TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-494 Otsuse kuupäev 29.mai 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Anu Aunap kaebus Tartu Vangla direktori 07.veebruari

§ 64

lg 1 p-st 3 ja lg-st 6 tulenevalt võib asutuse normaalse töö tagamiseks ajutiselt äraoleva ametniku ülesandeid panna täitma teise ametniku, asendajaks määratud ametnikule makstakse lisatasu proportsionaalselt asendatava tööülesannete täitmise hulgale. Kui asendaja asendamise ajal ühtegi asendatava ametijuhendi järgset ülesannet ei täida, siis puudub ka alus lisatasu maksmiseks. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi ja kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja Ülle Kundi seletustega ei leidnud kaebaja väited asendusest tulenevate lisaülesannete täitmise kohta kinnitust ning seega puudus alus lisatasu maksmiseks. Kaebaja põhjenduste järgi on kaebajal sooviks saada lisatasu vastutuse ning pingelisuse eest aga mitte reaalselt asendamisest tingitud töö tegemise eest. Kohtu põhjendused

1. Vaidlus on antud asjas selles, kas kaebajal oli õigus saada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja asendamise eest lisatasu. Kaebaja taotluse kohaselt on tal õigus talituse juhataja asendamise eest saada lisatasu 50% juhataja ametipalgast, mille andmisest on Tartu Vangla direktori käskkirjaga keeldutud. Vaidlust ei ole samas poolte vahel selles, et kaebaja oli perioodil 25.06.2012 kuni 06.07.2012 määratud kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja Ülle Kund’i puhkusel viibimise ajaks täitma viimase ametijuhendijärgseid tööülesandeid ilma kaebajat enda tööülesannete täitmisest vabastamata. Tartu vangla direktori 14.06.2012 käskkirja nr 32/296 p-s 4 on pandud talituse juhata Ülle Kundi ametijuhendijärgsed tööülesanded puhkusel viibimisel aja, 25.06.2012 kuni 08.07.2012 ning 30.07.2012 kuni 31.07.2012 kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse vanem kriminaalhooldusametnikule Anu Aunapile vabastamata teda oma tööülesannete täitmisest. A.Aunap on Tartu Vangla direktorile 12.07.2012 esitatud avalduses taotlenud lisatasu maksmist mitte kogu käskkirjaga määratud asendamise aja eest, vaid perioodi 25.06.-06.07.2012 eest.
2. Puuduva ametniku asendamisest tuleneva lisatasu maksmist reguleerib 25.01.1995 vastu võetud avaliku teenistuse seadus (

). Kohaldamisele kuulub vaidlustatud käskkirja vastuvõtmise ajal kehtinud

redaktsioon, so kuni 01.04.2013 kehtinud redaktsioon.

§ 64

lg 1 p 3 kohaselt võib puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametisasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas, panna puuduva ametniku 2 2 ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest. Vangla direktori 14.06.2012 käskkirjaga määratigi kaebaja talituse juhataja asendajaks viimase puhkuse ajaks, ehk ajutiselt, vabastamata kaebajat tema enda tööülesannete täitmisest.

§ 64lg 6 sätestab, et ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1.

lõike punkti 3 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Seega näeb seadus ette, et ametnikul on teise äraoleva ametniku ajutise äraoleku korral (puhkusel, haiguslehel jms) õigus saada lisatasu, kuid ainult siis, kui ta on ka reaalselt äraoleva ametniku üleandeid täitnud.

1. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas on haldusakti põhjendamise nõue täidetud, käskkirjas on kokkuvõtvalt välja toodud põhjused, miks kaebaja taotlus on jäetud rahuldamata. Haldusakt on arusaadav ja kontrollitav. Vaidlustatud käskkirja põhjendustes on märgitud: 1) taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud, et Anu Aunapi töökoormus oleks kasvanud sel perioodil sedavõrd, et A. Aunapil tekiks lisatasu õigus; 2) Ülle Kund tegi hädavajaliku enne puhkusele minekut ära ja muud ülesanded ei olnud vajalik kiireloomuliselt täita; 3) A. Aunapi poolt esitatud pikk tööde loetelu on ilmne liialdus; 4) menetluse käigus ei ole leidnud kinnitust, et A. Aunap oleks sel perioodil lahendanud mõnd erakorralist olukorda seoses juhataja ülesannete nimetamisega. Käskkirja lisaks on väljavõte Eva Panksepa (taotluse menetleja), Kadri Kelderi ja Anu Aunapi kirjavahetus ajavahemikul 05.11.2012 kuni 30.01.2013.a
2. Nagu märgitud, ei näe

§ 64

lg 4 ette, et äraoleva ametniku asendamise korral tuleb alati ja igal juhul asendajale lisatasu maksta. Seaduseandja on ette näinud, et lisatasu makstakse ainult reaalselt asendatava tööülesannete täitmise eest. Nii on ka Riigikohtu halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-57-05 märkinud, et „Täiendavate ülesannete täitmine eeldab, et täiendavaid teenistusülesandeid on ametnikule pandud ja et neid ülesandeid ka tegelikult tema poolt täidetakse“. Kuna kaebaja on direktori käskkirjaga juhataja ametijuhendijärgseid ülesandeid täitma pandud, saab järeldada, et vangla direktor on sellega ka tunnistanud, et talituse normaalne töö võib juhataja puudumise tõttu saada takistatud (

§ 64lg 1).

Kuid antud säte ei näe ette lisatasu maksmist ainult selle eest, et ametnik on teise ametniku kohustusi pandud täitma, vaid lisatasu väljamaksmisel on oluline välja selgitada täiendavate teenistusülesannete reaalne täitmine.

1. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast on vastustaja hinnanud taotluse läbivaatamise käigus, kas kaebaja on taotletud perioodil täitnud selliseid lisakohustusi, mis annaksid aluse lisatasu määramiseks. Kaebaja on 15.01.2013 E.Panksepale saadetud kirjas välja toonud, milliseid talituse juhataja ülesandeid ta vaidlustatud perioodil pidi täitma. Taotluse menetluse käigus menetlejale selgitusi andnud Tartu Vangla kriminaalosakonna juhata Kadri Kelder ja talituse juhataja Ülle Kundi kirjavahetusest nähtub, et talituse juhataja Ülle Kund, keda kaebaja asendas, ei andnud puhkusele minnes kaebajale konkreetseid, talituse juhataja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid täita. Ü.Kund on väitnud, et ta ei lähe kunagi puhkusele selliselt, et jätaks tegemata asju, mida ta saab ise ära teha. Samuti on Ü.Kund oma vastustes (K.Kelderi 30.01.2013 e-kiri) märkinud, et tema hinnangul kaebaja poolt märgitud juhataja ülesannete 3 3 täitmised (näiteks R .Schwede tööde ümberjagamine) ei olnud kiireloomulised ning A. Aunapil puudus asendamise ajal vajadus nende täitmiseks.
2. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotluse menetlemisel on käsitletud kõiki kaebaja poolt vastustajale haldusmenetluses välja toodud asjaolusid. Kaebajale on edastatud jooksvalt kogu menetluse käigus toimunud kirjavahetus ning kaebaja on olnud vastustaja ametnike selgitustest koheselt teadlik. Oluline on seejuures asjaolu, et kaebaja poolt asendatava ülesannete täitmise vajaduse ja nende reaalse täitmise kohta on selgitusi andnud kaebaja vahetud ülemused, kes peavad täpselt teadma, kas ja millised asendatava tööülesandeid pidi kaebaja lisaks oma tööülesannetele täitma. Kaebaja väide, et talle ei võimaldatud viimasele, kriminaalhooldusosakonna juhataja Kadri Kelderi kirjale vastu vaielda, ei ole millegagi tõendatud. Käskkiri on välja antud 07.02.2013, seega oli kaebajal võimalus K.Kelderi 30.01.2013 kirjale vastuväited esitada. Samas ei ole kaebaja ka kohtule esitatud kaebuses välja toonud, ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milliseid talituse juhataja ametijuhendijärgseid ülesandeid ta viimase asendamise ajal täitis, või miks vaidlustatud käskkiri on sisuliselt õigusvastane. Samuti puudub selgitus, millised järeldused vaidlustatud käskkirjas või käskkirjale lisatud kirjavahetuses on ebaõiged. Kui kaebaja väidab, et tal ei olnud võimalik peale 30.01.2013 K. Kelderi kirja enam vastuväiteid esitada, oli seda võimalik teha kohtule esitatud kaebuses. Kaebuses on aga põhiväiteks, et kaebaja töö asendajana oli pingeline ja vastutusrikas ja antud asendamine ei toimunud nii nagu varem. Selline üldistus aga ei õigusta lisatasu määramist.
3. Kaebaja on märkinud, et ta ei ole rahul sellega, et tema avaldust lisatasu saamiseks hakati menetlema alles jaanuaris 2011 ning et tagantjärele on raske detailselt meenutada tehtud töid. Kohus tunnistab, et vastustaja on õigusvastaselt viivitanud kaebaja 12.07.2012 esitatud taotluse menetlema asumisega ja menetlemisega. Alles 05.11.2012 on K.Kelder edastanud taotluse vangla direktorile, kes omakorda on andnud korralduse taotluse menetlemiseks alles 02.01.2013.a. Kaebaja ei ole aga seoses taotluse menetlemise viivitamisega kaebust esitanud. Samas ei ole millegagi tõendatud, et taotluse lahendamisega viivitamine oleks viinud ebaõigele otsusele.
4. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kohus vaidlustatud Tartu Vangla 07.02.2013 käskkirja ei tühista, puudub ka alus kaebaja kohustamisnõude – kohustada kaebajale välja maksma 50% talituse juhataja ametipalgast, rahuldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4 4