Obsah (6)

§ 135§ 155§ 156§ 120§ 87§ 29

Väärteoasi 4-11-856 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg 27.jaanuaril 2012.a kell 16.00 Võru kohtumaja ja koht Väärteoasja number kohtumenetluses 4-11-856

) §-dest 134 lg 3 ja § 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo 16.02.2011.a otsus üldmenetluses Kai Paksu karistamise kohta LKS § 71 lg 1 järgi muutmata ja kaebus rahuldamata. 2 Kohtuistungi toimumine ja osalejad 13.jaanuar 2010, osalesid: menetlusalune isik Kai Paks; kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik; kohtuvälise menetleja ametnikud : Väino Vaidla ; Kristel Kund. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 156

lg 1,

§ 135

lg 4 p 3, lg 5,

§ 120

lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.01.2011 Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt on Kai Paks 2010 aasta kevadel ilma kaitseala valitseja nõusolekuta Haanja looduspargi piiranguvööndis, Haanja vallas, xxxxxxxxxxxx: - xxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxx piiril teostanud koppekskavaatoriga kaevetöid kinnikasvanud väikeses veekogus, mille tulemusena muutis olemas olnud veekogu kaldajoont ja rajas olemas olnud veekogust mõõtmetelt suurema, 0,07 hektari suuruse veepeegliga veekogu. Oma tegevusega rikkus LKS § 31 lg 2 p 2 ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirja p 23 alapunkt 1 nõudeid; - rajas ilma kaitseala valitseja nõusolekuta Haanja looduspargi piiranguvööndisse Haanja vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juurdepääsutee, millega rikkus LKS § 31 lg 2 p 8 ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirja p 23 alapunkt 3 sätteid; - rajas ilma kaitseala nõusolekuta Haanja vallas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxx maaüksusele uue kraavi, millega rikkus LKS § 31 lg 2 p 8 ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirja punkt 23 alapunt 3 sätteid; - rajas ilma kaitseala valitseja nõusolekuta Haanja vallas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx– xxxxxxx maaüksusele osaliselt nõlva sisse süvendatud ca 300 m² suuruse pindalaga kruusaga täidetud platsi, millega rikkus LKS § 31 lg 2 p 8 ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirja p 23 alapunkt 3 sätteid;
2. 16.02.2011 kohtuvälise menetleja otsusega karistati Kai Paksu rahatrahviga järgmiselt: kaitseala valitseja nõusolekuta veekogu kaldajoone muutmise eest – LKS § 71 lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses so 200 eurot; - kaitseala valitseja nõusolekuta tee 3 rajamise eest – LKS § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut so 100 eurot; kaitseala valitseja nõusolekuta kraavi rajamise eest – LKS § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut so 100 eurot; -kaitseala valitseja nõusolekuta ehitamise eest – LKS § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut so 100 eurot, kokku rahatrahv 500 eurot.
3. 03.03.2011 esitas Kai Paks kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr
4. Kaebuse seisukohad: -

§ 87

lähtuvalt kuulub menetlus lõpetamisele, sest ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on väärteokoosseisule vastava teo toime pannud; - väärteoprotokoll kajastab ebaõigeid andmeid, selles, et – Kai Paks ei ole maaüksuste piiril rajanud kopp-ekskavaatoriga kaevetöid kinnikasvanud väikeses veekogus (Kai Paks´ul puudub vastav tehnika ja oskused kopp-ekskavaatorit kasutada); - tuvastatud ei ole, kes on olnud nende tööde teostaja, kes tellija ja milliseid töid teostati ning telliti ja kas tööd teostati vastavalt tellimusele. Selgitamata on jäetud, kas Kai Paks vastutab, kui üldse vastutab täideviijana või osavõtjana. - tegemist ei ole LKS § 71 sätestatud väärteoga, sest – kaevetööde teostamises kinnikasvanud väikeses veekogus ei selgu, millisest kaldajoonest tuleb lähtuda kinnikasvanud tiigi korral, kas praegusest või esialgsest kaldajoonest. Tee rajamise osas on Kai Paks selgitanud, et tegu on senisele teele kruusa pealevedamisega, mis pole vaadeldav tee rajamisena. Kraavi ja platsi rajamise osas ei ole tegu uue kraavi rajamisega, vaid ajaloolise kraaviga, platsi rajamine oli tingitud kalda varingu päästetöödega. Menetleja ise on märkinud, et vähemalt tiik ja tee olid enne tööde tegemist olemas, kuid menetleja ei suuda nende asukohta määrata. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et

§ 29lg 1 p 1 alusel tuleb väärteomenetlus lõpetada.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

1. Looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 1 on sätestatud piiranguvööndi mõiste so kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva (LKS) seadusega sätestatud kitsendusi. LKS § 31 lg 2 p-de 2 ja 8 kohaselt kui kaitseeeskirjaga ei sätestata teisiti, on piirnaguvööndis keelatud: 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine. Vabariigi Valitsuse 28.08.1995 määrusega nr 300 (Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine) on kehtestatud Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (eeskiri). Eeskirja punkti 23 kohaselt on piiranguvööndis lubatud majandustegevus, välja arvatud eeskirja punktides 8, 9, 12, 12¹ ja 12 ² keelatud tegevus. Eeskirja punkti 23 alapunkti 1 kohaselt on keelatud looduspargi valitseja nõusolekuta veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; alapunkt 3 kohaselt looduspargi valitseja nõusolekuta uute ehitiste ja teede, õhuliinide ning muude kommunikatsioonide rajamine. LKS § 71 lg 1 sätestab vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 4
2. Menetlusaluse isiku vastutusele võtmiseks LKS § 71 lg 1 järgi tuleb objektiivse küljena (seaduses kirjeldatud tegevus) tuvastada, et kinnistu kuulub kaitstavate loodusobjektide hulka (kaitseala) ja kinnistul on teostatud majandustegevust ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.
3. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxx Haanja vallas, Võrumaal, mis kuulub Haanja Looduspargi kaitsealasse ja seal toimuvas majandustegevuses tuleb juhinduda LKS ja Eeskirjaga sätestatud reeglite kohaselt (väärteotoimik lk 14-24). Vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et nimetatud maaüksusele on rajatud kruusakattega tee, selle ääres kulgeb rohutamata kallastega kraav ning maaüksuse piiril asub rohutamata kallastega veekogu, kinnistu lõunapiiril on nõlva sisse süvendatud ja tasandatud ristkülikukujuline kruusaga täidetud plats. Nimetatud objektide ja rajatiste koordinaadid on tuvastatud GPS seadme abil (väärteotoimik lk 14-24, punktid 1 kuni 4). Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Võrumaal, Haanja vallas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx kuulub Haanja looduspargi koosseisu ja sinna on rajatud kruusakattega tee, sellega paraleelselt kulgev kraav, kruusaste ja rohutamata kallastega veekogu ning kinnistu lõunapiiril asuva nõlva sisse süvendatud ja tasandatud ristkülikukujuline kruusaga täidetud plats.
4. Kinnistusraamatu elekroonilisest väljavõttest nähtuvalt on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna poolt alates 1.02.2006 xxxxxx–xxxxxxxx kinnistu omanikuna (registriosa number xxxxxxx) sisse kantud Kai Paks (väärteotoimik tl. 5152). Kolmanda isiku õigusi (kinnisasja valdajat) kinnistusraamatusse kantud ei ole. Asjaõigusseaduse AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle, omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. LKS sätestab õigused ja kohustused kinnistu omanikule, kinnisasja valdajal tulenevad õigused ja kohustused juhul, kui ta on kantud valdajana kinnistusraamatusse. 8.1 Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja põhiväited kogu menetluse kestel on olnud, et Kai Paks on küll kinnistu omanik, kuid ta ei ole neid töid ise teostanud (ei oma ekskavaatoriga töötamise kogemust ega oskust), samuti ei ole ta neid töid ise tellinud, menetluse käigus ei ole välja selgitatud, kes need tööd tellis. Samuti esitas menetlusalune isik kohtule kinnistu tasuta kasutamise lepingu, mille kohaselt Kai Paks (Omanik) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx (Kasutaja) leppisid kokku, et Omanik annab tasuta Kasutaja valdusse ja kasutusse xxxxxxxxxxxxx kinnistu koos rajatistega (tl. 69-73). Viidatud lepingu p 1.2 kohaselt on lepingu eesmärgiks xxxxxx–xxxxxxxx kinnistu kompleksne ja järjepidev avalikkusele suunatud kasutamine – multifunktsionaalse külakeskuse rajamine. Lepingu punkti 1.4 kohaselt jõustub leping ja seda kohaldatakse Poolte vahelistele suhetele alates 16.aprillist 2008.a. Kai Paks on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt kuulub ta nimetatud MTÜ juhatusse (tl.64). 8.2 Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega, et ta ei vastuta temale kuuluva kinnistul toimuva eest. Eeltoodu kohtu järeldust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalune isik, Kai Paks on ka peale väidetava kinnisasja üleandmist MTÜ-le xxxxxxxxxxxxxx esitanud vallale lubade taotlusi kinnistul tööde tegemiseks. Nähtuvalt väärteotoimikus olevatest kirjalikest tõenditest on Kai Paks 1.03.2010 esitanud taotluse 5 projekteerimistingimuste väljastamiseks (väärteotoimiku lk 35-36, seletuskiri lk 3745), samuti on 1.03.2010 esitanud kooskõlastuse taotluse olemasoleva tiigi puhastamiseks (väärteotoimik lk 46). Esitatud taotlused on vallale edastanud küll M. (väärteotoimik lk 47) kuid see ei vähenda ega kõrvalda Kai Paksu kui kinnistu omaniku õigusi ja kohustusi. Kohus selgitab, et käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokoll koostatud ainult füüsilisele isikule Kai Paks´ule.

§ 87

kohaselt arutab kohus väärteoasja koostatud protokollist lähtudes ja kohus ei võta seisukohta, kas vastutusele oleks tulnud võtta ka nimetatud MTÜ kui juriidiline isik. Kohus leiab, et Kai Paks vastutab tema käsutuses oleval kinnistul teostatud tegevuse seaduslikkuse eest kui kinnisasja omanik.

1. Järgnevalt tuvastab kohus, kas Kai Paks´ule kuuluval kinnistul tegutsemiseks oli olemas kaitseala valitseja so Haanja valla või Keskkonnameti luba. Haanja valla abivallavanem U. K. on ütlustes kinnitanud, et Kai Paks esitas 01.03.2010 projekteerimistaotluse, mis saadeti Keskkonnametile 27.aprillil 2010 kooskõlastamiseks ning 2010 aasta lõpuks väljastati Kai Paks´ule ehitusluba (tl.60). Kai Paks on oma ütlustes küll väitnud, et ta ei ole olnud teadlik loa vajadusest (tl.64), kuid samas näitab tema tegevus just loa taotlemist. 01.03.2010 esitas Kai Paks Haanja vallale taotluse kinnistul asuva tiigi puhastamiseks (väärteotoimik lk 46). Kai Paksu teadlikkust loa vajalikkuse ja projekteerimistingimuste menetlemise kohta viitab ka Kai Paksu poolt keskkonninspektsioonile 07.oktoober 2010 saadetud e-kiri (väärteotoimik lk 72), milles väljendatakse pahameelt projekteerimistingimuste menetluse venimise osas. Kohus järeldab, et seega puudus Kai Paks´ul luba kinnistul tööde teostamiseks ja ta oli sellest teadlik. Isik, kellel vastav luba on olemas või ta ei ole loa taotlemisest teadlik, ei esita loa taotlust.
2. Menetlusaluse isiku väited väärteoprotokollis esitatu tegelikkusele mittevastavuse osas märgib kohus järgmist. Kai Paks on selgitanud, et ise pole ta koppekskavaatoriga töid teostanud, samuti pole ta ise kinnistule midagi rajanud. Kohus leiab, et menetlusalune isik on ilmselgelt tõlgendanud sõna „teostama“ erinevalt üldisest arusaamast. Sõna teostama all tuleb mõista kui midagi teoks tegema, korda saatma, plaani ellu viima (vt Eesti õigekeelsussõnaraamat, ÕS 2006). Seega ei nõustu kohus kaitsja väitega, et sõna teostama tähendab ise tegutsemist, antud juhul seda, et väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt oleks Kai Paks pidanud ise ekskavaatoriga tiigi kaevama. Koostatud väärteoprotokolli kohaselt seisneb Kai Paksu tegevus eelkõige selles, et tema valitsemise ja käsutamise all oleval kinnistul teostati tiigi kaevetöid, rajati tee, kraav ning kruusaga täidetud plats ilma kaitseala valitseja loata. LKS § 71 ei sätestagi vastutust mitte eelnimetatud konkreetsete tegevuste eest, vaid ilma loata tegutsemise eest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et lubade saamiseks taotluste esitamise kohustus oli ja tegelikult need taotlused ka esitas Kai Paks, kuid tegevusi alustati kinnistul enne loa saamist. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on piisavalt kajastatud andmeid, mille alusel on võimalik tuvastada isiku teos süüteokoosseis või selle puudumine.
3. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõendite alusel on võimalik tuvastada täpsemalt väärteoprotokollis kirjeldatud tegude toimepanemise aeg. Väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt on teod toime pandud 2010 aasta kevadel. Tunnistaja U. K. (Haanja valla abivallavanem) ütluste kohaselt olid tiigi kaevetööd teostatud enne 01.10.2010 (ajal, millal ise kohal käis), oli ladustatud ka 6 ehitusmaterjali, teele oli kruusa peale veetud (tl.60 pöördel). Tunnistaja E. L. (keskkonnainspektsiooni ametnik) ütluste kohaselt käis ta kinnistul, seisuga 27.aprill 2010, teist korda 19.mai 2010 ja siis mingeid töid kinnistul ei olnud teostatud (tl.61). Tunnistaja P. P. (P. , Kai Paks ´ule kuuluva kinnistu naaber) ütluste kohaselt teab toimunust väga vähe, käis enda kinnistul harva, naaber alustas maja rajamist 2 – 3 aastat tagasi (tl. 62). Tunnistaja A. P. (P. ) ütluste kohaselt hakkas naaber ehitama 2011 aasta kevadel, laps käis ehitusel abiks, naabri kinnistul asuv tiik on ilusaks tehtud, vana tee peale on veetud kruus, rajatud kraav, täpset tööde aega naabri kinnistul ei mäleta (tl. 63). Tunnistaja A. M. ´e ütluste kohaselt 2009 aasta suvel, juuni kuus naaberkinnistul mingit tegevust ei olnud, 2010 oktoobris, kui teatati tunnistaja kinnistule kaevatud tiigist, käis ta kohal (tl.61 pöördel). Menetlusaluse isiku Kai Paks´u ütluste kohaselt teostati tema teada töid 2009 aasta sügisel, 2010 aasta veebruaris oli tiigiala võsast puhastatud (tl. 64). Kai Paksu poolt 7.10.2010 Võrumaa Keskkonnainspektsiooni –le saadetud e-kirjas (väärteotoimik lk 72) on Kai Paks isiklikult tunnistanud, et see foto tõendab, et tegime võsapuhastust ja aida jäänuste koristust sügisel 2009, foto ise on tehtud küll veebruaris, 2010). Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku ütluse tööde teostamise aja kohta ei ole usaldusväärsed, sest üldjuhul on teada, et kaevetöid ei teostata talvisel ajal (2009 sügis kuni 2010 veebruar). Kohus märgib Riigikohtu praktikale tuginevalt et üldjuhul ei pea teo toimepanemise aeg olema tuvastatud sekundi või minuti täpsusega ja asjaoludest lähtuvalt võib olla see määratletav ka ajavahemikuna, sõltuvalt teo tehioludest (vt. RKL 3-1-1-111-10 p. 7). Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Kai Paks´ule kuuluval kinnistul teostati töid ajavahemikul alates 19.mai 2010 kuni
4. oktoober
6. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo osas so. ilma kaitseala valitseja nõusolekuta kaevetööde teostamine kinnikasvanud väikeses veekogus, mille tulemusena muudeti veekogu kaldajoont ja rajati olemas olnud veekogust suurem, 0,07 hektari suuruse veekogu, märgib kohus järgmist. Käesoleva otsuse punktis 8 esitatu tulemusena luges kohus tõendatuks, et maaüksuse omanik on Kai Paks, kes vastutab kinnistul toimuva eest. Vaatlusprotokolliga (otsuse punkt 7) tuvastas kohus, et Kai Paksu kinnistul asub 0.07 ha suuruse veepeegliga rohutamata kruusaste kallastega veekogu. Keskkonnaameti vastusest nähtuvalt on veekogu ja tee uued rajatised, kuna kaardimaterjalil ei ole tuvastatav endise tiigi ja eelnevalt olemasoleva tee asukoht (väärteotoimik lk 28). Haanja Vallavalitsuse kiri tõendab, et vallavalitsuse poolt ei ole väljastatud luba ning veekogu puhastamine Haanja Looduspargi territooriumil võib toimuda kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul (väärteotoimik lk 33-34). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Haanja valla abivallavanem U. K. ütlustega on tõendatud, et Kai Paks´ule väljastati ehitusluba 2010 aasta lõpus. Tunnistaja A. M. ´e ütlustega on tõendatud, et Kai Paksu kinnistul asuva tiigi kaevetööde tõttu oli kadunud ühine piirmärk, seal oli tiigi kallas, enamus kaevatud tiigist asus tunnistaja maal (tl.61). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, et Kai Paksu poolt esitatud fotodega ei ole tõendatud veekogu varasem olemasolu, ega veekogu kaldajoon. Isiku vastutusele võtmiseks tuleb tuvastada, et tiigiga seotud tööd teostati ilma kaitseala valitseja loata ning lisaks eelnevale on kaevetöödega muudetud veekogu kaldajoont so rajatud tiigi kaldajoon asub naaberkinnistul. 17.09.2010 Keskkonnaameti kirjaga nr PVV 14-5/34623-2 (väärteotoimik lk 28) ja 29.10.2010 Haanja Vallavalitsuse kirjaga nr 7-3/569 (väärteotoimik lk 33) on tõendatud, et kaevetöödeks luba ei ole väljastatud. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates leiab 7 kohus, et Kai Paks´ule kuuluvale kinnistule on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ajavahemikul 19.mai 2010 kuni 01.oktoober 2010 rajatud tiik, mille tulemusena on muudetud kaldajoont (kallas ulatub naaberkinnistule).
7. Väärteoprotokolli kohaselt rajas Kai Paks ilma kaitseala valitseja nõusolekuta Haanja looduspargi piiranguvööndisse Haanja vallas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksusele uue juurdepääsutee. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine punkti 23 alapunkti 3 kohaselt on piiranguvööndis keelatud looduspargi valitseja nõusolekuta teede rajamine. Käesoleva otsuse punktis 7 käsitletud vaatlusprotokolliga loeb kohus tuvastatuks, et xxxxxxxxxxxx läbivalt teelt suundub ca 5 meetri laiuse kruuskattega tee xxxxx-xxxxxxx maaüksusele. Keskkonnaameti kirjast nähtuvalt on rajatud tee uus rajatis, kuna kaardimaterjalil ei ole tee asukoht tuvastatav ning Keskkonnaamet ei ole andnud tee rajamiseks nõusolekut (väärteotoimik lk 28). Haanja valla kirjast nr 7-3/569 nähtuvalt ei ole Haanja vald andnud nõusolekut tee rajamiseks (väätreotoimik lk 33). Tunnistajate (P. P. , A. P. ) ütluste kohaselt oli tee olemas ka varem, menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli samuti tee olemas varem. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, et kruuskattega tee asukohas võis ajalooliselt asuda pinnastee, mille olemasolu ei olnud korduvate üleskündmiste ja kinnikasvamise tõttu tuvastatav ja ka seetõttu on tegemist uue tee rajamisega. Ehitusseaduse § Ehitusseaduse § 2 lg 3 kohaselt on tee rajatis. Teeseaduse § 2 lg 1 sätestab teede liigid ja nendeks on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Kohus leiab, et olukorras, kui endine tee on üles küntud ja kus võis asuda pinnastee ehk metsatee Teeseaduse mõistes ja selle asemele rajatakse kruusatee, on tegemist uue tee rajamisega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kinnistuil olemas olnud pinnasetee (metsatee) liigi muutmisega kruusateeks on tegemist uue tee rajamisega. Kai Paks´ul puudus uue tee rajamiseks kaitseala valitseja luba.
8. Kohus leiab, et tõendatud on Kai Paksu poolt kaitseala valitseja nõusolekuta kraavi rajamine. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on Haanja looduspargi piiranguvööndisse Kai Paks´ule kuuluvale maaüksusele on rajatud uus kraav, millega on rikutud LKS § 31 lg 2 p 8 ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirja p 23 alapunkt 3 sätteid. Kraavi rajamiseks nõusoleku puudumist tõendavad kirjad, mille kohaselt ei Keskkonnaamet ega ka Haanaja vald andnud nõusolekut kraavi rajamiseks (väärteotoimik lk 28,33). Väärteotoimikus olevast kaardimaterjalist ei nähtu kraavi varasemat olemasolu (väärteotoimik lk 95-97). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, mille kohaselt ei ole Kai Paksu poolt esitatud fotol kraavi olemasolu tuvastatav. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Kai Paks rajas xxxxx-xxxxxxx maaüksusele uue kraavi, mille rajamiseks ta ei ole kaitseala valitseja luba.
9. Kohus leiab, et tõendatud on Kai Paksu poolt Haanja loodusparki ehitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, millega rikkus Haanja Looduspargi kaitseeeskirja punkti 23 alapunkti 3 so. piiranguvööndis on keelatud looduspargi valitseja nõusolekuta uute ehitiste püstitamine. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et xxxxx-xxxxxxx maaüksuse hoonekompleksi ja Tiigi maaüksuse piiril asuva veekogu vahelisel alal on teostatud kaevetöid, nimelt nõlva sisse on 8 süvendatud 22 x 16 meetri laiune ristkülikukujuline kruusaga täidetud plats. Nimetatud tegevuseks loa puudumist tõendavad Keskkonnaameti ja Haanja valla kirjad, millest nähtuvalt ei ole valitseja andnud luba nõlva sisse platsi rajamiseks (väärteotoimik lk-d 28, 33). Tuvastatud on, et Kai Paks esitas 01.03.2010 Haanja vallale taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks xxxxx-xxxxxxx maaüksusele nõlva sisse süvendatud platsi asukohta majandushoone ehitusprojekti koostamiseks (väärteotoimik lk 35-45) ja edaspidi on toimunud projekteerimistingimuste menetlus. Projekteerimistingimused on väljastatud 25.05.2010 (väärteotoimik lk 50). Tunnistajana kohtus üle kuulatud Haanja valla abivallavanem on ütlustes kinnitanud, et ehitusluba väljastati Kai Paks´ule 2010 aasta lõpus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, mille kohaselt tuleb planeeritava hoone asukoha ettevalmistamine lugeda ehitustegevuseks ning kopaga nõlva süvendamise, kruusaga platsi täitmise ja tasandamise näol on tegemist ehitusseaduse mõistes rajatisega. Menetlusalusel isikul puudus kaitseala valitseja luba rajatise tegemiseks.
10. Kohus selgitab, et antud väärteoasjas ei kuulu tuvastamisele, kus, millistes mõõtmetes asusid väidetavad vana tiik, kraav ja tee. Isiku vastutusele võtmiseks tuleb tuvastada, kas teostatud tööde tegemiseks oli olemas kaitseala valitseja luba. Looduspargi kaitse eeskirja eesmärgiks on säilitada olemasolev looduskeskkond võimalikult muutmatul kujul. Igasugune mistahes endise olukorra muutmine toob omakorda kaasa ka looduskeskkonna muutumise. Selleks ongi vajalik taotleda muudatuste tegemiseks vajalik luba. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Kai Paks´ul luba puudus.
11. Kohus leiab, et Kai Paksu tegevus on õigesti kvalifitseeritud LKS § 71 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja on otsuses ära näidanud ka lõpliku rahatrahvi so 500 euro kujunemise. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Kai Paksu puhul on tuvastatud. Kai Paksu kavatsetud tegevus seisneb eelkõige selles, et olles kaitsealal asuva kinnisasja omanik, ei taganud ta kinnistul toimunud tegevuseks vajalikke lubade olemasolu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt selliselt tegutsedes ei saanud kaitseala valitseja esitada tegevuseks omapoolseid tingimusi. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid, sealhulgas keregndavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega ja ei pea seda vajalikuks muuta.
12. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja seega ei kuulu rahuldamisele kaitsja taotlus kulude hüvitamiseks. Heiki Kolk kohtunik