TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1602 Otsuse kuupäev 15.02.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes 8000 eurot seonduvalt vanglas kiriku külastamise mittevõimaldamisega (esitas soovi kiriku külastamiseks 23.07.2012) Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2013, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja N.L.; Tartu Vangla esindaja jurist Mattias Jõgi Resolutsioon Jätta N.L. kaebus haldusasjas 3-12-1602 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 18.03.
- Asjaolude kirjeldus N.L. on pöördunud vangla poole kahju hüvitamise taotlusega 8000 eurot, kuna kaebajalt on kaebaja väidete kohaselt võetud ära õigus külastada kirikut koos teiste kinnipeetavatega arvates 20.07.2012 pärast kaebaja E osakonda viimist. Kaebaja hinnangul diskrimineeritakse teda ja alandatakse usulisel tasandil, kuna pärast nimetatud kuupäeva on kaebaja taotlenud enda kandmist usulises tegevuses osalejate nimekirja, kuid kirikusse teda ei viidud. Kaebaja on viibinud E-6 osakonnas 20.07.2012 kuni 10.09.2012 ning avaldanud soovi 23.07.2012 kirikukogunemisel osaleda. Kaebaja märgib, et on täitnud kõik vajalikud nõuded, et teda kirikusse lubataks. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 30.07.2012 , mis tõlgiti eesti keelde 07.08.2012, milles kaebaja nõuab 8000 euro kahju hüvitamist. Tartu Vangla on jätnud 11.09.2012 otsustusega 113/150-1 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ kahju nõude rahuldamata. Kaebaja taotlused ja põhjendused. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 8000 eurot kuna talle ei võimaldatud kiriku külastamist pärast 20.07.2012 kui kaebaja E 6 osakonda viidi. Kaebaja on märkinud, et vangla kiriku külastamise nimekiri riputati sektori E6 seinale 23.07.2012 ning kõik soovijad märkisid millisel päeval on soov kirikukogunemisel osaleda. Kaebaja on end registreerinud 23.07.2012 Kaebaja märgib, et vangla on jätnud teda ilma usuteenistusel viibimisest ilma seadusliku aluseta, millega on teda diskrimineeritud ning tekitatud tervisele kahju ning alandatud on kaebaja väärikust. Kaebaja märgib, et vangla on kohustatud kaebajat kirikusse viima ning kui vangla seda ei tee, nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väidete kohaselt on vangla rikkunud kaebaja suhtes Vangistusseaduse § 62 nõudeid ja Põhiseaduse § 12 ja 40 sätet. Samuti on rikutud Euroopa vanglareeglistiku p. 29.1 ja 38.2 nõuet ja vangla kodukord p. 17.1 kuni 17.4 nõuet ning inimõiguste ülddeklaratsiooni sätteid ning kaebaja viitab üleüldistele rahvusvahelistele põhimõtetele ja paktidele, mis keelavad isikute diskrimineerimise ning tagavad isikutele usuvabaduse. Kahju hüvitamise kaebuses on kaebaja märkinud ka, et vanglas on kaebajal tervis halvenenud, kuna kaebaja on kaotanud vanglas olles närvipinge tõttu kehakaalu ja kannatab alatoitluse all ning ei saa kõiki vitamiine ning kaebaja kurdab, et vangla ei ole kõiki tema taotlusi hoolega läbi vaadanud. Kokku esitab kaebaja kahjunõude 8000 eurot ning kaebaja märgib, et kui teda kirikusse ei lasta, hakkab ta nõudma kaitset rahvusvahelistelt asutustelt ning käesolevas asjas on 8000 eurolise kahjunõude kaebaja esitanud oma sisetunde ja läbielatu järgi. Kohtuistungil täpsustab kaebaja, et temalt on vangla ära võtnud õiguse usuvabadusele ja õiguse külastada kirikut koos teiste kinnipeetavatega ning vangla ei ole põhjendanud kuidas kahjustab kaebaja teiste kinnipeetavate huve ning kuidas kahjustavad teised kinnipeetavad kaebaja huve, et julgeolekukaalutlustel ei lubata teda kirikusse koos teiste kinnipeetavatega. Kaebaja viitab Põhiseaduse § 40 ja Inimõiguste Konventsiooni Art.
- Vastustaja taotlused ja põhjendused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vangla on märkinud, et Vangistusseadus § 62 paneb vanglateenistusele kohustuse tagada kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, kuid ei täpsusta selle konkreetset viisi. Jumalateenistusest osavõtt pole ainuke viis, millega VangS § 62 tulenevat kohustust peab vangla täitma, kaplan võib jagada sakramente või teha muid kiriklikke toiminguid vestlusruumis. Vangla on esitanud kohtule saatekavad, mis näitavad et N. L. sai osaleda eesti- kui venekeelsetel jumalateenistustel vastavalt üle nädala. Vangla märgib, et N.L. on paigutatud 20.07.2012 kuni 10.09.2012 E6 osakonda ning 29.07.2012 viidi N. L. eestikeelsele jumalateenistusele, nädal hiljem - 05.08.2012, viidi N. L. venekeelsele jumalateenistusele ning julgeolekuosakonnalt saadud teabe kohaselt pidi analoogilisel viisil üle nädala toimuma N. L. venekeelsel jumalateenistusel osalemise kooskõlastamine ka edaspidi. Vastustaja on märkinud, et tegemist ei ole isiku diskrimineerimisega ega alandamisega, mis tooks kaasa kahju hüvitamise nõude. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Antud kaebuse puhul on tegemist hüvitamiskaebusega, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt sellega, et kaebajat ei lubatud kaebaja poolt soovitud ajal kirkusse ning 2 kaebajalt on vangla poolt väidetavalt võetud ära kiriku külastamise võimalus ning kuna vangla seda nõuet ei täida, nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja poolt kaebuses märgitud kahjunõue sama haldusasja raames, mis puudutab kaebaja tervise halvenemist seonduvalt närvipingega ja alatoitlustamisega ning vitamiinide puudusega, ja kaebaja väitega, et vangla ei ole tähelepanelikult kaebaja taotlustesse suhtunud, ei kuulu antud asjas läbivaatamisele, kuna selles osas ei ole kaebaja vaidemenetlust läbinud ning seega jätab kohus selle osa kaebusest tähelepanuta. Samas on kaebaja lõppkokkuvõttes esitanud kahjunõude 8000 eurole seonduvalt kiriku külastamise mittevõimaldamisega , milles on läbinud ka vaidemenetluse. Oma 8000 euro suurust kahjunõuet põhjendab kaebaja sellega, et selline summa tuleneb tema siseveendumusest ja isiklikest tunnetest. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming ( ka tegevusetus) , millega kaebajale kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Riigivastutuse üldpõhimõtte kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis kui teised õiguskaitsevahendid on ammendunud. Kui üks kahju nõude elementidest puudub , ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. Kaebaja on leidnud, et teda on diskrimineeritud ja solvatud seonduvalt kirikusse mittelubamisega ja usuvabaduse piiramisega, mis on kaebajale põhjustanud kannatusi. Vastustaja on märkinud, et kaebajale on kirikus käimist võimaldatud ning kirikusse mittelubamine on toimunud julgeolekukaalutlustel ning kaebajal on olnud ka muud võimalused usuliste vajaduste rahuldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on vangla märkinud, et kui jumalateenistustel käimine pole osutunud võimalikuks, on võimalus, et kinnipeetavatele usuliste vajaduste rahuldamiseks võib kaplan jagada sakramente ning võimalus on teha muid kiriklikke toiminguid vestlusruumis. Tulenevalt Vangistusseaduse § 66 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele järelevalve viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Üldine julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Kuna kaebajale ei võimaldatud tema soovide kohaselt külastada kirikut, on nimetatud piirang seotud julgeolekukaalutlustel. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et julgeoleku tagamine tähendab üldist julgeoleku tagamist vangla kirikus, mis ei ole seotud ainult kaebaja käitumisega vaid ka teiste kinnipeetavate käitumisega, kuna kirikusse tuuakse mitmetest erinevatest osakondadest kinnipeetavaid, mille tulemusena võib tekkida konflikte, seega kasutatakse vanglas teisi võimalusi seonduvalt usuliste vajaduste rahuldamisega. Tulenevalt Vangistusseaduse § 62 peab vangla tagama kinnipeetavatele usuliste vajaduste rahuldamise. Nimetatud sätte all tuleb mõista kinnipeetava õigust täita usutalitusi. Kaebajal on subjektiivne õigus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks. Põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ning igaühel on vabadus täita usutalitusi. Põhiseaduse § 40 sätestatud kaitstavaid õigusi tagab täiendavalt Põhiseaduse § 12, mille esimene lõige keelab diskrimineerimise usutunnistuse ja veendumuste tõttu. Samas on sätestatud ka, et kõik on seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Et teha kindlaks, kas 3 keegi on kellegagi võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut või isikute gruppi keda omavahel võrrelda. Diskrimineerimisega on tegemist kui kedagi koheldakse ebavõrdselt võrreldes teise isikuga. Antud juhul ei ole tuvastatud kaebaja diskrimineerimist vangla poolt. Tartu Vangla kodukord p. 17.1 kohaselt tagab Tartu Vangla S-hoone ja E-hoone avatud osakondade kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistusel vangla kirikus, p.17.2 kohaselt on osavõtt religioossest üritustest kirikus lubatud vaid neile kinnipeetavatele, kes on kantud vastavasse nimekirja ning kodukord p. 17.3 järgi peab vastava nimekirja kooskõlastama vangla julgeolekuosakond. Seega ei ole tagatud igale kinnipeetavale isikule tingimata võimalus osaleda kirikus toimuvatel üritustel, vaid tuleb kasutada teisi võimalusi usuliste vajaduste rahuldamiseks – kaplan võib jagada sakramente või teha muid kiriklikke toiminguid vestlusruumis juhul kui julgeolekukaalutustel ei ole lubatud kiriku külastamist. Ministrite komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p. 29.1 kohaselt tuleb austada iga vangi õigust mõtte, südametunnistuse ja usuvabadusele ning ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Artikkel 18 tuleneb inimese õigus mõtte- südametunnistuse ja usuvabadusele. Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni Artikkel 91 kohaselt tuleneb igaühe õigus mõtte- , südametunnistuse ja usuvabadusele. Kohus on seisukohal, et vangla ei ole kaebaja suhtes eelnimetatud sätete rikkumist toime pannud, samas on Euroopa vanglareeglistiku sätted Eestile soovitusliku iseloomuga. Kohus jätab kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja suhtes ei ole vangla õigusvastaselt käitunud, kaebajale on võimaldatud kiriklikke toiminguid ning pole keelatud kohtuda kaplaniga ega pole keelatud teha muid kiriklikke toiminguid väljaspool kirikuruume. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat viidud vaidlusalusel perioodil 20.07.2012 kuni 10.09.2012 , mil kaebaja viibis E 6 osakonnas, eestikeelsele ja venekeelsele jumalateenistusele. Julgeolekuosakonnalt saadud teabe kohaselt pidi analoogilisel viisil üle nädala toimuma N. L. venekeelsel jumalateenistusel osalemise kooskõlastamine ka edaspidi. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu, mida vangla peab tagama. Vangla tagab järelevalve kinnipeetavate üle, mis peab tagama vangla kui süsteemi toimimise, kinnipeetavate õiguste ja kohustuste täitmise, kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse ning välistama muud ohud vanglas. Seega on oluline julgeoleku ja järelevalve tagamine vanglas ning põhjendatud on N. L. puhul kirikukülastamise võimaldamise või mittevõimaldamise korral julgeolekuosakonna kontroll. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kaebajat ei ole diskrimineeritud ning kaebajal ei ole keelatud kohtuda religiooni esindajaga. Kaebaja suhtes ei ole süüliselt käitutud, kaebajale ei ole kahju tekitatud avaliku võimu poolt ning kaebaja suhtes RVastS § 9 lg 1 loetletud isikuõigusi ei ole vangla rikkunud, samuti ei ole tõendatud, et kaebaja tervist oleks kahjustatud seonduvalt kaebaja kirikusse mittelubamisega. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebaja kahju nõude 8000 eurot rahuldamata, kuna vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning seega on kahju nõue põhjendamatu. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 4