TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1986 Otsuse kuupäev 10.05.2012.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi E.I’i kaebus Viru Vangla poolt hüvitamiseks summas 1500 eurot. tekitatud kahju eest kahju hüvitamise nõudes summas 267,77 eurot Menetlusvorm Kohtuistungid 09.11.2011 ja 01.03.2012 Menetlusosalised Kaebaja E.I Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 10.05.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
- 11.08.2011 saabus Tartu Halduskohtusse E.I’i 09.08.2011 allkirjastatud kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1500 eurot. Kaebuse kohaselt Viru Vangla kehtestas alates 25.02.2010 kuni 14.04.2010 tema suhtes õigusliku aluseta kirjavahetuse, telefonikõnede ja lühiajaliste kokkusaamiste keelu. Kaebuse esitaja leiab, et Viru Vangla tegevusega rikuti tema õigusi ja seetõttu ta taotleb tekitatud kahju hüvitamist.
- E.I esitas 23.05.2011 vanglale kahju hüvitamise taotluse 1500 euro suuruse kahju hüvitamiseks. 05.08.2011 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
- Vastustaja Viru Vangla 03.10.2011 vastuse kohaselt ei ole kaebus sisuliselt põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 19.08.2009 määrusega kohaldas Viru Ringkonnaprokuratuur kaebaja suhtes lisapiiranguid: E. Ignashev’il keelati lühiajalised kokkusaamised, kirjavahetus ja telefoni kasutamine (v.a suhtlemine kriminaalmenetlust teostavate uurimisasutustega, prokuratuuriga ja teda kriminaalmenetluse raames esindava kaitsjaga) ja lühiajaline väljaviimine kuni 17.02.
- 28.08.2009 anti E. Ignashev’ile määrusest koopia ning kõnealust määrust tutvustati talle allkirja vastu. 09.03.2011 esitas kaebaja vanglale selgitustaotluse ning soovis teada, kes pikendas temale ringkonnaprokuratuuri poolt kohaldatud lisapiirangute tähtaega. 14.03.2011 vangla vastuses selgitati kinnipeetavale, et lisapiirangute tähtaega ei ole pikendatud ja nende kohaldamine lõppes 17.02.
- Vastustaja on seisukohal, et kaebaja oli lisapiirangute lõppemisest teadlik ning vanglal ei tulene ühestki õigusaktist kohustust seda kinnipeetavale isikule nö meelde tuletada. Vanglale teadaolevalt vangla ei jätkanud määruses välja toodud piirangute rakendamist pärast 17.02.2010 ning vastupidine ei ole millegagi tõendatud. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja lahkus 25.01.2010 Viru Vanglast Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva kambrisse menetlustoimingutele ning tagasi Viru Vanglasse saabus 25.02.2010, kui lisapiirangud olid juba lõppenud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole välja toonud ühtegi intsidenti, mil tema suhtes pärast 17.02.2010 jätkati piirangute kohaldamist. 09.06.2011 tehti kinnipeetavale suuline ettepanek pöörduda kirjalikult Top Connect OÜ poole, et firma väljastaks isikule telefonikaardi väljavõtte perioodi 25.02.2010-14.04.2010 eest, kuid kaebaja keeldus seda tegemast, samuti anti kaebajale võimalus esitada taotlus, et vangla esitab kaebaja eest ise päringu, kuid kaebaja keeldus sellest.
- 09.11.2011 ja 01.03.2012 toimunud kohtuistungitel jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde, väites, et tema kahju seisneb selles, et ta ei saanud 17.02.2010 kuni 14.04.2010 pereliikmetega, ehk isa, ema, vendade ja tütarlapsega suhelda.
- Vastustaja jäi kohtule esitatud kirjaliku vastuse juurde, märkides, et keeld on 17.02.2010 maha võetud ja puuduvad tõendid, et kaebaja ei saanud pärast seda helistada või kirju saata. KOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlus asjas käib selle üle, kas Viru Vangla kehtestas alates 25.02.2010 kuni 14.04.2010 kaebaja suhtes õigusliku aluseta kirjavahetuse, telefonikõnede ja lühiajaliste kokkusaamiste keelu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
- Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja suhtes kohaldas Viru Ringkonnaprokuratuur 19.08.2009 määrusega lisapiiranguid: E. Ignashev’il keelati lühiajalised kokkusaamised, kirjavahetus ja telefoni kasutamine (v.a suhtlemine kriminaalmenetlust teostavate uurimisasutustega, prokuratuuriga ja teda kriminaalmenetluse raames esindava kaitsjaga) ja lühiajaline väljaviimine kuni 17.02.2010 (toimiku lk 77). Eelnimetatud määruses on kirjas, et määruse koopia saadeti ka kaebajale. Kaebaja ei ole menetluse käigus väitnud, et kaebaja ei ole määrust kätte saanud. Seetõttu kohus loeb tõendatuks, et kaebaja on 19.08.2009 määruse kätte saanud ning kaebaja oli teadlik, et piirang kehtib kuni 17.02.
- Vaidlust ei ole ka selles, et lisapiirangute kanne tehti registrisse 27.08.2009 ja tekst „Lõppenud 14.07.2010“ lisati registrisse 16.07.
- Vangla sisekorraeeskiri § 32 lg 1 kohaselt kokkusaamine toimub kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel. Halduskohtus ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et kaebaja oleks esitanud vastustajale kirjaliku taotluse perekonnaliikmetega lühiajaliseks kokkusaamiseks ning et taotlus oleks jäänud rahuldamata. Seega kohus loeb põhjendamatuks kaebaja väite, et ajavahemikul 17.02.2010-14.04.2010 ei võimaldatud kaebajal lühiajalisi kokkusaamisi perekonnaliikmetega ehk isa, ema, vendade ja tütarlapsega suhelda. 2
- Vangla sisekorraeeskirja
- peatükk reguleerib kirjavahetust ja telefoni kasutamist. Halduskohtus ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kaebaja ei saanud ajavahemikul 17.02.2010 kuni 14.04.2010 pereliikmetega suhelda kirja ja telefoni teel.
- RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Halduskohus leiab, et Viru Vangla ei jätkanud ülalmärgitud määruses välja toodud piirangute rakendamist pärast 17.02.2010 ning vastupidine ei ole millegagi tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lahkus 25.01.2010 Viru Vanglast Politsei-ja piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva kambrisse menetlustoimingutele ning tagasi Viru Vanglasse saabus 25.02.2010, mil lisapiirangud olid juba lõppenud. Kuna kaebaja ei viibinud 17.02.2010 Viru Vanglas, ei saanud vastustaja ka teavitada kaebajat nimetatud kuupäeval, et lisapiirangud kaebaja suhtes on lõppenud. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole tõendanud, et keeld lõppes 17.02.2010, vaid 14.07.2010, ei ole usutav.
- Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimisi ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus. Konkreetsel juhul pole Viru Vangla kehtestanud ja rakendanud alates 25.02.2010 kuni 14.04.2010 kaebaja suhtes kirjavahetuse, telefonikõnede ja lühiajaliste kokkusaamiste keeldu. Kaebaja pole ka ajavahemikul 17.02.2010-14.04.2010 esitanud vanglale taotlusi, et oma perega suhelda ning puuduvad tõendid, et kaebajal oli keelatud vaidlusalusel perioodil oma pereliikmetega suhelda. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja suhtes märgiti registrisse ekslikult lisapiirangute kohta tekst „Lõppenud 14.07.2010“ alles 16.07.2010, ei ole alus, et nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju kuuluks hüvitamisele vaid riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud juhtudel. On ilmne, et ühegi selles sättes nimetatud õiguse rikkumisega tegemist ei ole. Halduskohtus ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et kaebaja suhtes jätkati või ka kohaldati pärast 17.02.2010 s.o lisapiiranguid, mistõttu ei ole mittevaralise kahju rahaline hüvitamine põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3