) § 128 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla, sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud alused, millal maksuvõla sundtäitmine on lubatud. 27.11.2012.a. korraldusega kohustas MTA OÜ-d „MTI Business“ tasuma maksuvõla korralduses määratud tähtaja jooksul. Maksukohustuslaste registri andmetel on seisuga 14.12.2012.a. OÜ „MTI Business“ poolt korralduses näidatud maksuvõlg 30 935,24 eurot tasumata.
lg 1 p 6 alusel on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele
-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, kui maksukohustuslane pole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt määratud tähtaja jooksul. Täitemenetluse seadustiku(TMS) järgi arestib maksuhaldur nõudele sissenõude pööramiseks nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustust maksuhalduri kasuks. Rahalise nõude arestimise korraldusega keelab maksuhaldur ühtlasi võlgnikul nõude käsutamise, eelkõige nõude sissenõudmise(§ 111). Nõude arestimise korral on maksuhalduril õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu(§ 118 lg 1). 8.10. 2012.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu p 3.3 kohaselt kohustus ostja OÜ „Alpha Engineering“ tasuma müüja OÜ „MTI Business“ kontole hiljemalt 20.11.2012.a. ostuhinnalt 29 849 eurot arvestatud käibemaksu. OÜ „Alpha Engineering“ on MTA-le kinnitanud, et pole seda summat lepingus kokkulepitud pangakontole üle kandnud. 28.01.2013.a. vaideotsusega nr 6-1/1236-2 jättis MTA OÜ „Alpha Engineering“ vaide rahuldamata. TMS §-de 111; 118 lg 1 ja
lg 1 p 6 koosmõjust tulenevalt omandab maksuhaldur maksuvõla sissenõudmisel kohtutäituri õigused ning tal on õigus maksuvõlga sisse nõuda võlgniku suhtes kohustatud kolmandalt isikult, arestides selleks vastava rahalise nõude. Tegemist pole sisendkäibemaksu mahaarvamise ebaseadusliku piiramisega, vaid maksuhalduri seadusliku täitetoiminguga. 24.10.2012.a. faktooringuleping, millega OÜ „MTI Business“ loovutas oma 29 849 euro suuruse nõude OÜ „Alpha Engineering“ vastu faktooringufirmale OÜ „Aaberg Finance“, on vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses pole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Sama seaduse § 83 lg 1 järgi on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tühine. Ka võlaõigusseaduse(VÕS) § 11 lubab lepingut sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses pole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi(lg 1); kui aga vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm(lg 2); kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta(lg 3). VÕS § 256 kommentaarides, mis puudutavad faktooringulepingut, on samuti märgitud, et faktooringulepingu puhul kuuluvad kohaldamisele nõude loovutamise vormi suhtes kehtestatud üldised reeglid, mis on esitatud VÕS §-s 11 lg 3 ning faktooringu puhul peab seega 2 leping olema sõlmitud samas vormis, mis kliendi ja faktooringuvõlgniku vaheline leping, kui see leping tuli sõlmida teatud vormis. OÜ „MTI Business“ nõue OÜ „Alpha Engineering“ vastu tuleneb nende äriühingute vahel 8.10.2012.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu p-st 3.3. Asjaõigusseaduse(AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab kinnistu müügileping olema notariaalselt tõestatud ning kõnealune leping seda ongi. Seega peab VÕS §-st 11 lg 2 ja 3 lähtudes ka müügilepingust tulenevate nõuete loovutamiseks sõlmitav leping olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 11 lg 5 sätestab, et kui leping tuleb notariaalselt kinnitada/tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest/tõestamisest alates. Kuna 24.10.2012.a. faktooringuleping pole notariaalselt tõestatud, ei saa seda lepingut lugeda ka sõlmituks ja kehtivaks ega loovutamist toimunuks ning OÜ „MTI Business“ nõue OÜ „Alpha Engineering“ vastu pole OÜ-le „Aaberg Finance“ üle läinud. Faktooringulepingu tühisuse tõttu puudub OÜ-1 „Aaberg Finance“ alus nõuda arvel nr 031/12 märgitud 29 849 euro tasumist OÜ „MTI Business“ asemel endale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine pole kehtiv. Samas on Riigikohus 21.04.2005.a. otsuses nr 3-2-1-35-05 leidnud, et VÕS § 170 eesmärgiks pole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine pole kehtiv ning seetõttu võib võlgnik VÕS § 171 lg 1 alusel esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral pole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma. Kuna hiljemalt vaideotsuse saamisel saab vaide esitajale teatavaks, et nõude loovutamine on tühine, siis ei pea OÜ „Alpha Engineering“ täitma OÜ „Aaberg Finance“ nõuet ning saab tugineda nõude loovutamise tühisusele. Alusetu on vaide esitaja on seisukoht, et tema tagastusnõude alusel ei saa ega tohi kellegi teise maksukohustusi täita.
lg 8 kohaselt tagastusnõude täitmise taotluse esitamiseks õigustatud isiku taotlusel kasutab maksuhaldur tagastusnõuet taotluses määratud ulatuses kolmanda isiku rahaliste kohustuste täitmiseks.
lg 8 näeb ette, et maksukohustuse võib täita kolmanda isiku kaudu, kui maksuseaduses pole ette nähtud teisiti ning maksuhaldur on kohustatud kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise vastu võtma. Seega on lubatud tagastusnõuet kasutada kolmanda isiku maksukohustuste täitmiseks. Maksuhaldur on juba enne vaidlustatud korralduse andmist teinud vaide esitajale ettepaneku, et ta esitaks taotluse oma tagastusnõude ümberkandmiseks OÜ „MTI Business“ maksuvõla katteks. Kuna aga vaide esitaja on ettepanekut põhjendamatult eiranud, arestis maksuhaldur 14.12.2013.a. korraldusega OÜ „MTI Business“ nõude, kohustades OÜ-d „Alpha Engineering“ kolmanda isikuna täitma kohustuse enda kasuks ning tasuma OÜ-le „MTI Business“ võlgnetava summa maksuhaldurile tagastusnõude ümberkandmise kaudu. Vaide esitaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-24-12 pole asjakohane ning vaide esitaja on lahendist valesti aru saanud. Erinevalt vaide esitaja väidetust pole Riigikohus selles asjas nõustunud hagejaga, et faktooringulepingut reguleerivad VÕS § 257 ja § 258 lg 1 välistavad kostja õiguse nõudeid tasaarvestada. Samamoodi on Riigikohus tõlgendanud VÕS § 171 lg 3 sätestatut ning käsitlenud juhtumeid, millal võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude tasaarvestada ka uue võlausaldaja nõudega. Vaide esitajal pole nõuet OÜ „MTI Business“ vastu, mida ta saaks tasaarvestada OÜ-ga „Aaberg Finance“ ning isegi kui taoline nõue eksisteeriks, ei saaks OÜ „Alpha Engineering“ nõuet tasaarvestada, kuna OÜ „MTI Business“ ja OÜ „Aaberg Finance“ vaheline faktooringuleping pole kehtiv. 21.01.2013.a. sõlmisid OÜ „Alpha Engineering“, OÜ „MTI Business“ ja OÜ „Aaberg Finance“ tasaarvestuse kokkuleppe, milles leppisid kokku, et OÜ „Alpha Engineering“ poolt tähtajaks tasumata summale 29 849 euro arvestatakse viiviseid juurde ainult osaliselt, nii et võlasummaks jääb 31 000, mille OÜ „Alpha Engineering“ peab tasuma OÜ-le „Aaberg Finance“ hiljemalt 31.01.2013.a., millisel kuupäeval esimene teise pangaarvele vastava summa ka üle kandis. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud korraldus tühistada täielikult või alternatiivselt osas, mis takistab kaebaja tagastusnõude rahuldamist ulatuses, milles OÜ „MTI Business“ on enda arvest nr 031/12 tulenevad kohustused täitnud, kohustada vastustajat rahuldama kaebaja tagastusnõue ja kandma sisendkäibemaks kaebaja pangakontole ning tasuma tagastusnõude täitmisega viivitamise eest intressi. Kaebaja ostis OÜ-lt „MTI Business“ kinnistu Võsu alevikus Jaanioja tn 10, tasus müügihinna ning esitas maksuhaldurile tagastusnõude. MTA leidis, et tagastusnõue on põhjendatud, kuid raha tagastamise asemel väljastas kõnealuse korralduse ja arestis vastava summa kaebaja ettemaksukontol. Vastustaja on teinud arestimiskorralduse kohustuse kohta, mida kaebajal enam polnud, kuna OÜ „MTI Business“ oli kinnistu ostu-müügi lepingust tuleneva nõude kaebaja vastu 24.10.2012.a. faktooringulepinguga loovutanud OÜ-le „Aaberg Finance“ ning selle lepinguga lõppes ka kohustus, mida oleks saanud arestida Korralduse resolutiivosast pole võimalik aru saada, millise nõude rahuldamist silmas peetakse, kelle nõudega on tegemist ja kelle vastu see on suunatud. Maksuhalduril puudub õiguslik alus kohustada maksukohustuslast esitama MTA-le taotlust tagastuskontrollis olevast käibemaksusummast 29 849 euro kandmiseks kellegi teise maksuvõla katteks. Kaebaja ei saa kontrollida, kas OÜ-l „MTI Business“ on maksuvõlg, avalikest registritest ettevõtte maksuvõlg ei nähtu, maksuamet enda andmetel 23.01.2013.a. seisuga OÜ-l „MTI Business“ maksuvõlga polnud ning isegi kui oleks olnud, jääb arusaamatuks, kuidas asjaolu, kas nimetatud äriühingul on maksukohustused täidetud või mitte, saab mõjutada kaebaja õigust käibemaksu maha arvata.
lg 1 p 6 võimaldab pöörata sissenõude rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, kuid ei võimalda piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist, mis on Euroopa Liidu direktiivist tulenev riigiülene õigus; selles sättes pole kirjas, et tagastusnõuet saab arestida.
lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse. KMS § 34 lg 1 näeb ette, et kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele
-s sätestatud korras. Kaebaja teatas maksuhaldurile vaides, et tal pole kohustusi OÜ „MTI Business“ ees, sest viimane loovutas nõude nende vastu faktooringfirmale ning et kaebaja tagastusnõude arvel ei saa ega tohi kellegi teise maksukohustusi täita. Vastustaja väide, et faktooringuleping ei kehti, on alusetu - pooled on selle alusel oma kohustused täitnud ning notari kinnituse puudumine ei muuda seda lepingut tühiseks kolmandate isikute jaoks, tühisusele saavad toetuda ainult pooled, vastustaja ei saa kolmandate isikute vahelise tehingu tühisust tuvastada või selle tuvastamist taotleda. Tegime lepingu alusel 21.01.20013.a. tasaarvestuse kokkuleppe, kaebaja maksis 31 000 eurot OÜ-le "Aaberg Finance" ja 149 245 eurot on tasutud OÜ-le „MTI Business“. Alusetu on vastustaja seisukoht, et OÜ-le „MTI Business“ tasuti kinnistu müügihind ja OÜ-le "Aaberg Finance" käibemaks, mõlemas summas on vastavas proportsioonis nii müügihind kui ka käibemaks. OÜ „MTI Business“ võimalikud maksuvõlad pole kaebaja kohustus ja kaebaja tagastusnõue on tema raha. MTA on esitanud kaebaja vastu hagi maakohtusse, tekitades sellega juba kaebajale menetluskulusid. Kaebaja andmetel pole tänaseks maksuvõlga, millega seoses kõike seda tehakse, enam olemas. Maksuhaldur väidab küll vastupidist, kuid ükski register seda ei kinnita. Vastustaja selgitas kaebajale, et vaidlustatud korraldusega pole arestitud kaebaja tagastusnõuet, vaid OÜ „MTI Business“ nõue kaebaja vastu, mille täitmiseks on kaebaja kohustatud maksuhaldurile esitama tagastusnõude ümberkandmise taotluse. Seega puudub MTA-l ka viidatud korralduse alusel õigus tagastusnõuet mitte täita. Vastavalt
§-le 106 lg 2 tuleb tagastusnõude täitmisega viivitamisel alates
lg 3 järgi viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Neist põhimõtetest lähtub maksuhaldur ka sissenõudmismenetlust läbi viies. Vaidlustatud haldusaktiga andis vastustaja kaebajale võimaluse tasuda arestitud OÜ „MTI Business“ nõue kaebaja vastu otse maksuhaldurile. Kuna kaebaja seda pärast korralduse kättesaamist ei teinud, algatas MTA 3.01.2013.a. täitemenetluse OÜ „MTI Business“ suhtes ning esitas kaebaja vastu hagi Harju Maakohtule(tsiviilasi nr 2-13-801). OÜ „MTI Business“ maksuvõla mittekajastumine registrites 23.01.2013.a. tuleneb asjaolust, et 21.01.2013.a. esitas OÜ „MTI Business“ 2012.a. ebaõigete andmetega oktoobrikuu käibedeklaratsiooni paranduse, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Maksuhaldur tuvastas, et esitatud käibedeklaratsiooni parandused pole õiged ning määras 15.02.2013.a. maksuotsusega osaühingule tasumiseks 22 055,52 eurot. Seetõttu ei kajastanud avalikud registrid ajavahemikul 2012.a. oktoobrikuu käibedeklaratsiooni parandamisest kuni maksuotsuse tegemiseni OÜ „MTI Business“ maksuvõlga. Oluline on, et OÜ-l „MTI Business“ oli maksuvõlg vaidlustatud korralduse tegemise ajal ning on ka praegu. 8.10.2012.a. ostu-müügi lepingus osalejad OÜ „MTI Business“, OÜ „Alpha Engineering“ ja OÜ „Aaberg Finance“ on oma juhatuse liikmete kaudu seotud ühiste majanduslike huvidega ning on üritanud kasutada kõiki võimalusi selleks, et 8.10. 2012.a. müügilepingu objekti hinnast tulenevat käibemaksusummat poleks maksuhalduril võimalik sisse nõuda. Ühise tegutsemise ja juhatuse liikmete ühiste majanduslike huvide tõttu võib eeldada, et ka kaebaja teab, et tegelikult pole OÜ „MTI Business“ tasunud kinnistu müügilepingust tulenevat käibemaksu. Vastustaja pole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piiranud ning on seda kaebajal ka teha võimaldanud. Kuid kuna OÜ-l „MTI Business“ oli maksuvõlg ja samal ajal nõue kaebaja vastu, pööras maksuhaldur oma nõude kaebaja vastu. Seega on maksuhaldur kaebaja käibemaksu tagastusnõude täitnud, kuigi pole enammakstud maksusummat kaebajale reaalselt tagastanud, vaid on arestinud selle OÜ „MTI Business“ nõude katteks. Isegi 24.10.2012.a. faktooringlepingu kehtivuse korral poleks kaebaja saanud sellest tulenevat kohustust üle võttes täita tasaarvestusega või muul viisil maksuhalduri poolt arestitud nõuet, sest TMS § 111 ja
VÕS § 79 lg 3 sätestab, et kui kohustus täidetakse võlausaldajale, kellel pole sundtäitmise tõttu oma nõude käsutamise õigust, loetakse kohustus täidetuks üksnes siis, kui isik, kellele nõude käsutamise õigus kuulub, sellega nõustub või selle heaks kiidab. Seega pärast vaidlustatud korralduse kättetoimetamist kaebajale saanuks ta täita 8.10.2012.a. kinnistu müügilepingust tuleneva kohustuse OÜ-le „MTI Business“ üksnes maksuhalduri nõusolekul. Kuna maksuhaldur pole täitmiseks nõusolekut andnud, on 21.01.2013.a. tasaarvestuse kokkulepe õigusliku tagajärjeta. Järelikult ei saa kaebaja tugineda ka tehingu faktilisele kehtivusele. Korralduse punktis 2 kohustati kaebajat esitama taotlust tagastuskontrollis oleva käibemaksusumma kandmiseks OÜ "Pro CleanServ" maksuvõla katteks sellepärast, et vastustaja ise ei saa seda summat kaebajalt kui maksumaksja võlgnikult OÜ "Pro CleanServ" maksuvõla katteks ära võtta, vaid peab selle kaebajalt tsiviilkorras välja nõudma. Kaebaja tagastusnõue on MTA poolt 5 kontrollitud, seda on aktsepteeritud ja kaebaja ettemaksukontole kantud, kus see on arestitud teise isiku maksuvõla katteks. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud korraldus on tehtud tuginedes
§-le 128, mille kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõlga ning §-le 130 lg 1 p 6, mis lubab maksuhalduril täitetoiminguna pöörata sissenõuet rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele
-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Viidatud sätete alusel on maksuhalduril õigus maksuvõlglase maksukohustuse täitmise tagamiseks kohustada võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse Eesti riigi kasuks ja keelata võlgnikul seda kohustust sisse nõuda. Kuid seda ainult juhul, kui nõue on arestitud. Kaevatud korraldusega seda tehtud pole. Ehk küll haldusakt on pealkirjastatud "Korraldus rahalise nõude arestimiseks", pole dokumendi resolutiivosas nõuet arestitud ning seega puudub ka õiguslik alus kohustada kaebajat korralduse punktides 1 ja 2 märgitud toiminguteks. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud osadel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Nõude arestimisest on juttu ainult korralduse põhjendavas osas ära toodud TMS §§ 111 ja 118 lg 1 tekstis. Et arestitakse OÜ „MTI Business“ nõue summas 29 849 eurot, pole haldusaktis selgelt ja üheseltmõistetavalt kusagil kirjas. Kõnealuse nõude arestimisega põhjendab vastustaja ka kaebaja ettemaksukontole kantud ettemaksu mittetagastamist. Rahandusministri 19.12.2008.a. määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" §-de 6; 7 lg 1; 11; 13 lg 1 järgi hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid, selle kaudu toimub maksukohustuste täitmine ning sinna kantakse ka isiku enammakse. Enammakse tagastamisest saaks vastustaja keelduda üksnes siis, kui kaebaja ettemaksukonto oleks arestitud.
ettemaksukonto arestimise võimalust otsesõnu ette ei näe. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-4-13 sedastanud, et
lg 1 annab maksuhaldurile õiguse arestida isiku pangakontot, kuid viidatud normi ei saa kasutada analoogia alusel ettemaksukonto arestimiseks. Kuigi seaduses pole eraldi normi ettemaksukonto arestimise kohta, ei pea kolleegium ettemaksukonto arestimist võimatuks. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena
Ettemaksukonto arestimiseks peab maksuhalduril aga vastavalt
§-le 1361 lg 1 olema halduskohtu luba, mis praegusel juhul kohtule teadaolevalt puudub. Eeltoodust lähtudes on korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada. Õiguslik alus puudub ka kaebaja tagastusnõude kontrollimise ja selle aktsepteerimise järel kaebaja ettemaksukontole kantud enammakse mittetagastamiseks. Kuivõrd vastustaja on käsitletavas kohtuasjas põhjendanud kaebaja tagastusnõude mittetäitmist üksnes vaidlustatud korralduses märgitud nõude arestimisega ning korraldus kuulub tühistamisele, on kohtul võimalik rahuldada kaebaja kohustamisnõue ja teha vastustajale ettekirjutus kaebaja 2012.a. oktoobrikuu käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude summas 29 983 eurot täitmiseks.
lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur pole tagastusnõuet täitnud seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Intressi summa tuleb vastustajal endal välja arvestada. 6 Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista 30 eurot riigilõivu ja 508,32 eurot õigusabikulusid. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on õigusabikulude hulka arvanud ka 20 minutit kohtuistungi aja muutmise taotluse esitamiseks, mille kaebaja esindaja esitas kohtule kuu aega peale kohtuistungi määramist põhjusel, et viibib sel ajal puhkusel. Kohtu arvates pole põhjendatud selle taotluse koostamise kulusid välja mõista vastustajalt, kaebaja õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele summas 468,32 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.