← Eesti

3-12-1479/57

Obsah (5)§ 8§ 40§ 96§ 41§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 22.jaanuaril 2013.a. Tallinnas 3-12-1479

) §-de 8 lg 1 ja 40 lg 1 alusel tasuma äriühingu maksuvõlga summas 482 306,91 eurot, mis on tekkinud A.O. tahtliku ja teadliku tegevuse tulemusena üürilepingu alusel tasumisele kuulunud üürist 181 189,47 eurot (8628,07 eurot x 21 kuud), rendilepingu alusel tasumisele kuulunud rendist 271 943,95 eurot (11 823,65 eurot x 23 kuud), 26.05.2011.a. tasaarveldusavalduse alusel tasumisele kuuluvast 10 000 eurost ja AS "Liiwi Heliis" pangakontolt väljavõetud 19 173,49 eurost. Vastutusotsuse tegemise aluseks on

§ 8lg 1 ja maksuseaduste tahtlik rikkumine A.O.

poolt, mille tulemusel tekkis aktsiaseltsil maksuvõlg, mida maksuhalduril pole õnnestunud sisse nõuda. A.O. AS "Liiwi Heliis" juhatuse liikmena otsustas väljastada aktsiaseltsi nimel OÜ-le "Liiwi Kaubandus" laene kokku 863 446,37 eurot (13 510 000 kr, millest on tagastatud 122 071,25 eurot ehk 1 910 000

  1. kr)olukorras, kus aktsiaselts ise vajas oma majandustegevuse jätkamiseks täiendavat finantseerimist pangalaenude abil. Samuti võõrandas A.O. 7.08.2009.a. aktsiaseltsile kuulunud kinnistu ja 1.07.2009.a. arve nr 79 järgi põhivara OÜ-le "Liiwi Kaubandus" ning üüris ja rentis nimetatud vara tagasi selliselt, et juba aastaga tuli üüri ja renti tasuda vara müügihinnaga praktiliselt samas summas. Lisaks on aktsiaseltsi pangakontolt välja võetud 19 173,49 eurot (300 000
  2. kr)sularaha, mis selgituse kohaselt oleks pidanud jõudma sularahakassasse, kuid kassaraamatute väljatrükist raha kassasse sissemaksmist ei nähtu - järelikult pole seda raha tarvitatud äriühingu majandustegevuses. Aktsiaseltsi poolt laenatud, üüri ja rendi tasumiseks kulutatud ning pangakontolt väljavõetud raha olnuks otstarbekam kasutada esmajärjekorras AS "Liiwi Heliis" majandustegevuses ja maksukohustuste tasumiseks, mitte teistele äriühingutele laenude andmiseks ja majandusliku olukorra soodustamiseks ning A.O. isiklikes huvides. 2.01.2012.a. seisuga oli ettevõtte maksuvõlg 2 177 989,28 eurot, sellest 1 570 520,58 eurot põhivõlga ja 607 468,70 eurot intressivõlga. Maksuvõlg koosneb äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tähtpäevaks tasumata maksusummadest perioodil august 2010.a. – aprill 2011.a. ning jaguneb maksuliikide lõikes: alkoholiaktsiis 1 263 296,90 eurot, erijuhtumi tulumaks 3903,04 eurot, kinnipeetud tulumaks 27 226,47 eurot, kogumispensionimakse 1059,81 eurot, käibemaks 216 647, 64 eurot, sotsiaalmaks 52 414,77 eurot, töötuskindlustusmakse 5971,94 eurot. Maksuseaduste kohaselt kuulub aktsiis tasumisele hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval, käibemaks 20. kuupäevaks, ülejäänud maksud 10. kuupäevaks. Seoses eeltooduga on AS „Liiwi Heliis“ 2010.a. augusti – 2011.a. aprilli maksudeklaratsioonides deklareeritud, kuid tasumata maksusummad muutunud sissenõutavaks. Maksuhaldur tegi aktsiaseltsile 20.09.2010.a. korralduse maksuvõla tasumiseks 48 tunni jooksul. Kuna ettevõte võlga ei tasunud, tegi maksuhaldur 29.09.2010.a. mitmele pangale korraldused äriühingu pangakontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks maksuhaldurile ning 30.09.2010.a. ja 25.11.2010.a. avaldused kohtutäituritele täitemenetluse alustamiseks. 27.05.2011.a. esitas A.O. Tartu Maakohtule AS „Liiwi Heliis“ pankrotiavalduse. 26.08.2011.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-11-24840 lõpetas kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. AS „Liiwi Heliis” A.O. isikus ja OÜ „Liiwi Kaubandus“ A.O. isikus on sõlminud 29.06.2010.a. laenulepingu, millega aktsiaselts andis osaühingule 766 939,78 eurot (12 000 000
  3. kr)laenu kolme väljamaksena - 3.12.2009.a. 351 514,07 eurot (5 500 000 kr), 28.06.2010.a. 108 649,80 eurot (1 700 000
  4. kr)ja 29.06.2010.a. 306 775,91 eurot(4 800 000 kr), intressiga 5% aastas, tagasimaksmise tähtajaga 29.06.2015.a. Samade ettevõtete vahel 1.09.2009.a. ja 1.07.2009.a. sõlmitud üüri- ja rendilepingu kehtivuse ajal oli pooltel laenulepingu p 2.3 kohaselt õigus tasaarvestada üüri- ja rendilepingu alusel tasumisele kuuluv summa 29.06.2010.a. lepingu järgi tasumisele kuuluva laenusumma ja intressiga. 12.07.2010.a. kolmepoolse kokkuleppega AS „Liiwi Heliis“, OÜ „Liiwi Kaubandus“ ja OÜ „LIM Kaubandus“ vahel läksid 29.06.2010.a. laenulepingust tulenenud OÜ „Liiwi Kaubandus“ kohustused üle OÜ-le „LIM Kaubandus“, kes maksis laenulepingujärgse võla katteks 21.07.2010.a. AS-le „Liiwi Heliis“ 25 564,66 eurot (400 000 kr). Kokkuleppega omandas OÜ „LIM Kaubandus“ õiguse saada ülalmärgitud üüri- ja rendilepingutest tuleneva üüri- ja/või renditulu, aga ka viivist, leppetrahvi või kahju hüvitamist, kui OÜ „Liiwi Kaubandus“ peaks kohaldama nendest lepingutest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. OÜ „LIM Kaubandus“ on äriregistrisse kantud 9.03.2009.a. ning 22.07.2011.a. otsustas ainuosanik ja juhatuse liige Veljo Madiberg ettevõtte tegevuse lõpetada. Äriühingul polnud 12.07.2010.a. kokkuleppele eelnenud poolaasta jooksul käivet, deklareeris üksnes väikeses ulatuses sisendkäibemaksu ning ühel korral 0 %-se määraga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid. 2009.a. majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte kasum 8857,77 eurot(138 594
  5. kr)ning alates 2010.a. on muutunud OÜ „LIM Kaubandus“ põhitegevusala. OÜ-d „Liiwi Kaubandus“ esindas kolmepoolse lepingu sõlmimisel Meelis Laido, kes märkis 10.04. 2012.a. vastuses maksuhaldurile et lepingu üleandmine OÜ-le „LIM Kaubandus“ oli tingitud sellest, et temal uue omanikuna olid OÜ-ga „Liiwi Kauban2 dus“ teistsugused äriplaanid. Äriregistri andmetel on alates 22.06.2011.a. OÜ „Liiwi Kaubandus“ põhitegevusalaks jookide jaemüük, mis varem oli lisategevusalaks oma või renditud kinnisvara üürileandmise ja käituse kõrval. Seega võimaldas A.O. 29.06.2010.a. laenulepingust tulenevad kohustused teadvalt üle anda ettevõttele, millel puudusid majanduslikud võimalused nende täitmiseks. OÜ „LIM Kaubandus“ majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hiljuti tegevust alustanud ettevõtte majandusaasta kasum 2009.a. peaaegu 10 korda väiksem kui 29.06.2010.a. laenulepingust tulenev kohustus. 12.07.2010.a. kolmepoolsel kokkuleppel puudus ka majanduslik sisu, sest OÜ „Liiwi Kaubandus“ ei saanud 29.06.2010.a. laenulepingust tuleneva kohustuse ning üüri- ja rendilepingust tulenevate õiguste üleandmisel OÜ-lt „LIM Kaubandus“ vastusooritust. Tehingu majanduslikuks sisuks ei saa lugeda seda, kui üks isik tasub teise asemel ühekordse maksena 25 564,66 eurot (400 000
  6. kr)ning omandab samas OÜ-lt "Liiwi Kaubandus" tasuta õiguse nõuda ASlt "Liiwi Heliis" üüri- ja renditasu ning leppetrahvi. Võlaõiguslikult võib olla tegemist tavalise tehinguga, kuid maksuõiguslikult ilmneb tehingust tahe vältida aktsiaseltsist väljaviidud rahaliste vahendite tagasisaamise võimalust.(tl I-82-84) AS „Liiwi Heliis“(A.O. isikus) võõrandas 7.08.2009.a. kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga OÜ-le „Liiwi Kaubandus“(A.O. isikus) "Liivi" kinnistu(registriosa nr 558439) koos selle oluliste osade ja päraldistega müügihinnaga 185 343 eurot(2 900 000 kr). 1.07.2009.a. on AS „Liiwi Heliis“ koostanud OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ arve nr 97 kinnisvara müügi kohta summas 185 343 eurot(2 900 000
  7. kr)ning arve nr 79 „põhivara müük vastavalt lepingule, lisa 1“ summas 64 806,41 eurot(1 014 000 kr). Raha laekus aktsiaseltsi arveldusarvele SEB pangas 3.12.2009.a., samal päeval andis aktsiaselts OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ laene kogusummas 351 514,07 eurot(5 500 000 kr), mis vormistati 29.06.2010.a. laenulepingu osana. 1.07.2009.a. tootmisseadmete rendilepinguga rentis aktsiaselts osaühingult tootmisseadmed ja -liinid, kontorimööbli ja laboriinventari 11 823,65 euro (185 000
  8. kr)eest kuus ning 1.09.2009.a. kinnistu üürilepinguga üüris osaühingult "Liivi" kinnistut 8 628,07 euro (135 000
  9. kr)eest kuus, kohustudes tasuma ka igakuised kõrvalkulud. Eeltoodust lähtudes tuli AS-l „Liiwi Heliis“ tasuda tootmiseks hädavajalike vahendite ja kinnistu kasutamisel ainuüksi 2009.a. eest kokku 105 518,13 eurot, s.o. rohkem kui oli põhivara võõrandamise hind vastavalt arvele nr 79. Aktsiaseltsi pangakonto väljavõtetest ei nähtu reaalset üüri ja rendi tasumist, seega võib eeldada, et toimunud on tasaarveldus 29.06.2010.a. laenulepingu alusel välja makstud laenudega. Selle laenulepingu sõlmimise ajaks aktsiaseltsil tekkinud üüri ja rendikohustus osaühingu ees 228 164,59 eurot (3 570 000
  10. kr)oleks suuremas osas kaetud juba 3.12.2009.a. antud laenuga kogusummas 351 514,07 eurot (5 500 000 kr), mis oli üks 29.06. 2010.a. sõlmitud laenulepingu osamakse. Üürilepingu p 6.4 ja rendilepingu p 6.3 järgi kohustus AS „Liiwi Heliis“ p-de 6.2 alusel lepingute ülesütlemisel tasuma OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ leppetrahvi summas, mis vastab üürile/rendile(ilma käibemaksuta), mida osaühing oleks saanud kuni üüri- või rendilepingu kehtivuse tähtajani. Mõlema lepingu kehtivuse tähtaeg oli kuus aastat allkirjastamisest. Mõlema lepingu p 6.2.4 kohaselt oli üheks lepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks see, kui AS „Liiwi Heliis“ vastu või tema enda poolt on kohtusse esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või avaldus saneerimismenetluse algatamiseks või pädev organ on vastu võtnud aktsiaseltsi tegevuse lõpetamise otsuse. 25.05.2011.a. esitas OÜ „Liiwi Kaubandus“ juhatuse liige M.Laido teate lepingute ülesütlemise kohta ning leppetrahvinõude üürija rendilepingu p-de 6.2.4 alusel, rendilepingu osas 591 182,57 eurot (9 250 000 kr = 50 kuud x 185 000
  11. kr)ja üürilepingu osas summas 448 659,77 eurot (7 020 000 kr = 52 kuud x 135 000 kr). Teate kohaselt on osaühingule teatavaks saanud, et aktsiaselts on Tartu Maakohtule esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 26.05. 2011.a. esitas OÜ „LIM Kaubandus“ aktsiaseltsile tasaarvestusavalduse, millest nähtuvalt tasaarvestas osaühing aktsiaseltsi poolt rendi-ja üürilepingu alusel tasumisele kuuluva leppetrahvi summa, kokku 1 048 470,42 eurot, OÜ „LIM Kaubandus“ poolt aktsiaseltsile lepingujärgselt tasumisele kuuluva summaga 564 570,61 eurot ning kokkuleppel oli tasaarvestuse järel aktsiaseltsi võlgnevus 10 000 eurot.(tl I-85, 100) Seega pole A.O. AS „Liiwi Heliis“ juhatuse liikmena tegutsenud ettevõtte huvidest lähtuvalt. Olukorras, kus aktsiaselts vajas oma majandustegevuse jätkamiseks täiendavat finantseeri3 mist pangalaenude abil, laenas A.O. seotud ettevõttele 766 939,78 eurot (12 000 000 kr), võimaldas laenu tagasimaksmise kohustuse üle anda vaevu kasumit teenivale ettevõttele võimalusega nõue tasaarveldada äärmiselt ebasoodsatel tingimustel sõlmitud üüri- ja rendilepingust tulenevate üüri- ja renditasu maksmise kohustustega ja leppetrahviga, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks. Üüri- ja rendilepingute ülesütlemise tulemusel tekkis AS-l „Liiwi Heliis“ kohustus tasuda ka 10 000 eurot leppetrahv. Maksuhaldur on seisukohal, et üüri- ja rendilepingu näol on tegemist AS „Liiwi Heliis“ jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingutega, mis on sõlmitud üksnes tulenevalt sõltuvussuhtest, kuivõrd mõlema ettevõtte seaduslikuks esindajaks lepingute sõlmimise ajal oli A.O.. Aktsiaseltsilt ostetud kinnistu ja põhivara eest tasus OÜ "Liiwi Kaubandus" alles 3.12. 2009.a., kuid kinnistu üürilepingu järgi pidi aktsiaselts osaühingule tasuma esimese üürimakse juba 10.09.2009.a. ja tootmisseadmete rendilepingu järgi esimese rendimakse 10.07.2009.a. (tl I-49-51, 60-62) AS „Liiwi Heliis“ makseraskused said alguse juba enne ülalmärgitud lepingute sõlmimist. 3.04.2009.a. sõlmis ettevõte SEB pangaga arvelduslaenulepingu. 7.07.2010.a. hoiatas SEB pank aktsiaseltsi lepingu ülesütlemise eest, sest äriühingu omakapitali suurus polnud enam vastavuses arvelduslaenulepingu tingimustega põhjusel, et A.O. AS „Liiwi Heliis“ juhatuse liikmena andis OÜ-le „LX Motors“ 63 911,65 eurot(1 000 000
  12. kr)laenu. Pank nõudis laenu tagastamist 7 päeva jooksul, mida aga ei juhtunud, mistõttu pank teatas 19.07.2010.a. e-kirjaga lepingu lõpetamisest. Ajutise pankrotihalduri 27.06.2011.a. aruandes toodud AS „Liiwi Heliis“ juhataja ja nõukogu liikmete seletustest nähtuvalt tekkisid maksuvõlad seoses rahaliste vahendite nappusega arvelduskrediidi lepingu lõpetamise tõttu SEB panga poolt, mistõttu polnud ettevõttel võimalik makse tähtaegselt tasuda. Lisaks sõlmis AS „Liiwi Heliis“ 18.03.2010.a. AS-ga „Swedbank Liising“ faktooringulepingu tähtajaga 19.03.2011.a., kuid 16.09.2010.a. teatas pank faktooringu riskilimiidi sulgemisest.(tl I-37-42, 44) A.O. on perioodil 14.07.-30.08.2010.a. võtnud AS „Liiwi Heliis“ arvelduskontolt sularahas välja 115 040,97 eurot (1 800 000
  13. kr)selgitusega „kassasse“, millest aga 19 173,49 eurot (300 000
  14. kr)kassasse ei jõudnud. Seega pole A.O. kogu väljavõetud sularaha kasutanud aktsiaseltsi majandustegevuses. A.O. on olnud AS „Liiwi Heliis“ juhatuse liige alates äriühingu äriregistris registreerimisest 8.09.1997.a. kuni 29.08.2011.a. ning esitanud ja allkirjastanud kõik majandusaasta aruanded, osalenud aktiivselt ettevõtte juhtimises ja muus ettevõtlusega seotud tegevuses. 29.06. 2010.a. AS „Liiwi Heliis“ ja OÜ „Liiwi Kaubandus“ vahel sõlmitud laenulepingu tähtaeg 29.06. 2015.a. on laenulepingu alusel tehtud väljamakseid ja aktsiaseltsi majanduslikku olukorda arvestades ebamõistlikult pikk; tähtaja määramisel on lähtutud üüri- ja rendilepingu kehtivuse tähtaegadest, mis on vastavalt 31.08.2015.a. ja 30.06.2015.a., tagamaks leppetrahvide tasaarveldamise võimalikkus pankrotiavalduse esitamisel. Lisaks 29.06.2010.a. laenulepingu alusel antud laenudele on AS „Liiwi Heliis“ pangakontolt tehtud väljamakseid selgitusega „laen“ OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ ka 10.11.2009.a. ja 14.12.2009.a. summas 96 506,59 eurot (1 510 000 kr), mis on viimase poolt küll ka tagastatud. Johtuvalt eeltoodust on A.O. oma tegevusega rikkunud juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust. Vastavalt äriseadustiku §-le 180 on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadustest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liige peab alati tagama piisava informeerituse enne juhtimisotsuste langetamist. Praktikas tähendab see, et enne konkreetse tehingu või toimingu tegemist tuleb teha teatud mahus eeltööd – koguda tehingupartneri kohta taustainformatsiooni, analüüsida tema maksevõimelisust, eelnevat maksedistsipliini ja majanduslikku seisukorda. Kui juhatuse liige ei näita oma lepingupartneri majandusliku olukorra vastu üles piisavat huvi ja jätab tähelepanuta, et partneril pole piisavat kasumit võetava kohustuse tasumiseks, toob see kaasa juhatuse liikme vastutuse niisuguse käitumisega tekitatud kahju eest. Olukorras, kus AS „Liiwi Heliis“ vajas oma majandustegevuse jätkamiseks täiendavat finantseerimist pangalaenude abil, oleks A.O. hoolsa juhatuse liikmena pidanud seisma hea selle eest, et 4 majandustegevus ei saaks kahjustatud: oleks pidanud enne laenude andmist ning ebasoodsatel tingimustel üüri- ja rendilepingu sõlmimist analüüsima, kuidas selline tegevus mõjutab aktsiaseltsi ja kas see on ettevõtte huvides. 12.07.2010.a. kolmepoolsel kokkuleppel puudub majanduslik sisu ning kohustuste ja õiguste üleandmine OÜ-le „LIM Kaubandus“ on toimunud eesmärgiga elimineerida võimalus AS-st „Liiwi Heliis“ väljaviidud rahaliste vahendite tagasisaamiseks. A.O. pole käitunud äriühingu huvides ning on sellega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Ta tegutses tahtlikult ja teadlikult, lähtudes isiklikust huvist eesmärgiga viia AS „Liiwi Heliis“ rahalised vahendid teistesse äriühingutesse või ettevõttest välja, muutes aktsiaseltsi sellega maksejõuetuks. Põhjendamatult suurte riskide võtmine peab olema äriühingu seisukohalt läbimõeldud tegevus, mistõttu ei saa need olla muud kui tahtlikud. Andes seotud äriühingule suures ulatuses laenu ning rentides ja üürides vara äärmiselt ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingute alusel võttis A.O. teadlikult riski mitte saada väljastatud laene tagasi ning seetõttu ka jätta võlausaldajate nõuded tahtlikult täitmata. Teadlikult 766 939,78 euro (12 000 000
  15. kr)suuruses summas põhjendamatute riskide võtmine ja 19 173,49 euro (300 000
  16. kr)sularahas väljavõtmine ning sellest tulenevalt võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmine ja äriühingu maksejõuetuks muutmine pole kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. A.O. teadliku ja tahtliku tegevuse ning AS „Liiwi Heliis“ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui ta poleks võtnud ülemääraselt suurt riski, andnud OÜ-le "Liiwi Kaubandus" laenu ega võimaldanud viimasel laenulepingust tulenevat kohustust üle anda OÜ-le „LIM Kaubandus“, kui ta poleks võtnud aktsiaseltsi pangakontolt välja 19 173,49 eurot (300 000
  17. kr)ega võõrandanud tegevuse jätkamiseks hädavajalikku kinnistut ja põhivara ning neid tagasi rentinud ja üürinud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel sõlmitud lepingute alusel, omaks ettevõte piisavaid rahalisi vahendeid maksuvõlgade ja teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vastavalt

§le 8 lg 1 on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise; rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. A.O. vastutab solidaarselt AS-ga "Liiwi Heliis" viimase maksuvõla eest summas 482 306,91 eurot. Põhjendamatu on A.O. vastuväide, et tema vastutuse tuvastamisel tulnuks lähtuda ajutise pankrotihalduri aruandest. Esiteks on pankrotimenetlus ja vastutusmenetlus kaks eraldiseisvat menetlust ning teiseks on maksuhaldur kogunud lisaks ajutise halduri poolt esitatud dokumentidele täiendavaid andmeid, mis põhistavad seisukohta, et AS "Liiwi Heliis" maksejõuetuse põhjuseks on A.O. tahtlik tegevus. Maksuhaldur peab oluliseks märkida, et menetluse käigus on A.O.t korduvalt kohustatud andma teavet ja esitama dokumente, kuid ta jättis need korraldused täitmata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vastutusotsus tühistada. Vaidlustatud otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. 27.11.2012.a otsuses nr 3-3-1-15-12 märkis Riigikohus, et kui äriühingu endisele seaduslikule esindajale, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest rahalise kohustuse tähtaegset ja täielikku täitmist, tahetakse teha vastutusotsust, peab maksuhalduril olema enne nurjunud maksuvõla sissenõudmise menetlus. Otsuses nr 3-2-1-41-05 on Riigikohus rõhutanud, et analoogsetes situatsioonides tuleb eelistada nõude esitamist isiku vastu, kes väidetavast rikkumisest kasu on saanud. Kaebaja on selles menetluses olnud kogu aeg seisukohal, et maksuhaldur pole ammendanud võimalusi maksuvõla sissenõudmiseks AS-lt „Liiwi Heliis”. Tartu Maakohus tegi 30.06.2011.a määrusega võlausaldajatele ettepaneku tasuda aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks 10 000 eurot, kuid ükski võlausaldaja, sh Maksu- ja Tolliamet(MTA), seda summat ei tasunud, mistõttu ettevõtte pankrotimenetlus rauges 26.08.2011.a kohtumäärusega (tl I-75-78). Vastustaja arvates on MTA suvaotsus, kellelt maksuvõlg sisse nõuda - 29.10.2012.a. kohtuistungil väitis vastustaja, et maksuhaldur valib ise vahendid, kuidas tema näeb mõistlikuma ja 5 otstarbekama viisi saamata jäänud maksusumma sissenõudmiseks, antud juhul valis ta selleks vastutusmenetluse tee juhatuse liikme vastu ja mitte kogu summa ulatuses(tl IV-5 pöördel). Lahendis nr 3-3-1-75-09 sedastas Riigikohus, et vastutusotsuse tegemine on lubatav ja õiguspärane vaid kuni maksuvõlglasest juriidilise isiku õigusvõime lõppemiseni, s.o. registrist kustutamiseni. Riigikohus leidis, et maksuhalduril on kehtiva õiguse kohaselt piisavalt võimalusi selgitada välja äriühingu maksuvõla eest vastutavad isikud ja teha neile vastutusotsus enne äriühingu registrist kustutamist. Pankrotiseaduse(PankrS) § 29 lg 8 järgi juhul, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta; seda tähtaega on võimalik pikendada kuni 6 kuuni. Maksuhaldur taotleski vastutusotsuse tegemise eesmärgil tähtaja pikendamist 6 kuuni ning kohus rahuldas taotluse. Edasist tähtaja pikendamist seadus ette ei näe(vt RK otsus nr 3-2-1-130-12). Sellele vaatamata esitas maksuhaldur taotluse tähtaja pikendamiseks, mille kohus üllatuslikult ning täiesti alusetult rahuldas, motiveerides tähtaja pikendamise määrust kui hagi tagamise kohtumäärust. Samas on ilmselge, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsMS) § 64 lg 1 alusel on võimalik muuta vaid kohtu määratud menetlustähtaega. Seega hiliseim tähtaeg, millal AS „Liiwi Heliis“ õigusvõime oleks pidanud lõppema, oli 15.03. 2012.a., kuid vastutusotsus tehti alles 31.05.2012.a ja kaebaja sai selle kätte 14.06.2012.a. Pärast nimetatud tähtpäeva tehtud vastutusotsus rikub õiguspärase ootuse printsiipi ja võrdsuspõhiõigust. Isikul on õigus olla kindel selles, et talle tehakse koormav haldusakt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning pärast tähtaja möödumist ei pea isik sellise riskiga enam arvestama. Isikud, kelle suhtes ei kohaldata ebaseaduslikku tähtaja pikendamist, on märgatavalt paremas olukorras võrreldes nendega, kelle äriühingutega seotud tähtaega pikendatakse seadusevastaselt. Seetõttu on meelevaldne vastustaja väide, et tähendust omab fakt, et aktsiaselts oli vastutusotsuse ajal registrist kustutamata. Isiku olukord ei tohi halveneda ja vastutus laieneda vaid seetõttu, et haldusorgan ja kohus on asjas vastu võtnud ebaseaduslikke otsuseid.(tl I-52-57) Vastutusotsus on ka sisuliselt õigusvastane. Maksuhaldur pole tuvastanud vastutusotsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid ja aluseid, haldusakt on motiveerimata ja sisult väär. Ainuüksi

§-le 8 lg 1 viitamisest ei piisa, tuleb tuvastada konkreetne

-st või maksuseadusest tulenev kohustus, mille rikkumist juhatuse liikmele ette heidetakse. Seda pole tehtud. Tasumiseks määratud summa 482 306,91 eurot osas pole selgitatud, millised AS „Liiwi Heliis“ maksud kuuluvad tasumisele - millise maksuliigi võlgnevust millises ulatuses vähendatakse ning milliste deklaratsioonide alusel tekkinud kohustused loetakse täidetuks. Vastutusotsuse kohaselt tegi kaebaja tehingud teadlikult ja tahtlikult ning võttis teadlikult äritegevuses riske, kuid pole põhistatud kaebaja süüd

§-st 8 tulenevate kohustuste täitmata jätmisel. Maksuhaldur heidab kaebajale ette tehingute tegemist eesmärgiga äriühingust rahaliste vahendite väljaviimist ja põhjendamatult suurte riskide võtmist, kuid ei süüdista kaebajat tahtluses mitte tagada aktsiaseltsi maksukohustuse täitmist. Otsuses pole põhistatud kaebaja tahtlikku või raskelt hooletut tegutsemist ettevõtte maksukohustuste täitmata jätmisel. Seega on täitmata

§-s 40 lg 1 sätestatud eeldus. Tahtlus tehingute tegemiseks pole samastatav tahtlusega mitte tagada maksulaekumist. Maksuhaldur pole selgitanud, miks oli kaebajal väidetavalt vaja rahalisi vahendeid AS-st „Liiwi Heliis“ välja viia. Kaebajal polnud sellist eesmärki, kõik vastutusotsuses nimetatud tehingud tehti eesmärgiga parandada ettevõtte majanduslikke näitajaid. Arusaamatuks jääb etteheide, et majandustegevuses riskide võtmine on tahtlik ning et kaebaja tegutses isiklikust huvist lähtudes. Äritegevus on paratamatult seotud erinevate riskidega, kuid nende olemasolu ei viita mitte kuidagi kaebaja süülisele tegevusele

§-st 8 tulenevate kohustuste täitmata jätmisel. Tuleb ka arvestada, et kuivõrd kaebaja oli aktsiaseltsi ainuaktsionär, oleks äriühingule kahju tekitamise all kannatanud eeskätt kaebaja ise. Seega pole kaebajal võimalik saada isiklikku kasu ettevõttele kahju tekitamisega. Põhjendamata on maksuhalduri seisukoht, et kinnistu ja tootmisseadmete enda omandis hoidmine oli AS „Liiwi Heliis“ tegevuse jätkamiseks hädavajalik, äritegevust saab jätkata ka tootmishoonete ja -seadmete rentimisel/üürimisel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-05 märkinud, et vastutusotsuses süü motiveerimise nõude rikkumine on sedavõrd oluline, et selle tõttu tuleb haldusakt igal juhul 6 tühistada. Tähtsust ei oma ka 6.01.2012.a. teatisele nr 13-7/136-8 lisatud saldopäring(tl I-70-72), sest vastutusotsuse lk 16 viimases lõigus selgitatakse, et seda ei lisata haldusaktile. Seega pole saldopäring haldusakti osa ning vastutusotsuse motivatsioon ja argumentatsioon ei saa selles sisalduda. Vastutusotsus on vastuoluline - selle faktiliseks aluseks on märgitud AS „Liiwi Heliis“ ja OÜ „Liiwi Kaubandus“ vahel sõlmitud laenu-, üüri- ja rendilepingud ning kinnisasja ja põhivara võõrandamine, välja on jäetud aga tasaarvestusavalduse alusel tasumisele kuulunud 10 000 eurot, kuigi ka seda summat käsitatakse kaebajalt sissenõudmisele kuuluvana. Tegelik vastutusotsuse alus selgub selle esimesest allmärkusest, kus selgitatakse kaebajale määratava summa kujunemist: sissenõudmisele kuulub AS „Liiwi Heliis“ maksuvõlg, mis on tekkinud kaebaja tahtliku ja teadliku tegevuse tulemusel üürilepingu alusel tasumisele kuulunud üürist summas 181 189,47 eurot, rendilepingu alusel tasumisele kuulunud rendist summas 271 943,95 eurot, 26.05.2011.a. tasaarvestusavalduse alusel tasumisele kuulunud 10 000 eurost ja ettevõtte pangakontolt väljavõetud 19 173 eurost. Vastutusotsuses pole aga põhjendust ega sisulist analüüsi nimetatud tasaarvestusavalduse kohta, maksuhaldur pole selgitanud, milles seisnes kaebaja väidetav tahtlik tegevus

§-s 8 sätestatud kohustuste täitmata jätmisel ning milline on maksuvõla ja tasaarvestatud 10 000 eurot omavaheline põhjuslik seos. Tegelikult põhjuslik seos puudub, AS „Liiwi Heliis“ pole kunagi seda leppetrahvi tasunud. Samas ei peeta kahju tekitanuks ega seega maksustamise aluseks olevaks laenulepingu sõlmimist, põhivara ja kinnistu müüki ning AS „Liiwi Heliis“, OÜ „Liiwi Kaubandus“ ja OÜ „LIM Kaubandus“ vahel sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest tulenevaid kohustusi/ õiguslikke tagajärgi. Eelnevast nähtuvalt pole kaebajal võimalik selgelt aru saada, milliseid tegusid talle tegelikult ette heidetakse ning milline tegevus on vastustaja silmis kaebajale vastutuse kaasa toonud. AS-l „Liiwi Heliis” oli pikaajaline koostöö OÜ-ga „Liiwi Kaubandus“; aktsiaseltsi põhitegevus seisnes erinevate alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide tootmises, osaühingul toodete ladustamises, turunduses ja müügis. Väikeses mahus teostas ladustamist, turustamist ja müüki ka aktsiaselts ise, kuid koostöö võimaldas turuosa hoida ja suurendada, sest osaühing oli välja arendanud müügivõrgu spetsiaalselt AS „Liiwi Heliis“ toodete jaemüügiks. See võimaldas tooteid turustada konkurentidest sõltumatult. Kuna krediidiasutused avaldasid 2009.a. survet, et jookide tootmise ja turundusega seotud tegevused peaksid olema äriühingute vahel selgelt jagatud, võõrandas AS „Liiwi Heliis“ 1.07.2009.a. OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ osaliselt ettevõtte põhivara arve nr 76 alusel hinnaga 64 804,41 eurot. Põhivara turuväärtuse kindlakstegemisel tugines aktsiaselts OÜ „Valmaden“ hinnangule. Võõrandatud seadmed võttis aktsiaselts 1.07.2009.a. lepinguga kuni 30.06.2015.a. tagasi rendile, makstes renti 11823,65 eurot kuus. Tehing oli kasulik, sest koos enda poolt osaühingule müüdud varaga sai aktsiaselts rentida ka teisi osaühingule kuuluvaid seadmeid: OÜ „Liiwi Kaubandus“ omandas 30.03.3009.a. OÜ-lt "Starplast" uue investeeringuna pudelipuhumismasina hinnaga 63 911, 65 eurot (1 000 000

  1. kr)ja 16.06. 2009.a OÜ "Almo MS" pankrotivarast erinevaid seadmeid 361 717,69 euro (5 659 652
  2. kr)väärtuses. Et ümberstruktureerimine lõpule viia, võõrandas aktsiaselts 7.08.2009.a. Paistu vallas Holstre külas asuva 0,96 ha suuruse kinnistu "Liivi" OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ 185 343 euro eest, mis oli AS „Pindi Kinnisvara“ hinnangul kinnistu väärtus. Ka müüdud kinnistu võttis aktsiaselts 1.09.2009.a. lepinguga üürile kuni 31.08.2015.a. 8628,07 euro eest kuus + kõrvalkulud. Üüri suurus vastas turuhinnale ja lähtus tehingu asjaoludest - kinnistul asuvad tootmishoone ja OÜ „Liiwi Kaubandus“ poolt ehitatud ladu, mille väärtus ületas kinnistu enese väärtuse. Osaühingu võimalus ja soov ostetud kinnistusse ja põhivarasse märkimisväärselt investeerida oli üheks põhjuseks nende võõrandamisel. Samas oli kinnistu ja põhivara müümine üheks eelduseks, et OÜ „Liiwi Kaubandus“ saaks pangast äritegevuse jätkuvuse kindlustamiseks ja edasiarendamiseks rahalisi vahendeid, mis oli vajalik ja kasulik ka AS „Liiwi Heliis“ tegevuse jätkamiseks. Samuti oli otstarbekas ühendada tootmine ja turustus OÜ-sse „Liiwi Kaubandus“. Just tänu osaühingu poolt kinnistusse ja põhivarasse tehtud investeeringutele sai aktsiaselts üüri- ja rendilepingute sõlmimise tulemusel olulisi eeliseid äritegevuses ja turuosa suurendamisel. Tehingute kasulikkust tõendab ka tunnistaja 7 Toomas Sumeri, kes kinnitas kohtuistungil, et osaühing renoveeris olemasoleva tööstushoone, ehitas uue laohoone ning omandas uusi seadmeid, mida kõike sai kasutuslepingute alusel kasutada oma äritegevuses ning et "Liiwi Kaubandusele müüdud tootmisbaasi osa ja kinnistu osa eest saadud raha maksis Liiwi Heliis küll aasta jooksul Liiwi Kaubandusele rendimaksetena tagasi, kuid selle tehingu kasutegur seisnes selles, et me saime enda käsutusse suurema tootmisbaasi ning paremad tootmistingimused ja masinad, kui meil enda baasis varem olid. Seda tõestab ka meie turuosa kasv 6 %-lt 25 %-le." Turuosa kasvatamine oli vajalik, et säilitada tarnevõimalusi ja koostööd suurte kaubanduskettidega, AS-l „Liiwi Heliis“ polnud vahendeid sedavõrd suurte investeeringute tegemiseks. Seega oli kinnistu ja põhivara võõrandamine majanduslikult otstarbekas ja ettevõtte huvides. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta peab üüri ja renti põhjendamatult kõrgeks. Samas pole maksuhaldur ka märkinud, milline oleks olnud tema hinnangul rendi ja üüri põhjendatud suurus. (tl I-35-36, 43, 46-51, 60-63; IV-6-9) Vastustaja pole selgitanud, milles seisneb tema hinnangul üürilepingu tingimuste kahjulik mõju ning kuidas see on praktikas realiseerunud. Mõistmatuks jääb ka väide, nagu ilmneks üürilepingu kahjulik mõju leppetrahviklausli olemasolust. Lepingus oli kokku lepitud, et üürniku enda või üürniku vastu esitatud pankrotiavalduse korral on üürileandjal õigus leping lõpetada ja nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus oli võrdne lepingu p 6.4 järgse üüri summaga ilma käibemaksuta kuni lepingu kehtivuse tähtajani. Kuid sama nõue oleks üürileandjal üürniku vastu üürilepingu lõppemisel ka ilma vastava leppetrahviklauslita seaduse alusel kahju hüvitamise nõudena, kuivõrd lepingu lõpetamise aluseks olev asjaolu on tingitud üürnikust. Et nimetatud tehingud pole tehtud maksumenetluslikel eesmärkidel, tõendab fakt, et kinnistu ja seadmete müügi- ja üürilepingud on sõlmitud rohkem kui aasta enne seda, kui vastustajal üldse AS „Liiwi Heliis“ vastu sissenõutav maksunõue tekkis – esimene vastutusotsuse aluseks olev maksunõue muutus sissenõutavaks alles 2010.a. septembris. Tuleb arvestada ka seda, et OÜ „Liiwi Kaubandus“ garanteeris aktsiaseltsi kohustusi krediidiasutuste ees, millest oli tingitud ühe põhjusena ka panga surve kinnistu võõrandamiseks OÜ-le „Liiwi Kaubanduse“, kuna kinnistu IV jaos lasusid hüpoteegid SEB panga kasuks, mis jäid kehtima ka pärast kinnistu võõrandamist. Pärast müügitehingu toimimist andis SEB pank OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ laenu. Samuti on ebaõige väide, et aktsiaselts pole osaühingule esitanud intressinõudeid. Näiteks 31.12.2009.a. arve alusel on osaühing tasunud aktsiaseltsile 22 876 kr intressi ning vastustaja ise on kohtule esitanud aktsiaseltsi 31.07.2010.a. arve nr M00103 summas 82 044 kr(tl II-212 pöördel; III-247). 2009.a. oli AS „Liiwi Heliis“ sunnitud kaubanduskettide survel müüma neile oma toodangut maksetähtaegadega 45-60 päeva, mis tekitas aktsiaseltsile ajutiselt käibevahendite puuduse - kuivõrd eelmisel kuul tekkinud aktsiisikohustus tuleb tasuda järgmise kuu 15. kuupäevaks, tekkis maksukohustus halvimal juhul mitme kuu võrra varem, kui saadi kätte tasu võõrandatud kauba eest. Käibevahendite nappuse leevendamiseks sõlmis aktsiaselts 19.03.2010.a. AS-ga „Swedbank Liising“ faktooringulepingu limiidiga 223 6907,70 eurot, mille tõttu aga ütles SEB pank 19.07.2010.a. üles arvelduslaenulepingu, kuna AS „Liiwi Heliis“ omakapitali suurus ei vastanud arvelduslaenulepingus sätestatud tingimustele, sest faktooringu kajastamine ettevõtte raamatupidamises kohustuste poolel viis omakapitali osakaalu alla kokkulepitud määra. 2010.a. augusti keskel arestis maksuhaldur ettevõtte arvelduskontod, tuues põhjuseks juulikuu eest väidetavalt tekkinud väikese maksuvõla, mille põhjustas tegelikult maksuhalduri enda viga, kes kandis aktsiaseltsi tasutud maksusummast osa ettemaksukontole, selle asemel, et arvestada see deklareeritud maksude katteks. Arved vabastati küll juba paar päeva pärast nende arestimist, kuid niivõrd suure ettevõtte puhul ei jää kontode arestimine meedias tähelepanuta ning tekitas AS-le „Liiwi Heliis“ negatiivse kuvandi. 6.09.2010.a. otsusega määras maksuhaldur uueks aktsiisilao tagatissummaks 9 470 908 kr. Kuna aktsiaseltsil polnud nii suures ulatuses käibevahendeid ja pangad polnud nõus sellises ulatuses kohustusi garanteerima, tegi ettevõte haldurile taotluse tagatissumma vähendamiseks, esitades uue äriplaani, mis nägi ette alkoholi müümist vaid teistele aktsiisiladudele või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Niisuguse äriplaani järgi oleks äritegevus saanud jätkuda, kuid poleks suurenenud aktsiisivõlgnevus, sest uusi maksumärke poleks väljasta8 tud. Samas oli alkohoolsete jookide müük väljaspool Eestit kasumlik. Kuid juba 13.09.2010.a. peatas MTA kaheks kuuks AS „Liiwi Heliis“ aktsiisilao tegevuse ja 15.11.2010.a. lõpetas selle üldse. Eelnevalt oli MTA 29.09.2010.a. korraldustega arestitud erinevates pankades äriühingu arvelduskontod ning SEB panka kohustati MTA-le üle kandma aktsiaseltsi rahalised vahendid. Kuivõrd AS „Swedbank Liising“ ütles 16.09.2009.a. üles ka faktooringulepingu, tekkis ettevõttel käibevahendite nappus ning 2010.a. septembris jäi alkoholiaktsiis tasumata. Maksuvõla sissenõudmiseks tegi maksuhaldur juba 30.09.2010.a. kohtutäituritele avaldused täitemenetluse alustamiseks, mille käigus rahuldati MTA nõuded summas 665 272,09 eurot. Selleks võõrandati AS „Liiwi Heliis“ vara, mille moodustasid peamiselt alkohoolsed joogid. Täitemenetluste käigus tekkis aktsiaseltsile oluline kahju.(tl I-38-42, 44) Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, mida toetab ka ajutise pankrotihalduri aruanne, et aktsiaselts ei muutunud maksejõuetuks laenude andmise ning üüri- ja rendilepingute sõlmimisega, vaid mitme asjaolu koosmõjul: 1)pikad tarneajad, kuid viivitamatult tasumisele kuulunud alkoholiaktsiis; 2)maksuhalduri poolt ettevõtte kontode esmane arestimine ja tagatise suuruse vähendamata jätmine, arvelduskontode teistkordne arestimine ja täitemenetluste alustamine. Seejuures on oluline, et kohtutäitur K.Põlts müüs AS „Liiwi Heliis“ vara oluliselt alla turuväärtuse, ignoreerides ettevõtte võimalusi müüa kaupa turuhinnaga ise leitud ostjale. Näiteks oli sõlmitud vastavad lepingud ja kaup juba ülegi antud osaühingutele „Liiwi Drinks“ 14 118 111,35 kr väärtuses ja „Money Holding“ 12 385 113,12 kr väärtuses, kuid maksuhaldur arestis need kaubad, misjärel jättis OÜ „Money Holding“ kauba eest tasumata ning selle omandas täitemenetluses OÜ „Toomas Kaubandus“ 453 197,38 euro (7 090 008,13
  3. kr)eest - kahju 5 295 104,99 kr (338 418, 89 eurot). OÜ „Liiwi Drinks“ oli juba enne täitemenetluse algust tasunud 7 299 521,88 kr, ülejäänud 6 818 589,47 kr tasus kohtutäituri kaudu. Kahju tekkis ka seetõttu, et kohtutäiturite kaudu müüdud kauba eest sai aktsiaselts raha kätte oluliselt hiljem, mistõttu suurenesid ka maksuintressid. Maksuhalduri ülemäärase jõu kasutamisest tekkiva kahju eest ei saa vastutada AS „Liiwi Heliis“ ega kaebaja. Aktsiaseltsi maksuvõlg täiteavalduse esitamise seisuga 20.09.2010.a. oli 19 515 659 kr, mille oleks saanud täielikult katta osaühingutele „Money Holding“ ja „Liiwi Drinks“ üleantud kauba eest saadava rahaga, täitemenetluses saadi sama kauba eest aga vaid 9 438 304,18 kr. Põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et vastutusotsuse koostamisel ei pea lähtuma ajutise pankrotihalduri poolt koostatud aruandest ning selles esitatud järeldustest. Pankrotimenetluses kogutud tõendeid mitte arvestades on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse(HMS) § 6. Kuna vastutusotsusest ei nähtu, milliseid lisatõendeid võrreldes ajutise pankrotihalduriga on maksuhaldur kogunud, mis lubavad väita, et maksejõuetus tekkis kaebaja juhtimisvigade tõttu, siis on ebaõige ja lubamatu ka maksuhalduri vastav järeldus. AS „Liiwi Heliis“ poolt laenulepingu alusel kaebajaga seotud OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ perioodil 3.12.2009.a. - 29.06.2010.a. antud tagamata laen tähtajaga 29.06.2015.a. ja väljamaksed selgitusega „laen“ olukorras, kus aktsiaseltsil esinesid endal makseraskused, pole vastutusotsuses kaebajale maksekohustuse määramise aluseks. Pealegi on vastustaja vastutusotsuse punktis 3 ise tuvastanud, et aktsiaseltsi poolt väljastatud laenud on täies ulatuses tagastatud - osaliselt rahalise makse(1 910 000
  4. kr)ja osaliselt tasaarvestuste teel(11 600 000 kr). Samas pole otsuses selgitatud, kelle ees ja milliseid makseraskusi on silmas peetud(maksuvõlga laenu andmise ajal polnud), millega on rikutud haldusakti motiveerimise kohustust. OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ anti laenu kolmes osas perioodil 3.12.2009.a. - 26.06.2010.a. Arusaamatuks jääb, kuidas sai maksuhaldur enne laenu andmist 7.08.2009.a. toimunud aktsiaseltsi nõukogu protokollist järeldada, et osamaksetena ligi pool aastat ja aasta hiljem antud laen pani äriühingu raskesse olukorda. Vastutusotsuse järgi tekkis AS-l „Liiwi Heliis“ maksuvõlg ajavahemikus august 2010.a. - aprill 2011.a., mis oli deklaratsioonide esitamise aeg, kuid reaalselt muutus esimene võlgnevus sissenõutavaks vastutusotsuse projektile lisatud saldoteatise kohaselt alles 16.09.2010.a. Seega puudusid aktsiaseltsil OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ laenu andmise ajal maksuvõlg ja kaebajale teadaolevalt ka makseraskused. Samas pole laenu andmine vastutusotsuse kohaselt üldse tehinguks, mis on kaasa toonud kaebaja väidetava vastutuse aktsiaseltsi maksuvõla eest. (tl IV-53-57) 9 Sisutu on vastutusotsuse seisukoht, et kaebaja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust sellega, et on AS „Liiwi Heliis“ juhatuse liikmena võimaldanud OÜ-l „Liiwi Kaubandus“ anda laenulepingust tulenevad kohustused üle OÜ-le „LIM Kaubandus“, mille kasum oli 2009.a. pea 10 korda väiksem kui laenulepingust tulenev kohustus. Kasum pole ainsaks näitajaks, mille alusel saab kindlaks teha, kas äriühing suudab võetud kohustusi täita või mitte, see sõltub ennekõike tema varade koosseisust, käibest ja majanduslikest perspektiividest, sh tehtud ja teostatavatest investeeringutest. 2009.a. bilansi järgi oli OÜ-l „LIM Kaubandus“ näiteks varasid kokku enam kui neli korda rohkem kui kohustusi. Arvestades asjaolu, et laenu tagastamine toimus ka enne kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist tasaarvestuste teel ning kolmepoolse kokkuleppe alusel oli aktsiaseltsil jätkuvalt võimalus temal lasuvaid üüri- ja rendikohustusi tasaarvestada, ei oma reaalset majanduslikku tähendust, kas OÜ-l „LIM Kaubandus“ oli laenulepingust tuleneva kohustuse ülevõtmise ajal piisavalt käibevahendeid; kohustuste täitmine oli tagatud juba sellega, et osaühingul oli võimalus kohustused tasaarvestada. Kokkuleppe sõlmimine võimaldas kohe ilma tasaarvestuseta tasuda aktsiaseltsile laen 25 564,66 eurot. Kui kohustusi täitis OÜ „Liiwi Kaubandus“, toimus laenu tasumine ainult tasaarvestamise teel. Tänu kolmepoolse kokkuleppe sõlmimisele oli aktsiaseltsil võimalik saada osa laenust tagasi ennetähtaegselt. Väär on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja poolt AS „Liiwi Heliis“ pangakontodelt välja sularaha 19 173,49 eurot ei kasutatud äriühingu majandustegevuses. Vastutusotsuses pangakonto ja kassaraamatu liikumiste kohta esitatud tabel perioodi 14.07.-30.08.2010.a. kohta ei kajasta andmeid õigesti. 14.07.2010.a. on kaebaja AS „Liiwi Heliis“ sularahakassasse üle andnud 100 000 kr selgitusega "A.O. - SEB arvelduskontolt kassasse" (kassa sissetuleku orderi kviitung nr KS00016) ning 200 000 kr selgitusega "A.O. - Swed arvelduskontolt kassasse" (kassa sissetuleku orderi kviitung nr KS00015). Vastustaja on HMS §-s 40 lg 1 sätestatud ärakuulamisõigust rikkudes jätnud kaebaja sularaha väljavõtmise osas ära kuulamata. Vastustaja jääb vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde. Vastutusotsus pole tehtud peale AS "Liiwi Heliis" õigusvõime lõppemist. Riigikohus selgitab lahendis nr 3-3-1-75-09 p 11, et kui maksuhaldur soovib rakendada

§-st 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue haldusakti adressaadi suhtes kehtima. AS "Liiwi Heliis" kustutati äriregistrist 14.12.2012.a., kaevatud vastutusotsus on tehtud aga 31.05.2012.a., seega enne äriühingu äriregistrist kustutamist ja õigusvõime kaotamist. Kuigi Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 12.12.2012.a. määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-130-12 Eesti Vabariigi (MTA kaudu) määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012.a. määruse peale tsiviilasjas nr 2-11-24840 läbi vaatamata, ei muuda see AS "Liiwi Heliis" registrist kustutamise kuupäeva. Vastutusotsus on kooskõlas Riigikohtu üldkogu 27.11.2012.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2012.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-12 toodud vastutusotsust puudutavate seisukohtadega. Vastustaja ei nõua kaebajalt enne etteheidetavaid tegusid tekkinud maksuvõlgu, vaid nende tegude järgselt tekkinud maksuvõlgu. Ehkki AS "Liiwi Heliis" tegeliku maksuvõla suurus oli seisuga 2.01.2012.a. kokku 2 177 989, 28 (põhivõlg 1 570 520, 28 + intressivõlg 51 376, 75 + arvestuslik intress 556 091, 95) eurot, on kaebajale tasumiseks määratud vaid osa sellest. Asjaolu, et vastustaja kaebajalt kogu põhivõla tasumist ei nõua - kuigi kaebaja oli kõikide tehingute tegemise taga, mille tagajärjel tekkisid äriühingul maksuvõlad, mida temalt sisse nõuda pole võimalik -, vaid üksnes osa sellest, ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebajale koostatud vastutusotsuse tegemisel on võetud aluseks üürilepingu alusel tasutud summa 181 189, 47 eurot + rendilepingu alusel tasutud summa 271 943, 95 eurot + tasumisele kuulunud leppetrahv 10 000 eurot + pangakontolt sularahas väljavõetud 19 173, 49 eurot. Vastutusmenetluse käigus polnud kaebajaga võimalik koostööd teha ning pankrotihalduri valduses olev ja maksuhaldurile esitatud dokumentatsioon võimaldas teha täpselt selliseid järeldusi nagu vastutusotsuses märgitud. Kuna kaebaja on 9.11.2012.a. kohtule esitanud sularaha kassasse tagastamise tõendamiseks originaaltõendid, ei vaidle vastustaja vastu 10 vastutusnõude vähendamisele nimetatud summa võrra. Samuti on pankrotihaldur Mart Sikut kohtumenetluse ajal 16.11.2012.a. kinnitanud, et leppetrahvi 10 000 pole AS "Liiwi Heliis" reaalselt ära tasunud. Kuivõrd vastutusotsuses on vastutuse alus seotud just konkreetsete tehingutega, mille toimumine täiendavalt ilmnenud asjaolude tõttu 19 173, 49 euro ja 10 000 euro suurustes summades pole kinnitust leidnud, palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata vähemalt summas 453 133, 42 (181 189, 47 + 271 943, 95) eurot(tl IV-24, 65). Vastutusotsuses on piisavalt põhjendatud, kuidas juhatuse liige on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Riigikohtu halduskolleegium sedastas 31.10.2005.a. otsuses nr 3-3-1-41-05 p 12, et

§-dest 96 lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1 tulenevalt on juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel: 1)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2)rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3)niisuguse kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

§ 96

lg 5 kohaselt võib

§-s 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse teha alles siis, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§-s 130 lg 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel pole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Täitetoimingute tulemusel polnud võimalik maksuvõlga äriühingult kätte saada. Võttes arvesse kaebajale seadusega pandud vastutust ning maksuvõla kättesaamise võimatust äriühingult, on täidetud kõik vastutusotsuse tegemise eeldused. Kaebaja kui

§-s 40 lg 1 nimetatud isik on

§-s 8 lg 1 sätestatud kohustust rikkunud igal juhul, kui tema õigusvastase tegevuse või tegevusetusega on põhjuslikus seoses esindatava maksukohustuse täitmata jätmine. Lisaks ülaltoodule puudub vaidlus, et kaebaja on 6.

  1. 2012.a. teatise nr 13-7/136-8 koos lisadega, s.o. AS "Liiwi Heliis" 2.
  2. 2012.a. saldopäringu väljatrüki maksuvõlgade olemasolust ja suurusest, kätte saanud. Vastutusotsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud AS „Liiwi Heliis“ nimel tehtud kahjulikke tehinguid. OÜ „LIM Kaubandus“ ja aktsiaseltsi vahelisest nn kasumlikust laenu tasaarvestusest nähtub, et tehing polnud aktsiaseltsile mingil moel soodne, sest rendi tasumise kohustus OÜ-le „LIM Kaubandus“ jäi alles. Aktsiaseltsil polnud mingit eksistentsiaalset vajadust võõrandada varasid kolmandale isikule selleks, et neid kohe tagasi rentima hakata ja veel tingimustel, et juba aastaga on äriühing kohustatud renti tasuma rohkem, kui ta vara müügist sai. Varade võõrandamisest ei laekunud ettevõttele vähimalgi määral käibevahendeid, mida aktsiaseltsil olnuks võimalik enda igapäevases tegevuses kasutada, sest sõlmitud laenulepingutest nähtuvalt pidas äriühing võimalikuks ja vajalikuks kohe saadud raha ning sellele tubli lisagi välja laenata. Seega ostis OÜ "Liiwi Kaubandus" AS "Liiwi Heliis" rahade eest endale võimaluse hakata teenima rendi- ja üürikasumit AS-lt "Liiwi Heliis": nii register kui käibevara viidi järk-järgult äriühingust välja ning tulemuseks oli vastutusotsuse tegemise alus - aktsiaseltsi maksuvõlg, mida äriühingult polnud võimalik sisse nõuda. Tuvastatud on, et AS „Liiwi Heliis“ eelistas anda välja laenu ja koormata ennast põhjendamatute kohustustega, samal ajal kui tal endal olid tekkimas ja juba tekkinud maksuvõlad. Ettevõtte nimel tegi tehinguid kaebaja, kes oli ka teiste lepingupooltega otseselt või kaudselt seotud. Vastustaja ei nõua kaebajalt mitte äriühingule tekitatud kahju hüvitamist, vaid kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse järel äriühingule tekkinud maksuvõla tasumist. Paljasõnalised on kaebaja väited lepingute kasumlikkusest, äriühingu turuosa kasvust ning lepingute ja turuosa kasvu põhjuslikust seosest. Kaebaja on kohtumenetluses asunud küll tõendama AS "Liiwi Heliis" kinnistu turuhinda selle müümise ajal, kuid pole esitanud ainsatki tõendit, et rendi- ja üürilepingud oleksid sõlmitud turuhinnas. Kaebaja esitatud asjaoludest lähtudes laenas AS „Liiwi Heliis“ OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ rohkem, kui ta ise kinnistu müügist raha sai, sisuliselt maksis veel kinnistu müügile peale(vt vastutusotsuse p 3). Kui võtta juurde veel ka edasine rendi tasumise kohustus, mida hiljem tasaarveldati kuni 2015.a., siis ei saa kinnistu müüki pidada mingil juhul kasumlikuks tegevuseks ning ainuüksi juba kinnistu müügi, rendi ja sellele lisanduva laenu andmisega pani AS „Liiwi Heliis“ end väga ebasoodsasse olukorda. Väidetav müügitehing oli planeeritud ilmselgelt selleks, et tekitada OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja võimalus. Kavandatud tegevus pida11 nuks arvatavalt aitama äritegevust ülal hoida ka vaatamata müügist aktsiaseltsile tekkinud maksunõudele ning lepingute koostamisel arvestati sellega, et kui maksuhaldur hakkab tasumisele kuuluvat maksusummat sisse nõudma, pole tal seda lihtsal meetodil teha võimalik, sest juriidiliselt ei kuulu AS-le „Liiwi Heliis“ enam vara. Paljasõnaline on kaebaja väide krediidiasutuste survest 2009.a. eesmärgiga lahutada jookide tootmine ja turustamine. Ka SEB panga teatest 19.07.2010.a. arvelduslaenulepingu ülesütlemise kohta, mille järgi laen öeldakse üles seonduvalt eritingimuste rikkumisega(omakapitali osakaal min 25%), saab teha järelduse, et krediidiasutused on pigem huvitatud kõikvõimaliku vara olemasolust kui selle laialijagamisest erinevate juriidiliste isikute vahel. Sealjuures ei eelda müük ja turustamine kinnistute olemasolu. Samuti ei saa väita, et kinnistu müügi ja rendilepingu sõlmimiseta poleks AS „Liiwi Heliis“ saanud OÜ-lt „Liiwi Kaubandus“ pudelipuhumismasina või OÜ „Almo MS“ pankrotivarast soetatud seadmeid rentida. Kuna on tõendatud aktsiaseltsi poolt OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ laenu andmine, millega viimane ehitas üles laohoone, ehk siis raha olemasolu aktsiaseltsil enne kinnistu müümist, saanuks aktsiaselts kinnistul asuva laohoone ka ise renoveerida ning ka sel eesmärgil polnuks kinnistu müük lepingus märgitud tingimustel ilmtingimata vajalik. Paljasõnaline on ka kaebaja väide, et AS „Swedbank Liising“ sulges riskilimiidi sellepärast, et MTA arestis 2010.a. augustis AS „Liiwi Heliis“ kontod.(tl I-37-38) Kaebaja ilmne tahtlus mitte tagada aktsiaseltsi maksukohustuste täitmist tuleneb asjaolude kogumist, mis ka kaebaja ise on välja toonud. Pankrotihalduri aruande lõpphinnang kaebaja kui äriühingu juhi süülise käitumise olemasolust või selle puudumisest pole vastutusotsuse tegemisel siduv. Põhjused maksujõuetuse tekkimise riskiks, millistest kaebaja märgib näitena pikad tarneajad, olid kaebuse kohaselt maandatud faktooringlepingu sõlmimisega. Alkoholiaktsiisi tasumiseks võinuks AS „Liiwi Heliis“ saada raha käibevahenditest, mida ta aga väidetavalt kasumlikult välja laenas, või SEB pangalt, kui ta poleks
  3. aastaks rikkunud arvelduslaenu eritingimusi. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsuse tegemise ajaks oli vaidlusaluse maksuvõla sissenõudmine aegunud.

sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise; rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel(§ 8 lg 1). Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega(§ 40 lg 1). Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse, mis peab vastama

§-s 96 toodud tingimustele; vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga pole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või kui maksuvõlg on kustutatud(§ 96). Riigikohtu halduskolleegium on poolte viidatud lahendis nr 3-3-1-75-09 märkinud, et asjaolu, et

§ 40

lg 1 alusel saab juriidilise isiku seaduslik esindaja vastutada ainult kehtiva maksuvõla eest, kinnitab ka

§ 41

lg 3, mille kohaselt

§ 41

lõikes 1 nimetatud vastutus (maksualase kuriteo toime pannud isiku vastutus) ei lõpe maksukohustuse lõppemisega, kuid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi esitamise teel.

§ 7lg 1 järgi kohaldatakse maksustamisel maksukohustuslase õigusvõime, teovõime ja seadusjärgse esinduse suhtes Ts

ÜS-i vastavaid sätteid, kui

-st või maksuseadusest ei tulene teisiti. TsÜS sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest(§ 26 lg 2) ning juriidiline isik lõpeb eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega(§ 45 lg 2).

§-s 31 lg 3 p 6 on nimetatud

-st või maksuseadustest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste lõppemise alusena lisaks punktides 1-5 loetletud alustele(kohustuse täitmine, tasaarvestamine, maksuvõla aegumine või kustutamine) "muud seadusega sätestatud juhud". Kolleegium asus seisukohale, et juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks

§-s 31 lg 3 p 6 nimetatud "muudel seadusega sätestatud juhtudel" aset leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist 12 kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste lõppemist. Juriidilise isiku õigusvõime lõppemisel võivad jääda kehtima juriidilise isiku kohustuste täitmise tagamiseks eraõiguse sätete alusel antud mitteaktsessoorsed tagatised, kuid

§ 40

alusel tekkiv juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne(lisanduv, täiendav) ning lõpeb koos äriühingu õigusvõime lõppemisega. Riigikohus sedastas, et kui maksuhaldur soovib rakendada

§-st 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Eeltoodust lähtudes on kaevatud haldusakt tehtud enne AS "Liiwi Heliis" õigusvõime lõppemist, sest aktsiaselts kustutati äriregistrist 14.12.2012.a., s.o. 6,5 kuud peale vastutusotsuse koostamist. Sellega pole rikutud võrdsuspõhiõigust. Enne äriühingu registrist kustutamist ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et vastutusotsust pole temale enam võimalik teha. Alusetu on kaebaja väide, et maksuhaldur pole ammendanud võimalusi maksuvõla sissenõudmiseks AS-lt „Liiwi Heliis”, kuna ei tasunud aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks 10 000 eurot. Kohtu hinnangul oleks vastustaja poolt olnud ebamõistlik maksta 10 000 eurot olukorras, kus AS-le „Liiwi Heliis” polnud jäänud enam mitte mingisugust vara ning polnud ka tõenäoline, et pankrotimenetluses oleks riik saanud tagasi isegi seda pankrotikulude katteks maksmisele kuuluvat 10 000 eurot, rääkimata maksuvõlast(vt ajutise pankrotihalduri aruannet tl IV-53-57). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajalt mitte kogu põhivõla, vaid ainult osa sellest tasumise nõudmine ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Kohtumenetluse käigus möönis vastustaja, et tõendamist pole leidnud, et kaebaja poolt AS „Liiwi Heliis” pangaarvelt võetud 19 173, 49 eurot sularaha ei tarvitatud äriühingu majandustegevuses ning et aktsiaselts maksis OÜ-le "LIM Kaubandus" ära tasaarvelduse järel veel tasumisele kuuluva leppetrahvi 10 000 eurot. Kuna vastustaja oli nõus kaebuse rahuldamisega nimetatud summade osas, ei käsitle kohus rohkem nende summadega seonduvat, selles osas tuleb vastutusotsus tühistada.(tl I- 84-85, 100) Ülejäänud 453 133, 42 euro suuruse nõude osas on vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus.

§-st 40 lg 1 tulenevalt saab vastutusotsuse seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Vastutusotsuses on niisugune põhjuslik seos tuvastatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsuses ei peeta kahju tekitanuks ega seega maksustamise aluseks olevaks laenulepingu sõlmimist, põhivara ja kinnistu müüki ning AS „Liiwi Heliis“, OÜ „Liiwi Kaubandus“ ja OÜ „LIM Kaubandus“ vahel sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest tulenevaid kohustusi ja õiguslikke tagajärgi ning et tegelik vastutusotsuse alus selgub selle esimesest allmärkusest, kus selgitatakse kaebajale määratava summa kujunemist. Osutatud joonealuses märkuses vastutusotsuse lk-l 1(tl I23) on kirjas summad, millest koosneb aktsiaseltsile kaebaja tahtliku ja teadliku tegevuse tulemusena tekkinud maksuvõlg: üürilepingu alusel tasumisele kuulunud üürist 181 189,47 eurot (kuumakse 8628,07 eurot x 21 kuud) ja rendilepingu alusel tasumisele kuulunud rendist 271 943,95 eurot (kuumakse 11 823,65 eurot x 23 kuud). Et aktsiaseltsile kahjulik kaebaja tahtlik ja teadlik tegevus hõlmab lisaks üüri- ja rendilepingu sõlmimisele ka laenulepingu, põhivara ja kinnistu müügilepingute ning kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist, seda on maksuhaldur vastutusotsuses järjepidevalt rõhutanud ja piisavalt põhjendanud. Vastutusotsuses kirjapandust on mõistlikul isikul võimalik täiesti selgelt aru saada, milliseid tegusid kaebajale ette heidetakse ning milline tegevus on vastustaja silmis kaebajale vastutuse kaasa toonud. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ning kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub vastutusotsuses toodud põhjendustega, mis selgitavad viidatud lepingute kahjulikku mõju AS "Liiwi Heliis" majandustegevusele, mille tulemusel muutus 13 äriühing maksejõuetuks ning kaebaja ilmset tahtlus mitte tagada aktsiaseltsi maksukohustuste täitmist, ega pea vajalikuks neid korrata. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tal poleks olnud võimalik saada isiklikku kasu ettevõttele kahju tekitamisega, sest kuna ta oli aktsiaseltsi ainuaktsionär, oleks äriühingule kahju tekitamise all kannatanud eeskätt tema ise. Põhivara müümise ajal AS "Liiwi Heliis" poolt OÜ-le "Liiwi Kaubandus" 1.07.2009.a. ja samal päeval tootmisseadmete rendilepingu sõlmimisel, kinnistu müümisel 7.08.2009.a. ja sama kinnistu üürilepingu sõlmimisel 1.09.2009.a. ning laenulepingu sõlmimisel 29.06.2010.a. oli kaebaja mõlema äriühingu ainuosanik ja juhatuse ainuliige - AS-s "Liiwi Heliis" alates selle asutamisest 1997.a. kuni registrist kustutamiseni 14.12.2012.a., OÜ-s "Liiwi Kaubandus" alates selle asutamisest 2001.a. kuni 2.(osanik) ja 7.(juhatuse liige)07.2010.a.(tl I-36, 46-51, 60-62, 84; IV-14-22). Mis tähendab, et sõlmides iseendaga tehinguid, mis kahjustasid aktsiaseltsi majandustegevust ja maksevõimet, ei kandnud kaebaja ise mingit kahju, kuna viis nende tehingute tulemusel lihtsalt raha ja vara ühest endale kuuluvast äriühingust üle teise endale kuuluvasse äriühingusse. Kaebaja pole tõendanud oma väidet, et aktsiaseltsile kuuluv kinnistu ja põhivara müüdi krediidiasutuste survel, kes nõudsid krediidi andmise tingimusena, et jookide tootmine ja turustamine oleks lahutatud. Samuti pole tõendatud kaebaja väide, et ettevõtte makseraskused tekkisid maksuhalduri poolt pangakontode arestimise tagajärjel, mille tõttu SEB pank ütles üles arvelduslaenulepingu ja AS "Swedbank Liising" faktooringulepingu. SEB panga 19.07.2010.a. teate järgi öeldi arvelduslaenuleping üles eritingimuste rikkumise tõttu(omakapitali osakaal min 25%). Nimetatud lepingud sõlmis kaebaja käibevahendite nappuse vältimiseks, mida põhjustasid aktsiaseltsile alkoholiaktsiisi tasumise lühikesed tähtajad ja müüdud alkoholi eest tasu laekumise pikad tähtajad. AS "Liiwi Heliis" makseraskused tekkisidki seetõttu, et kaebaja aktsiaseltsi raha välja laenas, misjärel krediidiasutused lepingud lõpetasid. Kohus nõustub vastustajaga, et tegelikult müüdi kinnistu selleks, et tekitada OÜ-le „Liiwi Kaubandus“ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja võimalus. Maksuhaldur ei pidanud vastutusotsuse koostamisel arvestama ajutise pankrotihalduri aruande V osas esitatud esialgse arvamusega, et temale teadaolevatel andmetel ei saa väita, et võlgniku esindajad oleksid toime pannud pankrotikuritegusid või teinud raskeid juhtimisvigu. Pankrotihaldur on aruandes korduvalt rõhutanud, et tema käsutuses pole kõiki ettevõtte tegevusega seonduvaid andmeid ning et asjaolude keerukust arvestades pole tal võimalik kujundada lõplikku seisukohta, millal ja miks kujunes välja äriühingu maksejõuetus. (tl I-37-42; IV-53-57) Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 5692 eurot 80 s õigusabikulusid ja 765 eurot riigilõivu. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2000 eurot. Arvestades seda, et kaebuse osalise rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega(HKMS § 108 lg 2), tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 120 eurot õigusabikulusid ja 45,9 eurot riigilõivu. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.