepingu punktis 4 ei ole midagi kirjas konkreetse tööaja ega töökorralduse reeglite suhtes ning selle alapunktides 1 ja 2 on märgitud üksnes, et tööaja kestus, algus, lõpp, lõunavaheaja ja muude vaheaegade algus ja lõpp on määratud ettevõtte sisemise töökorraldusega. Kuna seejuures ei ole ära nimetatud ühtegi konkreetset dokumenti ja seda pole tehtud ka üheski teises lepingu osas, pole võimalik üheselt aru saada, milles täpselt on tööandja ja töötaja ikkagi kokku leppinud, seda enam, et vastava töölepingu sõlmimise ajal nõudis töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 11, et töölepingu kirjalikus dokumendis oleks tööandja kehtestatud reeglitele viitamise asemel need ära toodud. Kaebuse lisana esitatud „Kiviõli Keemiatööstuse OÜ töötajate tööaja arvestamise kord“ (tl 16-17) ei saa töölepingus puuduvaid andmeid kuidagi asendada, sest see määratleb üksnes üldised põhimõtted ega kehtesta iga konkreetse töötaja tööajaga seonduvat, sealhulgas tema töövahetuse konkreetset pikkust ega seda, kas sellest tulenev tööaeg jaguneb arvestusperioodil võrdselt või tuleb kohaldada summeeritud tööaja arvestust.
11. Töölepingu seaduse § 115 ei ole seaduseandja ära nimetanud, et Tööinspektsioon võib teostada riiklikku järelevalvet selle seaduse § 6 lg 6 kehtestatud nõude täitmise üle. See aga ei saa käesoleva juhtumi puhul määravat tähendust omada ega kaebuse rahuldamist kaasa tuua, sest ettekirjutuse vastavas punktis pole nimetatud sätte nõue ainus, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse. Ehkki ettekirjutuse vastava osa sõnastus on tervikuna mõnevõrra segane ja seejuures osundatud töölepingu seaduse § 5 lg 1 konkreetseid punkte 7 ja 11 pole ära nimetatud, on siiski võimalik aru saada, et tööinspektor pole töölepingutes tööaja kohta kirja pandut piisavaks pidanud ega nimetatud sätete nõudeid seetõttu täidetuks lugenud. Seda kinnitab asjaolu, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on lisaks nõudele teatada töötajatele tööajakava teatavaks tegemise tingimused, tehtud selgesõnaline ettekirjutus teavitada neid töölepingu kirjalikus dokumendis ka tööajast ja rakendatavast tööaja summeerimisperioodist. 3 Ettekirjutus ise vastab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26’ lg 1 loetletud nõuetele, sest selles on kirjas tegemise aeg ja koht, koostaja ja kohustatud subjekti andmed, ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja õiguslikud viited, kohustatud subjekti kohustused ja nende täitmise tähtajad, viide punktis 2 ette nähtud kohustuse täitmata jätmisel kohaldatava konkreetse suurusega sunnivahendi rakendamise võimalusele, viide ettekirjutuse vaidlustamise korrale ja tähtajale ning ettekirjutus on selle koostaja poolt ka allkirjastatud.
12. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust Tööinspektsiooni Ida inspektsioonis 11.05.2012 koostatud ettekirjutuse nr 3.1-1/3915-5 punktide 2 ja 3 tühistamiseks. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kaebus jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivude tasumisega kantud 28,75 euro suurune menetluskulu (tl 6-7) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Tööinspektsioon oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 4