3-12-890/101

3-12-890 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-890 Haldusasi OÜ Novadirect kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.01.2012 maksuotsus nr 12.2-3/3196-
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2013 Menetlusosalised Kaebaja OÜ Novadirect esindaja vandeadvokaat Raul Oberg Vastustaja Maksu- ja Tolliameti esindaja Egert Übner RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Novadirect kaebus haldusasajas nr 3-12-
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. detsembril
6. ASJAOLUD 30.01.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/3196-12 vähendati OÜ Novadirect sisendkäibemaksu ajavahemikus juuli kuni oktoober 2010 summas 345 200 1 3-12-890 krooni, määrati maksukohustuslasele tasumiseks käibemaksu nimetatud ajavahemiku eest 345 2000 krooni ja tulumaksu 481 458 krooni (tl 11-20). 17.08.2012 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 75-77). 25.10.2012 esitas vastutaja täiendavad tõendid (tl 129). 27.03.2013 toimus asjas kohtuistung (tl 205-214). 20.05.2013 esitas kaebaja asjas täiendavad tõendid (II II kd tl 28). 27.05.2013 toimus kohtuistung (tl 34-39). 04.06.2013 edastas Keskkonnaamet vastuse kohtupäringule (tl 45-46). 10.06.2013 eadastas AS SEB Pank vastuse kohtupäringule (tl 49). 10.09.2013 esitas kaebaja esindaja taotluse 29.08.2013 määrusega antud tähtaegade muutmiseks (tl 54). 11.09.2013, 15.10.2013 esitas vastustaja täiendavad selgitused asjas (tl 5657, 67). 02.12.2013 esitas kaebaja seisukohad kaebuses ja menetluskulude nimekirja menetluskulude kandmist tõendavate dokumentidega (tl 81-82, 84, 86-87). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel ei vasta maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolud tegelikkusele ning hinnangud kaebaja tehingutele on meelevaldsed ja oletuslikud. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud kaebaja ja OÜ Balantest vahel sõlmitud tehingute tegelikku majanduslikku sisu. OÜ Novadirect juhatuse liige E. A ning OÜ-d Balantest, Novadirect volikirjaline esindaja A. A on abikaasad. Nimetatud asjaolu ei tähenda seda, et E. A teadis või pidi teadma OÜ Balantest tehingutest kolmandate isikutega. E. A teadis, mis hinnaga OÜ Novadirect ostis kasvava metsa raieõiguse OÜ-lt Balantest ning pidas makstud hinda sobivaks, kuna ülestöötatud metsamaterjali hind kattis kulud ning teenis kasumit. Kasvava metsa raieõiguse ostis OÜ Balantest metsaomanikelt ning müüs kallimalt OÜ-le Novadirect. Need tehingud toimusid A. A korraldmisel ning maksumenetluses kogutud tõendid ei anna alust väita, et E. A oleks olnud teadlik OÜ Balantest ja kolmandate isikute vahel sõlmitud tehingute sisust sh hinnast. Meelevaldne on maksuhalduri väide selle kohta, et E. A kasutas tahtlikult võimalust vähendada OÜ Balantest kaudu tehingute sõlmisega OÜ Novadirect käibemaksukohustust. Kaebaja ja tema seaduslik esindaja ei saa vastutada OÜ Balantest tegevuse eest. E. A ei ole alates 16.07.2010 teinud mingeid tehinguid tema nimel oleva Swedbank pangakontoga. Tegelikkuses kasutab nimetatud kontot ja kontoga seotud deebetkaarti ning teeb kontoga pangatehinguid A. A, keda on selleks volitanud E. A. A. A tegi kontolt tehinguid ka juhul, kui see oli vajalik E. A palvel või huvides. E. A ei ole kunagi teinud sularaha sissemakset E. Se pangakontole. 2 3-12-890 Kaebaja soetas OÜ-lt Balantest raieõiguse Hintsu kinnistul. OÜ Balantest töötas 2010 metsa üles raieõigusega määratud mahus ja müüs 231,23 tm metsamaterjali edasi. Ülejäänud metsamaterjal jäi kaebaja oma tarbeks. Asjaolu, et OÜ Balantest ei esitanud kaebajale arveid metsamaterjali ülestöötamise eest, ei sõltunud kaebajast ning tööde kohta arvete puudumine ja tööde eest mittemaksmine ei tõenda tööde teostamist või mitteteostamist. Asjaolu, et äriühingud said Hintsu kinnistule metsamaterjali rohkem kui oli kajastatud metsateatises ja raielepingutes, ei viita maksuõiguslikele rikkumistele. Keskkonnajärelevalve käigus kahju keskkonnale ei tuvastatud. Ka kinnistu omanik ei välista suuremas mahus metsamaterjali ülestöötamise võimalust. Kaebaja ostis OÜ-lt Balantest maaharimisteenuseid ja juhtimiseteenust. Maksumenetluses ei ole tehingupoolte tegelikku tahet välja selgitatud. Menetluses antud seletuste pinnalt on tehtud ebaõiged järeldused, sest maaharimisteenused ei kuulunud juhtimisteenuse koosseisu. Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu. Maksuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning maksuhaldur jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Maksuhaldur nõustub, et ajavahemikus 16.07.2010 ja 04.01.2012 oli A. Al õigus teha pangatehinguid E. Ale kuuluva pangakonto kaudu. Samas on pangaväljavõtetest näha, et E. A teostab pangakontole üleakandeid makstes tagasi äriühingule antud käibelaenusid ning kandes äriühingu kontole raha märkega „raha Novadirect kassasse“. Seoses OÜ RTS Mustamäe Arendus ostuga kinnitab äriühingu ostnud isik, et laenas ostuks vajaliku raha E. A käest ning tema poolt on laenusumma tagastatud E. Ale. Seega ei kasutanud vaidlusalust pangakontot üksnes A. A. Ka E. A kinnitab pangakontole laekunud raha välja võtmist. Kaebaja soetas raieõiguse otse kinnistute omanikelt. Vaidlusaluste tehingutega seotud isikud on omavahel tihedates perekondlikes ja ärilistes suhetes. Maksuhalduril on maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt alus arvata, et kaebaja osales maksupettuses ning väidetavalt OÜ-le Balantest makstud summad on jõudnud raieõiguse soetamismaksumust ületavas osas kas E. A või A. A käsutusse. OÜ Balantest pangakonto väljavõttest selgub, et suures osas on laekunud rahasummad kantud E. A pangakontole selgitusega kas A. A käibelaenu või majanduskulude katteks. Kaebaja oli teadlik tehingute mittetoimumisest OÜ-ga Balantest. E. A väide, et ta ei teadnud midagi OÜ Balantest tegevusest, ei ole usutav. E. A pangakontot on kasutatud mõlema äriühingu majandustegevusega seotud maksete teostamiseks, mõlema abikaasa isiklike kulude tasumiseks, samuti E. A ja R. K vahelise laenulepingu rahastamiseks. E. A võttis pangakontolt sularaha. Seega ei saanud E. Al olla teadmata tema pangakontol teostatud toimingud. Kuna kaebaja soetas metsamaterjali tegelikkuses otse kinnistu omanikelt, ei saa antud materjal kajastuda vaidlusalustes tehingutes. Kaebaja ja OÜ Balantest vahel sõlmitud lepingu raiemahuks on märgitud 360 tm. Sellises mahus materjali ei ole võimalik üles töötada lepingus näidatud 3 3-12-890 tähtajal ehk ühe päevaga ega ühe nädalaga – ajavahemik, mille jooksul teostati metsamaterjali väljavedu. Maksuhalduri hinnangul töötati Hintsu kinnistul metsamaterjali üles OÜ Balantest tarbeks, mis realiseeriti enamuses 2010 juulis. Kaebaja väide selle kohta, et OÜ Balantest teostas nimetatud kinnistul raiet kaebaja tellimusel 2010 augustis, ei ole kinnitust leidnud. Kaebaja ei ostnud OÜ-lt Balantest eraldi maaharimisteenuseid. E. A ja A. A poolt maksumenetluses antud ütlustest tuleneb otseselt, et juhtimisteenuse sisuks oli muuhulgas ka kaebajale kuuluvate põllumaade hooldamine ja harimine. Üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba saamist, kui puudvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid tehingute toimumist. Antud juhul ei ole tõendatud kaebaja poolt tehtud väljamaksete eest ettevõtlusega seotud teenuse soetamine. Maksuhaldur on arvestanud nii käibemaksu suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur on lugenud kinnistu omanikele makstud summad äriühingu ettevõtlusega seotud kuluks ning arvesse võtnud sisendkäibemaksu summad, mis on kajatastud käibemaksukohustuslaste müügikäibes. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevaks ajaks ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et 18.08.2010 tehti E. A pangakontolt ülekanne E. Se pangakontole, mitte sularaha sissemakse (tl 7-7 pöördel; II kd tl 49, 56). Vastustaja kinnitusel ei mõjuta nimetatud asjaolu kaevatava maksuotsuse resolutsiooni (II kd tl 67). Kaebaja väidetel ostis ta OÜ-lt Balantest maaharimisteenuseid ja seda väljaspool juhtimiseteenust. Kaebaja on seisukohal, et maksumenetluses ei ole tehingupoolte tegelikku tahet välja selgitatud ning menetluses antud seletuste pinnalt on tehtud ebaõiged järeldused, sest maaharimisteenused ei kuulunud juhtimisteenuse koosseisu. Maksumenetluses on tuvastatud, et juhtimisteenuse osutamise osas kirjaliku lepingut poolte vahel ei sõlmitud. Kaebajale on edastatud juhtimisteenuse osutamise eest arved ajavahemikul 01.01-31.12.
7. Samuti on kaebaja poolt tasutud 28.07.2010 OÜ Balantest arved kultiveerimis-, mürgitamisteenuse ning 2011 veebruari kündmisteenuse eest (tl 15). E. A 30.09.2011 maksumenetluses antud seletuse kohaselt toimus juhtimisteenuse sisseost OÜ-st Balantest kokkuleppel A. Aga. Kokku lepiti 12 kuu ajakava antud ajavahemikul osaühingu toimimiseks vajalike tegevuste kohta. Seletuse kohaselt ei läinud juhtimisteenuse alla: dokumentide allkirjastamine; panga- ja kassatehingud. Juhtimisteenuse raames tuli OÜ-s Novadirect teostada igasuguseid töid– see hõlmas kõiki osaühingu tegutsemiseks vajalikke tehinguid ja toiminguid. Juhtimisteenuse eesmärgiks 4 3-12-890 ole tagada OÜ Novadirect majandustegevuse juhtimine, et keegi „.. teeks kõik mida OÜ-s Novadirect oli tarvis teha …“ (tl 117 pöördel, 118). A. A 16.08.2011 maksumenetluses antud seletuse kohaselt on OÜ Balantest osutanud kaebajale juhtimisteenust. Kaebajale osutati juhtimisteenust aasta. Juhtimisteenust osutas A. A, kes tegi kõik, mis oli vaja: hooldas põllumaad (väetas, kündis); tegi tehinguid metsaga; vormistas lepinguid; allkirjastas akte (tl 99 pöördel). 13.09.2011 seletuses jääb A. A eelmises seletuses antud selgituste juurde ning kinnitab, et juhtimisteenus hõlmas kõiki tehinguid ja toiminguid, mida oli OÜ-s Novadirect tarvis teha. Teenuse osutamiseks oli talle 16.11.2009 antud vastav volikiri. A. A 13.09.2011 seletuse kohaselt osutas OÜ Balantest kaebajale kultiveerimis-, mürgitamis-, kündmis-, metsaraieteenust (tl 103, 103 pöördel). Kohtuistungil antud ütlustes väitis A. A, et juhtimisteenus hõlmas majandustööde tegemiseks vajalikku organiseerimist. Kaebaja tegevuseks vajalike teenuste jaoks oli oma standarthind lisaks igakuulisele juhtimisteenusele. Juhtimisteenuse eest makstava tasu eest ei oleks olnud võimalik teha kõiki põllumajandustegevuseks vajalikke töid (tl 211). Samas selgub A. A maksumenetluses antud seletusest, et kõik kaebaja tegevuseks vajalikud tööd tegi ta ise (kündmine 85 ha) ning põllumajanduses vajalike tööde tegemiseks vajalikud vahendid (traktori, mürgipritsi) sai tasuta laenuks (tl 99 pöördel, 103, 103 pöördel ). Tööde tegemiseks vajaliku kütuse ostis OÜ Balantest, mis oli kogu kulu (tl 103 pöördel). Hinnates maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning eelpool nimetatud seletusi juhtimisteenuse sisu osas, hõlmas kohtu hinnangul juhtimisteenus kõiki OÜ Novadirect majandustegevuseks vajalikke tehinguid ja toiminguid. Seletuse andjad ei ole seletustes eristanud juhtimisteenust äriühingu majandustegevuses tehtud tööde alustamiseks, teostamiseks ning lõpetamiseks vajalikest toimingutest. Kaebuses kirjeldatud asjaolud juhtimisteenuse osas ja kohtuistungil A. A poolt antud seletus juhtimisteenuse raames ning väljaspool nimetatud teenust osutatud toimingute kohta on vastuolus tema poolt maksumenetluses juhtimisteenuse kohta antud seletustega. Arvestades seda, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väiteid ja tunnistaja A. A ütlusi juhtimisteenuse sisu osas, ei ole kaebaja ümberlükanud maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järeldusi juhtimisteenuse raames ning väljaspool nimetatud teenust osutatud teenuste kohta. Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud kaebaja etteheited maksuhaldurile juhtimisteenuse sisu ebaõige tuvastamise kohta. OÜ Balantest esindaja A. A ütluste kohaselt soovis teenida OÜ-le Balantest kasumit ja varjas seetõttu E. A eest kinnistute tegelikku hinda, sest vastasel korral ei ole oleks E. A olnud nõus ostma kinnistuid OÜ Balantest pakutava hinnaga (tl 209).Tunnistajana kohtuistungil antud ütlustes väitis A. A, et tema 5 3-12-890 eesmärgiks oli OÜ Balantest tagasi osta. Üks äriühingu omanikest oli tema sõber ja ta oleks saanud äriühingu soodsalt tagasi osta ning tema arvates on õige ja kasulik osta kasumit teeniv firma (tl 210). On üldteada, et ettevõtte väärtus tuleneb selle võimest taastekitada raha. Seega on eduka ja kasumit teeniva ettevõtte väärtus suurem kui tegevuse lõpetanud ettevõtte või riiulifirma väärtus. Seetõttu ei ole eluliselt ustav, et isik näeb vaeva selle nimel, et tõsta selle firma turuväärtust, mida ta ise osta soovib ning teeb seda abikaasa äriühingu kasumi arvelt. Kaebaja kinnitusel ei ole E. A alates 16.07.2010 teinud tehinguid tema nimel oleva pangakontoga, seda käsutab volikirja alusel A. A, kes tegi kõik tehingud selle kontoga sh teostas ta ka E. A huvides või palvel tehtud tehingud. Kaebaja väidetel on maksuhaldur ebaõigelt omistanud A. A tegevuse kaebaja seaduslikule esindajale E. Ale. Kaebaja kinnitusel E. A ei teadnud ega pidanudki teadma tehingutest, mida OÜ Balantest sõlmis kolmandate isikutega raieõiguse omandamiseks. Kinnistu algsetelt omanikelt raieõiguse omandamine OÜ Balantest poolt ja selle edasi müümine toimus A. A korraldamisel. Kaebaja väidetel E. A teadis üksnes kaebaja ja OÜ Balantest vahel sõlmitud raietehingute tingimusi, mistõttu ei saa E. A vastutada OÜ Balantest tegevuse eest. Oluline on märkida, et maksuotsusega ei ole pandud E. Ale vastutust OÜ Balantest tegevuse eest. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et E. A on teadlikult ja tahtlikult kasutanud OÜ Balantest fiktiivseid arveid selleks, et nende arvete alusel vähendada kaebaja käibemaksukohustust. Kaebaja raamatupidamises kajastus ajavahemikus 14.07- 04.10.2010 OÜ Balantest poolt esitatud ja kaebaja poolt tasutud arved raieõiguse soetamise eest. Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Balantest pangakontole laekunud rahasummad on suures osas kantud E. A pangakontole selgitusega: A. A käibelaenu või majanduskulude katteks. E. A pangakontot on kasutatud mõlema äriühingu majandustegevusega seotud maksete teostamiseks, mõlema abikaasa isiklike kulude tasumiseks, samuti E. A ja R. K vahelise laenulepingu rahastamiseks. E. A võttis nimetatud pangakontolt välja sularaha. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri väiteid selle kohta, et kaebaja poolt 01.06.2010 antud volikirja alusel oli äriühingu volitatud esindajaks A. A. A. A ütluste kohaselt oli tal õigus vormistada ja teostada OÜ-s Novadirect kasvava metsamaterjalidega seotud ostu ja müüki. A. A käis vaatamas ja hindamas objekte, tehingud tegi E. A. Kinnistud müüs A. A kaebajale läbi OÜ Balantest. Tema ütles OÜ Balantest poolt kinnistu hinna ning E. A otsustas, kas sõlmib tehingu või mitte (tl 209-212). E. A 30.09.2011 maksumenetluses antud seletuse kohaselt olid OÜ-Balantest pangakontolt tema pangakontole laekunud summade puhul tegemist E. A poolt OÜ-le Balantest antud käibelaenu tagasimaksmisega. E. A ei mäleta, kui suures summas ta äriühingule laenu on andnud ega seda kas kogu laen on tagastatud. Ka A. A majanduskulud ja tema poolt OÜ-le Balantest antud 6 3-12-890 käibelaen on tagastatud E. A kontole. E. A võttis pangast raha välja ja andis sularahas A. Ale. E. A seletuse kohaselt on kaebaja poolt A. Ale väljastatud volitused kaebaja esindamiseks. E. A kinnitab maksumenetluses antud seletuses, et abikaasade vahel on vastastikune usaldus omavaheliste rahaasjade osas („… A. A on mu abikaasa ja ta usaldab mind …“ tl 114) ning abikaasa oli teadlik kaebaja majandustegevusest määral, mis võimaldab tal esitada dokumente ja anda selgitusi äriühingu majandustegevusest („… ta on minu abikaasa ja on teadlik minu tegevusest seetõttu teabki kõike OÜ Novadirect majandustegevuse kohta …“ (tl 117, 117 pöördel). Hinnates A. A ja E. A poolt antud seletusi, olid vaidlusaluste tehingutega seotud äriühinguid esindavad isikud omavahel tihedates perekondlikes ja ärilistes suhtes ning nende vahel toimus nii äriühingute majandutegevuse kui tehingute osas koostöö, mis põhines vastastikusel usaldusel. Arvestades eeltoodut ei saanud E. Al olla teadmata tema pangakontol tehtud toimingud ning E. A väide, et ta ei teadnud midagi OÜ Balantest tegevusest, ei ole eluliselt usutav. Kaebaja väidetel soetas OÜ Balantest algselt raieõiguse Hintsu kinnistu omanikult ja töötas metsa üles raieõigusega määratud mahus ning müüs saadud metsamaterjali edasi. Ülejäänud metsamaterjal jäi kaebaja tarbeks. Kaebaja väidetel ei välista metsateatises ja raieõiguse müügilepingutes märgitud metsamaterjali maht kinnistult tegelikkuses suuremas koguses metsamaterjali saamist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kinnistult on võimalik saada tegelikkuses suurem kogus metsamaterjali, kui on märgitud metsateatisel. Vaidlus on selles, millises suurusjärgus taoline erinevus saab reaalselt olla. Maksuotsuse kohaselt selgus kaebaja poolt maksumenetluses esitatud andmetest, et kaebaja on müünud Hintsu kinnistult pärinevat metsamaterjali 413, 33 tm ( tl 14 tabel, 15 pöördel). OÜ Balantest maksumenetluse raames on tuvastatud, et OÜ Balantest müüs Hintsu kinnistult üles töötatud metsamaterjali kokku 414,25 tm (tl 14). Maksuhalduri poolt maksuotsustes kaebaja ja OÜ Balantest poolt Hintsu kinnistult arvestatud metsamaterjalide kogust asjas vaidlustatud ei ole. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et Hintsu kinnistule väljastatud metsateatisele on märgitud kinnistu raiemahuks 360 tm (II kd tl 163). Kinnistu omanik A. H poolt maksumenetluses esitatud teabe kohaselt oli raie teostamiseks võetud metsateatis ning tal ei ole alust arvata, et raiet ei teostatud selle järgi. Järelikult on kaebaja seisukohal, et Hintsu kinnistult said osaühingud metsamaterjali kokku 827,58 tm, mis on 229,88 % suurem metsateatisele märgitud kogusest. Kohtu poolt on tehtud Keskkonnaametile päring raiemahtude hindamise aluste kohta (II kd tl 41). Keskkonnaameti vastuse kohaselt on raiemahtude arvestamise aluseks inventeerimisandmed, mis saadakse puistu kirjeldamise teel. Selgituse kohaselt saadakse valdav osa andmetest silmamõõdulise takseerimise tulemusel, mistõttu ei saa need olla absoluutselt täpsed ning 7 3-12-890 seetõttu on metsa korraldamise juhendi § 13 lg 1 p 1, 2; lg 4 alusel lubatud metsa tagavara arvestamisel veaprotsent 10-20% (II kd tl 45). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et Hintsu kinnistu takseertunnuste määramise täpsuse osas on olnud vaidlust ega selle kohta, et kinnistu metsatagavara tuvastamiseks oleks läbi viidud mõõdistamine. Lähtudes eeltoodust võis Hintsu kinnistu kohta koostatud metsateatisel märgitud kavandatava raiemahu 360 tm ja tegelikult raiutud metsamaterjali vahe olla mitte suurem kui 72 tm ehk tegelikult võis kinnistult saada raiutud metsamaterjali kuni 432 tm. Järelikult ei olnud Hintsu kinnistult võimalik raiuda metsamaterjali 827,58 tm suuruses koguses ning kaebaja poolt esitatud väited ja tõendid Hintsu kinnistult pärineva metsamaterjali koguse osas ei ole usutavad ning on vastuolus raiemahtude arvestamise aluseks olevate andmetega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal puudusid vahendid metsamaterjali ülestöötamiseks ja väljaveoks. OÜ Balantest ei ole esitanud kaebajale arveid ning kaebaja ei kandnud kulusid Hintsu kinnistul metsa ülestöötamise ja metsamaterjalide veo eest. Ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja on nimetatud teenused sisse ostnud asjas esitatud ei ole. Maksumenetluses esitatud andmete kohaselt müüs kaebaja Hintsu kinnistult saadud metsamaterjali augustis ja septembris 2010 ning veebruaris 2011 (tl 14). Kaebaja väidetel saavad metsamaterjali väljaveo tegelikke asjaolusid selgitada metsamaterjali vedanud autojuhid: A. K, J. R, R. K (tl 8). Tunnistaja R. Ki ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s Balantest 2010 septembrini. Kaebajale osutas ta raieteenust 2011-2012 talvel. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta Hintsu kinnistul raiet nii kaebaja kui ka OÜ Balantest. Tunnistaja ise seal tööd ei teinud, kuid eeldas, et augustis 2010 teostas raiet kaebaja, kuna ta käis kohapeal A. At aitamas ning A. A rääkis talle, et kaebaja raiub kinnistul puitu. Kinnistul ise ei käinud, kuid sõitis juulis 2010 sealt mööda ja nägi, et tegevus toimub (tl 207). J. R ütluste kohaselt on ta töötanud OÜ-s Balantest kuni 2010 kevadeni. Kaebajale tööd teinud ei ole. Tunnistaja seostab Türi ja Rassi vahel asuvat kinnistut A. Aga. Ta nägi augusti kuus kinnistust mööda sõites, et metsamaterjali oli veetud tee äärde (tl 208). A. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt osutas ta kaebajale ja OÜ-le Balantest metsamaterjali veoteenust juunist kuni augustini. Hintsu kinnistult oli veoteenuste tellija algselt OÜ Balantest ja hiljem kaebaja. Arved esitas firmale kelle nimi on veoselehel (II kd tl 37-38). Hinnates tunnistajate ütlusi, ei kinnita need kohtu hinnangul kaebaja väiteid selle kohta, et kaebaja müüs Hintsu kinnistult saadud metsamaterjali augustis ja septembris 2010 ning veebruaris
8. Tunnistajad oma ütlustega selgitavad küll neile Hintsu kinnistult metsamaterjali väljaveo teadaolevaid asjaolusid, kuid ütlused ei kinnita kaebajale ja/või kaebaja poolt metsaülestöötamist ja väljavedamist. 8 3-12-890 Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Lähtudes HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades eeltoodut jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
9. Jätta OÜ Novadirect apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-890 muutmata.
10. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda. Riigikohtu 13.11.2014 määruse RESOLUTSIOON: Jätta OÜ Novadirect kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse. 9