3-11-1764/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1764 Otsuse kuupäev

1. september 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebused Tartu Vangla 14.07.2011.a ja 18.07.
2. a kirjadega vaiete tagastamine toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglale ettekirjutuste tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev
3. august 2012 Istungil osalenud isikud Kaebaja - Vjatšeslav Julin Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller Resolutsioon Jätta kaebused rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
4. oktoobrini
5. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Asjaolud
6. Vjatšeslav Julin esitas 12.07.
7. a Tartu Vanglale kaks vene keeles koostatud vaiet (tlk 7-8, 20).
8. Tartu Vangla direktori 14.07.
9. a kirjaga E5370-1 (tlk 5-6) ja 18.07.
10. a kirjaga E53691 (tlk 19) tagastati kaebajale 12.07.
11. a esitatud venekeelsed vaided justiitsministri 30.11.
12. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 5 alusel ning selgitati võõrkeelse vaide tagastamise põhjusi ja tõlkimise kohustust.
13. 18.07.
14. a esitas V. Julin Tartu Halduskohtule kaebuse (tlk 1-4, tõlge tlk 12) milles palub tunnistada Tartu Vangla toiming, 12.07.
15. a vaide nr E5370-1 tagastamine, õigusvastaseks. Samuti palub V. Julin teha vanglale ettekirjutuse 12.07.
16. a vaide tõlkimiseks. Õigusvastasuse tuvastamise nõude põhjendatud huvina märkis V. Julin preventiivse huvi, et sellised rikkumised tema suhtes ei korduks.
17. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-11-
19. 25.07.
20. a esitas V. Julin Tartu Halduskohtule kaebuse (tlk 14-18, tõlge tlk 23), milles palub tunnistada Tartu Vangla toiming, andmete võltsimine kaebaja eesti keele oskuse kohta ning sellega vaide nr E5369-1 kohtueelse menetlemise ja kohtusse pöördumise takistamine, õigusvastaseks. Samuti palub V. Julin teha vanglale ettekirjutus vaide nr E5369-1 tõlkimiseks. Õigusvastasuse tuvastamise nõude põhjendatud huvina märgib V. Julin preventiivse huvi, et sellised rikkumised tema suhtes ei korduks.
21. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-11-
23. 18.10.
24. a kohtumäärusega liitis halduskohus haldusasjad 3-11-1837 ja 3-11-1764 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasja numbriks 3-11-
25. Kaebuste taotlus ja põhjendused
26. Kaebaja väitel vangla ametnikud valetavad, et tema vaietest vabaneda. Vangla toodud näited ei tõenda kaebaja eesti keele oskust. Kaebaja selgitab, et esitas vaided vene keeles, kuna ta eesti keelt ei oska. Eesti keele oskused piirduvad eestikeelse kõnekeelega, sõnavara on piiratud, eesti keeles kirjutada ei suuda ta üldse, suudab ümber kirjutada väiksemaid tekste. Raha tõlke eest maksmiseks tal pole. Kaebaja leiab, et vangla on kohustatud vastavalt VSE § 49 1 lg-le 5 saatma tema venekeelsed vaided tõlkebüroosse ja tasuma tõlketeenuse eest. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla ametnikud edastavad sihilikult valeinformatsiooni tema eesti keele oskuse kohta ning sellega üritavad mõjutada vaide menetlemise protsessi ja kohtueelset menetlust. Samuti takistavad kohtusse pöördumist, kuna kohtueelse menetluseta puudub õigus kohtusse pöörduda, mis on aga EV põhiseaduse § 15 lg 1 rikkumine, samuti HMS § 87 lg 1 rikkumine.
27. Kaebaja taotleb: tunnistada õigusvastasteks vanglaametnike spekulatsioonid ja andmete võltsimine selle kohta, et kaebaja valdab eesti keelt; tunnistada õigusvastaseks vaide nr E5 370 tagastamine; tunnistada õigusvastaseks vaide nr E5 369 kohtueelse menetlemise ning kohtusse pöördumise takistamine; teha vanglale ettekirjutus saata vaided nr E5 370 ja E5 369 tõlkebüroosse ja tasuda tõlgete eest vangla arvelt.
28. Kaebuse esitamise põhjendatud huvi on preventiivne, et sellised rikkumised tema suhtes Tartu Vanglas ei korduks. Kohtukulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.
29. Vastuses vangla seisukohale märgib kaebaja, et ta läbis eesti keele testi ja sattus eesti keele kursuse 0 gruppi. Klassijuhataja Marina Veniaminova saab kohut teavitada kaebaja eesti keele oskusest. Kaebaja pole kunagi kirjutanud ega rääkinud eesti keeles, teda aitasid eesti keelt oskavad inimesed. Vangla püüab vähendada kaebaja õiguste kaitse efektiivsust, et takistada kaebajal kohtusse pöördumist. Kambri 1010 seinas oli 2011.a novembris auk, mis pandi kinni. Vanglas on võimalik kõike edasi anda. Kaebaja on
30. aastast palunud end panna kirja eesti keele kursustele. Kaebaja soovib ausat haldusmenetlust, mitte vangla poolset valetamist. Vastustaja vastuväited
31. Tartu Vangla on seisukohal, et V. Julini poolt esitatud kaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2
32. Vaidlust ei ole selles, et V. Julin esitas Tartu Vanglale 12.07.2011 kaks vene keeles koostatud vaiet. Nõusolekut tõlketeenuse eest tasumiseks vaide esitaja andnud ei ole.
33. Alates 01.09.
34. a kehtima hakanud VSkE § 491 regulatsiooni kohaselt toimub kinnipeetavate poolt esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles.
35. Tartu Vangla on veendunud, et V. Julin valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Põhjendused selle kohta on toodud vaide menetlusse võtmata jätmise kirjas. Tartu Vangla jääb nende juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
36. Tartu Vangla tõendab oma seisukohtade põhjendatust kümne kirjaliku tõendiga, millest nähtub, et kaebaja on võimeline kirjutama eesti keeles, samuti tõendab vangla kolme kirjaliku tõendiga, et kaebaja on suuteline vestlema ning aru saama eestikeelsest tekstist.
37. Kaebaja avaldab ise, et temal ei ole võimalik paluda abi teistelt kinnipeetavatelt, kuna alates 15.06.
38. a hoitakse teda lukustatud kambris üksinda. Kaebaja on 16.12.
39. a, 08.04.
40. a ja 17.06.
41. a esitanud eestikeelseid pöördumisi ajal, mil temal ei olnud võimalik kasutada kaaskinnipeetavate abi. Seega on vaide esitaja suutnud eestikeelsed pöördumised esitada iseseisvalt ilma kõrvalise abita. Kohtu põhjendused ja otsus
42. Vaidluse lahendamiseks tuleb halduskohtu arvates võtta esmalt seisukoht küsimuses, kas käesolevas asjas on vastustaja ja kehtiv õigus konstrueerinud taoliselt ranged menetlusreeglid, mis on kaasa toonud kaebaja kohtukaebeõiguse alusetu takistamise. Halduskohus hinnates poolte väiteid ja esitatud tõendeid on seisukohal, et käesoleval juhul oli vastustaja poolt vaiete läbivaatamata jätmine ja tagastamine õigustatud.
43. Halduskohus on kohtuistungile kaasanud tõlgi ja tutvunud kaebaja poolt vanglale esitatud venekeelsete vaietega (tlk 7-8, 20). Halduskohus on seisukohal, et vangla on vaiete tagastamise kirjades (tlk 5-6, 19) õigesti tuvastanud vaiete seose kaebaja poolt vanglale esitatud taotlustega, mille sisu on toodud vaiete tagastamise kirjade sissejuhatustes. Võttes arvesse kaebaja poolt esitatud taotluste sisu, milleks on ajakirjanduse saamise ja telefonioperaatori vahetamisega seonduv ehk olmeprobleemid vanglas, on halduskohus seisukohal, et vaidlus ei puuduta taolisi kaebaja põhiõigusi, mis annaks aluse väiteks põhiõiguste rikkumisest. Seetõttu ei ole käesolevas asjas alust EIÕK nende seisukohtade kohaldamiseks, milles on tuvastatud riikide poolt mõnel juhul eriti rangete menetlusreeglite konstrueerimise, mis takistab alusetult isikutel kohtusse pöördumist. Samadel asjaoludel puudub vastuolu ka kaebaja poolt osundatud PS kohtuliku kaitset tagavate sätetega. Kaebajale on kohtulik kaitse käesoleval juhul tagatud kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega.
44. Kaebused ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus on 29.06.
45. a haldusasjas nr 3-11-845 analoogses vaidluses tehtud otsuse punktis 21 osutanud, et „Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et põhiseaduse § 6 ja § 52 lg 1 ning keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel ning nimetatud asutustel on õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. 01.09.2010 kehtima hakanud VSkE § 491 regulatsiooni kohaselt toimub kinnipeetavate esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles. Regulatsiooni eesmärgiks on ühelt poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadetakse vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaie enne menetlusse võtmist tõlkijale. 3 VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätab vangla vaide tõlkijale edastamata kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab temal oma õigusi kaitsta. Võõrkeelsed dokumendid tagastatakse menetlusse võtmata kinnipeetavale ja selgitatakse dokumentide tõlkimise protsessi. Tartu Vangla direktor tagastas 22.03.2011 ja 29.03.2011 kirjadega kaebajale tema võõrkeelsed vaided, millele ei olnud juurde lisatud tõlkeid ning kaebaja ei andnud ka nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks.“
46. Halduskohus jagab ringkonnakohtu neid seisukohti ja leiab, et vastustaja on objektiivset õigust kohaldanud õigesti ja vastavuses asja tehioludega.
47. Kaebaja väited on kokkuvõetuna järgmised. Kaebaja ei oska eesti keelt ja vanglaametnikud valetavad, väites vastupidist. Kaebaja eesti keele oskused piirduvad eestikeelse kõnekeelega, sõnavara on piiratud, eesti keeles kirjutada ei suuda ta üldse, suudab ümber kirjutada väiksemaid tekste. Raha tõlke eest maksmiseks tal pole. Kaebaja leiab, et vangla on kohustatud vastavalt VSE § 49 1 lg-le 5 saatma tema venekeelsed vaided tõlkebüroosse ja tasuma tõlketeenuse eest. Ametnikud üritavad mõjutada vaide menetlemise protsessi ja kohtueelset menetlust, takistavad kohtusse pöördumist. Kaebaja märgib veel, et ta läbis eesti keele testi ja sattus eesti keele kursusel kõige nõrgematele mõeldud gruppi. Klassijuhataja Marina Veniaminova saab kohut teavitada kaebaja eesti keele oskusest. Kaebaja pole kunagi kirjutanud ega rääkinud eesti keeles, teda aitasid eesti keelt oskavad inimesed. Kambri 1010 seinas oli 2011.a novembris auk, mis pandi kinni. Vanglas on võimalik kõike edasi anda. Kaebaja on
48. aastast palunud end panna kirja eesti keele kursustele.
49. Halduskohus saab asjas kogutud tõenditele tuginedes kaebaja väidete suhtes teha järelduse, et kaebaja väited tema eesti keele oskuse kohta on vastuolulised. Ühelt poolt ta väidab kohtu poole pöördudes, et tema eesti keele oskused piirduvad eestikeelse kõnekeelega, sõnavara on piiratud. Eesti keeles kirjutada ei suuda ta üldse. Suudab ümber kirjutada väiksemaid tekste. Samas teiselt poolt ta väidab, et ta pole kunagi kirjutanud ega rääkinud eesti keeles, teda aitasid eesti keelt oskavad inimesed.
50. Halduskohus saab sellest teha järelduse, et kaebaja ise ei räägi tõtt. Seetõttu on alusetu vastaspoole ametnike süüdistamine valetamises. Halduskohus saab elukogemusele tuginedes järeldada, et kaebaja vene keeles vastustajale kirjutatud vaided (tlk 7-8, 20) ja kohtule käsikirjaliselt kirjutatud kaebused (tlk 1-4, 14-18) ning vastustajale ja Justiitsministeeriumile esitatud eestikeelsed käsikirjalised pöördumised (tlk 40, 41-45, 47-50, 51, 52, 53, 54, 55, 56) on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Kuna kaebaja ei eita venekeelsete kaebuste ja vaiete omakäelist kirjutamist, siis saab sellest asjaolust teha ühese järelduse, et kaebaja valdab eesti keelt kirjas määras, mis võimaldab kaebajal eesti keeles ametiasutustega asju ajada. Seetõttu jääb halduskohus ka kohtuistungil võetud seisukoha juurde, et eriteadmiste kohaldamine kaebaja eesti keele oskuse suhtes ei ole tarvilik.
51. Kaebaja poolt eesti keeles omakäeliselt kirjutatud pöördumiste puhul ei ole tegemist mingi teise teksti ümberkirjutamisega, nagu väidab alusetult kaebaja. Pöördumistel on originaaltaotlustele omane iseloom ja ülesehitus ning motivatsiooniga kooskõlas olev taotlus. Seega ei ole tegemist kellegi teise teksti ümber või maha kirjutamisega, nagu väidab alusetult kaebaja.
52. Halduskohus nõustub vastustajaga, et asjas kogutud tõendite alusel saab teha järelduse, et eesti keele kursustel vanglas on kaebaja tahtlikult varjanud oma tegeliku eesti keele oskuse taset. Rummu Erikutsekooli klassitunnistusega (tlk 39) on tõendatud, et kaebaja on erikutsekooli
53. 4 klassi õppeaines eesti keel lõpetanud klassi õpiedukusega rahuldav. Seega saab järeldada, et kaebaja valdab eesti keelt vastavalt erikutsekooli
54. klassi tasemele nii sõnas kui kirjas.
55. Kaebaja on kohtusse pöördunud seoses sündmustega
56. a suvel. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust kambrite ehitustehniline seisukord
57. a talvel, millega kaebaja püüab selgitada üksinda kambris viibimise ajal kõrvalise abi kasutamist eestikeelsete pöördumiste koostamisel. Seega on ka selle kaebaja väite osas, et kaebaja kasutas lukustatud kambris üksinda viibimisel eesti keeles kirjutamisel kõrvalist kaasabi vastuolus asjas kogutud tõenditega tõendatuga. Kaebaja ei ole vaidlusaluse perioodi kohta esitanud ühtegi tavaloogikale vastavat selgitust. Samuti ei ole ta kummutanud vastustaja poolt tõendatud asjaolusid. Isegi, kui kaebaja on vanglas viibimise ajal mõne eestikeelse pöördumise puhul kasutanud eestlasest kambrikaaslase abi, ei muuda see asjaolu õigusvastaseks käesolevas asjas vaidlustatud toiminguid.
58. Riigi keelepoliitikaks on soodustada kodanike eesti keele õpet. Kuid pelgalt fakt, et kaebaja on
59. aastast soovinud täiendada oma keeleoskust, ei anna alust kaebuste rahuldamiseks. Keelekursustel osalemise võimaldamist on kaebaja aga asja materjalides ise ka lõppkokkuvõttes tunnistanud.
60. Vastustaja on põhjendatult viidanud õiguskantsleri 17.01.
61. a seisukohale (nr 74/101606/1100205), mis puudutab riigikeele küsimust, mille kohaselt on ennekõike vaja kaitsta küll nende isikute õigusi, kes tõepoolest riigikeelt küllaldaselt ei valda, kuid samas ei tähenda see, et isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik ja kelle riigikeele oskus on olmetasandil toimetulekuks küllaldane, omaks õigust nõuda, et vanglateenistuse ametnik räägiks temaga isikule sobivas keeles ja korraldaks talle tasuta riigikeelsete dokumentide tõlkimist mõnda võõrkeelde. Riigikeelt mittevaldavate kinnipeetavate isikute kaitseks ette võetud meetmed on vajalikud juhul, kui isik tõepoolest riigikeelt oma õiguste kaitseks küllaldaselt ei oska ning seda ei saa temalt ka kuidagi mõistlikult eeldada.
62. Halduskohus on asjas kogutud tõendite alusel, milleks on eelkõige kaebaja omakäelised eestikeelsed pöördumised, veendunud, et kaebaja eesti keele oskus on olmetasandil toimetulekuks küllaldane. Seetõttu ei ole kaebaja puhul tegemist riigikeelt mittevaldava kinnipeetavaga, mistõttu puudub alus ka kaebaja väiteks, et temalt nõutakse eesti keeles vanglaga suhtlemist selleks, et vähendada tema poolt halduskohtule esitatavaid kaebusi, millega rikutakse tema õigust kohtulikule kaitsele.
63. Eeltoodu alusel on halduskohus seisukohal, et Tartu Vangla on õiguspäraselt käitunud ning tagastanud vaided õiguspäraselt põhjusel, et tegemist on võõrkeelsete vaietega, mis on esitatud ilma eestikeelse tõlketa ning kaebaja on keeldunud tõlkimise eest tasumast. Halduskohus ei kahtle kogutud tõendite alusel selles, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.
64. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jäävad kaebused rahuldamata ja poolte menetluskulud nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 5