← Eesti

3-08-2653/22

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2653 Otsuse kuupäev 09.11.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vjatšeslav Julin´i kaebus Tartu Vangla direktori

  1. juuli
  2. a käskkirja nr 1-4/1011 ja selle alusel kaebaja isoleeritud kambrisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.10.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin; Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 09.12.
  3. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori
  4. juuli
  5. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel paigutati Vjatšeslav Požarski (praeguse nimega Julin, kaebuse esitamisel Džanashija) eraldi kambrisse. V. Požarski esitas
  6. juulil
  7. a vaide käskkirja nr 1-4/1011 tühistamiseks. Justiitsministeeriumi
  8. septembri
  9. a vaideotsusega nr 11-7/3771 jäeti vaie rahuldamata. Vjatšeslav Džanashija esitas
  10. detsembril
  11. a kaebuse Tartu Vangla direktori
  12. juuli
  13. a käskkirja nr 1-4/1011 peale. Kaebuses palus V. Džanashija tunnistada Tartu Vangla direktori
  14. juuli
  15. a käskkiri nr 1-4/1011 ja selle alusel kaebaja isoleeritud kambrisse paigutamine õigusvastaseks. Tartu Halduskohus võttis
  16. veebruari
  17. a määrusega V. Džanashija kaebuse menetlusse ja lõpetas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel, kuna kaebaja oli ületanud kohtusse pöördumise tähtaja ning ei olnud esitanud taotlust tähtaja ennistamiseks. V. Džanashija esitas
  18. märtsil määruskaebuse, milles palus halduskohtu
  19. veebruari
  20. a määruse tühistada ja jätkata asja läbivaatamist. 14.04.
  21. a määrusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus V. Džanashija määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu
  22. veebruari
  23. a määruse, millega kohus lõpetas haldusasja nr 3-08-2653 menetluse. Alates 27.01.
  24. a kannab Vjatšeslav Džanashija perekonnanime Julin. 13.09.
  25. a vabastas Tartu Halduskohus V. Julini riigilõivu tasumisest kaebuselt haldusasjas nr 3-08-
  26. 19.09.
  27. a võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistades haldusasjas nr 3-082653 vastustajaks Tartu Vangla ning küsides vastustajalt vastust kaebuse kohta. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 04.10.
  28. a ning täiendava vastuse 10.10.
  29. a. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt paigutati kaebuse esitaja Tartu Vangla 28.07.
  30. a käskkirjaga nr 1-4/1011 vangistusseaduse § 63 lg 4 alusel eraldi lukustatud kambrisse. Sellega jäeti ta ilma võimalusest kasutada spordisaali, raamatukogu ning võimalusest vabalt liikuda. Selle käskkirja alusel viibis kaebuse esitaja kinnises kambris 28.07.
  31. a - 26.08.
  32. a. Kaebaja leiab, et käskkiri nr 14/1011 on õigusevastane, kuna VangS § 63 lg 4 kohaselt on õigus kinnipeetav paigutada eraldi kambrisse raske distsipliinirikkumise korral, kuid 28.07.
  33. a ei ole tema rasket rikkumist toime pannud. Kaebaja arvates on eraldi lukustatud kambrisse paigutamine repressiivne meetod, kuna kinnipeetav on sel ajal piirangute all. Täiendavalt karistati kaebuse esitajat sama teo eest 20 päeva kartserikaristuse määramisega. Kaebaja leiab, et vangla on sellega rikkunud vangistusseaduse § 41 lg 1 , Euroopa Nõukogu rec

(2006)2 I osa 1-6, IV osa § 97, § 60.1, § 63, EV põhiseaduse § 12, 14, 18, 20, Inimõiguste Konventsiooni I osa § 3 ja §
  1. Kaebuse esitaja taotleb tunnistada seadusevastaseks tema paigutamine eraldi lukustatud kambrisse 28.07.
  2. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel ning tühistada Tartu Vangla direktori 28.07.
  3. a käskkiri nr 1-4/
  4. 08.02.
  5. a loobus kaebuse esitaja kaebuse nõudest Tartu Vangla direktori 28.07.
  6. a käskkirja nr 1-4/1011 tühistamiseks ning palus kaebus läbi vaadata käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Vjatšeslav Julini kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla direktori 28.07.
  7. a käskkirjaga nr 1-4/1011 paigutati Vjatšeslav Požarski (praeguse nimega ja edaspidi tekstis Julin) raske distsipliinirikkumise toimepanemise asjaolude väljaselgitamiseks kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni vangistusseaduse § 63 lg 4 alusel eraldi kambrisse. Vjatšeslav Julini distsiplinaarsüütegu, mille toimepanemises teda süüdistati, seisnes selles, et 28.07.
  8. a rebis ta temale inspektor-kontaktisiku Natalia Haljaste poolt tutvumiseks antud distsiplinaarmenetluse materjalid puruks ning viskas need tualettpotti. Kaebajale tutvumiseks antud dokumentide katkirebimisega takistas kaebaja käimasoleva distsiplinaarmenetluse läbiviimist ning vanglaametnik N. Haljastel tema teenistuskohustuse täitmist millega pani toime vangistusseaduse § 67 p 2 sätestatud kohustuse rikkumise. 29.07.
  9. a esitas V. Julin nimetatud käskkirja peale vaide, mille esitamist põhjendas sellega, et kuna tema ei olnud kellegi suhtes agressiivne ega ärritunud, siis ei oleks pidanud teda algatatud distsiplinaarmenetluse lõppemiseni eraldi kambrisse paigutama. Samuti märkis V. 2 Julin, et vanglaametnikud ise provotseerivad oma käitumisega teda ning ta on pöördunud oma õiguste kaitseks ka prokuratuuri poole. Kuna V. Julini vaie oli esitatud Tartu Vangla direktori käskkirja peale, oli selle läbivaatajaks vangistusseaduse § 11 lg 41 alusel Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi 25.09.
  10. a otsusega nr 11-7/3771 jäeti V. Julini vaie rahuldamata. Vaide rahuldamata jätmise põhjenduste kohaselt oli V. Julini poolt toimepandud tegu – vanglaametniku töö segamine ning distsiplinaarmenetluse materjalide hävitamine käsitletav vanglas raske distsipliinirikkumisena, seega oli alus kaebaja distsiplinaarmenetluse lõppemiseni eraldi kambrisse paigutamiseks olemas ning käskkirja andmine ning selle alusel tehtud toimingud õiguspärased. Vastustaja nõustub kõigi Justiitsministeeriumi poolt vaide rahuldamata jätmise otsuses märgituga ning on jätkuvalt seisukohal, et V. Julini õigusi nimetatud käskkirja alusel eraldi kambrisse paigutamisel rikutud ei ole. Vastustaja soovib lisada seda, et 28.07.
  11. a tulenevast intsidendist määrati V. Julinile 26.08.
  12. a käskkirjaga nr 1-4/1144 distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine. V. Julin vaidlustas nimetatud käskkirja Tartu Halduskohtus (haldusasi nr 3-0933). Tartu Halduskohus jättis oma 12.05.
  13. a otsusega kaebuse rahuldamata ning leidis, et V. Julini distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane. Otsus jõustus Riigikohtu 02.02.
  14. a määrusega nr 3-7-1-3-536, millega V. Julini kassatsioonkaebust menetlusse ei võetud. Halduskohus esitas vanglale täiendava päringu, milles palus teatada, kuna lõpetati distsiplinaarmenetlus 26.08.
  15. a käskkirja nr 1-4/1144 osas ja mis ajast lõpetati kaebaja suhtes vangistusseaduse § 63 lg 4 alusel eraldi kambrisse paigutamise abinõu, mis kohaldati tema suhtes 28.07.
  16. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel. Vastuseks kohtu päringule teatas vastustaja, et juriidiliselt saab lugeda 26.08.
  17. a käskkirja nr 1-4/1144 menetluse lõppenuks menetlust kokkuvõtva protokolli tegemisest alates, milleks oli 21.08.
  18. a. V. Julin tutvus protokolliga 25.08.
  19. a. Distsiplinaarkorras karistamise käskkiri koostati 26.08.
  20. a, V. Julin tutvus käskkirjaga 27.08.
  21. a. Sellest hetkest hakkas tema suhtes kehtima käskkirjas määratud karistus ja lugema selle vaidlustamise 30 päevane tähtaeg. Faktiliselt lõppes V. Julini suhtes 28.07.
  22. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel vangistusseaduse § 63 lg 4 tulenev eraldi kambris hoidmine 06.08.
  23. a, mil ta paigutati kartserisse kandma 05.08.
  24. a käskkirjaga nr 1-4/1074 määratud 20 ööpäevast kartserikaristust. Kuna kinnipeetav paigutatakse kartserikaristust kandma selleks mõeldud kambrisse ning kartseri režiimil viibimisega kaasnevad muud vangistusseadusest tulenevad piirangud (ei saa osakonnas vabalt liikuda, kasutatavate asjade hulk on piiratud jm), siis õiguslikult prevaleeris V. Julini suhtes kahe samaaegselt kehtiva käskkirja korral kartserisse paigutamise käskkiri. 05.08.
  25. a käskkirja nr 1-4/1074 alusel viibis V. Julin kartseris perioodil 06.08.-26.08.
  26. a. Pärast kartserikaristuse kandmist paigutati V. Julin eeluuritavate eluhoone lahtisesse osakonda E4, kuna tema 28.07.
  27. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel eraldi kambris hoidmise vajadus oli ära langenud ajal, mil ta viibis karteris. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Vjatšeslav Julini kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja nõudeks on tuvastada Tartu Vangla direktori 28.07.
  28. a käskkirja nr 1-4/1011 õigusvastasus, mille alusel ta paigutati isoleeritud kambrisse alates 28.07.
  29. a kuni 26.08.
  30. a. Põhjendatud huviks on märgitud – preventiivne huvi, et edaspidi analoogsed juhtumid ei korduks ja soov esitada edaspidi nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks selle perioodi eest, mil teda hoiti lukustatud kambris (t.l 5). Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et Tartu Vangla direktori 28.07.
  31. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel ja juhindudes vangistusseaduse § 63 lg 4 paigutati kaebaja alates 28.07.
  32. a kella 16.20-st eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni. Selle käskkirja kohaselt pani kaebaja toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et 28.07.
  33. a kella 10.30 paiku hävitas katki rebimise ja wc potist veega allalaskmise teel talle inspektorkontaktisik N. Haljaste poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse materjalid. Kaebaja leiab, et ta ei ole sooritanud rasket distsipliinirikkumist ja seega on tema suhtes VangS § 63 lg 4 kohaldamine õigusvastane. Seoses käskkirja õigusvastasusega viibis ta õigusvastaselt eraldi kambris 28.07.
  34. a – 26.08.
  35. a. Vastustaja leiab, et kaebaja sooritas raske distsipliinirikkumise, mis on kirjeldatud vaidlustatavas käskkirjas. Vastustaja rõhutas, et kaebaja ei eita, et ta sooritas käskkirjas kirjeldatud teo, kuid leiab, et see ei ole raske distsipliinirikkumine, sest isegi KarS § 346 näeb analoogse rikkumise eest ette rahalise karistuse. Vastustaja täpsustas, et eraldi kambris viibis kaebaja alates 28.07.
  36. a kuni 06.08.
  37. a, kuid teda oli õigus seal hoida kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni, s.o kuni 21.08.
  38. a. Alates 06.08.
  39. a hakkas kaebaja kandma karistust 05.08.
  40. a käskkirja nr 1-4/1074 alusel, millega talle määrati distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäeva kartserit (t.l 87). Kohus leiab, et kaebaja poolt märgitud põhjustel ei ole alust vaidlustatava käskkirja, mille alusel kaebaja paigutati eraldi kambrisse, õigusvastaseks tunnistamiseks. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 28.07.
  41. a käskkirjas nr 1-4/1011 kirjeldatud distsipliinirikkumise eest on kaebajat karistatud Tartu Vangla direktori 26.08.
  42. a käskkirjaga nr 1-4/1144 kartserisse paigutamisega 20-ks ööpäevaks. Tartu Halduskohtu haldusasjas 3-09-33 on 12.05.
  43. a kohtuotsusega V. Julini kaebus selle käskkirja tühistamise nõudes jäetud rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 24.11.
  44. a otsusega on jäetud esimese instantsi kohtuotsus jõusse ja 02.02.
  45. a leidis Riigikohus, et kaebaja kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu. Seega 12.
  47. a kohtuotsus jõustus 02.02.
  48. a ja sellega on kindlaks tehtud, et kaebaja distsiplinaarkaristusena 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine on proportsionaalne üleastumise raskusega (t.l 78, haldusasi 3-09-33). Kui vastustaja määras kaebajale karistuseks 20 ööpäeva kartserit, siis võib sellest teha järelduse, et selline karistus on määratud pigem raske kui kerge distsipliinirikkumise eest. VangS § 63 lg 1 on märgitud distsiplinaarkaristuste liigid ja maksimaalsed määrad raskuse järjekorras, alustades kergemast. Vastustaja otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas kaebaja poolt sooritatud distsipliinirikkumine on raske. VangS § 63 lg 4 märgitud meede ei ole käsitatav distsiplinaarkaristusena, sest seda meedet kohaldatakse enne distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist ja seega selle meetme kohaldamine ei eelda, et kinnipeetava poolt raskes distsipliinirikkumises seisnev süüteo toimepanemine on tõendatud. 4 Kohus leiab, et vastustajal on õigus kohaldada VangS § 63 lg 4 ka juhul, kui on piisavalt põhjust kahtlustada kinnipeetavat raske distsipliinirikkumise toimepanemises. Distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et kinnipeetav ärritus, hakkas vaidlustama intsidendi olemasolu (haldusasi 3-09-33, t.l 18) ja seega oli olemas piisav alus VangS § 63 lg 4 kohaldamiseks. Kohtul ei ole alust arvata, et vastustaja oleks valesti määranud, et kaebaja 28.07.
  49. a pani toime raske distsipliinirikkumise – hävitas katki rebimise ja wc potist veega allalaskmise teel talle inspektor-kontaktisiku poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse materjalid, s.o rikkus VangS § 67 lg 2 (kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist). Toimiku materjalidega on tõendatud, et kaebaja viibis eraldatud kambris 28.07.
  50. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel alates 28.07.
  51. a kuni 06.08.
  52. a, kuid vastustajal oli õigus teda seal hoida kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni, s.o kuni 21.08.2008.a (t.l 87). Seega on alusetu kaebaja väide, et ta oli eraldatud kambris kuni 26.08.2008.a (t.l 101). Kohus on seisukohal, et vaidlustatav käskkiri on seaduspärane, selle käskkirja alusel vastustaja poolt teostatud toimingud on õiguspärased ja eeltoodud põhjustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna vaidlustatav haldusakt on õiguspärane, on kaebaja viited mitmete seaduste ja määruste väidetavale rikkumisele antud juhul asjakohatud. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.